{"id":2545,"date":"2026-02-13T01:26:00","date_gmt":"2026-02-12T23:26:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=2545"},"modified":"2026-02-13T01:20:33","modified_gmt":"2026-02-12T23:20:33","slug":"aegunud-mustrid-teadussusteemis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/aegunud-mustrid-teadussusteemis\/","title":{"rendered":"Aegunud mustrid teaduss\u00fcsteemis"},"content":{"rendered":"<p><strong>Eelmisel kuul ajakirjas PLOS Biology avaldatud ulatuslik Nevada \u00dclikooli teadlaste uuring osutab n\u00e4htusele, millest teadlaskonnas sageli vaikimisi m\u00f6\u00f6da vaadatakse: naisautorite teadusartiklid l\u00e4bivad ajakirjade retsenseerimis- ja toimetamisprotsessi s\u00fcstemaatiliselt aeglasemalt kui meeste omad.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Enam kui 36\u00a0miljoni PubMedi andmebaasis indekseeritud artikli anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et artiklitel, mille esimene v\u00f5i vastutav autor on naine, l\u00e4heb k\u00e4sikirja esitamisest avaldamiseks vastuv\u00f5tmiseni rohkem aega ning suurim viivitus ilmneb siis, kui m\u00f5lemat rolli t\u00e4idavad naisteadlased. Uuringu autorid t\u00f5devad, et tegemist ei ole t\u00e4htsusetu k\u00f5rvalekalde ega \u00fcksikute valdkondade erip\u00e4raga, vaid mustriga, mis p\u00fcsib ka p\u00e4rast mitmete muude m\u00f5jutegurite arvessev\u00f5tmist.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuigi uuring k\u00e4sitleb rahvusvahelist teaduss\u00fcsteemi, ei ole p\u00f5hjust arvata, et Eesti teadlased oleksid erandid. Vastupidi, ka nende karj\u00e4\u00e4ri m\u00f5jutavad suurel m\u00e4\u00e4ral needsamad rahvusvahelised ajakirjad ja hindamismehhanismid, artiklite arv, kvaliteet ja ajastus.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui naisteadlaste t\u00f6\u00f6 j\u00f5uab avalikkuse ette aeglasemalt, v\u00f5ib see t\u00e4hendada v\u00e4hem viitamisi, v\u00e4iksemat tuntust ja n\u00f5rgemat kohta rahastustaotluste v\u00f5i ametikohtade konkurentsis. Nagu \u00fctleb selles UT numbris genoomse epidemioloogia professor Triin Laisk: \u201eSee paneb naised ebasoodsasse olukorda, arvestades, et publikatsioonid on \u00fcks peamisi teadlase edukuse hindamise kriteeriume.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Sooline ebav\u00f5rdsus ei avaldu seega \u00fcksnes palkades, ametikohtades v\u00f5i grantide jaotamises, vaid ka n\u00e4iliselt neutraalsetes toimingutes nagu retsenseerimine ja toimetamine. K\u00fcsimus ei ole tingimata pahatahtlikkuses, vaid s\u00fcsteemsetes tavades ja ootustes, mis v\u00f5ivad m\u00f5jutada otsuseid m\u00e4rkamatult.<\/p>\n\n\n\n<p>Seet\u00f5ttu oleks p\u00f5hjust k\u00fcsida, kas ja kuidas saaksid \u00fclikoolid, teaduse rahastajad ja erialaajakirjad selliseid mustreid teadvustada ja murda. Regulaarne andmete kogumine ja avalikustamine retsenseerimise k\u00e4igu kohta, teadlikum retsensentide valik ning suurem l\u00e4bipaistvus toimetuslikes otsustes aitaksid paremini m\u00f5ista, kus ja miks viivitused tekivad. Ka Eesti teadusasutustel tasub vaadata kriitiliselt oma hindamis- ja karj\u00e4\u00e4rimudeleid, et aeglasem avaldamists\u00fckkel ei muutuks n\u00e4htamatuks takistuseks.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eelmisel kuul ajakirjas PLOS Biology avaldatud ulatuslik Nevada \u00dclikooli teadlaste uuring osutab n\u00e4htusele, millest teadlaskonnas sageli vaikimisi m\u00f6\u00f6da vaadatakse: naisautorite teadusartiklid l\u00e4bivad ajakirjade retsenseerimis- ja toimetamisprotsessi s\u00fcstemaatiliselt aeglasemalt kui meeste omad. Enam kui 36\u00a0miljoni PubMedi andmebaasis indekseeritud artikli anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":1566,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[4,24],"tags":[],"class_list":["post-2545","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus","category-juhtkiri"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2545","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2545"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2545\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2546,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2545\/revisions\/2546"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1566"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2545"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2545"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2545"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}