{"id":2514,"date":"2026-02-13T01:13:00","date_gmt":"2026-02-12T23:13:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=2514"},"modified":"2026-04-10T07:08:02","modified_gmt":"2026-04-10T04:08:02","slug":"eesti-keele-ilu-innustas-luuletusi-kirjutama","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/eesti-keele-ilu-innustas-luuletusi-kirjutama\/","title":{"rendered":"Eesti keele ilu innustas luuletusi kirjutama"},"content":{"rendered":"

Iraanist Eestisse kolinud Mohsen Shourgashti hakkas eesti keelt \u00f5ppima vajadusest m\u00f5ista argiseid olukordi. S\u00fcvitsi minnes k\u00f6itsid tema t\u00e4helepanu sarnase k\u00f5laga s\u00f5nad ning nii v\u00f5ttis tasapisi ilmet luulekogu \u201eKass on kassas\u201c.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikoolis taime\u00ad\u00f6koloogia spetsialistina t\u00f6\u00f6tav Mohsen Shourgashti kolis perega Eestisse seitsme aasta eest. Kuigi oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s kasutab ta peamiselt ing\u00adlise keelt, tekkis vajadus \u00f5ppida \u00e4ra ka eesti keel. \u201eEt saaksin meie pere elu korraldamisega paremini tege\u00adlda,\u201c p\u00f5hjendab ta. Ta on veendunud, et \u00fcksk\u00f5ik, millises riigis elada, tuleb sealse keele oskus ainult kasuks.<\/p>\n\n\n\n

Just sellep\u00e4rast otsustati ka pere\u00adt\u00fctar panna eestikeelsesse lasteaeda ja seej\u00e4rel eestikeelsesse kooli. \u201eInglise keelt j\u00f5uab ta \u00f5ppida ka hiljem, aga eesti keele \u00f5ppimiseks ei pruugi v\u00f5imalusi tulla,\u201c lausub Shourgashti. Kodus k\u00f5neldakse omavahel p\u00e4rsia keeles.<\/p>\n\n\n\n

Ta lisab naeratades, et on leidnud mitmeid s\u00f5nu, mis oleks eesti keelde justkui tema emakeelest \u00fcle v\u00f5etud. \u201eN\u00e4iteks t\u00fchi\u00a0<\/em>\u2013 meie \u00fctleme ka p\u00e4rsia keeles t\u00fchi<\/em>. Samamoodi nukk <\/em>ja hurmaa<\/em>.\u201c Lisaks on s\u00f5nu, mis k\u00f5lavad kahes keeles lihtsalt sarnaselt. N\u00e4iteks eesti keele bakla\u017eaan <\/em>on p\u00e4rsia keeles bademjan<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige musikaalsem keel<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Esimene eesti keele kursus, kuhu Shourgashti l\u00e4ks, toimus Tartu V\u00e4lismaalaste Teenuskeskuses ning oli m\u00f5eldud siia saabunud v\u00f5\u00f5ramaalastele. Aga sellest veel olulisem oli fakt, et iraanlane armus p\u00e4ev-p\u00e4evalt \u00fcha rohkem eesti keele k\u00f5lasse. \u201eMa ei tea, kas eestlased sellele v\u00e4ga tihti m\u00f5tlevad, aga minu meelest on eesti keel maailmas k\u00f5ige musikaalsem,\u201c p\u00f5hjendab Shourgashti oma poolehoidu.<\/p>\n\n\n\n

Milline on siis tema meelest k\u00f5ige ilusam eestikeelne s\u00f5na? Shourgashti s\u00f5nul on raske valida, sest ilusaid s\u00f5nu on nii palju. \u201eRaamat<\/em>, ilus<\/em>, elu<\/em>, rahvas<\/em>, rahu<\/em>,\u201c loetleb ta. Ta tunnistab, et need s\u00f5nad meeldivad talle nii k\u00f5la kui ka t\u00e4henduse poolest, sest need kaks tahku on teineteisega seotud.<\/p>\n\n\n\n

Edasi l\u00e4ks Shourgashti eesti keelt \u00f5ppima Folkuniversiteteti keelekursu\u00adsele. Ta kinnitab, et see polnud sugugi raske. \u201eMa ei v\u00f5tnud seda nagu kooli\u00adkursust v\u00f5i kohustust. Kui keel on meeldiv, l\u00e4heb ka selle omandamine lihtsamalt. Minu jaoks on eesti keel nii hobi kui ka huvi.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\n

\u201eMe elame Eestis ja seet\u00f5ttu on meil vaja hoida eesti kultuuri ja \u00fchiskonda. Keel on \u00fcks osa sellest.\u201c <\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Kui miski talle peavalu valmistab, on need k\u00e4\u00e4nded. \u201eOlen kuulnud, et see ongi eesti keele juures k\u00f5ige raskem.\u201c<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcll aga sai ta \u00fcsna kiiresti aru, et Eestis on v\u00f5\u00f5ramaalasel eesti keelt harjutada ja r\u00e4\u00e4kida p\u00e4ris raske. \u201eKui eestlased saavad aru, et teine inimene ei oska v\u00e4ga h\u00e4sti eesti keelt, l\u00e4hevad nad kiiresti inglise keelele \u00fcle.\u201c Shourgashti pakub, et v\u00f5ib-olla nad tahavad aidata, aga v\u00f5ib-olla ise inglise keelt harjutada. \u201eMinu jaoks on see pigem m\u00e4rk sellest, et eestlased on v\u00e4ga abivalmid.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Samas on ta veendunud, et keele\u00adoskust on v\u00f5imatu arendada, kui vestlus\u00adkaaslased ei m\u00f5ista, et teise rahvuse esindaja k\u00f5nelebki alguses natukene valesti. \u201eAlgul tuleb ju proovida ja harjutada\u00a0\u2013 p\u00e4rast osa\u00adtakse just t\u00e4nu sellele keelt pare\u00admini. See on hoopis t\u00e4htsam kui hirm vigade tegemise ees!\u201c<\/p>\n\n\n\n

Kiri parem kui k\u00f5ne<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Vaatamata sellele ei tekkinud Shourgashtil tahtmist k\u00e4ega l\u00fc\u00fca. \u201eMe elame Eestis ja seet\u00f5ttu on meil vaja hoida eesti kultuuri ja \u00fchiskonda. Keel on \u00fcks osa sellest,\u201c r\u00f5hutab ta. Samale j\u00e4reldusele j\u00f5udis ta oma luuleraamatu \u00fcle m\u00f5tiskledes: kui ta oli oma loomingut \u00f5petajatele saatnud, selgus, et nad ei m\u00f5ista alati selle sisu. \u201eTaipasin alles hiljem, et see polnud vaid keeleprobleem, vaid tulenes ka kultuurist\u00a0\u2013 eri taustaga inimesed vaatavad maailma ja elu erinevat moodi.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Praegu \u00f5nnestub tal kirjutamine k\u00f5nelemisest paremini ning tema parim abiline selles vallas on S\u00f5naveeb. Aitab ka t\u00fctar, kes maast madalast eestikeelses keskkonnas elanuna tabab vaistlikult \u00fche v\u00f5i teise fraasi sobivuse lausesse ka siis, kui ta seda t\u00e4pselt seletada ei oska.<\/p>\n\n\n\n

Oma luuleraamatus \u201eKass on kassas\u201c on Shourgashti keskendunud s\u00f5nadele, millel on mitu t\u00e4hendust, n\u00e4iteks tee <\/em>v\u00f5i must<\/em>, v\u00f5i mis on sarnase k\u00f5laga, kuid eri sisuga, n\u00e4iteks elu <\/em>ja ilu<\/em>, raha <\/em>ja rahu<\/em>, kustutada <\/em>ja kutsuda<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Selliste s\u00f5nade kogumist alustas ta koos perega juba 2023.\u00a0aastal ning eesti keele erip\u00e4ra \u00fcle m\u00f5tiskledes s\u00fcndis ka luule. \u201eMa kirjutasin eesti lugejale, et n\u00e4idata, kuidas eri maa\u00adilmapildiga inimesed eri fraasidest aru saavad.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Konarlik tee avaldamiseni<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Seej\u00e4rel tekkis Shourgashtil idee luuletused raamatuna v\u00e4lja anda. Ta laadis esimese versiooni \u00fcles Amazoni kesk\u00adkonda. Sealt eemaldati see ettek\u00e4\u00e4ndel, et eesti keelt ei toetata. Sama juhtus Google Play keskkonnas.<\/p>\n\n\n\n

Shourgashti kirjutas nii Haridus- ja Teadusministeeriumisse kui ka Kultuuriministeeriumisse ning k\u00fcsis n\u00f5u, mida teha, kui need platvormid eesti keelt ei toeta. Vastused j\u00e4id aga \u00fcldiseks ega aidanud kuidagi edasi. Alles Tartu \u00dclikooli keelen\u00f5uniku Helika M\u00e4ekiviga r\u00e4\u00e4kimine t\u00f5i tule\u00admusi: j\u00e4rgnes pikk toimetamisprotsess ja m\u00f6\u00f6dunud aasta s\u00fcgisel n\u00e4gigi raamatuke ilmavalgust.<\/p>\n\n\n\n

Helika M\u00e4ekivi r\u00e4\u00e4gib, et kui Mohsen Shourgashti luuletused temani j\u00f5udsid, oli \u00fclikoolis paras\u00adjagu pooleli projekt, mille eesm\u00e4rk oli t\u00e4iendada seniseid ja luua uusi eesti keele \u00f5ppe v\u00f5imalusi ning tutvustada neid \u00fclikoolis \u00f5ppivatele ja t\u00f6\u00f6tavatele v\u00e4lismaalastele.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMohseni teost n\u00e4hes tundus mulle, et see on ideaalne keele\u00f5ppe\u00admaterjal. Tegime talle ettepaneku anda raamat v\u00e4lja \u00fclikooli kulu ja kirjadega ning hakata seda pakkuma \u00fclikooli eesti keele \u00f5petajatele.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\n

\u201eKui see raamat on inimestele kasulik, siis j\u00e4relikult asi t\u00f6\u00f6tab!\u201c <\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Shourgashti on tulemusega v\u00e4ga rahul, kuigi peab olukorda veidi naljakaks \u2013 n\u00e4gi ju tema oma raamatut vaimusilmas ennek\u00f5ike eesti publiku laual, aga praegu loevad seda ikkagi v\u00e4lismaalased.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcll aga potsatas detsembris Shourgashti postkasti kiri \u00fchelt logopeedilt sooviga raamatut osta, et kasutada seda oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s. \u201eKui see raamat on inimestele kasulik, siis j\u00e4relikult asi t\u00f6\u00f6tab!\u201c on iraanlane rahul.<\/p>\n\n\n\n

Luulekogu poodidest osta k\u00fcll ei saa, kuid see on k\u00e4ttesaadav Tartu \u00dclikooli raamatukogus, Tartu Oskar Lutsu nimelises Linnaraamatu\u00adkogus ja Eesti Rahvusraamatukogus. Lisaks on raamatut jagatud Tartu \u00dcli\u00adkooli, Tartu Rahva\u00fclikooli ja Folkuniversi\u00adteteti eesti keele \u00f5petajatele ning Tartu V\u00e4lismaalaste Teenuskeskuse keeleklubi \u00f5petajatele.<\/p>\n\n\n\n

Shourgashti j\u00e4tkab keele\u00f5pinguid ning kirjutab hoolega \u00fcles uusi s\u00f5nu ja ideid\u00a0\u2013 need ootavad j\u00e4rgmistesse kogudesse j\u00f5udmist.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Sobilik materjal n\u00f5udlikule keele\u00f5ppijale<\/h2>\n\n\n\n
\"Pildil<\/a>
Foto: Merilyn Merisalu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Raamatu keeletoimetaja, Tartu \u00dclikooli keelen\u00f5unik Helika M\u00e4ekivi<\/strong> s\u00f5nab, et luulekogu ei \u00fcllata ainult eesti keele \u00f5ppijaid, vaid ka emakeelseid k\u00f5nelejaid.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMohsen Shourgashti on tead\u00adliku keelehuvilisena meisterlikult kokku pannud humoorika, paeluva ja kohati m\u00f5tlema\u00adpaneva luule\u00adkogu, mis aitab \u00f5ppijatel eesti keelt paremini m\u00f5ista ja tunnetada. Raamat avardab arusaama eesti keele rikkusest, m\u00e4ngulisusest ja n\u00fcansirohkusest,\u201c \u00fctleb M\u00e4ekivi.<\/p>\n\n\n\n

Raamatut toimetades oli talle v\u00e4ga s\u00fcmpaatne autori p\u00f5hjalikkus ja keelehuvi. \u201eRaamat k\u00e4is meie vahel edasi-tagasi seitse korda, iga korraga sai antud m\u00f5nele luuletusele uus lihv, lisatud m\u00f5ni v\u00e4ike n\u00fcanss v\u00f5i muudetud \u00e4ra m\u00f5ni s\u00f5na,\u201c kirjeldab ta, kuidas valmis n\u00f5udlikule keele\u00f5petajale ja -\u00f5ppijale sobilik materjal.<\/p>\n\n\n\n

Ent M\u00e4ekivi s\u00f5nul on Shourgashti raamat v\u00e4\u00e4rtuslik ka eestlastele. \u201eOlen saanud tagasi\u00adsidet, et see n\u00e4eb v\u00e4lja nagu \u201eKaru-aabits\u201c, mis on pandud uuemasse kuube,\u201c lausub ta. Seega saaks raamatut keelen\u00f5uniku hinnangul kasutada ka lugema \u00f5ppimisel ja luuletuste anal\u00fc\u00fcsimisel \u00fcld\u00adharidus\u00adkoolis.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Keeleklubi jaoks meeldiv vahepala<\/h2>\n\n\n\n

Tartu V\u00e4lismaalaste Teenuskeskuse konsultant Merle Soosaar<\/strong> r\u00e4\u00e4gib, et keskuses ei tegelda k\u00fcll otseselt keele \u00f5petami\u00adsega, aga pakutakse v\u00f5imalust eesti keelt harju\u00adtada, tutvudes seejuures ka siinse kultuuriga. Palju muu k\u00f5rval on keskuse keele\u00adklubis \u00fcheskoos loetud ka Mohsen Shourgashti luulekogu \u201eKass on kassas\u201c.<\/p>\n\n\n\n

\u201eSeda ei saa pidada \u00f5ppemater\u00adjaliks selle klassikalises t\u00e4henduses, k\u00fcll aga oli luuleraamat keeleklubi jaoks v\u00e4ga meeldiv vahepala. T\u00f6\u00f6tasime raamatu koos l\u00e4bi, t\u00f5lkisime tekste \u00fchiselt ning p\u00fc\u00fcdsime tabada autori m\u00f5tteid. Iga osaleja proovis ka eesti keeles luuletuste sisu lahti seletada nii, nagu ta sellest ise aru sai,\u201c k\u00f5neleb Soosaar.<\/p>\n\n\n\n

Kuna keeleklubis osaleb enam-v\u00e4hem p\u00fcsiv seltskond, siis t\u00f5en\u00e4oliselt l\u00e4hitulevikus luule\u00adraamatut keele\u00f5ppes rohkem ei kasutata. \u201eOsalejate vahetudes v\u00f5tame aga selle kindlasti taas ette ning pole v\u00e4listatud, et leian ka m\u00f5ne sobiva harjutuse, milles luuleraamatul on oma roll,\u201c lubab konsultant.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Iraanist Eestisse kolinud Mohsen Shourgashti hakkas eesti keelt \u00f5ppima vajadusest m\u00f5ista argiseid olukordi. S\u00fcvitsi minnes k\u00f6itsid tema t\u00e4helepanu sarnase k\u00f5laga s\u00f5nad ning nii v\u00f5ttis tasapisi ilmet luulekogu \u201eKass on kassas\u201c. Tartu \u00dclikoolis taime\u00ad\u00f6koloogia spetsialistina t\u00f6\u00f6tav Mohsen Shourgashti kolis perega Eestisse …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":2557,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[15,3],"tags":[],"class_list":["post-2514","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne-aktuaalne","category-aktuaalne"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2514","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2514"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2514\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2613,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2514\/revisions\/2613"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2557"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2514"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2514"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2514"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}