{"id":2531,"date":"2026-02-13T01:18:00","date_gmt":"2026-02-12T23:18:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=2531"},"modified":"2026-02-13T01:45:32","modified_gmt":"2026-02-12T23:45:32","slug":"kaamerasilm-puudis-kinni-sotsiaalteaduste-oppekavad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/kaamerasilm-puudis-kinni-sotsiaalteaduste-oppekavad\/","title":{"rendered":"Kaamerasilm p\u00fc\u00fcdis kinni sotsiaalteaduste \u00f5ppekavad"},"content":{"rendered":"

Detsembris avati Lossi\u00a036 \u00f5ppehoone esimese korruse koridoris n\u00e4itus, kus n\u00e4eb K\u00f5rgema Kunstikooli Pallas \u00fcli\u00f5pilaste fotot\u00f5lgendusi k\u00fcmnest Tartu \u00dclikooli \u00f5ppekavast.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Margit Kelleri s\u00f5nul on see n\u00e4itus m\u00f5tteline j\u00e4tk mullusele \u00fchisprojektile, kus viidi omavahel kokku sotsiaalteaduste valdkonna doktorandid ja maalitudengid. \u201eEelmisel aastal algas dekanaadi ja Pallase koost\u00f6\u00f6 t\u00fchjadest seintest ning p\u00e4\u00e4dis imelise teadusteemalise maalin\u00e4itusega. Seekord saab meie \u00f5ppet\u00f6\u00f6d n\u00e4ha fotograafiatudengite visuaalses t\u00f5lgenduses,\u201c \u00fctles Keller.<\/p>\n\n\n\n

\u00dchisprojekti eesm\u00e4rk on uurida eri meediume, mis \u00fchendavad sotsiaalteadusi ja kunsti. S\u00fcgissemestril k\u00e4isid Pallase tudengid Tartu \u00dclikooli loengutes ning k\u00f5nelesid \u00f5ppej\u00f5udude ja \u00fcli\u00f5pilastega. Arutelude ja vaatluste tulemusel s\u00fcndisid fotod, mis avavad \u00f5ppekavade sisu autori emotsiooni ja tema m\u00e4rgatud detailide kaudu.<\/p>\n\n\n\n

Nii on vaatajateni j\u00f5udnud visuaalsed kirjeldused sotsiaalteaduste valdkonna \u00f5ppekavade igap\u00e4evateemadest: inimestevahelistest suhetest, \u00fchiskondlikest protsessidest, kultuurilistest t\u00e4hendustest, heaolust, \u00f5igusest ja \u00f5iglusest, kogukondadest ja muutustest.<\/p>\n\n\n\n

Pallase rektor Piret Viirpalu loodab, et kahe k\u00f5rgkooli koost\u00f6\u00f6 rikastab m\u00f5lemat poolt. \u201eUued ideed tekivad piirialadel\u00a0\u2013 seal, kus erinevad teadmised, kogemused ja loovus segunevad. Kunst ja teadus loovad koos keele, mis v\u00f5imaldab n\u00e4ha kujundeid ja m\u00f5tteid, mida s\u00f5nad \u00fcksinda edasi anda ei suuda,\u201c \u00fctles Viirpalu.<\/p>\n\n\n\n

Fotodele j\u00f5udis k\u00fcmme \u00f5ppekava: \u201eDesinformatsioon ja \u00fchiskondlik toimepidevus\u201c, \u201eEttev\u00f5ttemajandus\u201c, \u201eHaridusinnovatsioon\u201c, \u201eMuutuste juhtimine \u00fchiskonnas\u201c, \u201eRakenduslik k\u00e4itumisteadus\u201c, \u201eRobootika ja andmeteaduse rakendused\u201c, \u201eTurismi- ja hotelliettev\u00f5tlus\u201c, \u201ePs\u00fchholoogia\u201c, \u201eRiigiteadused\u201c ja \u201e\u00d5igusteadus\u201c.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5iki huvilisi oodatakse n\u00e4itusele Lossi\u00a036 \u00f5ppehoone esimese korruse paremas tiivas terve aasta jooksul. N\u00e4itus on avatud \u00f5ppehoone lahtiolekuajal.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a>
\u00d5ppimise ja haridustehnoloogia n\u00e4htamatul poolel peitub juhtmete, seadmete ja ekraanide sasipundar. Kaose all kihab aga pidev loominguline liikumine: s\u00fcsteemid jooksevad kokku, uuenevad, p\u00f5imuvad ja l\u00f5ikuvad. Just nende n\u00e4htamatute p\u00fc\u00fcdluste kaudu kujunevad lahendused, mis vormivad \u00f5ppimist tulevikus. Foto:\u00a0Hanna N\u00e4kk<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Autor p\u00fc\u00fcdis teha harjutuse, mis aitaks m\u00f5ista, mis muudab meid eksitava info suhtes haavatavaks. Korduv teave muutub tuttavaks, sest aju t\u00f6\u00f6tleb seda kiiremini ja nii v\u00f5ib pikalt kuklas p\u00fcsinud vale tunduda hoopis t\u00f5esena. Vaatajal tasub endalt k\u00fcsida, kas t\u00f5ep\u00e4rasem tundub tekst v\u00f5i pilt, kummal on suurem m\u00f5ju, kumb j\u00e4\u00e4b pikemalt kummitama ja kas see teos paneb kahtlema senistes uskumustes. Fotod:\u00a0Kenter Kalbri<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Teos visualiseerib inimeste k\u00e4itumise, \u00f5ppimise ja koosm\u00f5ju s\u00fcmboolset struktuuri, peegeldades magistri\u00f5ppekava \u201eRakenduslik k\u00e4itumisteadus\u201c olemust. Okstena kujutatud individuaalsed arenguteed v\u00f5ivad olla erineva pikkuse, suuna ja kujuga, kuid toetuvad samale alusv\u00f5rgustikule. Taustal on n\u00e4ha uurimis-, \u00f5ppimis- ja eluetappe: ts\u00fcklilist liikumist, mille kaudu teadmisi omandatakse, t\u00f5lgendatakse ja rakendatakse. Foto:\u00a0Karmen Nugiseks<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Ps\u00fchholoogiateaduse tuum on inimese sisemaailma uurimine t\u00e4psuse, m\u00f5\u00f5tmise ja m\u00f5testamise kaudu. Keskne sihtm\u00e4rgilaadne vorm s\u00fcmboliseerib t\u00e4helepanu fookust ja teaduslikku rangust, kihtidena esile tulevad ruudustikud, helilaadsed r\u00fctmid ja keerulised tekstuurid viitavad sellele, kuidas ps\u00fc\u00fchika uurimisel p\u00f5imuvad bioloogilised, kognitiivsed ja sotsiaalsed protsessid. Teos kutsub vaatajat m\u00f5tlema sellele, kuidas n\u00e4htamatu muutub uuritavaks ning kuidas teadus aitab m\u00f5ista inimese kogemuse s\u00fcgavamaid kihistusi. Foto:\u00a0Martin M\u00e4nna<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Ristmik on koht, kus teed, inimesed ja otsused kohtuvad. Vasakult paremale kulgev lugemisr\u00fctm juhib vaatajat l\u00e4bi tiheda infokihi j\u00e4rjest avarama vaate poole. See on justkui \u00fchiskondlike protsesside selginemise telg. Kihilised vormid ja nihestatud kujutised \u00fchendavad puudutused eri valdkondade vahel, millest moodustub muutuste juhtimisele omane mitmekesisus. Foto:\u00a0Katariina Torm<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Teos s\u00fcndis soovist t\u00f5lgendada robootika ja andmeteaduse maailma, mis pole autorile k\u00fcll p\u00e4riselt omane, kuid k\u00f6idab teda oma kujundite ja r\u00fctmide kaudu. Teda huvitas, kuidas tehnoloogilised struktuurid visuaalselt toimivad ning kuidas v\u00e4ikesed detailid hakkavad looma omaette loogikat ja ruumi, kuhu vaataja saab ise sisse astuda. Foto:\u00a0Kertu Kasemets<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Sloveenias j\u00e4\u00e4dvustatud hetk peegeldab turismivaldkonna olemust: k\u00fclalislahkus algab v\u00e4ikestest detailidest ja v\u00f5imest n\u00e4ha ilu nii ruumis kui ka selle \u00fcmber. Aken, mille kaudu avaneb soe ja rahulik maastikuvaade, on justkui kutse astuda hetkeks v\u00e4lja argiolmest ja suunata pilk kogemustele, mis ulatuvad ruumist kaugemale. Foto:\u00a0Marta Tamm<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Riigiteaduste \u00f5ppekava ei kasvata tulevasi poliitikuid, vaid olulisi otsuseid langetavaid juhte, kes n\u00e4evad suurt pilti ja suudavad seda anal\u00fc\u00fcsida. Nad m\u00f5istavad maailma nii mikro- kui ka makrotasandil ega karda k\u00fcsida \u201eMiks?\u201c. Foto:\u00a0Kaimar Tauri Tamm<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
\u00d5igusteaduse \u00f6kos\u00fcsteem on keeruline, kuid reglementeeritud. Loodusesse paigutatud valgele sambale on t\u00f5stetud ekraan, kus kuvatakse veateated seaduseteksti tsitaatide ja juuratudengi isiklike m\u00f5tetega. Selles kompositsioonis tekkiv konfliktne \u00f5hkkond viitab viisile, kuidas \u00f5igusteaduse tudengid ja vilistlased k\u00f5nnivad ringi, anal\u00fc\u00fcsides igap\u00e4evaelu ning kasutades \u00f5pitud teadmisi. Seda ei saa lihtsalt veateate akna ristikesest kinni vajutada. Foto:\u00a0Katriin R\u00e4tsepp<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Majandus p\u00f5imub tehnoloogia, loovuse ja inimeste lugudega. Numbrite vahelt hakkavad v\u00e4lja kasvama v\u00e4rvilised seosed ja ootamatud ideed. Ettev\u00f5ttemajanduse \u00f5ppekava tudengid ei \u00f5pi ainult seda, kuidas maailma m\u00f5\u00f5ta, vaid ka seda, kuidas seda t\u00f5lgendada ja kestlikumaks kujundada. Nii saabki n\u00e4iliselt kuivast erialanimest elu t\u00e4is, mitmekesine ja m\u00e4nguline maailm. Foto:\u00a0Remi Roosmann<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Detsembris avati Lossi\u00a036 \u00f5ppehoone esimese korruse koridoris n\u00e4itus, kus n\u00e4eb K\u00f5rgema Kunstikooli Pallas \u00fcli\u00f5pilaste fotot\u00f5lgendusi k\u00fcmnest Tartu \u00dclikooli \u00f5ppekavast. Sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Margit Kelleri s\u00f5nul on see n\u00e4itus m\u00f5tteline j\u00e4tk mullusele \u00fchisprojektile, kus viidi omavahel kokku sotsiaalteaduste valdkonna doktorandid ja …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":2622,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3,17],"tags":[],"class_list":["post-2531","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-pildis"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2531","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2531"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2531\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2631,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2531\/revisions\/2631"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2622"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2531"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2531"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2531"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}