{"id":2520,"date":"2026-02-13T01:15:00","date_gmt":"2026-02-12T23:15:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=2520"},"modified":"2026-02-13T02:01:52","modified_gmt":"2026-02-13T00:01:52","slug":"mineviku-vigadest-tasub-oppida-helgema-tuleviku-nimel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/mineviku-vigadest-tasub-oppida-helgema-tuleviku-nimel\/","title":{"rendered":"Mineviku vigadest tasub \u00f5ppida helgema tuleviku nimel"},"content":{"rendered":"

Professor Laur Kanger uurib suuri siirdeid. Selle abstraktse nimega valdkonna taga peituvad tema kirjelduse kohaselt \u201epikad ja keerulised protsessid, mille k\u00e4igus inimkond leiutab endale uusi tehnoloogiaid, harjub nendega \u00e4ra ja avastab siis, et n\u00fc\u00fcd peab j\u00e4lle k\u00f5ike muutma\u201c. Siiski on ta \u00fcsna kindel, et tema teadust\u00f6\u00f6l on potentsiaali maailma paremaks teha.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t

Kestlike siirete professori Laur Kangeri inauguratsiooniloeng toimub 10. m\u00e4rtsil kell 16.15 Tartu \u00dclikooli aulas.<\/p>\n

Piduliku inauguratsiooniloengu eesm\u00e4rk on anda \u00fclikooli uuele professorile v\u00f5imalus tutvustada ennast, oma eriala ja teadusteemat. Avaliku loengu l\u00f5pus saavad kuulajad professorile k\u00fcsimusi esitada. Loengule on oodatud k\u00f5ik huvilised.<\/p>\n

Vaata lisateavet \u00fclikooli veebilehelt<\/a>.<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Suuri siirdeid, mis h\u00f5lmavad tehnoloogia, \u00fchiskonna ja poliitika pikaajalist koos kujunemist, vaatleb Kanger \u00fchtaegu ajaloolase kannatlikkuse ja tulevikku vaatava teadlase murelikkusega. T\u00f5en\u00e4oliselt suudaks ta sama rahuliku pilguga vaadata korraga aurumasinat, elektriautot ja kliimakriisi ning siis seletada, kuidas ja miks need k\u00f5ik omavahel seotud on.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMinevikus ei m\u00f5elnud keegi tehnoloogilisi uuendusi tehes v\u00e4ga kestlikkuse peale, paljud praegused probleemid on kunagiste edulugude pikaajalised j\u00e4relm\u00f5jud. 21.\u00a0sajandil on suured mured kliima, keskkonna ja elurikkusega. Paraku \u00fcritavad neid lahendada 20.\u00a0sajandil s\u00fcndinud inimesed, kellel on teaduse ja tehnoloogia kohta 19.\u00a0sajandi arusaamad. Selliste eeldustega teeme asjad t\u00f5en\u00e4oliselt veel hullemaks,\u201c nendib professor.<\/p>\n\n\n\n

Mullu mais l\u00e4ks k\u00e4ima Kangeri juhitav suurprojekt \u201eT\u00f6\u00f6stusliku modernsuse t\u00f5us ja langus\u201c, mida Euroopa Komisjon rahastab ligi kahe miljoni euroga. Samal ajal on k\u00e4imas ka Eesti Teadusagentuuri toetusel algatatud miljoniprojekt \u201eT\u00f6\u00f6stusliku modernsuse kriis ja teisenemine. 1900\u20132055\u201c. Nende kahe eesm\u00e4rk on sisuliselt sama: lahendada k\u00fcsimus, kas inimkond on v\u00f5imeline t\u00f6\u00f6stus\u00fchiskonna ajaloost midagi \u00f5ppima.<\/p>\n\n\n\n

\n

21.\u00a0sajandil on suured mured kliima, keskkonna ja elurikkusega. Paraku \u00fcritavad neid lahendada 20.\u00a0sajandil s\u00fcndinud inimesed, kellel on teaduse ja tehnoloogia kohta 19.\u00a0sajandi arusaamad. <\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\u201eOptimeerimisest lihtsalt ei piisa, kitsas tehnoloogiakeskne m\u00f5tlemine viib j\u00e4rjest uute probleemideni. N\u00e4iteks taheti teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgses USA-s t\u00f5hususe eesm\u00e4rgil tomateid metallk\u00e4ppadega kiiremini korjama hakata. Kuna tomatid l\u00e4hevad niimoodi kergesti katki, siis oli vaja aretada paksema nahaga tomatid. Aga uus probleem on see, et need raiped maitsevad nagu kummipallid ja neid tuleb t\u00f6\u00f6tlemise k\u00e4igus soola ja suhkruga maitsestama hakata, mis ei ole j\u00e4lle tervislik.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\"Joonistus
Selle k\u00fcmme aastat tagasi joonistatud portreega minevat Kanger aina sarnasemaks. Illustratsioon: Piret Ehrenpreis<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kanger loodab, et kui saame teada, kuidas keskkonnateadust ja tehnoloogiat puudutavad l\u00fchin\u00e4gelikud ideed, normid ja k\u00e4itumisviisid t\u00e4pselt kujunenud on ja miks need ka praegu meie kestlikkusteemalisi arutelusid vormivad, on l\u00f5puks v\u00f5imalik v\u00e4lja m\u00f5elda ka see, mida siis teisiti teha, et tulevik helgem oleks. Tema silmis ei ole tulevik miski, mis lihtsalt tuleb, vaid miski, mille kujunemist tasub teadlikult m\u00f5testada.<\/p>\n\n\n\n

\u201e250 aastat on k\u00e4si lehvitatud ja \u00f6eldud, et tehnoloogiline areng on loomulik ja hea ja et turg paneb l\u00f5puks k\u00f5ik paika\u00a0\u2013 aga sellep\u00e4rast me olemegi siin, kus me oleme. \u00c4kki oleks vaja midagi n\u00fc\u00fcd teistmoodi teha?\u201c<\/p>\n\n\n\n

Selge on see, et me ei saa endale lubada, et hakkame oma leiutiste tagaj\u00e4rgedega tegelema siis, kui need juba t\u00f5siselt h\u00e4irivad. M\u00e4rksa rohkem tuleks ette vaadata ja m\u00f5elda, mida me saame praegu teistmoodi teha.<\/p>\n\n\n\n

\u201eInimeste eksiarvamustest tehnoloogia arenemise ja keskkonna toimimise kohta v\u00f5iks teha terve nimekirja. K\u00f5ige tavalisem v\u00e4\u00e4rarvamus ongi, et tehnoloogia on v\u00f5luvits, mis ravib k\u00f5ike, ja midagi muud ei olevat tarvis muuta,\u201c \u00fctleb Kanger.<\/p>\n\n\n\n

\u201e\u00d6eldakse, et j\u00e4\u00e4me tehnoneutraalseks, \u00e4rme eelistame \u00fchtegi tehnoloogiat, turg otsustab. Sisuliselt t\u00e4hendab see aga ikkagi parasjagu k\u00f5ige k\u00fcpsema tehnoloogia eelistamist, sest see on olemas k\u00f5ige parema hinnaga.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\n

Inimeste eksiarvamustest tehnoloogia arenemise ja keskkonna toimimise kohta v\u00f5iks teha terve nimekirja. K\u00f5ige tavalisem v\u00e4\u00e4rarvamus on, et tehnoloogia on v\u00f5luvits, mis ravib k\u00f5ike.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

V\u00f5imalus probleemidele laiem vaade anda t\u00f5mbab Kangeri teadlaseaju korralikult k\u00e4ima. \u201eMind \u00e4rritab v\u00e4ga, kui m\u00f5eldakse iseennast v\u00e4iksemaks\u00a0\u2013 nagu me ei j\u00f5uaks v\u00f5i ei oskaks suuremat pilti n\u00e4ha. Indu annab aga see, et saan \u00f6elda: \u00e4rme piirdume pisikeste kildudega, vaatame t\u00f6\u00f6stus\u00fchiskonna kujunemist tervikuna! Eriti hea on neid ideid p\u00f5rgatada kolleegidega silmast silma.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Kangeri t\u00f6\u00f6r\u00fchma liikmed on \u00fcle maailma laiali. Nende hulka kuulub nii siirdeuurijaid, digihumanitaare kui ka ajaloolasi. Mitme eriala s\u00fcnergiat toetab ka Kangeri enda ajalugu.<\/p>\n\n\n\n

Laur Kanger on \u00f5ppinud ajakirjandust ja suhtekorraldust (2005) ning meedia- ja kommunikatsiooniuuringuid Tartu \u00dclikoolis (2007), teinud innovatsiooniuuringuid Ida-Londoni \u00dclikoolis (2009) ning saanud doktorikraadi teadus- ja tehnoloogiauuringute vallas Edinburghi \u00dclikoolist (2013). Tema doktorit\u00f6\u00f6 teema oli personaalarvutite tootmine n\u00f5ukogudeaegsetes Balti liiduvabariikides.<\/p>\n\n\n\n

Aastatel 2016\u20132023 t\u00f6\u00f6tas ta kestlike siirete uurijana Sussexi \u00dclikooli mainekas innovatsiooniuuringute keskuses Science Research Policy Unit. Ta on t\u00f6\u00f6tanud Tartu \u00dclikoolis tehnoloogiauuringute vanemteaduri, lektori ja kaasprofessorina ning tema juhendamisel on kaitstud 12 magistrit\u00f6\u00f6d ja \u00fcks doktorit\u00f6\u00f6. Ta on avaldanud \u00fcle 20\u00a0teadusartikli k\u00f5rgetasemelistes teadusajakirjades ning populaarteaduslikke artikleid ja kultuuriarvustusi Eesti meedias. Kanger oskab oma uurimisteemasid tutvustada nii, et lugeja ei tunne end alahinnatu ega \u00fclekoormatuna, ta valib elegantselt oma p\u00f5his\u00f5numeid ja kasutab lugejaskonnale arusaadavat s\u00f5navara.<\/p>\n\n\n\n

Alates 1.\u00a0aprillist 2025 on Laur Kanger Tartu \u00dclikooli kestlike siirete professor.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Uurimist\u00f6\u00f6 sisu \u00fche lausega<\/h3>\n\n\n\n

Uurin, kuidas muutuvad t\u00f6\u00f6stus\u00fchiskonna aluseks olevad s\u00fcsteemid, mis on seotud n\u00e4iteks energia v\u00f5i toiduga, ja kuidas me saame oma teadmisi \u00e4ra kasutada selleks, et suunata neid s\u00fcsteeme kestliku ja \u00f5iglase arengu rajale.<\/p>\n\n\n\n

Huvipakkuvaimad uurimisteemad<\/h3>\n\n\n\n

Uurin praegu, mis loom on t\u00f6\u00f6stuslik modernsus. 250\u00a0aasta jooksul on t\u00f6\u00f6stus\u00fchiskondades v\u00e4lja kujunenud v\u00e4ga kummalised arusaamad\u00a0\u2013 n\u00e4iteks see, et inimene on loodusest eraldiseisev, k\u00f5ik tehnoloogiad on neutraalsed, mist\u00f5ttu langeb vastutus tehnoloogia kahjuliku m\u00f5ju eest vaid selle kasutajale, v\u00f5i et riiki saab k\u00f5ige paremini juhtida siis, kui objektiivsed eksperdid j\u00e4tavad v\u00e4\u00e4rtused ja poliitikud k\u00f5rvale. K\u00fcsingi, kust niisugused uskumused tulevad, miks need ikka veel raamistavad meie kestlikkusdebatte ja mida me sellega ette saaksime v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4imat\u00f5mbav avastus<\/h3>\n\n\n\n

V\u00f5rdlesime omavahel kultuuriliselt, majanduslikult ja poliitiliselt viit v\u00e4ga erinevat G20 riiki (Austraalia, India, Saksamaa, USA ja N\u00f5ukogude Liit \/ Venemaa), mis industrialiseerusid eri aegadel. Selgus, et kui asi puudutab tehnoloogia ja teaduse positiivseks pidamist, keskkonnaalaste \u00f5igusaktide sisu v\u00f5i fossiilk\u00fctuste kasutamist, on nende \u00fchiskondade areng 20.\u00a0sajandi algusest t\u00e4nap\u00e4evani \u00e4\u00e4retult sarnane.<\/p>\n\n\n\n

Kestlikkusteemalistes aruteludes on praegu v\u00e4ga populaarne keskenduda kapitalismi kahjulikule m\u00f5jule. Ent nii on keeruline seletada, miks olid n\u00e4iteks N\u00f5ukogude Liidus samuti v\u00e4ga suured keskkonnaprobleemid. Nii hakkasimegi kaaluma v\u00f5imalust, et \u00e4kki on olemas mingisugused fundamentaalsed arusaamad teadusest ja tehnoloogiast, mis t\u00e4pselt samamoodi teevad keskkonnaprobleeme hullemaks, mitte ei lahenda neid. K\u00f5ige lahedam on, et see h\u00fcpotees v\u00f5ib ka valeks osutuda!<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Kolm akadeemilist eeskuju<\/h3>\n\n\n\n

Marju Lauristinil on erakordselt h\u00e4sti v\u00e4lja arenenud v\u00f5ime n\u00e4ha veetilgas maailma ja vastupidi. Ta oskab v\u00e4ga k\u00f5rgelt \u00fcldistustasandilt minna konkreetsete n\u00e4idete peale ja siis, vastupidi, v\u00f5tta mingi igap\u00e4evaeluline episood ja t\u00f5mmata sealt v\u00e4lja suur sotsiaalteoreetiline \u00fcldistus. See oskus on ka minu t\u00f6\u00f6s v\u00e4ga kasulikuks osutunud.<\/p>\n\n\n\n

Frank Geelsi, siirdeuuringute valdkonna \u00fche p\u00f5hilise looja t\u00f6\u00f6eetika on laitmatu. Kuidas on v\u00f5imalik s\u00fcstemaatiliselt l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada kohutav hulk materjali, hoides samas fookust t\u00e4pselt sellel asjal, mida sa soovid seletada? Ta on mulle ka muudmoodi eeskujuks olnud. Kui ma olin v\u00e4ike doktorandikutsikas ja v\u00f5tsin temaga \u00fchendust, vastas ta mulle alati v\u00e4ga viisakalt, v\u00e4ga detailselt. Seda \u00fcritan ma ise samamoodi teha: kui keegi tunneb siirast huvi sinu uurimisvaldkonna vastu, siis vastan talle ja s\u00fcvenen sellesse.<\/p>\n\n\n\n

Johan Schot, kellega ma olen koost\u00f6\u00f6d teinud juba k\u00fcmme aastat, on akadeemiline Viplala, kes tinistab inimesi. Ta suudab n\u00e4ilise kergusega k\u00e4ima l\u00fckata suured miljoniprojektid, r\u00e4\u00e4kides \u00e4ra finantsinvestorid, poliitikud v\u00f5i teised teadlased. On v\u00e4ga huvitav vaadata, kuidas ta paneb juhtuma asjad, mis tunduvad kaugelt vaadates v\u00f5imatud. Tundub, et tuleb lihtsalt kusagilt pihta hakata!<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Hobid<\/h3>\n\n\n\n

K\u00fcmme aastat tagasi oleks ma \u00f6elnud, et teen sporti, m\u00e4ngin kitarri, kirjutan ulmenovelle, aga praegu on sellest saanud suvine rattamatk lastega. K\u00e4in kontsertidel, loen raamatuid ja \u00fcritan mitte ohkida maailma hetkeolukorra \u00fcle\u00a0\u2013 aga see ei tule ka alati v\u00e4ga h\u00e4sti v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n

Parim viis puhata<\/h3>\n\n\n\n

Troopiline \u00f6\u00f6 ja head s\u00f5brad, kellega saab l\u00e4miseda. Tavaliselt k\u00e4ib sinna juurde ka hea \u00f5lu. Ja kui seda mitte liiga tihedasti teha, siis pole hullu.<\/p>\n\n\n\n

Soovitan soojalt!<\/h3>\n\n\n\n

Raamatusoovitus on lihtne: Jordan Radi\u010dkovi \u201eMeie, varblased\u201c on natukene nagu \u201eKarupoeg Puhh\u201c. Seal on k\u00f5ik inimt\u00fc\u00fcbid ja h\u00e4sti palju v\u00e4\u00e4rtuslikke \u00f5ppetunde. N\u00e4iteks kuidas saada aru, millised on inimesed, kelle puhul piisab r\u00e4\u00e4kimisest; millised on inimesed, kellele sa pead algul r\u00e4\u00e4kima ja siis nokaga p\u00e4he koputama; ning millised on inimesed, kellele sa koputad alguses nokaga p\u00e4he ja siis r\u00e4\u00e4gid.<\/p>\n\n\n\n

Kui mul on meel m\u00f5ru, vaatan Hollandi p\u00fcstijalakoomiku Hans Teeuweni sket\u0161i \u201eLittle Ronnie\u201c. See on nali k\u00f5hur\u00e4\u00e4kimistriki teemal: koomik laulab ja samal ajal s\u00f6\u00f6b tema sokk Little Ronnie \u00e4ra Marsi \u0161okolaadi. Selles on midagi h\u00fcsteeriliselt naljakat, kuidas \u00fcks inimene laulab t\u00e4iest k\u00f5rist ja samal ajal m\u00e4\u00e4rib terve \u0161okolaadi soki peale laiali. Olen tihtipeale m\u00f5elnud, et peaks seda loengus tegema, aga siiamaani pole julgenud.<\/p>\n\n\n\n

Kui sa tahad teada, milline muusika paneb keskealise mehe tegema \u201eYeah!\u201c, siis Zahiri kontsert. Eelmisel suvel k\u00e4isin ka Black Sabbathi ja Oasise kontserdil, m\u00f5lemast kirjutasin ka Eesti Ekspressi arvustuse. Viimatimainitu puhul sain Wembley staadionil laulupeoelamuse: \u00fcle 20\u00a0laulu ja 90\u00a0000\u00a0inimest laulis algusest l\u00f5puni k\u00f5ike kaasa. See oli v\u00e4gev!<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Mida peaks teadma siirete kohta?<\/h3>\n\n\n\n

Siire toimub siis, kui olemasoleva s\u00fcsteemi v\u00e4liskeskkonnas toimub suur surve, mida s\u00fcsteem ei jaksa ise oma vahenditega \u00e4ra lahendada, ning mingisugused ni\u0161ialternatiivid kerkivad esile ja saavad uueks s\u00fcsteemiks. N\u00e4iteks kliimamuutus: fossiilsetele k\u00fctustele tuginev elektritootmiss\u00fcsteem osutus probleemseks ja taastuvenergia ni\u0161id t\u00f5usid esile.<\/p>\n\n\n\n

Millest v\u00f5iks tudeng alustada?<\/h3>\n\n\n\n

On \u00fcks uuemat sorti Hiina vanas\u00f5na: tuhandete tundide pikkune teadlastee algab esimesest meilist. (Naerab.) V\u00f5tame \u00fchendust!<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\u201eT\u00f6\u00f6stusliku modernsuse t\u00f5us ja langus\u201c<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Laur Kangeri uurimisr\u00fchm l\u00e4heneb t\u00f6\u00f6stusliku modernsuse teemale ERC grandiprojektis kolme astme kaupa.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Esmalt m\u00f5\u00f5detakse keskkonda, teadust ja tehnoloogiat puudutavate uskumuste, normide ja k\u00e4itumisviiside arengut maailma 20\u00a0suuremas t\u00f6\u00f6stusriigis viimase 125\u00a0aasta jooksul. Uudse meetodina anal\u00fc\u00fcsitakse selleks ajalehtede digiarhiive suurte keelemudelite abil. Anal\u00fc\u00fcsimaterjaliks on meediatekstide k\u00f5rval ka mitmesugused andmebaasid, mis koondavad muu hulgas \u00f5igusakte, teaduspublikatsioone ja patendiinfot.<\/p>\n\n\n\n

Seej\u00e4rel \u00fcritab uurimisr\u00fchm juhtumiuuringute p\u00f5hjal kindlaks teha, kuidas t\u00e4pselt tavap\u00e4rased arusaamad kestlikke lahendusi p\u00e4rsivad. M\u00f5jukad kliimamudelid on juba viimased 40\u00a0aastat tekitanud liialt optimismi tuleviku tuumaenergeetika ja CO2<\/sub> p\u00fc\u00fcdmise tehnoloogia suhtes ning see on v\u00f5imaldanud valusaid kliimapoliitilisi otsuseid \u00fcha kaugemale tulevikku l\u00fckata.<\/p>\n\n\n\n

Kolmandaks p\u00fc\u00fcavad teadlased kindlaks teha, millistes riikides on t\u00f6\u00f6stus\u00fchiskonna p\u00e4rand k\u00f5ige v\u00e4iksem ja seega v\u00f5imalus kestlikuks p\u00f6\u00f6rdeks k\u00f5ige suurem. Selleks arendatakse edasi andmebaaside p\u00f5hjal loodud indeksit, kaasates uudse l\u00e4henemisviisina ka suurte keelemudelite abil anal\u00fc\u00fcsitud ajalehetekstid. V\u00f5rreldes aegan\u00f5udvate ja t\u00f6\u00f6mahukate ankeetk\u00fcsitlustega v\u00f5imaldab see loodetavasti saada kiirema ja laiahaardelisema \u00fclevaate avalikust arvamusest eri riikides.<\/p>\n\n\n\n

Allikas: Tartu \u00dclikool<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Professor Laur Kanger uurib suuri siirdeid. Selle abstraktse nimega valdkonna taga peituvad tema kirjelduse kohaselt \u201epikad ja keerulised protsessid, mille k\u00e4igus inimkond leiutab endale uusi tehnoloogiaid, harjub nendega \u00e4ra ja avastab siis, et n\u00fc\u00fcd peab j\u00e4lle k\u00f5ike muutma\u201c. Siiski on …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":2599,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,40],"tags":[],"class_list":["post-2520","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-uus-professor"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2520","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2520"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2520\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2617,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2520\/revisions\/2617"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2599"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2520"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2520"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2520"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}