{"id":2518,"date":"2026-02-13T01:14:00","date_gmt":"2026-02-12T23:14:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=2518"},"modified":"2026-04-10T07:07:53","modified_gmt":"2026-04-10T04:07:53","slug":"meediapadevuse-arengut-mojutavad-aeg-raha-ja-inimesed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/meediapadevuse-arengut-mojutavad-aeg-raha-ja-inimesed\/","title":{"rendered":"Meediap\u00e4devuse arengut m\u00f5jutavad aeg, raha ja inimesed"},"content":{"rendered":"

Tartu \u00dclikooli \u00fcli\u00f5pilased uurisid Eesti m\u00e4luasutuste rolli meediap\u00e4devuse arendamisel. Raamatukogude v\u00f5imekust pakkuda kogukonnale selleks m\u00f5eldud kvaliteetseid teenuseid piiravad rahaline ebakindlus, spetsialistide v\u00e4hesus ja t\u00f6\u00f6tajate \u00fclekoormatus.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Meediap\u00e4devus t\u00e4hendab teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis aitavad inimesel turvaliselt ja teadlikult toimida praeguses kii\u00adresti muutuvas info- ja tehnoloogiakeskkonnas, eristada usaldusv\u00e4\u00e4rset infot ebausaldusv\u00e4\u00e4rsest ning osaleda teadlikult ja vastutustundlikult \u00fchiskonna\u00adelus. Teabe \u00fclek\u00fcllus ja valeinfo levik \u00fcha suurendavad kriitilise m\u00f5tlemise t\u00e4htsust. Meedia\u00adp\u00e4devuse kujundamises on oluline roll ka m\u00e4luasutustel. Arhiivide ja muuseumidega v\u00f5rreldes on avalikkusele k\u00f5ige k\u00e4ttesaadavamad raamatu\u00adkogud, kus pakutakse vaba juurdep\u00e4\u00e4su teadmistele, kultuurile ja eneset\u00e4iendamise v\u00f5imalustele.<\/p>\n\n\n\n

Intervjueerisime 53 m\u00e4luasutuse t\u00f6\u00f6tajaid, igast asutusest \u00fcht, ja suurem osa neist, 36, olid raamatukogut\u00f6\u00f6tajad. Intervjuude p\u00f5hjal ilmnesid meediap\u00e4devuse arendamises mitmed kitsaskohad. K\u00f5ige sagedamini mainiti kolme omavahel seotud tegurit: inimesi, raha ja aega.<\/p>\n\n\n\n

Rahaline ebakindlus m\u00f5jutab k\u00f5ike<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Suurim takistus on rahaline ebakindlus \u2013 seda mainisid 36 raamatu\u00adkogut\u00f6\u00f6tajast 29, aga sama m\u00e4rgiti ka teistes m\u00e4luasutustes. See n\u00e4itab, et tegemist on laiema kultuurivaldkonna probleemiga. Paljudes asutustes s\u00f5ltub meediap\u00e4devuse arenda\u00admine projekti\u00adp\u00f5hisest rahastusest, mis muudab pikaajalise planeerimise ja j\u00e4rjepidevuse hoidmise keeruliseks.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMeie eelarve on nagu kivisse raiutud,\u201c kirjeldas \u00fcks L\u00f5una-Eesti v\u00e4ike\u00adlinna raamatukogu t\u00f6\u00f6taja, viidates rahalise olukorra j\u00e4ikusele ja sellele, kui raske on leida lisavahendeid uuteks algatusteks. See kujundlik v\u00f5rdlus peegeldab paljude raamatukogude tegelikkust: ideid ja tahet on, kuid v\u00f5imalused j\u00e4\u00e4vad napiks.<\/p>\n\n\n\n

Rahalised piirangud m\u00f5jutavad muu hulgas raamatukogude tehnilist ja ruumilist keskkonda. Mitmes asutuses toodi esile, et arvutid ja seadmed on vananenud ning puuduvad n\u00fc\u00fcdis\u00adaegsed multimeedia\u00advahendid, mist\u00f5ttu on meediap\u00e4devuse arendamise v\u00f5imalused tegelikult piiratud. V\u00e4iksemates raamatu\u00adkogudes on probleemiks ka vananenud, ebamugavad ja visuaalselt v\u00e4heatraktiivsed ruumid, mis\u00adt\u00f5ttu pole seal meeldiv \u00f5ppida ja koolitusi korraldada.<\/p>\n\n\n\n

\n

\u201eMeie eelarve on nagu kivisse raiutud,\u201c kirjeldas \u00fcks L\u00f5una-Eesti v\u00e4ike\u00adlinna raamatukogu t\u00f6\u00f6taja.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Rahastuse nappus ja ebastabiilsus puudutab peale seadmete ja f\u00fc\u00fcsi\u00adlise keskkonna ka inimesi ja nende aja\u00adkasutust, v\u00e4hendades v\u00f5imekust kaasata ja hoida p\u00e4devaid spetsialiste. Seda probleemi t\u00f5steti esile 21\u00a0raamatu\u00adkogus. K\u00f5ik see v\u00e4hen\u00addab m\u00e4luasutuste suutlikkust toi\u00admida digitaalset ja hariduslikku tuge pakkuva keskusena.<\/p>\n\n\n\n

Inimeste nappus h\u00f5lmab nii spetsialistide v\u00e4hesust kui ka perso\u00adnali liigset koormust ja ajapuudust. T\u00f6\u00f6tajatel tuleb t\u00e4ita mitut rolli ja probleemi s\u00fcvendab asjaolu, et v\u00e4ike t\u00f6\u00f6tajas\u00adkond peab toime tulema \u00fcha suurema hulga \u00fclesannetega; t\u00f6\u00f6koormus kasvab, aga samal ajal ressursid kahanevad. Sageli pole raamatukogus t\u00f6\u00f6tajat, kelle \u00fclesanne oleks just meediap\u00e4devuse arendamine. Seet\u00f5ttu s\u00f5ltub see t\u00f6\u00f6 olemasoleva personali teadmistest ja ajast. Raamatu\u00adkogudesse p\u00f6\u00f6rdutakse tehnoloogiat puudutavate muredega aina enam ning t\u00f6\u00f6tajate hirm tehnoloogi\u00adlise mahaj\u00e4\u00e4muse ees on kasvanud. Tuntakse puudust t\u00f6\u00f6tajatele m\u00f5eldud j\u00e4rjepidevatest digi- ja meediap\u00e4de\u00advuse koolitustest.<\/p>\n\n\n\n

Eri piirkonnad maadlevad eri muredega<\/strong><\/p>\n\n\n\n

T\u00f6\u00f6tajate p\u00e4devus ja koolitusvajadus on piirkonniti erinev. M\u00e4luasutuste v\u00f5imalused ja harjumused k\u00f5iguvad s\u00fcsteemsest igakuisest t\u00e4iendus\u00f5ppest iseseisva eneseharimiseni.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hja-Eesti raamatukogudes on esile kerkinud tehisaru kiire levikuga seotud probleemid. K\u00fclastajad otsivad j\u00e4rjest sagedamini tehisaru soovitatud teoseid, mida tegelikult pole olemas. Sellistes olukordades peab t\u00f6\u00f6\u00adtaja oskama selgitada, kuidas tehnoloogia infot loob ja kuidas aru saada, kas allikas on usaldusv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n\n\n\n

Kirde-Eesti raamatukogudes on kitsaskoht t\u00f6\u00f6tajate v\u00e4hene erialane arendamine ja aja\u00adkohaste koolitus\u00adv\u00f5imaluste nappus. T\u00f6\u00f6tajad t\u00e4iendavad end valdavalt iseseisvalt, aga see muudab teadmised killustatuks.<\/p>\n\n\n\n

\n

\u00dche raamatu\u00adkogu direktor t\u00f5des, et pole \u00fchtegi teist asutust, mis sobiks meediap\u00e4devuse \u00f5petamiseks paremini kui raamatukogu.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Valeinfo \u00e4ratundmine on keeru\u00adline isegi kogenud spetsialistidele, mis\u00adt\u00f5ttu vajavad regulaarset tuge nii k\u00fclastajad kui ka t\u00f6\u00f6tajad. N\u00e4iteks \u00fcks t\u00f6\u00f6taja kirjeldas juhtumit, kui eakas inimene soovis tema abiga paigaldada programmi, mis oleks andnud v\u00f5\u00f5rale ligip\u00e4\u00e4su tema arvutile ja rahale. Selliste juhtumite ennetamiseks ja \u00f5igel hetkel sekkumiseks peab raamatukogut\u00f6\u00f6taja olema piisavalt teadlik ja enesekindel.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMeil ei olegi \u00fcldse \u00fchtegi aastat, kus midagi ei muutu,\u201c t\u00f5des \u00fcks L\u00e4\u00e4ne-Eesti raamatukogut\u00f6\u00f6taja. Pole lihtne k\u00f5igi meediap\u00e4devuse teemadega p\u00f5hjalikult kursis olla, kui valdkond areneb nii kiiresti.<\/p>\n\n\n\n

Kesk- ja L\u00f5una-Eesti raamatu\u00adkogudes kerkis esile eaka\u00admate t\u00f6\u00f6tajate piiratud meediap\u00e4devus ja uue tehno\u00adloogia kasuta\u00admise oskus. Vanema p\u00f5lvkonna t\u00f6\u00f6tajatel napib sageli vilumust, et k\u00fclastajaid uue tehnoloogia kasutamisel juhen\u00addada. Tun\u00adtakse vajadust koolituste j\u00e4rele, mis toetaksid nii eakamaid t\u00f6\u00f6tajaid kui ka k\u00fclastajaid ning aitaksid v\u00e4ltida tehnoloogiahirmu.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5una-Eestis toodi esile ka hoiakulisi takistusi, sest osa kogenud t\u00f6\u00f6tajaid ei pea eneset\u00e4iendamist vajalikuks ja kardab muutusi. \u00dches raamatukogus meenutati ligi pool sajandit ametis olnud t\u00f6\u00f6taja seisu\u00adkohta, et tema teab juba niigi, kuidas asjad k\u00e4ivad. Raamatukogut\u00f6\u00f6ta\u00adjate madal palk s\u00fcvendab keerulist olukorda, sest uute oskustega t\u00f6\u00f6tajaid on raske leida ning olemasolevatele ei saa esi\u00adtada liiga suuri n\u00f5udmisi.<\/p>\n\n\n\n

Hoolimata nendest probleemidest m\u00f5istetakse h\u00e4sti, et inimeste meedia\u00adp\u00e4devuse arendamine on raamatu\u00adkogude vastutusalas. \u00dche raamatu\u00adkogu direktor t\u00f5des, et pole \u00fchtegi teist asutust, mis sobiks selle \u00f5petamiseks paremini kui raamatukogu.<\/p>\n\n\n\n

Kui abistamisest saab eetiline dilemma<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Raamatukogude otstarve on varasemast palju mitmek\u00fclgsem. Digi\u00adajastu on seadnud Eesti raamatukogud olukorda, kus abistamine ei t\u00e4henda enam \u00fcksnes teabe leidmist, vaid ka tundlikku tasakaalu hoidmist vastutuse ja privaatsuse vahel.<\/p>\n\n\n\n

Maapiirkondades on raamatu\u00adkogudest saanud olulised digitaalset tuge pakkuvad keskused\u00a0\u2013 eriti L\u00f5una-Eestis, kus pankade ja riigiasutuste teenused pole enam kohapeal k\u00e4ttesaadavad. \u00dcha sagedamini p\u00f6\u00f6rdutakse raamatukogu poole selleks, et saada abi panga\u00fclekannete tegemisel ja riiklike e-teenuste kasutamisel.<\/p>\n\n\n\n

Suurim eetiline keerdk\u00fcsimus on seotud isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemisega. Kuna raamatukogut\u00f6\u00f6tajad abistavad kliente sageli e-teenuste kasutamisel\u00a0\u2013 n\u00e4iteks tervisedeklarat\u00adsiooni t\u00e4itmisel, digiallkirjastamisel, panga\u00ad\u00fclekannete tegemisel ja isegi juhiloa terviset\u00f5endi uuendamisel\u00a0\u2013, puutu\u00advad nad kokku andmetega, mida nad tegelikult t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus t\u00f6\u00f6delda ei tohiks.<\/p>\n\n\n\n

\n

Valeinfo ja petu\u00adskeemid levivad kiiresti ning m\u00f5nikord on ka kogenud spetsialistidel raske otsus\u00adtada, mis on usaldus\u00adv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\u00dche L\u00f5una-Eesti raamatukogu\u00adt\u00f6\u00f6taja s\u00f5nul on isegi \u00fcllatav, kui olu\u00adline koht on raamatukogul kohalike inimeste igap\u00e4evaelus. \u201eEriti pani mind m\u00f5tlema see, kui palju andme\u00adtundlikke ja isiklikke toiminguid tuleb raamatukogut\u00f6\u00f6tajatel inimeste eest v\u00f5i juhendamisel teha,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f6\u00f6tajad peavad abistamis\u00adsoovi ja sekkumise vahel tasakaalu leidma. L\u00f5una- ja L\u00e4\u00e4ne-Eestis mainiti, et raamatukogut\u00f6\u00f6taja ei saa takis\u00adtada k\u00fclastajaid tegemast toiminguid, mis v\u00f5ivad viia petuskeemi\u00addeni, ning Kirde-Eestis r\u00f5hutati, et t\u00f6\u00f6\u00adtaja ei tohi inimeste tegevust valvata, isegi kui ta n\u00e4eb ohtu. Valeinfo ja petu\u00adskeemid levivad kiiresti ning m\u00f5nikord on ka kogenud spetsialistidel raske otsus\u00adtada, mis on usaldus\u00adv\u00e4\u00e4rne. L\u00f5una-Eestis toodi n\u00e4iteid, kus pettus oli lavastatud nii usutavalt, et ka muuseumide ja raamatukogude t\u00f6\u00f6tajad j\u00e4id k\u00f5hklema. Sellises olukorras ei ole meediap\u00e4devus enam pelgalt oskus, vaid oluline turvavahend.<\/p>\n\n\n\n

Meie anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et raamatu\u00adkogudes kasvab meedia\u00adp\u00e4devuse ja digioskuste arendamise vajadus. Kuigi raamatukogud toimivad \u00fcha enam kogukonnale digitaalse toe pakkujana, piiravad nende v\u00f5imekust s\u00fcsteemse koolituse puudumine, tehis\u00adaru m\u00f5ju, vanemaealise perso\u00adnali ettevaatlikkus ning digikeskkonna eetika- ja andme\u00adkaitseriskid. Raamatu\u00adkogud t\u00e4idavad sageli riigiteenuste l\u00fcnki ja toetavad inimesi valeinfoga toime\u00adtulekul, kuid nende suutlikkus s\u00f5ltub otseselt ressurssidest. Kui raha, ini\u00admesi ja aega napib, ei p\u00e4\u00e4se raamatukogude potentsiaal kogukonna digitaalsete ja elu\u00adliste oskuste arendajana t\u00e4ielikult m\u00f5jule.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Artikkel p\u00f5hineb intervjuudel ja anal\u00fc\u00fcsil, mille tegid Tartu \u00dclikooli \u00fcli\u00f5pilased kursusel \u201eMeediap\u00e4devuste arendamine\u201c. Uuring on osa \u00fclikooli koordineeritava Balti Infoh\u00e4irete Sekkekeskuse (BECID) projektist.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tartu \u00dclikooli \u00fcli\u00f5pilased uurisid Eesti m\u00e4luasutuste rolli meediap\u00e4devuse arendamisel. Raamatukogude v\u00f5imekust pakkuda kogukonnale selleks m\u00f5eldud kvaliteetseid teenuseid piiravad rahaline ebakindlus, spetsialistide v\u00e4hesus ja t\u00f6\u00f6tajate \u00fclekoormatus. Meediap\u00e4devus t\u00e4hendab teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis aitavad inimesel turvaliselt ja teadlikult toimida praeguses kii\u00adresti …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":2559,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[15,3],"tags":[],"class_list":["post-2518","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne-aktuaalne","category-aktuaalne"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2518","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2518"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2518\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2519,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2518\/revisions\/2519"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2559"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2518"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2518"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2518"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}