{"id":2524,"date":"2026-02-13T01:16:00","date_gmt":"2026-02-12T23:16:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=2524"},"modified":"2026-04-10T07:07:44","modified_gmt":"2026-04-10T04:07:44","slug":"iganenud-ootused-pidurdavad-naisteadlasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/iganenud-ootused-pidurdavad-naisteadlasi\/","title":{"rendered":"Iganenud ootused pidurdavad naisteadlasi"},"content":{"rendered":"

Paljud noored naisteadlased kannatavad tubli t\u00fcdruku s\u00fcndroomi k\u00e4es ning liigne kriitilisus enda ja oma t\u00f6\u00f6 suhtes v\u00f5ib saada eduka teadust\u00f6\u00f6 peamiseks takistuseks, t\u00f5deb Tartu \u00dclikooli genoomse epidemioloogia professor Triin Laisk.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t

11.\u00a0veebruaril t\u00e4histati Eestis kuuendat korda rahvusvahelist p\u00e4eva \u201eNaised ja t\u00fcdrukud teaduses\u201c, mille eesm\u00e4rk on murda soostereot\u00fc\u00fcpe ja juhtida t\u00e4helepanu naiste olulisele kohale teaduse arengus.<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

L\u00e4bi aegade on teaduses domineerinud mehed. Viimastel aastak\u00fcmnetel on esile t\u00f5usnud k\u00fcll \u00fcha rohkem naisi, kuid ebav\u00f5rdsus ja stereot\u00fc\u00fcbid m\u00f5jutavad endiselt naiste osalust teaduses, kirjutas Jaanika Anderson, n\u00fc\u00fcdne Tartu \u00dclikooli raamatukogu direktor, Sirbis pea kaks aastat tagasi.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi praeguseks on olukord Tartu \u00dclikoolis l\u00e4inud paremaks, tuleb Andersoni s\u00f5nul olla endiselt t\u00e4helepanelik ja t\u00f6\u00f6tada selle nimel, et v\u00f5rdsuse poole liikumine tagasil\u00f6\u00f6ke ei saaks.<\/p>\n\n\n\n

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige, Euroopa Teadusn\u00f5ukogult (ERC) eelmise aasta l\u00f5pus naiste hormoon\u00adtundlikkuse uurimiseks pea kahe miljoni euro suuruse grandi saanud Triin Laisk ei ole tunnetanud, et tal oleks teadusmaailmas soo t\u00f5ttu keerulisem. Samas \u00fctleb ta, et pole ka v\u00f5rdlusmomenti, kuidas m\u00f5ni olukord oleks kulgenud, kui ta olnuks mees.<\/p>\n\n\n\n

Arheoloogia kaasprofessor ning anal\u00fc\u00fctilise ja f\u00fc\u00fcsikalise keemia teadur Mari T\u00f5rv, kes p\u00e4lvis 2024.\u00a0aastal Balti riikide teaduste akadeemiate ja UNESCO stipendiumi \u201eNaised teaduses\u201c, \u00fctleb, et teadust\u00f6\u00f6s ei ole edukus ainult soo k\u00fcsimus.<\/p>\n\n\n\n

Mitte ainult soo k\u00fcsimus, aga \u2026<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eT\u00e4nap\u00e4eva akadeemiline maailm on v\u00e4ga tugevalt \u00fche\u00adtaolisuse poole kaldu, tunnistame seda v\u00f5i mitte. Sageli j\u00e4\u00e4vad ellu ja l\u00f6\u00f6vad l\u00e4bi vaid k\u00f5ige tugevamad. L\u00e4bi\u00adl\u00f6\u00f6mine t\u00e4hendab seejuures nii suutlikkust hankida rahastust kui ka v\u00f5imet tulla toime pideva t\u00e4ht\u00adaegade survega. Samas ei taga konkurentsip\u00f5hisus sugugi seda, et esile t\u00f5useksid k\u00f5ige teravamad, julgemad v\u00f5i enim maailma muutvad ideed,\u201c \u00fctleb T\u00f5rv.<\/p>\n\n\n\n

Triin Laisk on oma kolleegide ja \u00fcli\u00f5pilaste seas m\u00e4rganud, et naistele v\u00f5ib vahetevahel saada takistuseks liigne kriitilisus oma t\u00f6\u00f6 suhtes. \u201eNaisena v\u00f5ib olla keerulisem, kui puudub hea tugis\u00fcsteem, ent tuleb h\u00fcpata l\u00e4bi k\u00f5igi nende akadeemi\u00adliste tuler\u00f5ngaste. K\u00f5ike tuleb teha igap\u00e4evaste hoolduskohustuste k\u00f5rvalt,\u201c t\u00f5deb ta.<\/p>\n\n\n\n

Need kohustused ei puuduta k\u00fcll ainult naisi, kuid Laisk m\u00f6\u00f6nab, et ajaloolistel p\u00f5hjustel on naistel neid rohkem. Ka puutuvad naistudengid Laisa s\u00f5nul ilmselt rohkem kokku v\u00f5imaliku seksuaalse ahistamise ning j\u00f5upositsiooni kuritarvitamisega, mis v\u00f5ib \u00fcldse v\u00f5tta tahtmise selles valdkonnas j\u00e4tkata ja teadust\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n\n\n\n

\n

Uuringus tuvastasid Nevada teadlased, et naisautorite artikleid retsenseeritakse kauem kui meesautorite omi.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Teadust\u00f6\u00f6s peavad naised silmitsi seisma ka s\u00fcsteemsete probleemidega. Hiljuti ajakirjas PLOS Biology avaldatud ulatuslikus Nevada \u00dclikooli teadlaste uuringus t\u00f5detakse, et naised on akadeemilisel t\u00f6\u00f6l alaesindatud, eriti f\u00fc\u00fcsika-, loodus- ja inseneri\u00adteaduse valdkonnas, ning p\u00f5hjuseks on meestega v\u00f5rreldes suuremad takistused. Uuringus, mis h\u00f5lmas PubMedi andme\u00adbaasis indekseeritud enam kui 36,5\u00a0miljonit teadusartiklit, tuvastasid Nevada teadlased, et naisautorite artikleid retsenseeritakse kauem kui meesautorite omi.<\/p>\n\n\n\n

Kui artikli esimene autor oli naine, oli avaldamiseelse l\u00e4bivaatuse mediaan\u00adaeg 101, meeste puhul aga 94\u00a0p\u00e4eva. Naissoost vastutava autori artikli l\u00e4bivaatuse mediaanaeg oli 115, mehe puhul 102\u00a0p\u00e4eva. Kui m\u00f5lemad rollid olid naisteadlaste kanda, oli mediaan\u00adaeg 118 p\u00e4eva meeste 103\u00a0vastu.<\/p>\n\n\n\n

\u201eSee paneb naised ebasoodsasse olukorda, arvestades, et publikatsioonid on \u00fcks peamisi teadlase edukuse hindamise kriteeriume,\u201c toonitab Laisk.<\/p>\n\n\n\n

Ajakirjandusuuringute kaasprofessor Marju Himma, kes on samuti p\u00e4lvinud stipendiumi \u201eNaised teaduses\u201c, ei tunne, et naiseks olemise p\u00e4rast oleks praegu Eestis raskem edu saavutada.<\/p>\n\n\n\n

\u201ePigem on kogu aeg puudu teadlastest, kes rahvusvahelistes projektides osaleksid. V\u00f5imalusi on rohkem, kui \u00e4ra j\u00f5uab teha,\u201c kinnitab ta. K\u00fcll aga on ta t\u00e4heldanud, et nii projektitaotluste kui ka artiklite kirju\u00adtamisel k\u00fcsitakse vahel: miks Eesti? Miks mingi uuringu keskmes on Eesti ja mitte m\u00f5ni suurem riik? \u201eSellest saab siiski \u00fcle, tehes Eesti seestpoolt nii suureks, et k\u00f5ik teised riigid saavad meie kogemusest \u00f5ppida,\u201c r\u00e4\u00e4gib Himma.<\/p>\n\n\n\n

Grandikeskuse teadus- ja arendus\u00adtegevuse anal\u00fc\u00fctik Kalmer Lauk \u00fctleb, et kuigi uuringud kinnitavad, et naiste ja meeste edukus grantide taotlemisel on sisuliselt v\u00f5rdne, t\u00e4hendab naisteadlaste ajalooliselt ebav\u00f5rdne seisund, et suur osa potentsiaalsest teaduslikust v\u00f5imekusest on j\u00e4\u00e4nud kasutamata. \u201eKui seda ajaloolist barj\u00e4\u00e4ri teadlikult ja s\u00fcsteemselt v\u00e4hendada, laieneb nii Eesti \u00fclikoolide kui ka terve Eesti talentide ring ning paraneb majanduslik ja \u00fchiskondlik heaolu,\u201c \u00fctleb Lauk.<\/p>\n\n\n\n

Muutusi vajab terve s\u00fcsteem<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mari T\u00f5rva arvates on t\u00f5kete \u00fcletamiseks vaja \u00fchis\u00adkondlike hoia\u00adkute muutumist, kultuurilised nihked on aga aegan\u00f5udvad. Endiselt langeb v\u00e4ikeste lastega kodus olemise kohustus enamasti ema\u00addele. See tekitab palju\u00addes naistes tunde, et nad j\u00e4\u00e4vad akadeemilises konkurentsis maha\u00a0\u2013 eesk\u00e4tt see\u00adt\u00f5ttu, et sel ajal saavad nad v\u00e4hem teadus\u00adartikleid kirjutada. Naisi v\u00f5ivad meestest enam heidutada ka akadeemilise r\u00e4nde n\u00f5uded, mis ei arvesta piisavalt peresuhete ja hool\u00ad\u00addus\u00adkoormusega.<\/p>\n\n\n\n

\u201eSee ei ole ainult naiste, vaid kogu akadeemilise s\u00fcsteemi probleem. Selleks, et poole v\u00f5imaliku teadlas\u00adkonna potentsiaal ei j\u00e4\u00e4ks kasutamata, tuleb muuta s\u00fcsteemi tervikuna\u00a0\u2013 kuidas me teadlastena t\u00f6\u00f6tame, mida ja kuidas teaduses v\u00e4\u00e4rtustame. Teadlase panus ei piirdu pelgalt publikatsioonide arvuga, oluline on metoodiliselt l\u00e4bi m\u00f5eldud uurimist\u00f6\u00f6, originaalsed ja uuenduslikud k\u00fcsimused ning uurimistulemuste t\u00e4hendus \u00fchis\u00adkonna jaoks,\u201c selgitab T\u00f5rv.<\/p>\n\n\n\n

Laisk t\u00f5deb, et edusamm on seegi, kui me soolist l\u00f5het teadvustame ja sel teemal teadlikkust suurendame. Kuna tegemist on mitmetahulise probleemiga, tuleb seda ka lahendada mitmest otsast korraga. Alustuseks on head juba eeskujud, kes aitavad t\u00fcdrukutel oma tulevikku teaduse alal paremini ette kujutada. Positiivsete eeskujudega peaksid k\u00e4sik\u00e4es k\u00e4ima teadus\u00adkeskkonna kujundamine ja kujutamine selliselt, et see oleks kutsuv erinevatele inimestele.<\/p>\n\n\n\n

Naisteadlaste toetamisel on Laisa s\u00f5nul t\u00e4htis osa toetusmeetmetel ja paindlikkusel, mis v\u00f5imaldavad t\u00f6\u00f6- ja pereelu paremini \u00fchitada.<\/p>\n\n\n\n

\n

\u201eEt poole v\u00f5imaliku teadlaskonna potent\u00adsiaal ei j\u00e4\u00e4ks kasutamata, tuleb muuta tervet s\u00fcsteemi \u2013 nii seda, kuidas me teadlastena t\u00f6\u00f6tame, kui ka seda, mida ja kuidas teaduses v\u00e4\u00e4rtustame.\u201c \u2013 Mari T\u00f5rv<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\u201e\u00dcha enam r\u00f5hutatakse, et keerulisi ja mitmetahulisi probleeme saab lahendada vaid eri teadusvaldkondade koost\u00f6\u00f6s,\u201c lisab Mari T\u00f5rv. Nii tuleb juba eos arvestada sellega, et valdkondade\u00fclene teadust\u00f6\u00f6 n\u00f5uab rohkem aega. \u201eMinu meelest ei tohiks teaduse tegemise tempot dikteerida surve v\u00f5i kvantitatiivsed m\u00f5\u00f5dikud\u00a0\u2013 m\u00e4\u00e4rav peab olema kvaliteet. See omakorda eeldab laiemat ja s\u00fcsteemset muutust kogu akadeemilises t\u00f6\u00f6kultuuris,\u201c arvab ta.<\/p>\n\n\n\n

Laisa ja T\u00f5rva hinnangul aitaks juba see, kui loobuksime \u00f6\u00f6p\u00e4evaringse teadlaseks olemise idealiseerimisest ja v\u00e4\u00e4rtustaksime teadust\u00f6\u00f6d, mida tehakse pere k\u00f5rvalt, mitte selle arvelt. Selles v\u00f5iks suurem roll olla t\u00f6\u00f6andjatel ja teadusr\u00fchmade juhtidel, kes hoolitseksid normaalse t\u00f6\u00f6koormuse eest ja annaksid eeskuju.<\/p>\n\n\n\n

\u201eSee, et sa oled teaduse vastu kirglik, et t\u00e4henda, et sa pead t\u00f6\u00f6tama 24\/7. See ei ole j\u00e4tkusuutlik ja viib l\u00e4bip\u00f5lemiseni. Eesti-suuruses riigis ei saa me endale lubada, et talendid l\u00e4bi p\u00f5letame, soost s\u00f5ltumata!\u201c \u00fctleb Laisk.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5rv meenutab, kuidas talle loodi Saksamaal k\u00f5ik tingimused t\u00e4ielikuks keskendumiseks doktorit\u00f6\u00f6le. \u201eEi mingeid k\u00f5rvalisi kohustusi, t\u00f6\u00f6aeg oli \u00fcheksast viieni. Kui minu \u00fclemus sai teada, et mul on nelja-aastane laps, ehmus ta, et kuidas see doktorit\u00f6\u00f6 n\u00fc\u00fcd siis valmis saab. Sai etten\u00e4htud ajal ning just t\u00e4nu sellele, et mul lubati t\u00f6\u00f6l keskenduda vaid olulisimale. Sama t\u00e4htis on luua keskkond, kus on julgust eksida, k\u00fcsida ja are\u00adneda, ilma et see m\u00f5jutaks negatiivselt karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusi.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Olukord paraneb<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"Pildil<\/a>
Alustava teadlase grandi taotlusi on naised Tartu \u00dclikoolis viimase k\u00fcmnendi jooksul esitanud rohkem kui mehed. Allikas: T\u00dc grandikeskus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Grandikeskuse anal\u00fc\u00fcsi kohaselt on Tartu \u00dclikooli naisteadlaste osakaal ERC taotluste esitajate seas viimase k\u00fcmnendi jooksul j\u00f5udsalt kasvanud ning j\u00f5udnud tasemeni, kus see parandab \u00fclikooli \u00fcldisi tule\u00admusi. Kalmer Lauk m\u00e4rgib, et aastatel 2014\u20132026 on Tartu \u00dclikooli \u00fcldine edukus kasvanud selgelt koosk\u00f5las naisteadlaste osaluse suurenemisega. \u201eMida rohkem naisteadlasi taotlusi esitab, seda paremaks kujuneb ka \u00fclikooli koondedukus,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n\n\n\n

Edu tagantt\u00f5ukaja on alustavate naisteadlaste aktiivsus. Alustava teadlase grandi taotlusi esi\u00adtati mullu kuus, k\u00f5ik naisteadlastelt. V\u00e4rskes t\u00e4navuses voorus moodustasid naised 64%\u00a0taotlejatest.<\/p>\n\n\n\n

\u201eAlus\u00adtava teadlase grandid on sageli tead\u00adlase karj\u00e4\u00e4ri h\u00fcppelaud, mis t\u00e4hendab, et rohkem naisi teeb esi\u00admese sammu ERC poole. See omakorda tekitab laiema taotle\u00adjate ringi ning loob mitmekesisema ja innovatiiv\u00adsema \u00fclikooli,\u201c m\u00e4rgib Lauk.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Paljud noored naisteadlased kannatavad tubli t\u00fcdruku s\u00fcndroomi k\u00e4es ning liigne kriitilisus enda ja oma t\u00f6\u00f6 suhtes v\u00f5ib saada eduka teadust\u00f6\u00f6 peamiseks takistuseks, t\u00f5deb Tartu \u00dclikooli genoomse epidemioloogia professor Triin Laisk. L\u00e4bi aegade on teaduses domineerinud mehed. Viimastel aastak\u00fcmnetel on esile …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":2562,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3,15],"tags":[],"class_list":["post-2524","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","category-aktuaalne-aktuaalne"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2524","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2524"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2524\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2618,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2524\/revisions\/2618"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2562"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2524"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2524"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2524"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}