{"id":2504,"date":"2026-02-13T01:10:00","date_gmt":"2026-02-12T23:10:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=2504"},"modified":"2026-04-10T07:08:22","modified_gmt":"2026-04-10T04:08:22","slug":"maarja-opik-mind-ullatab-kui-motlematult-me-pollumuldi-kaest-anname","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/maarja-opik-mind-ullatab-kui-motlematult-me-pollumuldi-kaest-anname\/","title":{"rendered":"Maarja \u00d6pik: mind \u00fcllatab, kui m\u00f5tlematult me p\u00f5llumuldi k\u00e4est anname"},"content":{"rendered":"

Meil k\u00f5igil on vaja elukeskkonda. Kui see on untsus, siis ei toimi ka \u00fckski riiklik strateegia, kinnitab detsembris Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valitud molekulaarse \u00f6koloogia professor Maarja \u00d6pik.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Detsembris v\u00e4lja kuulutatud seitsme uue akadeemiku seas on kaks naist, kokku on teaduste akadeemia 79\u00a0liikme seas naisi n\u00fc\u00fcd 12. See on igati r\u00f5\u00f5mustav, aga neid on ikka veel liiga v\u00e4he, t\u00f5deb Maarja \u00d6pik, Tartu \u00dclikooli molekulaarse \u00f6koloogia professor ning \u00f6koloogia ja maateaduste instituudi direktor, keda president tunnustab t\u00e4navu Valget\u00e4he III klassi teenetem\u00e4rgiga.<\/p>\n\n\n\n

Palju \u00f5nne akadeemikuks valimise puhul! Mida see tunnustus teile t\u00e4hendab?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tegelen palju mulla elurikkusega ja mullateaduse valdkonna akadeemiku koha v\u00e4ljakuulutamine n\u00e4itab, et see teema on oluline. Eesti keeles aetakse s\u00f5nu muld<\/em> ja pinnas<\/em> sageli segamini, sest inglise keeles v\u00f5ib soil <\/em>t\u00e4hendada m\u00f5lemat. Vahe on selles, et muld on elus ja pinnas mitte. Pinnast l\u00fckatakse buldooseriga majade ja teede ehitamisel, mulla peal ja sees kasvab aga kogu loodus, kogu meie toit.<\/p>\n\n\n\n

N\u00f5ukogude ajal olid Eesti mullastikukaardid oma t\u00e4psuse poolest ainulaadsed. Mullastikule vaadati toona aga valdavalt keemilisest-f\u00fc\u00fcsikalisest nurgast. N\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4gime palju rohkem sellest, et mullas on ka elu. Seal kasvavad taimed, millelt me saame s\u00fc\u00fca, varju ja hapnikku ja mida loomad s\u00f6\u00f6vad. Muld annab meile nii loodusliku kui ka inimasustuse elukeskkonna. Sellele teemale t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ramine on v\u00e4ga hea m\u00e4rk.<\/p>\n\n\n\n

Teaduste akadeemia \u00fclesanne on aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele riigi sotsiaalse ja majandusliku arengu ja eestimaalaste hea elukvaliteedi huvides ning v\u00e4\u00e4rtustada teadust ja teaduslikku m\u00f5tteviisi Eestis. Kui edukalt selle \u00fclesande t\u00e4itmisega teie hinnangul on seni hakkama saadud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Teadus on olnud nii uudishimu kasutamise viis kui ka inimeste elu paremaks tegemise vahend, aga meil on mitmel tasandil veel v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5igepealt on vaja \u00fchiskonnana teadlasi ja teadust v\u00e4\u00e4rtustada. Tuleb aru saada, et kui meil on kvaliteetset teadust, millest osa j\u00f5uab ka rakendusse, siis \u00fcldiselt l\u00e4heb inimeste elu paremaks. Meil on potentsiaali luua rohkem teadusmahukaid ettev\u00f5tteid ja lahendusi, mis aitavad elu t\u00e4iesti uue nurga alt vaadata. Mida rohkem teadust ja teadlasi riigi ja ettev\u00f5tluse tasemel v\u00e4\u00e4rtustada, seda v\u00e4hem tekib vaidlusi, kas teadusele raha anda v\u00f5i mitte ja kuidas seda teha. Eesti teadusrahastus on Euroopa v\u00f5rdluses v\u00e4ike, ka ettev\u00f5tlusest v\u00f5iks teadusesse tulla palju rohkem raha kui seni.<\/p>\n\n\n\n

Sageli p\u00f6\u00f6rduvad ettev\u00f5tjad \u00fclikooli poole konkreetse probleemiga ja ootavad teadlastelt sellele lahendust. Eesti v\u00e4iksuse t\u00f5ttu ei ole meil tingimata iga valdkonna spetsialiste. \u00dclikoolide teadlased on enamasti oma t\u00f6\u00f6p\u00e4evad juba \u00fclesannetega t\u00e4itnud ega istu ja oota nagu teenusepakkujad, et ettev\u00f5tja soovitut tegema hakata. Vahel on teadlane liiga j\u00e4ik ja \u00fctleb, et teda pakutud teema ei huvitagi. Vastastikuseid ootusi saaks ehk paremini juhtida: teadlased ja ettev\u00f5tjad v\u00f5iksid \u00f5ppida teineteisega selgemini suhtlema.<\/p>\n\n\n\n

Olete toonitanud, et meil on valitsusaparaadis v\u00e4he doktorikraadiga inimesi. Kuidas seda muuta? Kas neid inimesi sinna ka oodatakse?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ma ei oska \u00f6elda, kas neid oodatakse\u00a0\u2013 eks see s\u00f5ltub konkreetsest \u00fcksusest. Mida rohkem poliitikuid teadlasi n\u00e4eb, seda ilmsemalt nad m\u00f5istavad, et tegemist ei ole kohutavate inimestega, kellega r\u00e4\u00e4kida ei saa. Riikidel, mis on teaduses ja tehnoloogias teinud v\u00e4ga kiire arengu, nagu Singapur ning L\u00f5una-Korea, on oma mehhanismid, kuidas kogemustega teadlaste tee riigiaparaati lihtsamaks teha. Tuleb m\u00f5elda strateegiale: kas me tahame, et meil oleks teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonikogemusega inimesi valitsemisele l\u00e4hemal, oma kogemusi ja m\u00f5tteviisi jagamas. Me v\u00f5iksime seda tahta\u00a0\u2013 see muudaks Eesti rikkamaks ja toredamaks.<\/p>\n\n\n\n

Millele oma uurimist\u00f6\u00f6s keskendute?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dctlen enda kohta seene\u00f6koloog v\u00f5i seene- ja taime\u00f6koloog. Alustasin doktorandina looduslikest \u00f6kos\u00fcsteemidest ja see oli suur avastusretk. M\u00f5tlesin mullas elavate seente elurikkuse kirjeldamisest kui maadeavastamisest. Need organismid ei ole silmaga n\u00e4htavad, kuid 2000.\u00a0aastatel sai hakata laiemalt kasutama DNA-p\u00f5hiseid meetodeid. N\u00fc\u00fcd oli v\u00f5imalik saada infot selle kohta, kus mingid liigid asuvad, millised on kooslused.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks suuri avastusi oli see, et mullaseentel on samuti oma bioomid. Taimekoosluste, metsade ja niitude m\u00fckoriisaseente kooslused on erinevad. Saime globaalsel tasandil r\u00e4\u00e4kida metsade m\u00fckoriisaseentest ja niitude m\u00fckoriisaseentest\u00a0\u2013 ka maa all on v\u00e4ga erinevad organismide kooslused, mida saab DNA abil n\u00e4ha.<\/p>\n\n\n\n

Doktorantuuri algusest alates olengi tegelenud m\u00fckoriisaseente koosluse\u00f6koloogiaga. Sisuliselt tegelen nii seente kui ka taimedega. M\u00fckoriisaseened vajavad eluks taimkaaslast. \u00dcks suuri avastusi oli see, kui n\u00e4gime, et niitude mullad on m\u00fckoriisaseente poolest v\u00e4ga rikkad, s\u00f5ltumata kliimav\u00f6\u00f6ndist. See kehtib nii Eestis, kui me liigume n\u00e4iteks Laelatu puisniidul niidulaigult metsalaigule, kui ka troopilisel niidul ja sealses metsas.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ga suur \u00fcllatus oli, et majandatava p\u00f5llu m\u00fckoriisaseenekooslust m\u00f5jutab sajandi tagune loodusmaastik. Mingid protsessid, mis koosluste mustreid kujundavad, on v\u00e4ga pikad ja me ei saa nendest veel h\u00e4sti aru.<\/p>\n\n\n\n

Edasi l\u00e4ks nii, et hakkasime saama peamiselt p\u00f5llumajanduslikku rahastust. N\u00fc\u00fcd vaatamegi, kuidas Eesti p\u00f5llumaade majandamise viisid m\u00f5jutavad sealsete seente elu ja toimimist. Meid huvitab ka, kuidas see teadmine saaks talunikku aidata. Bioloogina on huvitav uurida, kuidas p\u00f5llumajandamine saab toetada seeni nende tegevuses; kuidas keskkond p\u00fcsiks hea ja ka talumees oleks samal ajal \u00f5nnelik.<\/p>\n\n\n\n

Milline on siis olukord p\u00f5llumajanduses? Kas tootjad p\u00f6\u00f6ravad keskkonnale piisavalt t\u00e4helepanu?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

On palju talunikke, kes j\u00e4rjest rohkem m\u00f5tlevad mullast ja keskkonnast kui millestki, mis on neile tootmiseks oluline. Ettev\u00f5tjatena on nende esimene k\u00fcsimus loomulikult, kuidas kasumis p\u00fcsida. Sissetulek on prioriteet, sealt edasi tuleb keskkonnasobivus ja muu.<\/p>\n\n\n\n

\n

Taimede kasvatamiseks sobivad p\u00f5llumullad on ammu \u00fcles leitud ja rohkem neid ei ole. Kui me need \u00e4ra asfalteerime, parklate ja eluasemete alla paneme, siis on nad l\u00f5plikult kadunud.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

K\u00fcll aga \u00fcllatab mind, kuidas me j\u00e4tkuvalt p\u00f5llumuldi k\u00e4est anname. Eestis on kindel kogus p\u00f5llumajanduseks sobivaid muldi, neid ei tule kusagilt juurde. Aga meie kipume neid t\u00e4is ehitama. See on riiklikult olulise strateegilise ressursi raiskamine. Kinnisvaraarendajate, toidukasvatajate ja keskkonna huvid p\u00f5rkuvad omavahel.<\/p>\n\n\n\n

Kui l\u00e4heme maastikukaarte vaadates sada v\u00f5i rohkem aastat tagasi, siis n\u00e4eme, et p\u00f5llud ja metsad on suhteliselt samades kohtades. Miks? Sest p\u00f5llud on seal, kus Eestis on v\u00f5imalik p\u00f5ldu pidada. Taimede kasvatamiseks sobivad p\u00f5llumullad on ammu \u00fcles leitud ja rohkem neid ei ole. Kui me need \u00e4ra asfalteerime, parklate ja eluasemete alla paneme, siis on nad l\u00f5plikult kadunud.<\/p>\n\n\n\n

Koosluste mitmekesisus on juba kadumas. N\u00e4iteks minu lapsep\u00f5lves heinamaadel kasvanud kullerkupud ja p\u00e4\u00e4susilmad on suures osas kadunud.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Jah, sest need taimed vajavad niitmist, vajavad keskmise intensiivsusega h\u00e4iringut. Eestis on palju poollooduslikke kooslusi, need on kujunenud koos inimese tegevusega paljude sajandite jooksul. Meil on loopealsed, puisniidud, looduslikud poolkuivad v\u00f5i -m\u00e4rjad niidud. Need on olnud v\u00e4ga elurikkad. Puude ja p\u00f5\u00f5sasteta on nad p\u00fcsinud sellep\u00e4rast, et neid on kas karjatatud v\u00f5i niidetud. Kui seda enam ei tehta, siis meie kliimav\u00f6\u00f6ndis kasvavad nad paratamatult t\u00e4is.<\/p>\n\n\n\n

Ja kullerkupp ja p\u00e4\u00e4susilm kaovadki nii \u00e4ra. Kullerkupu arvukus on v\u00e4ga tugevalt langenud, sest sellele sobivaid kasvukohti\u00a0\u2013 m\u00e4rgi niite\u00a0\u2013 on j\u00e4rjest v\u00e4hem.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ikidele taime-, seene- ja loomaliikidele on vaja, et oleks olemas elu hoidev populatsioonide ja elupaikade hulk. Nad v\u00f5iksid olla ruumis hajutatuna, kuid \u00fcksteisega seotud, et liik saaks p\u00fcsida. Kui liigi elupaiga pindala langeb alla kriitilise piiri, hakkab ta vaikselt v\u00e4lja surema. Me v\u00f5ime isendeid veel siin-seal n\u00e4ha, aga piirkond enam ei toeta nende elusp\u00fcsimist. Elupaikade sidusus ja piisavus on ka mullaorganismidele \u00fcks kriitilisi asju, mida on vaja j\u00e4lgida.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5istan, et oleme kullerkuppude kadumises ise s\u00fc\u00fcdi, sest loomapidamise l\u00f5ppedes ei niitnud me enam heinamaad. On seda protsessi v\u00f5imalik tagasi p\u00f6\u00f6rata?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Teatud ajapiirini k\u00fcll. See on ka p\u00f5hjus, miks praegu looduse taastamisest palju r\u00e4\u00e4gitakse. Eestis on sageli veel see v\u00f5imalus olemas. Kinnikasvanud niite saab edukalt avada, kui v\u00f5sa v\u00f5i mets eemaldada ja kui maastikus on veel piisavalt niiduliike, mis saavad sinna tagasi levida. Ka mullas v\u00f5ib olla veel alles niidutaimede seemneid ja sealsete seeneliikide eoseid.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ga pika aja m\u00f6\u00f6dumisel niidukooslus ise enam ei teki, sest neid liike ei ole enam maastikus. Sellisel juhul peame mingi koosluse taastamiseks taimed, mullaorganismid ning ka loomad tagasi tooma.<\/p>\n\n\n\n

Kui pikk on liiga pikk aeg?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Meie niitude ja metsade puhul v\u00f5ib see olla umbes 50\u201370\u00a0aastat. Paarik\u00fcmne aasta tagused niidud on Eestis \u00fcsna h\u00e4sti taastatavad. Rootsi metsauuringutest on teada, et metsa lageraie \u201ej\u00e4lg\u201c on mulla seenekooslustes olemas veel 60\u201370\u00a0aasta p\u00e4rast. Seenekooslused on ikka veel teistsugused kui need, kus sellist raiet ei ole tehtud. Koosluse muutus v\u00f5ib p\u00fcsida pikka aega.<\/p>\n\n\n\n

Eestis on teatud kooslusi veel v\u00f5imalik taastamise v\u00f5i majandamisre\u017eiimi muutmise toel tagasi tuua. Meil on ka suhteliselt mitmekesine elupaikade valik: on metsi, niidu- ja p\u00f5llulaike. Liikidel on maastikus v\u00f5imalik liikuda ja nad saavad oma elupaikades p\u00fcsida.<\/p>\n\n\n\n

Kui maastik muutub v\u00e4ga monofunktsionaalseks, siis muutub liikide elluj\u00e4\u00e4mine ja ka n\u00e4iteks metsast tagasi niiduks tegemine v\u00f5i luha taastamine, et kullerkupp sinna naaseks, j\u00e4rjest raskemaks.<\/p>\n\n\n\n

\n

Maakasutuse m\u00f5ju elustikule on v\u00e4ga pikaajaline. Kui n\u00e4eme, et mingid elupaigad hakkavad vaesuma v\u00f5i neid j\u00e4\u00e4b v\u00e4heks, siis on ainult piiratud aeg, et seda tagasi p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Ameerikas on monokultuurne p\u00f5llupidamine suurtel pindadel tekitanud mullastikule korvamatu kahju. On meil Eestis parem seis?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Meie seis on t\u00f5esti parem. Siinne reljeef takistab \u00fcldiselt v\u00e4ga suurte p\u00f5ldude loomist, mida P\u00f5hja-Ameerika preeriates tehti\u00a0\u2013 kuigi ka Virumaal on suhteliselt suuri p\u00f5lde. Kui p\u00f5llud muutuvad v\u00e4ga suureks, siis j\u00f5uame samasse kohta: vaesestame maastiku tasandil mulla ja ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud elustiku. Mida pikaajalisem see protsess on, seda raskem on naasta mitmekesise ja heas seisus maapealse ja mullasisese elustiku juurde.<\/p>\n\n\n\n

Tegime t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga hiljuti \u00fche uuringu, kus k\u00fcsisime ka seda, kuidas p\u00f5ldude \u00fcmber asuv loodusmaastik m\u00f5jutab p\u00f5llumulla seenestikku. Uurisime kaartidelt maastikukoosseisu: kus olid niidud ja metsad 130\u00a0aastat tagasi, m\u00f5nev\u00f5rra hiljem ja praegu. Meie anal\u00fc\u00fcsid n\u00e4itasid, et praegune p\u00f5llumulla elustik on k\u00f5ige rikkam seal, kus 130\u00a0aastat tagasi oli rohkem looduslikke elupaiku, niite ja metsi p\u00f5llu \u00fcmber. Maastikukoosseis v\u00f5ib \u00fcle sajandi hiljem m\u00f5jutada seda, millised seened p\u00f5llumullas elavad.<\/p>\n\n\n\n

Selles on kaks s\u00f5numit. Esiteks: maakasutuse m\u00f5ju elustikule on v\u00e4ga pikaajaline. Teiseks: kui n\u00e4eme, et mingid elupaigad hakkavad vaesuma v\u00f5i neid j\u00e4\u00e4b v\u00e4heks, siis on ainult piiratud aeg, et seda tagasi p\u00f6\u00f6rata. See v\u00f5ib olla 20, 50 v\u00f5i 80\u00a0aastat, aga t\u00f5en\u00e4oliselt mitte rohkem kui sada aastat.<\/p>\n\n\n\n

Kas neid s\u00f5numeid Eestis ka kuulatakse, p\u00f6\u00f6ratakse neile t\u00e4helepanu?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Teatud m\u00e4\u00e4ral k\u00fcll. Praegu koostab Kliimaministeerium looduse taastamise kava ja konsulteerib ekspertidega, aga neid s\u00f5numeid saab ja tuleb erineval kujul eri kohtades \u00fcle r\u00e4\u00e4kida ja korrata, korrata, korrata.<\/p>\n\n\n\n

Igale inimesele peaks muutuma omaseks teadmine, et heas seisus elukeskkond on talle ja tema lastele vajalik. Tasub olla teadlik sellest, kuidas inimese terviseseisund s\u00f5ltub maastikust tema kodu \u00fcmber. Kolleeg Meelis P\u00e4rtel, kes uurib koos Tartu \u00dclikooli arstidega teatud allergian\u00e4itajaid, on n\u00e4iteks leidnud, et metsade ja niitude l\u00e4hedal \u00fcles kasvavatel lastel on v\u00e4hem allergiaid.<\/p>\n\n\n\n

Heas seisus elukeskkond on oluline iga\u00fchele. Ka linnas elades on t\u00e4htis, et \u00fcmber oleks tilgake loodust!<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgitakse seda teadmist linnaarhitektuuris? On palju n\u00e4iteid, kus linnades eluj\u00f5us puud maha saetakse, kuigi asfalt k\u00fctab suvel t\u00e4navad talumatult kuumaks.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Singapuris k\u00e4ies nautisin, et neil on v\u00e4ga palju rohelust. See on planeeritud: on pargid, palju rohelust majade katustel, seintel, suurte teede \u00e4\u00e4res. V\u00e4ikestes pargikestes majade vahel on infotahvlid: siin on meil vihmapeenar, siin sellised putukad v\u00f5i elukad. Inimesele j\u00e4\u00e4b oma igap\u00e4evast rada k\u00f5ndides silma mingi kooslus, info, miks see looduslik element siin on, kas see on p\u00f5nev v\u00f5i kasulik. \u00dcks kasu on muidugi see, et inimestel oleks palava ilmaga varju, aga see pole ainus.<\/p>\n\n\n\n

Selliseid asju saab alati rohkem teha. Kui n\u00e4itame l\u00e4bim\u00f5eldult, mis park see siin on, millised organismid siin elavad, tekitab see huvi. Tuleb l\u00e4bi m\u00f5elda, kas meie linnade rohelus t\u00e4idab endale s\u00f5nastatud eesm\u00e4rke. Kui v\u00f5tta keset linna suurel alal k\u00f5ik vanad puud maha, ei ole uute puude istutamine olukorra taastamine. Puu kasvab kaua ja k\u00f5ik sellega koos mullas olnu taastub samuti v\u00e4ga kaua. On arhitekte, kes arvestavad v\u00e4ga palju roheluse ja \u00f6koloogiliste funktsioonidega, ja on neid, kes leiavad, et puude mahav\u00f5tmine on tehniline k\u00fcsimus: paneme teised asemele ja ongi k\u00f5ik.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas suhtuda linnaniitudesse, urbanistlikus keskkonnas liigirikkuse s\u00e4ilitamisse? Tallinna uus linnav\u00f5im lubab varasemad otsused \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata ja taas rohkem niitma hakata. Kas meil ei peaks selles k\u00fcsimuses olema pikem vaade<\/strong>?<\/p>\n\n\n\n

Oleks sisukas, kui omavalitsustel oleks p\u00f5hjendatud keskkonnastrateegia, mida pikka aega j\u00e4rgitakse. Loomulikult standardid muutuvad\u00a0\u2013 ka selles osas, millise k\u00f5rguseni peab muru olema niidetud ja kui sageli peaks niitma. Ma n\u00e4en ka enda kortermaja n\u00e4itel, et inimesed ei soovi enam, et murus kasvavat kolme lille kaks korda n\u00e4dalas niidetaks. Kaks korda suve jooksul niitmine on meile sobiv. Paark\u00fcmmend aastat tagasi oleks selline suhtumine olnud skandaalne.<\/p>\n\n\n\n

\n

Inimesed ei soovi enam, et murus kasvavat kolme lille kaks korda n\u00e4dalas niidetaks. <\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Samamoodi muutub hinnang ilule. K\u00e4isin kunagi doktorandina Saksamaal konverentsil. \u00dclikoolilinnakus oli hoonete \u00fcmber k\u00fclvatud lillemuru. Minu arust oli see kole. Kui ma seda praegu vaataksin, siis peaksin talutavaks.<\/p>\n\n\n\n

Oluline on, et inimesed j\u00f5uaksid mitmekesisuse m\u00e4rkamiseni. Toomem\u00e4e n\u00f5lvu niidetakse varasemast v\u00e4hem. Ja tuleb v\u00e4lja, et varakevadel \u00f5itsevad seal valged ja sinised taimed, seej\u00e4rel tulevad varasuvel j\u00e4rgmised liigid, suve keskel k\u00f5rged kellukad.<\/p>\n\n\n\n

Varem ei teadnud me nende olemasolust midagi, sest need niideti maha. Lisaks tekitas j\u00e4rskude n\u00f5lvade pidev niitmine erosiooni. Niitmata j\u00e4ttes ennetame probleemi, mida muidu peaksime lahendama. Ja suvekuumuses ju v\u00e4ga madalaks niidetud muru k\u00f5rbeb.<\/p>\n\n\n\n

Kui talu\u00f5ues vanasti jala veriseks t\u00f5mbasid, v\u00f5tsid maast teelehe ja probleem oli lahendatud. N\u00fc\u00fcd on keerukam.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Jah, teelehte enam naljalt ei leia. On liigid, mis kasvavad rohkem kohtades, kus tallatakse palju, ja teised, mis kasvavad seal, kus tallamist on harvem. Kooslused on erinevad. Kui tahame oma maja l\u00e4hedale niitu, mis \u00f5itseks ilusti ja kus oleks erinevaid liike, siis ei tohi muld olla liiga viljakas, sest sellisel juhul kasvavad kiirekasvulised taimed teistest \u00fcle, liigirikkus v\u00e4heneb ja vaade muutub igavamaks.<\/p>\n\n\n\n

Kui tahame heina, on monokultuursus normaalne, aga kui soovime, et kasvaks ka karikakraid, h\u00e4rjasilmi ja veel v\u00e4rvilisi lilleliike, siis on k\u00f5ige sobivam keskmine mullaviljakus. Elurikkusest r\u00e4\u00e4kides on m\u00f5ttekas r\u00e4\u00e4kida liikidest, mis sobivad oma kasvukohta, s.t kas meil on sel kohal \u00f5iged v\u00f5i \u201evaled\u201c liigid. Liikide arv kui selline ei ole \u00fcldiselt eesm\u00e4rk.<\/p>\n\n\n\n

On meil liigirikkuse kriis?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dcleilmses vaates on liikide v\u00e4ljasuremine t\u00f5esti kiire. Koos toimub hulk protsesse, \u00fcks olulisemaid neist on kasvukohtade kadu. Kui liikidel kaovad elupaigad, siis pole neil l\u00f5puks enam kuskil olla. Kui langeb nende liikide arv, mis hoiavad olulisi \u00f6kos\u00fcsteemide funktsioone, muutub olukord ka inimese jaoks kriitiliseks. Meil on vaja mullateket, normaalseid aineringeid, normaalset hapnikutootmist ookeanidest, metsadest ja niitudest. Kui elupaikadega on korras, on ka elurikkusega asjad korras.<\/p>\n\n\n\n

Millised on praegu keskkonnaga seotud suurimad probleemid? Mida peaksime h\u00e4sti t\u00e4hele panema, kus teistmoodi k\u00e4ituma, kus ettevaatlikud olema?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Elupaikade kadu on \u00fcks v\u00e4ga oluline teema, mida ei ole piisavalt teadvustatud. Tahame, et meil oleks hea ja mugav elada, aga samal ajal soovime, et loodus h\u00e4sti toimiks. Kuidas saavutada seda, et j\u00e4tame metsad ja niidud alles ning samal ajal ehitame maju sinna, kuhu tahame? V\u00f5ib tekkida vastuolu\u00a0\u2013 k\u00f5ik asjad ei ole v\u00f5imalikud.<\/p>\n\n\n\n

Kiirelt muutuv kliima t\u00e4hendab seda, et osa kasvutingimusi muutub liikide jaoks varasemast kiiremini ja liigid ei suuda sellega hakkama saada. Natuke saab ennustada, millised liigid meil tulevikus v\u00f5iksid toimida, millised mitte, aga lihtne see ei ole. Teatud piirini oskame ette n\u00e4ha, kuidas liigid uutesse elupaikadesse liiguvad. Kindlasti toimub kohastumisi. Kerkib k\u00fcsimus, millised puud kasvavad Eesti metsades 50\u2013100\u00a0aasta p\u00e4rast, mil kliima on t\u00f5en\u00e4oliselt soojem ja niiskem. Osa meie praegu tavalisi puuliike ei saaks enam h\u00e4sti hakkama.<\/p>\n\n\n\n

Omaette teema on mitmete liikide koosm\u00f5ju. Meile v\u00f5ivad j\u00f5uda uued puuliigid, v\u00f5ib-olla istutame neid ise. Ka nemad vajavad mullas oma s\u00fcmbioosipartnerit. Kas ja kuidas need viimased praeguse kliimaga toime tulevad ja kas see uus s\u00fcmbioos hakkab ka toimima?<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ga suur probleem on invasiivsed liigid: taimed, loomad, pisimutukad\u00a0\u2026 Meil on veel v\u00e4he invasiivseid seeni, aga m\u00f5nes piirkonnas on ka see probleem. Nii suuri ja nii arvukalt punaseid k\u00e4rbseseeni pole ma mujal n\u00e4inud kui T\u0161iilis, kus nad on invasiivsed.<\/p>\n\n\n\n

\u00dchel hetkel v\u00f5ib p\u00e4evakorrale tulla ka viljaka mulla kadu. Kas meil on ikka piisavalt viljakat mulda ja piisavalt vett?<\/p>\n\n\n\n

\n

Kuidas saavutada seda, et j\u00e4tame metsad ja niidud alles ning samal ajal ehitame maju sinna, kuhu tahame? V\u00f5ib tekkida vastuolu\u00a0\u2013 k\u00f5ik asjad ei ole v\u00f5imalikud.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Kas me nende probleemide lahendamiseks saame praegu midagi \u00e4ra teha?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Iga\u00fcks saab midagi \u00e4ra teha. Meil on v\u00f5imalik j\u00e4rele m\u00f5elda, kuidas me oma linnu, k\u00fclasid v\u00f5i maastikke kujundame.<\/p>\n\n\n\n

Meil on riiklikud programmid selleks, et v\u00e4hendada tegevust, mis soojendab atmosf\u00e4\u00e4ri. Iga inimese ressursikasutus m\u00f5jutab midagi. Alati v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida, et Eestil on v\u00e4ga v\u00e4ike m\u00f5ju maailmas toimuvale, aga see ei t\u00e4henda, et me ei peaks midagi tegema. Ka iga \u00fcksikisiku v\u00e4ikesed otsused muutuvad suureks m\u00f5juks.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik, mida me teeme, m\u00f5jutab midagi muud: m\u00f5elgem, kuidas j\u00f5uavad meieni kaubad, kui palju energiat kulub tehisaruga suhtlemisele. See ei t\u00e4henda, et me ei peaks vestlusrobotite k\u00e4est \u00fcldse midagi k\u00fcsima, aga on hea m\u00f5elda, mida meie v\u00e4ikesed sammud teevad nii energia- kui ka ressursikasutuse m\u00f5ttes.<\/p>\n\n\n\n

Millise m\u00fc\u00fcdi enda uurimisteema kohta tahaksite kummutada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Vahetevahel kohtan arusaama, et kui lisada mulda mingit m\u00fckoriisapreparaati, muutub taimekasv v\u00e4ga heaks. Eks ta ole natuke sarnane selle m\u00f5tlemisega, et ostan apteegist vitamiini ja see aitab k\u00f5ige vastu peale surma.<\/p>\n\n\n\n

Meil on vaja n\u00fcansirikkamat vaade sellele, et m\u00fckoriisaseened vajavad ka oma kasvutingimusi ja et v\u00f5ib-olla ei ole kohalikule mullale \u00fcldse hea, kui ma toon uusi liike kuskilt mujalt juurde. Vahel arvatakse, et p\u00f5llule v\u00f5ib k\u00f5ike lisada, aga n\u00e4iteks v\u00e4etamine ei ole seentele hea\u00a0\u2013 see on nii-\u00f6elda \u00fche preparaadiga teise preparaadi vastu t\u00f6\u00f6tamine.<\/p>\n\n\n\n

Kas m\u00fckoriisat saaks kuidagi kliimamuutuste vastu \u00e4ra kasutada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

M\u00fckoriisaseentest v\u00f5i \u00fcldse mullaelustikust r\u00e4\u00e4kimine kliimamuutuste kontekstis on sisukas, sest nad on v\u00e4ga olulised s\u00fcsinikuringe komponendid.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas me saame mullaelustiku toimimist niimoodi soodustada, et s\u00fcsinikku rohkem talletuks? Teame, et arbuskulaarset m\u00fckoriisat moodustavate seente elurikkus soodustab mulla orgaanilise s\u00fcsiniku sisalduse suurenemist. Need on mullaseened, kes elavad kooselus peaaegu k\u00f5igi taimede juurtega. Ja isegi kui s\u00fcsinikusisalduse muutus p\u00f5llumullas on v\u00e4ike, aitab see mullas hoida rohkem orgaanilist s\u00fcsinikku ja t\u00e4nu sellele lendub CO2<\/sub> atmosf\u00e4\u00e4ri v\u00e4hem. Teada on seegi, et need seened v\u00f5ivad v\u00e4hendada naerugaasiemissiooni, sealhulgas p\u00f5llumuldadest.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks nii m\u00fckoriisaseente kui ka mullaelustiku suurem \u00fclesanne on toitainete hoidmine mullas ka kastmise v\u00f5i suurte vihmade kiuste, samuti mulla struktuuri hoidmine. See puudutab erosiooni ehk mulla enda kui ressursi kadu. Kui pikka aega on v\u00e4he sadanud ja \u00e4kki tuleb suur vihm, siis ei j\u00f5ua vesi mulda. Alustuseks peab mulla niiskus nii palju taastuma, et vesi mullas p\u00fcsiks.<\/p>\n\n\n\n

Samamoodi s\u00f5ltub keskmiselt niiskes mullas vee sidumise v\u00f5ime sellest, kui heas seisus on mulla, sealhulgas m\u00fckoriisaseente elustik. See on otseses seoses sellega, kuidas me muutuvate ilmaoludega kliima soojenedes toime tuleme.<\/p>\n\n\n\n

Eestis on j\u00e4rjest tavalisem, et vihma sajab suve jooksul eba\u00fchtlaselt, p\u00f5uad ja vihmad vahelduvad. Mis saab, kui vahepeal ei saja \u00fcldse, siis sajab kohutavalt palju ja siis j\u00e4lle \u00fcldse mitte? Millised taimed sellise muutuva ilmaga hakkama saavad? Millised mullaseened ja -bakterid muutuvate oludega paremini hakkama saavad? Taimestikku on vaja hoida, sest see aitab erosiooni ja temperatuurik\u00f5ikumiste vastu k\u00f5ige paremini.<\/p>\n\n\n\n

Millised on meie esimesed liigid, mis kliima soojenedes kaovad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kuusk on k\u00f5vasti h\u00e4das, temal l\u00e4heb k\u00f5ige keerulisemaks. Meil on k\u00fcll viljakaid muldi, kus praegu on ilusad kuusikud, aga tulevikus tuleb seal kaaluda teistsuguste puude kasvatamist.<\/p>\n\n\n\n

Metsad ei ole ainult f\u00fc\u00fcsiline keskkond, vaid seostuvad meie vaimse p\u00e4randi ja heaoluga. Kas oleme selliseks muutuseks valmis?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Sellest r\u00e4\u00e4gitakse liiga v\u00e4he. Meil ei ole vaja unistada, et tuleviku kliimas paistaks igal pool silma kuusikud. Ka varem on olnud Eestis aegu, kui valdavad on olnud pigem laialehised metsad, n\u00e4iteks tammikud. Meie looduslikes metsades on ka selliseid puuliike\u00a0\u2013 p\u00e4rn, vaher, saar\u00a0\u2013, millel on h\u00e4da seenpatogeenidega, mis v\u00f5ivad olla uued sissetulevad liigid v\u00f5i ka meil looduslikuna juba olemas.<\/p>\n\n\n\n

Tuleb m\u00f5elda, kas m\u00f5ned kohalikud puuliigid v\u00f5iksid olla tuleviku metsanduse seisukohalt fookusliigid, v\u00f5i peaksid need olema hoopis midagi muud. Katsetatakse n\u00e4iteks punase tammega, mis aga ei ole meie piirkonna liik. K\u00f5ik need k\u00fcsimused v\u00e4\u00e4rivad k\u00fcsimist.<\/p>\n\n\n\n

Kui peaksite p\u00f5llumehele n\u00f5u andma, siis mis oleks esimene asi, millele ta peaks m\u00f5tlema?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ta v\u00f5iks endalt k\u00fcsida, kas tema p\u00f5ldude muld on heas seisus. Muld on p\u00f5llumehe ressurss. Ka viljavaheldus ja v\u00e4etamine on muldade hea seisundi eest seismine. Viimasel ajal r\u00e4\u00e4gitakse j\u00e4rjest rohkem, et maa ei tohi must olla, sest taimkattega maa on k\u00f5ige parem valik. On olemas erinevad vahekultuurid, kattekultuurid, et p\u00f5llul oleks pidevalt mingi haljastus. See hoiab toitaineid kadumast ja mulla elustiku heas seisus.<\/p>\n\n\n\n

Mida soovitaksite noorele, kes tahab loodusteadustega tegeleda?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Instituudi juhina soovitan ma suure r\u00f5\u00f5muga, et tulgu \u00f5ppima bioloogiat, geograafiat, geoloogiat v\u00f5i loodusteaduste \u00f5petamist koolis. S\u00f5ltub huvidest\u00a0\u2013 kas tahetakse tegeleda rohkem elustiku, maastike v\u00f5i inimestega, \u00f6kos\u00fcsteemide v\u00f5i kaartidega. Valik on lai. V\u00f5ib \u00f5ppida ka midagi, milles on kombineeritud eri valdkondi: elustikku, \u00fchiskonda, majandust, juurat.<\/p>\n\n\n\n

Muutused \u00fchiskonnas k\u00e4ivad alati keskkonnak\u00fcsimustega koos ja valdkondi \u00fchendavad teadmised v\u00f5ivad olla v\u00e4ga vajalikud. Eriti tervitatav oleks, kui leiaksime inimesi, kes tegeleksid keskkonna\u00f5igusega.<\/p>\n\n\n\n

Mida peaks keskkonna\u00f5iguses esimesena reguleerima?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ma ei r\u00e4\u00e4giks praegu reguleerimisest. J\u00e4rjest rohkem on kaasuseid\u00a0\u2013 maakasutuse, looduskaitse v\u00f5i taastamisega seotuid\u00a0\u2013, kus inimesed k\u00fcsivad j\u00e4rgmistele p\u00f5lvkondadele m\u00f5eldes, millise keskkonna me neile j\u00e4tame. Nende k\u00fcsimustega tegeleb praegu Riigikohus, aga meil ei ole piisavalt nii loodusteadusliku kui ka \u00f5igusteadusliku kogemusega inimesi. M\u00e4letame tselluloositehase lugu. \u00d5iguslikud k\u00fcsimused v\u00f5ivad \u00fcles kerkida ka seoses looduse taastamise eesm\u00e4rgiga, mis tuleneb Euroopa Liidust.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcsna v\u00e4rske teema on metsade uputamine.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Just. Ei upu siin metsad ega meie, aga on selge, et tegu on looduse ja inimese, \u00fchiskonna v\u00f5i majanduse huvide kokkup\u00f5rkega. Suur k\u00fcsimus ongi, kuidas neid kokkup\u00f5rkeid ennetada. Kogukondadega tuleb r\u00e4\u00e4kida, r\u00e4\u00e4kida ja r\u00e4\u00e4kida. Teiste riikide kogemused n\u00e4itavad, et selgitamine v\u00f5ib kesta aastaid, enne kui j\u00f5utakse tulemuseni.<\/p>\n\n\n\n

Olete olnud \u00fcle 12\u00a0aasta maineka rahvusvahelise taimeteaduste ajakirja New Phytologist toimetaja ning n\u00fc\u00fcd \u00fcle aasta selle peatoimetaja. Kuidas end selles rollis tunnete?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ida-Euroopa naisteadlase rahvusvahelise tipp-taimeteadusajakirja peatoimetajaks valimine on tunnustus Eesti teadusele. Peatoimetaja roll paneb rohkem k\u00f6\u00f6gipoolele vaatama: kuidas j\u00f5uab k\u00e4sikiri avaldamiseni. Aasta on andnud selgema pildi, kui oluline roll on ajakirjadel, mis ise end finantseerides suunavad saadud raha tagasi oma teadusvaldkonna arenguks. New Phytologist on \u00fcks nendest ajakirjadest. Meil on avaldamisleping kirjastusega, aga me ei kuulu sellele kirjastusele.<\/p>\n\n\n\n

Samasugused ajakirjad on mitmetel erialaorganisatsioonidel, kes saavad oma rida ajada: pakkuda autoritele v\u00f5imalusi konverentsidel osaleda jne. Korraldame oma \u00fcritusi, meil on toetused noorteadlastele. Seel\u00e4bi saame anda midagi tagasi inimestele, kes teevad teadust. On v\u00e4ga p\u00f5nev.<\/p>\n\n\n\n

Saate olla s\u00f5ltumatud ja l\u00e4htuda selgelt toimetuse eesm\u00e4rkidest ja keegi ei saa teile oma arvamust peale suruda?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

T\u00e4pselt nii, meil ei ole finantsiline, vaid sisuline eesm\u00e4rk edendada taimeteadust. Punkt. Loomulikult peab selleks olema finantsiliselt lennuv\u00f5imeline ja pinnal p\u00fcsima. Aga tulu teenimine ei ole meie esimene eesm\u00e4rk. Meie prioriteet on kvaliteetne taimeteadus.<\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t

<\/p>\n

P\u00e4ev algab j\u00f5usaalis<\/strong><\/h2>\n

<\/p>\n

Maarja \u00d6pik tegeleb teadust\u00f6\u00f6 k\u00f5rval j\u00f5ut\u00f5stmisega. Enda s\u00f5nul j\u00f5udis ta selle hobi juurde t\u00e4iesti kogemata, proovis j\u00e4rele ja leidis, et see sobib talle.<\/p>\n

<\/p>\n

On erinevaid sportlasi: m\u00f5ned vajavad enda \u00fcmber r\u00fchma, teised saavad h\u00e4sti hakkama individuaalse spordiga. \u00d6pik on pigem see teine.<\/p>\n

<\/p>\n

\u201eJ\u00f5utreening on sisemine, sisuline ja m\u00f5istusega toimetamine ehk t\u00f6\u00f6tame ka peaga. \u00dchest k\u00fcljest annab see ajule puhkust, sest pean keskenduma \u00fchele asjale ja midagi muud sinna sel ajal ei mahu. Teiseks treenib see keskendumist, maksimaalset kokkuv\u00f5tmist, \u00fcmberl\u00fclitumist. Olen leidnud, et see on hea,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n

<\/p>\n

J\u00f5usaalitreeningus, mida ta soovitab iga\u00fchele, on esimene \u00fclesanne leida kindel r\u00fctm. L\u00e4hen-siis-kui-j\u00f5uan-suhtumisega ei j\u00f5ua enamasti kunagi. \u00d6pik l\u00e4heb j\u00f5usaali kohe hommikul ja trenniaegu ta tavaliselt ei muuda. Ta treenib juba ka teisi ja on neilegi \u00f6elnud, et esimene asjana tuleb leida k\u00f5ige sobivam aeg.<\/p>\n

<\/p>\n

\u201eMul on t\u00f5stmise ja j\u00f5usaali abitreeneri kvalifikatsioon. See on teaduse tegemisele huvitav alternatiiv. M\u00f5nes m\u00f5ttes on teaduse tegemine ja treenimine, sh teiste \u00f5petamine sarnased asjad. M\u00f5lemas tuleb tulemus sellest, et me teeme midagi pikka aega ja m\u00f5testatult,\u201c jutustab ta.<\/p>\n

<\/p>\n

\"Pildil
Maarja \u00d6pik julgustab teisigi j\u00f5ut\u00f5stmist proovima. \u201eAus\u00f5na, ka p\u00e4rast 40. eluaastat on v\u00f5imalik leida midagi uut, mis sulle meeldib!\u201c Foto: Jassu Hertsmann<\/figcaption><\/figure>\n\t<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Meil k\u00f5igil on vaja elukeskkonda. Kui see on untsus, siis ei toimi ka \u00fckski riiklik strateegia, kinnitab detsembris Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valitud molekulaarse \u00f6koloogia professor Maarja \u00d6pik. Detsembris v\u00e4lja kuulutatud seitsme uue akadeemiku seas on kaks naist, kokku on …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":2586,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,34],"tags":[],"class_list":["post-2504","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-portree"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2504","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2504"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2504\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2608,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2504\/revisions\/2608"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2586"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2504"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2504"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2504"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}