{"id":2526,"date":"2026-02-13T01:17:00","date_gmt":"2026-02-12T23:17:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=2526"},"modified":"2026-04-10T07:07:34","modified_gmt":"2026-04-10T04:07:34","slug":"inglismaa-ulikoolide-kogemus-tuutu-masinavark-tagab-turvatunde","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/inglismaa-ulikoolide-kogemus-tuutu-masinavark-tagab-turvatunde\/","title":{"rendered":"Inglismaa \u00fclikoolide kogemus: t\u00fc\u00fctu masinav\u00e4rk tagab turvatunde"},"content":{"rendered":"

Nii \u00fchiskondlik t\u00e4helepanu kui ka \u00fcli\u00f5pilaste ja \u00f5ppej\u00f5udude surve panevad \u00fcha suuremat r\u00f5hku panema v\u00f5rdsele kohtlemisele. Mida Tartu \u00dclikool on selles vallas \u00e4ra teinud ja kas meil on v\u00e4lis\u00fclikoolidelt milleski eeskuju v\u00f5tta?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikoolis on olemas soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse kava, v\u00f5rdse kohtlemise juhend ja tugiisikud, kellelt saab ebav\u00f5rdse kohtlemise v\u00f5i kiusamise korral esmast n\u00f5u ja tuge, aga samuti vihjeliin rikkumisest teatamiseks. Sel aastal seatakse sisse v\u00f5rdse kohtlemise voliniku ametikoht.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rdse kohtlemise korda n\u00f5uavad nii rahastajad kui ka \u00fcli\u00f5pilased ja t\u00f6\u00f6tajad. Samal ajal pole see lihtne \u00fclesanne, sest avaliku arvamuse k\u00fcsitlused n\u00e4itavad, et Eesti \u00fchiskonna m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa peab normaalseks meeste \u00fclimuslikkust ja n\u00e4eb v\u00e4givallajuhtumites ohvrite endi s\u00fc\u00fcd.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast 2012.\u00a0aasta \u201eTujurikkuja\u201c eetrisseminekut ei pandud k\u00fcmme aastat Eestis poisslapsele nimeks Heino. Tundub, et emad-isad p\u00fc\u00fcdsid teadlikult s\u00e4\u00e4sta oma j\u00e4reltulijaid sellest ebameeldivast seosest. Samas on viimastel aastatel esile t\u00f5usnud manosf\u00e4\u00e4ri jutlustavad suunamudijad. K\u00f5vema h\u00e4\u00e4lega eeskujud m\u00e4\u00e4ravad meelsuse. Nii polegi ime, kui vanem ja v\u00f5imupositsioonil olev mees nimetab noort naiskolleegi t\u00fcdrukuks v\u00f5i noor t\u00f6\u00f6taja vanemat kolleegi taaduks, m\u00f5istmata, et tegu on puhtakujulise marginaliseerimisega.<\/p>\n\n\n\n

Omaette k\u00fcsimus on sooline tasakaal. Tartu \u00dclikooli rektoriks pole veel kordagi valitud naist, kuigi \u00fclikoolis \u00f5pib ja t\u00f6\u00f6tab naisi rohkem. Hierarhilises akadeemilises maailmas kipuvad naised \u00fcldiselt j\u00e4\u00e4ma madalamatele karj\u00e4\u00e4riastmetele, n\u00e4iteks professorite hulgas on mehed suures enamuses.<\/p>\n\n\n\n

Warwicki ja Newcastle\u2019i kogemus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

V\u00e4lismaal karj\u00e4\u00e4ri teinud Eesti teadlastel on rikkalik kogemus, kuidas \u00fclikoolid v\u00f5rdse kohtlemise reegleid formaalselt ja mitteformaalselt kehtestavad. V\u00f5rdse kohtlemise koolitused on paljudes \u00fclikoolides sagedased ja k\u00f5igile kohustuslikud. Tartu \u00dclikoolis on sedalaadi koolitusi korraldatud eelk\u00f5ige juhtidele.<\/p>\n\n\n\n

\u201eNewcastle\u2019is on uutele t\u00f6\u00f6tajatele kuus koolitust: andmekaitse, terrorismi ja tuleohutuse k\u00f5rval on ka v\u00f5rdse kohtlemise ning seksuaalse v\u00e4\u00e4rkohtlemise ennetuse kursus. Neid tuleb l\u00e4bida iga kahe-kolme aasta tagant. Kui mul on koolitused \u00f5igel ajal tegemata, siis ei saa ma n\u00e4iteks taotleda edutamist,\u201c \u00fctleb Newcastle\u2019i \u00dclikooli politoloogiaosakonna juhataja kaasprofessor Maarja L\u00fchiste.<\/p>\n\n\n\n

\u00dchendkuningriigi \u00fclikoolides on soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse kujundamisel oluline roll Athena Swani hartal, mis toimib teadus- ja k\u00f5rgharidusasutustes vabatahtliku raamistikuna ja on muutunud m\u00f5jukaks kvaliteedistandardiks. Athena Swani soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse tunnustuse saamine eeldab asutuselt viimase viie kuni seitsme aasta tegevuse anal\u00fc\u00fcsi ning umbes sajalehek\u00fcljelise taotluse esitamist riiklikule komisjonile.<\/p>\n\n\n\n

Nii Maarja L\u00fchiste kui ka Warwicki \u00dclikooli professor ja Tartu \u00dclikooli k\u00fclalisprofessor Anu Realo teavad v\u00e4ga h\u00e4sti, kui b\u00fcrokraatlikult mahukas v\u00f5ib selline taotlusprotsess olla, aga m\u00f5lemad tunnistavad, et t\u00fc\u00fctu masinav\u00e4rk tagab turvatunde.<\/p>\n\n\n\n

\n

\u201eV\u00f5rdse kohtlemise ja seksuaalse v\u00e4\u00e4rkohtlemise ennetuse kursus tuleb l\u00e4bida iga kahe-kolme aasta tagant. Kui koolitused on \u00f5igel ajal tegemata, ei saa taotleda edutamist.\u201c \u2013 Newcastle\u2019i \u00dclikooli kaasprofessor Maarja L\u00fchiste<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\u201eEnda kogemusest v\u00f5in \u00f6elda, et kuni selleni, mil sain osakonnajuhatajaks, ei m\u00e4rganud ma soolist v\u00e4\u00e4rkohtlemist ega seda, et mul oleks [Ida-Euroopast p\u00e4rit naisena] kehvemad v\u00f5imalused karj\u00e4\u00e4ri teha. Ma ei ole kindel, kas oleksin Eestis end samamoodi tundnud. Suurbritannia \u00fclikoolis on hea t\u00f6\u00f6tada, sest ma ei taju, et meeskolleege edutataks kergemini,\u201c \u00fctleb L\u00fchiste, kes on Inglismaal t\u00f6\u00f6tanud 18\u00a0aastat.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5ned Eestis tavalised k\u00e4itumisharjumused poleks mujal Euroopas m\u00f5eldavad. \u00dchendkuningriigis pole n\u00e4iteks hea toon, kui \u00f5ppej\u00f5ud k\u00e4ivad \u00fcli\u00f5pilastega koos peol v\u00f5i saunas, isegi suhtlemine sotsiaalmeedias pole vastuv\u00f5etav. Samuti pole kohane tudengitele oma isiklikke kontaktandmeid jagada ega saata e-kirju t\u00f6\u00f6v\u00e4lisel ajal.<\/p>\n\n\n\n

\u201eKui k\u00fcmme aastat tagasi Warwickisse l\u00e4ksin, tundusid k\u00f5ik need reeglid natuke \u00fclepingutatuna, kuid n\u00fc\u00fcd n\u00e4en, et tegelikult aitavad need ennetada ja \u00e4ra hoida tervet rida olukordi, kus \u00f5ppej\u00f5udude ja tudengite vahel v\u00f5ivad tekkida soovimatud l\u00e4henemiskatsed v\u00f5i muud kahetsusv\u00e4\u00e4rsed juhtumid,\u201c nendib Anu Realo.<\/p>\n\n\n\n

Et \u00f5ppej\u00f5ud v\u00f5iks \u00fcli\u00f5pilasega kaks \u00f6\u00f6p\u00e4eva hotellitoas veeta, olgugi et \u00f5ilsal teaduslikul eesm\u00e4rgil, ei tuleks \u00dchendkuningriigis k\u00f5ne allagi. Peale seaduste j\u00e4rgimise ja skandaalidest hoidumise soovi kannustab sealseid \u00fclikoole ka raha. Kui v\u00f5rdse kohtlemise poliitikat ei j\u00e4rgi, on oht j\u00e4\u00e4da ilma grantidest ja v\u00f5ib v\u00e4heneda riiklik toetus. Euroopa rahastus sunnib tagant Eesti \u00fclikoolegi.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rdse kohtlemise strateegiad ja reaalsus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eWarwick on v\u00f5tnud endale eesm\u00e4rgi olla sotsiaalse kaasatuse eestvedaja nii kohaliku t\u00f6\u00f6andjana kui ka teiste \u00dchendkuningriigi \u00fclikoolide seas, samuti Euroopa \u00fclikooliv\u00f5rgustikes, kuhu kuulub ka Tartu \u00dclikool. Warwickis on sotsiaalse kaasatuse ja v\u00f5rdse kohtlemise p\u00f5him\u00f5tetega p\u00f5hjalikult tegeletud aastak\u00fcmneid,\u201c teab Realo.<\/p>\n\n\n\n

Oluliseks peetakse seal nii seda, et \u00fclikooli j\u00f5uaks t\u00f6\u00f6le ja \u00f5ppima erineva kultuurilise ja sotsiaalse taustaga inimesi, kui ka seda, et toetataks v\u00e4hemusr\u00fchmade, sh naiste, puuetega inimeste, rahvusv\u00e4hemuste ja LGBTQIA+ kogukonna liikmete karj\u00e4\u00e4ri arengut. Muu hulgas tegutsevad aktiivselt toetusr\u00fchm ja v\u00f5rgustik, mille eesm\u00e4rk on pakkuda tuge menopausieas naistele ning teisalt ka suurendada juhtide teadlikkust menopausi tunnustest ning nendega arvestamist t\u00f6\u00f6\u00fclesannete ja -aja m\u00e4\u00e4ramisel.<\/p>\n\n\n\n

Eesti \u00dcli\u00f5pilaskondade Liidu 2020.\u00a0aasta uuringus \u201eSooline ja seksuaalne <\/a>ahistamine<\/a> k\u00f5rghariduses\u201c<\/a> selgus, et 72% vastanutest oli kogenud soolist ja seksuaalset ahistamist ning 15% ka soovimatut f\u00fc\u00fcsilist kontakti. Kui aga j\u00e4lgida avalikku arutelu, siis on v\u00f5rdse kohtlemise ja ahistamisvaba keskkonna poole p\u00fc\u00fcdlemine pigem \u00fcksikute aktivistide p\u00e4rusmaa.<\/p>\n\n\n\n

\u201eSee on sama keeruline k\u00fcsimus kui see, miks on eestlased \u00fched maailma usuleigemad inimesed v\u00f5i Euroopa suurimad kliimaskeptikud,\u201c \u00fctleb Realo. \u201e\u00dchelt poolt kujutame end v\u00e4ikese, d\u00fcnaamilise ja targa digiriigina, kus s\u00fcnnivad edukad idufirmad ja kasvavad maailma k\u00f5ige targemad lapsed. Teiselt poolt tundub aga, et paljud meie hoiakud ja arusaamad on j\u00e4\u00e4nud kinni eelmise sajandi keskpaika v\u00f5i isegi varasemasse aega.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\n

\u00dchendkuningriigis pole hea toon, kui \u00f5ppej\u00f5ud k\u00e4ivad \u00fcli\u00f5pilastega koos peol v\u00f5i saunas, isegi suhtlemine sotsiaalmeedias pole vastuv\u00f5etav.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Realo viitab oma s\u00f5nade kinnituseks Eurobaromeetri uuringule<\/a>, mille j\u00e4rgi leidis 2024.\u00a0aastal ligi kolmandik Eesti vastajatest, et meestel on t\u00f6\u00f6kohal aktsepteeritav teha naiskolleegide v\u00e4limuse kohta kahem\u00f5ttelisi m\u00e4rkusi (EL-i keskmine 20%) ja et kui alkoholi- v\u00f5i narkojoobes naine kannatab seksuaalse v\u00e4givalla all, vastutab ta v\u00e4hemalt osaliselt ise (EL-i keskmine 17%). Realo tuletab meelde, et Eestis on meeste ja naiste vahel ka Euroopa Liidu suurim palgal\u00f5he.<\/p>\n\n\n\n

\u201eSageli arvatakse, et see k\u00f5ik on n\u00f5ukogude aja p\u00e4rand. Naisest v\u00f5is tol ajal saada k\u00fcll kombainer v\u00f5i kosmonaut, kuid tegelik v\u00f5im\u00a0\u2013 nii poliitiliste, institutsionaalsete kui ka pereelu otsuste ja isegi naise keha ning tema reproduktiivtervise \u00fcle\u00a0\u2013 oli meeste ja riigi k\u00e4es. Naised pidid t\u00f6\u00f6l k\u00e4ima, aga samal ajal tegema ka suurema osa kodustest t\u00f6\u00f6dest ja hoolitsema laste eest. Soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse retoorika varjus toimis tegelikult pesueht patriarhaalne s\u00fcsteem, mille j\u00e4relm\u00f5ju pole kadunud,\u201c m\u00e4rgib Realo.<\/p>\n\n\n\n

Eelviidatud Eurobaromeetri k\u00fcsitluse j\u00e4rgi arvas iga neljas Eesti vastaja, et mees v\u00f5ib kontrollida abikaasa v\u00f5i elukaaslase suhteid, tegevust ning mobiiltelefoni sisu. Umbes pooled vastajad leidsid, et mees v\u00f5ib teatud tingimustel hoida kontrolli all naise rahaasju.<\/p>\n\n\n\n

Realo s\u00f5nul ei julgeta t\u00f6\u00f6kohal ahistamisest tihtilugu r\u00e4\u00e4kida seet\u00f5ttu, et sageli ei j\u00e4rgne sellele mitte midagi. \u201eKardetakse h\u00e4bistamist, tagakiusamist ja sildistamist. Kannatanu s\u00fc\u00fcdistamine\u00a0\u2013 \u201eMiks ta kandis nii l\u00fchikest seelikut?\u201c\u00a0\u2013 on endiselt v\u00e4ga levinud. Vaid 15\u00a0aastat tagasi pidas 84% Eesti elanikest naistevastase v\u00e4givalla p\u00f5hjuseks naiste endi provokatiivset k\u00e4itumist,\u201c \u00fctleb Realo.<\/p>\n\n\n\n

Ta meenutab, et mitmed avalikkuses suurt k\u00f5lapinda leidnud juhtumid on kohtus lahenenud ahistamises s\u00fc\u00fcdistatud inimese kasuks. See suurendab kannatanute tajutavat eba\u00f5iglustunnet veelgi ja v\u00e4hendab usaldust s\u00fcsteemi vastu.<\/p>\n\n\n\n

\u201eKa piirid \u00fcli\u00f5pilaste ja \u00f5ppej\u00f5udude vahel on sageli h\u00e4gused: hommikul ollakse koos loengus ja \u00f5htul poolpaljalt instituudi v\u00e4ljas\u00f5idul saunas. See loob \u00fchelt poolt v\u00f5imaluse olukordadeks, kus seksuaalne ahistamine toimuda saaks, aga teiselt poolt teeb keeruliseks nende juhtumite diskreetse menetlemise, sest k\u00f5ik on justkui k\u00f5igiga seotud.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Miks me ei astu v\u00e4lja teiste kaitseks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eLihtsam ja mugavam on mitte midagi teha. Visalt p\u00fcsivad uskumused nagu \u201eminust ei s\u00f5ltu niikuinii midagi\u201c v\u00f5i \u201emis see minu asi on\u201c loovad soodsa pinnase, kus kiusamine ja ahistamine saab toimuda ka siis, kui seda s\u00fcgaval sisimas valeks peetakse,\u201c m\u00e4rgib Realo.<\/p>\n\n\n\n

Hoolimata sihip\u00e4rasest poliitikast n\u00e4itavad k\u00fcsitlused<\/a>, et peaaegu iga k\u00fcmnes \u00dchendkuningriigi akadeemiline t\u00f6\u00f6taja (12% naistest ja 5% meestest) on kogenud viiel viimasel aastal seksuaalset v\u00e4givalda. \u00dcli\u00f5pilaste hulgas on arvud veel palju suuremad: 33% naissoost ja 12% meesoost k\u00fcsitletutest oli kogenud seksuaalset ahistamist ning 19% naistest ja 7% meestest seksuaalset v\u00e4givalda.<\/p>\n\n\n\n

\u201eEesti tulemustega v\u00f5rreldes on k\u00f5ik need n\u00e4itajad muidugi palju paremad, kuid selle taga on viimaste aastak\u00fcmnete pingutus. \u00dchendkuningriigi akadeemiline kultuur on olnud sajandeid v\u00e4ga tugevalt meestekeskne. Veel paark\u00fcmmend aastat tagasi oli seal vaid umbes k\u00fcmnendik k\u00f5rgematest akadeemilistest ametikohtadest naiste k\u00e4es, kes sageli olid selleks pidanud oma isikliku ja pereelu ohvriks tooma. Naiste seksuaalne ja sooline ahistamine oli \u00fclikoolides levinud ja normaliseeritud,\u201c \u00fctleb Realo.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rjepanu tuleb arhiividest v\u00e4lja lugusid mainekatest meesprofessoritest, oma valdkonna teerajajatest, kelle j\u00e4rgi on nimetatud autasusid ja kellele on p\u00fchendatud \u00f5ppetoole, aga kes ometi aastak\u00fcmnete jooksul karistamatult oma naiskolleege ja \u00fcli\u00f5pilasi ahistasid.<\/p>\n\n\n\n

\u201eAlles eelmise aasta l\u00f5pus sai avalikuks, et Oxfordi \u00dclikooli emeriitprofessor Miles Hewstone\u00a0\u2013 \u00fcks Suurbritannia tuntumaid ja tunnustatumaid sotsiaalps\u00fchholooge, kes on n\u00f5ustanud ka Briti valitsust\u00a0\u2013 oli pea kaks aastak\u00fcmmet Oxfordis naiskolleege, doktorante ja \u00fcli\u00f5pilasi ahistanud ja taga kiusanud. \u00dclikool oli sellest teadlik, kuid ei sekkunud,\u201c kirjeldab Realo.<\/p>\n\n\n\n

\n

\u201eVisalt p\u00fcsivad uskumused nagu \u201eminust ei s\u00f5ltu niikuinii midagi\u201c v\u00f5i \u201emis see minu asi on\u201c loovad soodsa pinnase, kus kiusamine ja ahistamine saab toimuda ka siis, kui seda s\u00fcgaval sisimas valeks peetakse.\u201c \u2013 Anu Realo<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\u00dchendkuningriigi \u00fclikoolides teadvustati seksuaalse ja soolise ahistamise probleemi juba 1990-ndatel, aga muudatused saabusid alles 10\u201315\u00a0aastat tagasi. \u201eJ\u00e4rjest enam hakkasid sellest teemast r\u00e4\u00e4kima \u00fcli\u00f5pilasliidud ja ka \u00f5ppej\u00f5ud. Avalikkuse suurema t\u00e4helepanu, liikumise #MeToo ning survegruppide j\u00e4rjekindla t\u00f6\u00f6 tulemusena t\u00f6\u00f6tasid paljud \u00fclikoolid v\u00e4lja oma korra seksuaalse ja soolise ahistamise ennetamiseks ning traumateadlikuks tegutsemiseks ahistamisjuhtumite korral,\u201c \u00fctleb Realo.<\/p>\n\n\n\n

Tema s\u00f5nul kehtib Warwicki \u00dclikooli ps\u00fchholoogiaosakonnas igasuguse kiusamise, ahistamise ja kohatu k\u00e4itumise suhtes nulltolerants ja millegi sellise toimepanemine toob suure t\u00f5en\u00e4osusega kaasa mitte ainult kolleegide halvakspanu, vaid ka t\u00f6\u00f6lt vabastamise. \u201eLisaks sisemisele moraalsele kompassile hoiavad need v\u00e4lised tegurid inimesi p\u00e4ris h\u00e4sti vaos.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Ta teab oma osakonnas k\u00fcmne aasta jooksul vaid \u00fcht seksuaalse ahistamise juhtumit, kus juhendaja tegi soovimatu l\u00e4henemiskatse samast soost doktorandile. \u201eP\u00e4rast pikka ja p\u00f5hjalikku menetlust l\u00f5petas \u00fclikool juhendajaga t\u00f6\u00f6lepingu, hoolimata asjaolust, et ta oli toonud \u00fclikooli v\u00e4ga prestii\u017ese uurimistoetuse,\u201c meenutab Realo.<\/p>\n\n\n\n

Menetlus oli diskreetne ning kuni l\u00f5pliku otsuse selgumiseni ei olnud ka osakonnas laiemalt teada, mis t\u00e4pselt toimub, sest v\u00f5rdselt oluliseks peeti nii juhendaja kui ka doktorandi privaatsuse kaitset. Isegi p\u00e4rast seda, kui juhendaja t\u00f6\u00f6lt lahkus, teadsid lahkumise tegelikku p\u00f5hjust vaid v\u00e4ga v\u00e4hesed inimesed.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMuidugi ei ole ka Warwickis kaugeltki k\u00f5ik ideaalne. V\u00e4hemalt osaliselt on praegune suhteliselt eesrindlik ahistamisjuhtumite menetlemise s\u00fcsteem v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud \u201et\u00e4nu\u201c sellele, et \u00fclikool sai aastaid tagasi tugevat \u00fcleriigilist negatiivset meediakajastust seoses \u00fche tudengite seksuaalsele v\u00e4givallale viitava grupivestluse avalikuks tulekuga,\u201c \u00fctleb Realo.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rdne kohtlemine l\u00e4htugu t\u00f6\u00f6taja p\u00e4devusest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eV\u00f5rdse kohtlemise poliitika vajab m\u00f5testamist, sest see pole ainult n\u00e4puga j\u00e4rje ajamine, et mehi ja naisi oleks v\u00f5rdselt igal pool,\u201c s\u00f5nab Tartu \u00dclikooli v\u00f5rdse kohtlemise strateegia komisjoni esimees, matemaatilise statistika professor Krista Fischer. Ta on \u00fcks neist, kes on ligi aasta tegutsenud selle nimel, et v\u00f5rdse kohtlemise reeglid saaksid \u00fclikoolis selgemini kirja ning leitaks ka usaldusv\u00e4\u00e4rne viis kaebuste lahendamiseks.<\/p>\n\n\n\n

\u201eK\u00f5ik inimesed peaksid olema teadlikud nii kehtestatud reeglitest kui ka sellest, kuidas rikkumisjuhtumite korral tegutseda,\u201c \u00fctleb Fischer.<\/p>\n\n\n\n

Tema silmis t\u00e4hendab s\u00f5napaar v\u00f5rdne kohtlemine<\/em> seda, et inimese t\u00f6\u00f6 kohta tehtavad otsused\u00a0\u2013 \u00fclesannete jagamine, palga suurus, edutamine, \u00fcldine kohtlemine jm\u00a0\u2013 s\u00f5ltuvad nii palju kui v\u00f5imalik ainult inimese erialasest p\u00e4devusest. T\u00f6\u00f6k\u00e4ik ei peaks olenema soost, vanusest, laste olemasolust, rahvusest ega puudest. \u201eKui seda m\u00f5istet aga kitsamalt t\u00f5lgendada, siis tahame v\u00e4ltida vastandolukordi: diskrimineerimist, ahistamist ja kiusamist t\u00f6\u00f6keskkonnas.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Fischeri arvates on Tartu \u00dclikoolis v\u00f5rdse kohtlemisega praegu suhteliselt h\u00e4sti\u00a0\u2013 v\u00f5rreldes 20\u201330 aasta taguse ajaga on edasiminek tuntav. Senatis on mehi ja naisi pooleks, iga aastaga kasvab ka naiste osakaal professorite seas. V\u00f5rdne kohtlemine tuleb meelde siis, kui satutakse ise kiusamise v\u00f5i ahistamise ohvriks v\u00f5i n\u00e4hakse seda pealt.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMinul on olnud \u00f5nn \u00f5ppida ja t\u00f6\u00f6tada akadeemilises \u00fcksuses, kus suhtumine \u00fcli\u00f5pilastesse ja \u00f5ppej\u00f5ududesse on olnud heatahtlik ja hoidev. Suures organisatsioonis nagu Tartu \u00dclikool tuleb aga negatiivseid juhtumeid paraku ikka ette ja need on m\u00f5nel korral j\u00f5udnud ka avalikkuseni,\u201c lisab Fischer.<\/p>\n\n\n\n

Pildil hetk sket\u0161ist \"Onu Heino\"<\/a>
P\u00e4rast 2012. aasta \u201eTujurikkuja\u201c eetrisseminekut ei pandud k\u00fcmme aastat Eestis poisslapsele nimeks Heino. Kuvat\u00f5mmis: YouTube \/ Catapult Films<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u201e\u00dcht-teist olen \u00fclikoolis k\u00f5rvalt n\u00e4inud ja kuulnud, sest onuheinoliku mentaliteediga \u00f5ppej\u00f5ude on ikka olnud, aga arvan, et neid on varasemast k\u00f5vasti v\u00e4hem. Praegu v\u00f5ib omaaegsete markantsete \u00f5ppej\u00f5udude \u00fcle ju naerda, aga \u00fcli\u00f5pilased, eriti naistudengid, ei tundnud end nende seltskonnas arvatavasti h\u00e4sti.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Uuendused v\u00f5rdse kohtlemise s\u00fcsteemis<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Praegu n\u00e4eb Tartu \u00dclikooli v\u00f5rdse kohtlemise juhend ette, et kui t\u00f6\u00f6tajat ahistatakse v\u00f5i ta tunnetab kiusamist, tuleb r\u00e4\u00e4kida otsese \u00fclemusega. \u201eAga instituudid on v\u00e4ikesed ja kui ahistajaks on juht ise? Kaebuse esitamine ei pruugi alati v\u00f5imalik olla. Instituudi professorid ja teised juhid on enamasti pikaajalised t\u00f6\u00f6kaaslased, nii et on ka ringkaitse oht,\u201c kirjeldab Fischer.<\/p>\n\n\n\n

Kui otsesele \u00fclemusele kaebust esitada ei saa, j\u00f5uab see akadeemilise sekret\u00e4ri lauale. Tema lahendab juhtumeid koost\u00f6\u00f6s personaliosakonnaga ja paneb vajaduse korral kokku komisjoni.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt on t\u00e4iendatud veebilehte<\/a>, kus on juhtn\u00f6\u00f6rid tegutsemiseks ahistamise, kiusamise v\u00f5i ebav\u00f5rdse kohtlemise korral. Loodud on t\u00f6\u00f6r\u00fchm, mis valmistab ette uuringut \u201eAhistamine ja kiusamine Tartu \u00dclikoolis\u201c. Uuringuandmed v\u00f5iksid aidata ahistamist ja kiusamist ennetavaid meetmeid paremini planeerida.<\/p>\n\n\n\n

Fischeri s\u00f5nul on v\u00f5rdse kohtlemise strateegia komisjon k\u00e4sitlenud ka t\u00f6\u00f6- ja pereelu \u00fchitamist, mis on tihtipeale seotud soolise ebav\u00f5rdsuse ja ka palgal\u00f5hega p\u00f5hjustega. N\u00e4iteks on tehtud ettepanek hakata vajadusp\u00f5hiselt toetama lapsevanematest noorteadlasi, et nad saaksid v\u00e4lisl\u00e4hetustele kaasa v\u00f5tta lapse ja lapsehoidja.<\/p>\n\n\n\n

\n

\u201eTunniajane v\u00f5rdse kohtlemise loeng kuluks \u00e4ra k\u00f5ikidele Tartu \u00dclikooli \u00fcli\u00f5pilastele ja \u00f5ppej\u00f5ududele.\u201c \u2013 Krista Fischer<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Eelmisest aastast korraldatakse naistearstide Kai Pardi ja Made Laanpere eestvedamisel juhtidele regulaarselt koolitusi seksuaalse ahistamise teemal, et probleemseid olukordi osataks paremini \u00e4ra tunda ja neile reageerida. K\u00f5ige p\u00f5letavamad on soolise ahistamise juhtumid, aga muret teevad ka rahvuse p\u00e4rast diskrimineerimine ja muud olukorrad, mis n\u00f5rgestavad t\u00f6\u00f6keskkonna turvalisust.<\/p>\n\n\n\n

\u201eTunniajane v\u00f5rdse kohtlemise loeng kuluks \u00e4ra k\u00f5ikidele Tartu \u00dclikooli \u00fcli\u00f5pilastele ja \u00f5ppej\u00f5ududele, et oleksime \u00fchel lehek\u00fcljel ja m\u00e4rkaksime paremini probleeme. Ka neil, kel on eetiliste ja moraalsete p\u00f5him\u00f5tetega k\u00f5ik korras, kes pole kunagi kiusanud ega ahistanud, oleks vaja arusaama, mida teha, kui keegi kurdab, et temaga on inetult k\u00e4itutud,\u201c \u00fctleb Fischer.<\/p>\n\n\n\n

Arheokeemia professor Ester Oras m\u00e4rgib, et tal on v\u00f5rdse kohtlemise volinikule, keda \u00fclikoolis praegu otsitakse, suured ootused.<\/p>\n\n\n\n

\u201eSeksuaalse ahistamise k\u00f5rval on ka teisi v\u00e4\u00e4rkohtlemise vorme: sooline, vanuseline, seksuaalse s\u00e4ttumuse v\u00f5i p\u00e4ritolu p\u00f5hine jm diskrimineerimine, t\u00f6\u00f6kius, v\u00f5imupositsiooni \u00e4rakasutamine. M\u00f5nikord on need v\u00e4\u00e4rkohtlemise juhtumid ilmselged, teinekord v\u00f5tab aga nende \u00e4ratundmine kauem aega. Ohvrid vajavad niisuguste olukordade tuvastamiseks abi, et seej\u00e4rel otsustada, kas ja mida ette v\u00f5tta,\u201c \u00fctleb Oras.<\/p>\n\n\n\n

Nii volinik kui ka v\u00f5rdse kohtlemise tugiisikute<\/a> v\u00f5rgustik v\u00f5iks aidata k\u00fcsitavat olukorda hinnanguvabalt ja objektiivselt hinnata, m\u00e4rgib Oras. \u201eMeil on vaja juurutada sekkumiskultuuri, kus ka k\u00f5rvalolija hakkab tajuma oma vastutust juhtunu eest. M\u00f5nikord v\u00f5ib tekkinud olukord olla ohvri jaoks sedav\u00f5rd halvav, et ta ise ei suudagi kohe reageerida. Sellistel puhkudel v\u00f5iks teavitus tulla ka kolmandatelt isikutelt.\u201c<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Tartu \u00dclikoolis registreeriti mullu 11 ebav\u00f5rdse kohtlemisega seotud kaebust<\/h2>\n\n\n\n

V\u00f5rdse kohtlemise p\u00f5him\u00f5tted on s\u00e4testatud p\u00f5hiseaduses, v\u00f5rdse kohtlemise seaduses ja soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse seaduses. Tartu \u00dclikoolis on olemas v\u00f5rdse kohtlemise juhend, mis koostati 2016.\u00a0aastal. Soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse uue kava koostamine on praegu pooleli.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

T\u00f6\u00f6tajate \u00fcldised k\u00e4itumisreeglid on kirjas t\u00f6\u00f6korras, mida tutvustatakse k\u00f5ikidele t\u00f6\u00f6leasujatele. Selle punktis\u00a07.14 on \u00f6eldud, et t\u00f6\u00f6tajalt eeldatakse v\u00f5rdse kohtlemise p\u00f5him\u00f5tte ja diskrimineerimiskeelu j\u00e4rgimist vastavalt v\u00f5rdse kohtlemise seadusele ja soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse seadusele.<\/p>\n\n\n\n

Diskrimineerimis- v\u00f5i kiusamisolukord v\u00f5ib lahenduse leida ka ilma ametliku kaebuseta (n\u00e4iteks juhul, kui on v\u00f5imalik kiusajale ise tagasisidet anda, tema juhiga r\u00e4\u00e4kida vm). Nende olukordade kohta, kus asi kohapeal lahenduse leiab, personaliosakonnal statistika puudub.<\/p>\n\n\n\n

Kui olukord j\u00e4\u00e4b lahenduseta v\u00f5i kiusaja v\u00f5i tema juhiga pole v\u00f5imalik otse r\u00e4\u00e4kida (ka olukorras, kus kiusajaks on juht), saab teha ametliku kaebuse. Ametlik kaebus esitatakse akadeemilisele sekret\u00e4rile, kes hindab olukorda ja otsustab, kas asja on vaja edasi uurida (nt moodustatakse erapooletu komisjon) v\u00f5i on kohe n\u00e4iteks v\u00f5imalik osapoolte n\u00f5usolekul alustada lepitusmenetlusega.<\/p>\n\n\n\n

Keerukamate kaebuste uurimisel kaasatakse komisjoni eksperte \u00fclikoolist ja vajaduse korral ka v\u00e4ljastpoolt. Komisjon kohtub asjaosalistega, tutvub materjalidega ja otsustab, kas diskrimineerimine v\u00f5i kiusamine on toimunud v\u00f5i ei. Kui komisjon rikkumise tuvastab, tuleb personaliosakonna ja juhtide koost\u00f6\u00f6s v\u00f5tta asjakohaseid meetmeid.<\/p>\n\n\n\n

Akadeemilisele sekret\u00e4rile esitati 2025.\u00a0aastal \u00fcheksa ebav\u00f5rdse kohtlemisega seotud kaebust. Vihjeliinile<\/a>, mille kaudu saab samuti ebav\u00f5rdsest kohtlemisest teada anda, tuli kaks sellega seotud kaebust.<\/p>\n\n\n\n

Kristi Kuningas<\/em>,
T\u00dc personaliosakonna juhataja<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli v\u00f5rdse kohtlemise strateegia komisjon<\/h2>\n\n\n\n
    \n
  • Esimees Krista Fischer<\/strong>, senati liige, matemaatilise statistika professor<\/li>\n\n\n\n
  • Aseesimees Raili Marling<\/strong>, senati liige, anglistika professor<\/li>\n\n\n\n
  • Martin Aleksander Noork\u00f5iv<\/strong>, Tartu \u00dclikooli n\u00f5ukogu liige<\/li>\n\n\n\n
  • Eneken Riin Salong<\/strong>, \u00fcli\u00f5pilaskonna esimees<\/li>\n\n\n\n
  • Renar Kihho<\/strong>, \u00fcli\u00f5pilane<\/li>\n\n\n\n
  • Helen Eenmaa<\/strong>, valitsemise ja \u00f5iguspoliitika kaasprofessor<\/li>\n\n\n\n
  • Kai Part,<\/strong> s\u00fcnnitusabi ja g\u00fcnekoloogia kaasprofessor<\/li>\n\n\n\n
  • Ester Oras<\/strong>, arheokeemia professor<\/li>\n\n\n\n
  • Leho Ainsaar<\/strong>, loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkonna dekaan, geoloogia professor<\/li>\n\n\n\n
  • Anu Realo<\/strong>, k\u00fclalisprofessor, akadeemik<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Nii \u00fchiskondlik t\u00e4helepanu kui ka \u00fcli\u00f5pilaste ja \u00f5ppej\u00f5udude surve panevad \u00fcha suuremat r\u00f5hku panema v\u00f5rdsele kohtlemisele. Mida Tartu \u00dclikool on selles vallas \u00e4ra teinud ja kas meil on v\u00e4lis\u00fclikoolidelt milleski eeskuju v\u00f5tta? Tartu \u00dclikoolis on olemas soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse kava, v\u00f5rdse …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":2565,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3,11],"tags":[],"class_list":["post-2526","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-diskussioon"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2526","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2526"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2526\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2621,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2526\/revisions\/2621"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2565"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2526"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2526"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2526"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}