{"id":2552,"date":"2026-02-12T12:54:39","date_gmt":"2026-02-12T10:54:39","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=2552"},"modified":"2026-02-12T23:42:58","modified_gmt":"2026-02-12T21:42:58","slug":"wilfried-schluter-28-01-1935-31-12-2025","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wilfried-schluter-28-01-1935-31-12-2025\/","title":{"rendered":"Wilfried Schl\u00fcter (28.01.1935\u201331.12.2025)"},"content":{"rendered":"<p>2025. aasta viimasel p\u00e4eval lahkus meie hulgast Tartu \u00dclikooli audoktor professor Wilfried Schl\u00fcter.<\/p>\n\n\n\n<p>Schl\u00fcter s\u00fcndis Ida-Preisimaal toonases K\u00f6nigsbergis \u00f5petajate perekonnas. \u00d5igusteaduse \u00f5pinguid alustas ta G\u00f6ttingeni \u00dclikoolis ja esimese riigieksami sooritas Mainzi Johannes Gutenbergi \u00dclikoolis 1959. aastal. P\u00e4rast teise riigieksami l\u00e4bimist Rheinland-Pfalzis 1964. aastal p\u00fchendus ta t\u00e4ielikult akadeemilisele karj\u00e4\u00e4rile, kaitstes M\u00fcnsteri Westfaali Wilhelmi \u00dclikoolis (praegu M\u00fcnsteri \u00dclikool) doktorikraadi professor Hans Broxi juhendamisel ja habiliteerudes sealsamas. P\u00e4rast m\u00f5neaastast t\u00f6\u00f6tamist Hamburgi \u00dclikoolis ja Berliini Vabas \u00dclikoolis naasis ta 1980. aastal M\u00fcnsteri \u00fclikooli, kus ta oli kuni emeriteerumiseni 2000. aastal tsiviil-, \u00e4ri- ja t\u00f6\u00f6\u00f5iguse ning tsiviilkohtumenetluse professor.<\/p>\n\n\n\n<p>Schl\u00fcteri teaduslik uurimist\u00f6\u00f6 oli seotud peamiselt perekonna- ja p\u00e4rimis\u00f5igusega. Tema kirjutatud perekonna\u00f5iguse \u00f5pikust ilmus aastatel 1979\u20132013 kokku 14 tr\u00fckki. 93 doktorandil on olnud \u00f5nn kujuneda \u00f5iguse asjatundjaks professor Schl\u00fcteri juhendamisel.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks \u00f5ppej\u00f5ut\u00f6\u00f6le oli ta aastatel 1982\u20131986 M\u00fcnsteri \u00fclikooli rektor ja alates 1981. aastast ka Hammi Ringkonnakohtu kohtunik. Tema rektoriaeg oli M\u00fcnsteri \u00fclikooli jaoks aeg, mil laiendati aktiivselt kontakte v\u00e4lis\u00fclikoolidega. Ta andis loenguid Prantsusmaal, Poolas, Ungaris, Argentinas, Venemaal, samuti Balti riikide \u00fclikoolides.<\/p>\n\n\n\n<p>Wilfried Schl\u00fcteri sidemed Tartu \u00dclikooliga said alguse 1992. aastal, mil M\u00fcnsteri \u00fclikooli k\u00fclastas Tartu \u00dclikooli delegatsioon, kelle v\u00f5ttis sealse \u00f5igusteaduskonna nimel vastu just Schl\u00fcter. Rahvusvaheliste suhete kauaaegse edendajana arendas ta seej\u00e4rel aastak\u00fcmneid teaduslikke sidemeid M\u00fcnsteri ja Tartu \u00f5igusteaduskonna vahel. Talle oli toeks M\u00fcnsteri \u00fclikooli juures tegutsenud Balti uuringute erialadevaheline instituut (Institut f\u00fcr Interdisziplin\u00e4re Baltischen Studien), kus Schl\u00fcter oli eestseisuse liige, ja Balti riikide \u00fclikoolides Euroopa uuringuteks loodud euroteaduskond, mille n\u00f5ukogusse ta kuulus. M\u00fcnsteri \u00fclikooli \u00f5igusteaduskonna n\u00f5ukogu nimetas Schl\u00fcteri eraldi otsusega kureerima sidemeid Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonnaga.<\/p>\n\n\n\n<p>Professor viibis korduvalt Tartus, sealhulgas esinejana nn Eesti-Saksa akadeemilisel n\u00e4dalal. \u00dcli\u00f5pilased ja \u00f5ppej\u00f5ud osalesid arvukatel rikastavatel kohtumistel kolleegiga Saksamaalt. Eriti v\u00e4\u00e4rtuslikuks muutis need asjaolu, et Eesti valis taasiseseisvumise j\u00e4rel oma era\u00f5iguse kujundamisel eeskujuks just Saksa \u00f5iguse. Professori teeneks tuleb kindlasti lugeda seda, et paljud Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonna \u00fcli\u00f5pilased ja \u00f5ppej\u00f5ud on valinud stuudiumi ajal enese t\u00e4iendamiseks M\u00fcnsteri \u00fclikooli.<\/p>\n\n\n\n<p>2003. aastal valis Tartu \u00dclikooli n\u00f5ukogu Wilfried Schl\u00fcteri \u00fclikooli audoktoriks. Sama aasta 1. detsembril oli toonasel dekaanil Kalle Meruskil au ja \u00f5nn tutvustada \u00fclikoolile Schl\u00fcterit kui silmapaistvat \u00f5igusteadlast, suurt Eesti s\u00f5pra ja suurep\u00e4rast kolleegi. Aulas k\u00f5lanud pikk aplaus oli professorile t\u00e4nuks ja tunnustuseks. Sarnase au osaliseks sai Schl\u00fcter L\u00e4ti ja Lille\u2019i \u00fclikoolis, kes nimetasid ta samuti oma audoktoriks.<\/p>\n\n\n\n<p>Wilfried Schl\u00fcter s\u00e4ngitati maamulda perekonnaringis oma kodupaiga kalmistul M\u00fcnster-Roxelis.<\/p>\n\n\n\n<p>Tartu \u00dclikool ja \u00f5igusteaduskond j\u00e4\u00e4vad t\u00e4nutundega m\u00e4letama Tartu \u00dclikooli audoktorit professor Wilfried Schl\u00fcterit, kelle toetuse ja n\u00f5uanneteta poleks \u00fclikool ja selle \u00f5igusteaduskond need, kes nad on praegu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\"><em>Tartu \u00dclikool<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\"><em>\u00d5igusteaduskond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>2025. aasta viimasel p\u00e4eval lahkus meie hulgast Tartu \u00dclikooli audoktor professor Wilfried Schl\u00fcter. Schl\u00fcter s\u00fcndis Ida-Preisimaal toonases K\u00f6nigsbergis \u00f5petajate perekonnas. \u00d5igusteaduse \u00f5pinguid alustas ta G\u00f6ttingeni \u00dclikoolis ja esimese riigieksami sooritas Mainzi Johannes Gutenbergi \u00dclikoolis 1959. aastal. P\u00e4rast teise riigieksami l\u00e4bimist &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":2554,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[29,5],"tags":[],"class_list":["post-2552","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-in-memoriam","category-inimesed"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2552","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2552"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2552\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2553,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2552\/revisions\/2553"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2554"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2552"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2552"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2552"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}