{"id":2512,"date":"2026-02-13T01:12:00","date_gmt":"2026-02-12T23:12:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=2512"},"modified":"2026-02-13T00:50:06","modified_gmt":"2026-02-12T22:50:06","slug":"miks-ma-valisin-eesti-keele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/miks-ma-valisin-eesti-keele\/","title":{"rendered":"Miks ma valisin eesti keele?"},"content":{"rendered":"<p><strong>\u201eKui ma ei oleks kuulanud oma s\u00fcdame h\u00e4\u00e4lt ja j\u00e4rginud oma t\u00f5elist eesm\u00e4rki\u00a0\u2013 \u00f5ppida keeleteadlaseks\u00a0\u2013, ei oleks ma valinud ka eesti keelt,\u201c kirjutab Hiinast p\u00e4rit Zhenyu Wang.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Minu keelehuvi algas juba lapsep\u00f5lves\u00a0\u2013 \u00fcks p\u00f5hjusi v\u00f5ib olla see, et olen p\u00e4rit keskkonnast, kus keeled ristusid.<\/p>\n\n\n\n<p>Mu kodulinn Wuhan asub kahe perifeerse mandariini murde ja kani keele (\u00fcks mittemandariini hiina keeltest, ingl <em>sinitic languages<\/em>) piiril. Nii Wuhani murdes (perifeerne edelamandariini murre) kui ka isapoolse vanaema emakeeles, Huangpi v\u00f5i Xinzhou murdes (perifeerne Jiang-Huai mandariini murre), leidub kani keele substraati, n\u00e4iteks sarnased grammatikareeglid ja sugulass\u00f5nad, ning m\u00f5lemad on kujunenud h\u00fcbriidkeelena vastastikuse m\u00f5ju tulemusel.<\/p>\n\n\n\n<p>Mu isapoolsetest sugulastest ei r\u00e4\u00e4gi mitte \u00fckski standardset manda\u00adriini keelt, mida Hiina linnades ja koolides on 1980.\u00a0aastatest saati soovitatud r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n\n\n\n<p>Ema ja tema kaks \u00f5de on k\u00fcll s\u00fcndinud Wuhanis, kuid nende emakeel ei ole Wuhani murre, sest pere oli sinna kolinud P\u00f5hja-Hiinast ning mu vanaema ja vanaisa emakeeleks on kaks p\u00f5hjamandariini murret, mis on v\u00e4ga l\u00e4hedased standardsele mandariini keelele. Kuigi emapoolne vanaisa oli s\u00f5dur ja s\u00f5jav\u00e4es kasutatakse standardset mandariini keelt, hakkasid tema kolm t\u00fctart v\u00e4ljaspool oma kogukonda \u00f5ppima Wuhani murret.<\/p>\n\n\n\n<p>Oma emakeeleks peangi Wuhani murret v\u00f5i sellel p\u00f5hinevat h\u00fcbriidmurret, kuid juba v\u00e4iksena \u00f5ppisin emalt ka standardset mandariini keelt. Minu pere keeletaust on niisiis v\u00e4ga mitmekesine ja sellises keskkonnas oli mul palju v\u00f5imalusi tajuda keelte erinevusi.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Salasoov \u00f5ppida keeleteadust<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>G\u00fcmnaasiumis hakkasin \u00f5ppima jaapani keele h\u00e4\u00e4ldust. Tahtsin j\u00e4tkata jaapani keelega ka \u00fclikoolis, kuid Hiinas on tavaks m\u00f5elda selle peale, mida on tulus \u00f5ppida. Seega valisin pere soovitusel arstiteaduse.<\/p>\n\n\n\n<p>Vahetasin siiski eriala kiiresti, juba \u00fche semestri j\u00e4rel, ja \u00f5nneks sain n\u00fc\u00fcd \u00f5ppida ps\u00fchholingvistikat, milles on \u00fchendatud ps\u00fchholoogia ja keele\u00adteadus. Vabal ajal \u00f5ppisin juurde jaapani keelt ja veidi ka saksa keelt. K\u00f5igele vaatamata ei tunnistanud ma veel kaua oma t\u00f5elist huvi keeleteaduse vastu. Olin pikka aega kartnud silmitsi seista oma s\u00fcdamesooviga ja r\u00e4\u00e4kida oma t\u00f5elise minaga.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Paistsin olevat ainus eesti keelest huvitunud tudeng. <\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>P\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist t\u00f6\u00f6tasin kolm ja pool aastat keeltekoolis inglise keele \u00f5petajana, kuid p\u00e4rast koroona\u00adaega olin t\u00f6\u00f6tu. Otsustasin tulla Eestisse, kuna tahtsin \u00f5ppida disaini ja programmeerimist ning Eestit tuntakse riigina, mis on t\u00e4is uuenduslikku tehnoloogiat.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ige\u00adpealt l\u00e4ksin Tallinna \u00dcli\u00adkooli. Seal n\u00f5uti v\u00e4lis\u00ad\u00fcli\u00f5pilastelt eesti keele algtasemel \u00f5ppimist. Paistsin olevat ainus eesti keelest huvitunud tudeng. Teisi eesti keele kursusi v\u00e4lis\u00ad\u00fcli\u00f5pilastele ei pakutud, aga kuna eesti keel tundus mulle nii v\u00f5luv, j\u00e4tkasin iseseisvalt \u00f5ppimist. Et saada eesti keelest paremini aru, lugesin keeleteaduslikke materjale, ja nii kulus mul enamik energiat hoopis eesti keelele, mitte erialale.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1600\" height=\"800\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ESSEE-Zhenyu-instituudi-juhatajaga-IMG_7677-instituudi-fotokogu.jpeg\" alt=\"Pildil loo autor koos juhendajaga\" class=\"wp-image-2566\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ESSEE-Zhenyu-instituudi-juhatajaga-IMG_7677-instituudi-fotokogu.jpeg 1600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ESSEE-Zhenyu-instituudi-juhatajaga-IMG_7677-instituudi-fotokogu-1024x512.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ESSEE-Zhenyu-instituudi-juhatajaga-IMG_7677-instituudi-fotokogu-300x150.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ESSEE-Zhenyu-instituudi-juhatajaga-IMG_7677-instituudi-fotokogu-768x384.jpeg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1600px) 100vw, 1600px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Zhenyu Wang ja tema magistrit\u00f6\u00f6 juhendaja, ps\u00fchholingvistika professor Virve-Anneli Vihman humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna mullusuvisel l\u00f5puaktusel. Foto: T\u00dc eesti ja \u00fcldkeeleteaduse instituut<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>\u00dclikooli l\u00f5petades tahtsin eesti keelt edasi \u00f5ppida, ent Tallinna \u00dclikoolis ei leidunud keeleteaduse eriala v\u00e4listudengitele, kellel pole selle\u00adalast tausta. \u00d5nneks oli Tartu \u00dclikoolis just avatud magistri\u00f5ppekava \u201eEesti keel ja soome-ugri keeled\u201c, mis on m\u00f5eldud v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilastele. Sain teada, et siin on ka teadureid, keda huvitab ps\u00fchholingvistika. Niisiis kandideerisin, sain sisse ja kolisingi Tartusse.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>K\u00f5ige huvitavam k\u00e4\u00e4ne<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>On mitu p\u00f5hjust, miks eesti keelt on p\u00f5nev uurida. See on teiste Euroopa keeltega v\u00f5rreldes omap\u00e4rane ja erinev. Seda iseloomustab keeruline s\u00f5namuutmine\u00a0\u2013 n\u00e4iteks on nii omadus\u00ads\u00f5nal kui ka nimis\u00f5nal \u00fcldiselt 14 k\u00e4\u00e4net ja muutmisreeglite p\u00f5hjal jagunevad s\u00f5namuutmise mustrid rohkem kui 20 r\u00fchmaks.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ige huvitavam k\u00e4\u00e4ne on minu arvates osastav. Oma paljude funktsioonide t\u00f5ttu on see v\u00e4ga oluline, aga mulle tundus uskumatu, et eesti keeles saab nimis\u00f5na mitmuse nimetavas olla ainult siis, kui selle ees ei esine ei kindlat arvu ega m\u00e4\u00e4ramatut suurust v\u00e4ljendavat m\u00e4\u00e4rs\u00f5na v\u00f5i ases\u00f5na nagu <em>palju<\/em>, <em>mitu <\/em>jm. Olin enne \u00f5ppinud inglise ja saksa keelt, milles ei ole t\u00e4ielikult v\u00f5rdseid k\u00e4\u00e4ndeid, ja seep\u00e4rast ei saanud ma h\u00e4sti aru, miks ei saa \u00f6elda <em>kolm koeri<\/em> v\u00f5i <em>kolm koerad<\/em>, vaid tuleb \u00f6elda hoopis <em>kolm koera<\/em>\u00a0\u2013 kuni ajani, mil \u00f5ppisin osastava ajaloolist arengut.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Eri keelte ajaloolisest arengust selgub, kuidas protsessid teineteisega sarnanevad. See teebki keeleteaduse huvitavaks.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Proovin seda seletada. Alguurali keeles oli alalt\u00fctlev <em>*-ta<\/em> ega olnud seest\u00fctlevat k\u00e4\u00e4net. Vana alalt\u00ad\u00fctleva \u00fcks otstarbeid oli v\u00f5rdne t\u00e4nap\u00e4e\u00advase alalt\u00fctlevaga, kuid teatud aja jooksul kasutati seda ka arvulise seose v\u00e4ljendamiseks, nagu inglise keeles <em>five of them\u00a0\/\u00a0five of the cars<\/em>. Nii kujunes selle p\u00f5hjal uus k\u00e4\u00e4ne, osastav, ja vana alalt\u00fctleva otstarbed asendusid teiste uute k\u00e4\u00e4netega. Seega t\u00e4hendab <em>viis \u00f5una<\/em> tegelikult <em>viis \u00f5unadest<\/em> ja kuna <em>viis \u00f5una<\/em> peetakse koguseks, siis mitmust ei kasutata. Need s\u00f5nad peegeldavad k\u00e4\u00e4nde ajaloolist arengut.<\/p>\n\n\n\n<p>Toon veel \u00fche enda jaoks huvitava n\u00e4ite eesti s\u00f5nade omap\u00e4rast \u2013 arvud, mis j\u00e4\u00e4vad 10 ja 20 vahele. S\u00f5nal <em>\u00fcksteist <\/em>on harva esinev s\u00fcnon\u00fc\u00fcm <em>\u00fcksteistk\u00fcmmend <\/em>ehk \u2019\u00fcks teisest k\u00fcmnest\u2019 (ingl <em>one of the other ten<\/em>). Teiseks on olemas <em>poolteist <\/em>ehk s\u00f5na-s\u00f5nalt <em>pool teisest <\/em>(ingl <em>half of the other \/ half of the second<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<p>Seda, kuidas eesti keele arvs\u00f5nad <em>\u00fcksteist <\/em>kuni <em>\u00fcheksateist <\/em>peegeldavad oma vana omadust, on v\u00e4ga p\u00f5nev v\u00f5rrelda nende arvs\u00f5nadega inglise ja saksa keeles. S\u00f5nad <em>eleven <\/em>(ingl <em>\u00fcksteist<\/em>) ja <em>elf <\/em>(sks <em>\u00fcksteist<\/em>) ning <em>twelve <\/em>(ingl <em>kaksteist<\/em>) ja <em>zw\u00f6lf<\/em> (sks <em>kaksteist<\/em>) kajastavad teist lugemisviisi\u00a0\u2013 m\u00f5lemad on p\u00e4rit alggermaanikeelsetest arvudest, mis s\u00f5na-s\u00f5nalt t\u00e4hendavad seda, et kui k\u00fcmneni oli juba loetud, j\u00e4i \u00fcks v\u00f5i kaks alles.<\/p>\n\n\n\n<p>Igal keelel on oma erilised omadused ja keelte ajaloolisest arengust selgub, kuidas protsessid teineteisega sarnanevad. See teebki keeleteaduse huvitavaks.<\/p>\n\n\n\n<p>Raske on \u00f6elda, kas saatusel on oma roll, aga minu loost selgub, et kui avanes v\u00f5imalus oma unistus ellu viia, siis tegin kannap\u00f6\u00f6rde ja armastusest keeleteaduse vastu valisingi eesti keele. L\u00f5puks kulgeb mu elu parajaimat rada pidi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u201eKui ma ei oleks kuulanud oma s\u00fcdame h\u00e4\u00e4lt ja j\u00e4rginud oma t\u00f5elist eesm\u00e4rki\u00a0\u2013 \u00f5ppida keeleteadlaseks\u00a0\u2013, ei oleks ma valinud ka eesti keelt,\u201c kirjutab Hiinast p\u00e4rit Zhenyu Wang. Minu keelehuvi algas juba lapsep\u00f5lves\u00a0\u2013 \u00fcks p\u00f5hjusi v\u00f5ib olla see, et olen p\u00e4rit &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":2567,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[4,20],"tags":[],"class_list":["post-2512","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus","category-essee"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2512","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2512"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2512\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2610,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2512\/revisions\/2610"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2567"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2512"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2512"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2512"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}