{"id":2500,"date":"2026-02-13T01:09:00","date_gmt":"2026-02-12T23:09:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=2500"},"modified":"2026-02-13T00:43:46","modified_gmt":"2026-02-12T22:43:46","slug":"neli-aastat-soda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/neli-aastat-soda\/","title":{"rendered":"Neli aastat s\u00f5da"},"content":{"rendered":"

Kui Venemaa 2022.\u00a0aasta 24.\u00a0veebruaril oma agressioonis\u00f5da alustas, oli see paljudele meie maailmajaos \u0161okk. V\u00e4gede suuremahulisele koondamisele ja agressiivsele retoorikale vaatamata ei olnud Euroopa suure s\u00f5ja puhkemiseks valmis. See on \u00fcks neid ajaloos\u00fcndmusi, mille algus on paljudel selgelt meeles.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tegelikult ei olnud konventsionaalseks s\u00f5jaks valmis pea\u00adaegu mitte keegi. Ukrainal polnud relvi ega kaitseliine ja taga\u00adneda tuli suurtelt aladelt. Venemaa alustas pealetungiga Donbassis, liikus kiiresti v\u00e4lja Krimmist, vallutas Hersoni ning okupeeris oma tehnikaga suured magistraalid P\u00f5hja- ja Kirde-Ukrainas. Samuti k\u00e4isid lahingud Harkivis ning isegi Kiievis, sest Hostomeli lennu\u00adv\u00e4ljale tehtud dessant pidi halvama Ukraina juhtimise. Planeeriti \u201eKiievi re\u017eiimi\u201c tapmist, aga kukutusr\u00fcnnak kukkus ise l\u00e4bi ning suur osa venelaste tollasest kutselisest armeest h\u00e4vis.<\/p>\n\n\n\n

Euroopa ja muu maailm ootasid pigem piiratud sisse\u00adtungi, valmistuti millekski sarnaseks nagu 2014.\u00a0aastal Krimmis n\u00e4htu. L\u00e4\u00e4ne\u00adriigid venitasid relva\u00adsaadetistega ning Eesti oli \u00fcks v\u00e4heseid riike, mis tarnis suure s\u00f5ja eel\u00ad\u00f5htul Ukrai\u00adnasse surmavat relvastust, samal ajal kui teised saatsid pigem kuuli\u00adveste, kiivreid ja esmaabi\u00adpakke. Eesti saadetud Javelini tankit\u00f5rjerelvadel oli Kiievi kaitsmisel v\u00e4ga suur roll. Samuti saadeti haubitsaid, milleks tuli luba k\u00fcsida ka eelmistelt omanikelt Soomelt ja Saksamaalt. Helsingist saadi n\u00f5usolek kiiresti, aga Berliin venitas pikalt, olles avaliku sundseisu panemise p\u00e4rast pahane.<\/p>\n\n\n\n

Miks s\u00f5da algas?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Korraks tasub meenutada, miks s\u00f5da ikkagi algas. Tegelikult oli see 2022.\u00a0aasta veebruariks kestnud Donbassis juba kaheksa aastat ja Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i oli 2019.\u00a0aastal presidendivalimised v\u00f5itnud just lubadusega tuua Ida-Ukrai\u00adnasse rahu. Sellest ei tulnud aga midagi v\u00e4lja, sest Venemaa ei vajanud rahu, vaid Ukrainat. Pealegi oli Venemaa oma \u00fcleolekus t\u00e4iesti kindel, pidades Donbassis toimuvat regionaalseks erioperatsiooniks. Moskva oli loonud Ida-Ukrainasse Luganski ja Donetski rahvavabariigid, mis olid olemuselt sarnased nukuriigid nagu Narvas 1918.\u00a0aastal moodustatud Eesti T\u00f6\u00f6rahva Kommuun.<\/p>\n\n\n\n

\n

Maailma teiseks armeeks peetud s\u00f5jav\u00e4gi alustas kolmep\u00e4evaseks planeeritud operatsiooniga, mis kestab aga neljandat aastat ning pole saavutanud mitte \u00fchtegi seatud eesm\u00e4rki.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Selline h\u00fcbriidne s\u00f5jategevus v\u00f5imaldas Venemaal ennast peita ja Euroopal uskuda, nagu oleks tegemist mingit laadi enesem\u00e4\u00e4ra\u00admise v\u00f5i v\u00e4ikese konflikti osa\u00adpooltega. Tegelikult suunati nuku\u00adriikide tegevust Kremlist Venemaa s\u00f5jav\u00e4eluure ja julgeolekuteenistuse FSB kaudu. Saksamaa ja Prantsusmaa aga \u201evahendasid\u201c koos Venemaaga Valgevenes \u201el\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi\u201c Ukraina ning nukuriikide vahel.<\/p>\n\n\n\n

Venemaa valitseja Vladimir Putin seadis oma armeele eesm\u00e4rgiks Ukraina kiiresti demilitariseerida ja denatsifitseerida, teisis\u00f5nu riik lihtsalt h\u00e4vitada. Moskva ei saanud leppida Ukraina lahku\u00admisega oma m\u00f5jusf\u00e4\u00e4rist, sest nende silmis moodustavad Venemaa, Ukraina ja Valgevene ajaloolise impeeriumi. Maailma teiseks armeeks peetud s\u00f5jav\u00e4gi alustas umbes kolmep\u00e4evaseks planeeritud operatsiooniga, mis kestab aga neljandat aastat ning pole saavutanud mitte \u00fchtegi seatud eesm\u00e4rki.<\/p>\n\n\n\n

Peatselt l\u00e4ks Ukraina \u00fcllatuslikult vastur\u00fcnnakule, vabastades P\u00f5hja- ja Kirde-Ukraina ning Harkivi oblasti ja l\u00fc\u00fces venelased v\u00e4lja ka Hersonist. Siis sai v\u00f5hm otsa, p\u00f5hjuseks abi v\u00e4hesus ja selle aeglane saabumine. Kui l\u00e4\u00e4neriigid oleksid s\u00f5jatehnikat algusest peale piisavalt tarninud, oleks s\u00f5da praeguseks kindlasti sellisel kujul l\u00e4bi. Venitamisega lasti aga Venemaal maasse kaevuda ja kohaneda.<\/p>\n\n\n\n

Zeitenwende<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ukrainlased pidid abi v\u00e4hesuse t\u00f5ttu olema leidlikud ning nii v\u00f5eti kasutusele droonid, mis on selles s\u00f5jas etendanud t\u00e4iesti uudset rolli. Me ei n\u00e4e enam suuri soomus\u00adkolonne nagu s\u00f5ja alguses, kus \u00fcks umbes 60-kilomeetrine Kiievi poole liikus. NSV Liidu aegsed mobilisatsioonivarud on Venemaal otsas ning j\u00e4rjest v\u00e4hem on seda, mida rindele tuua. Uut tehnikat seal vajalikus mahus toota ei suu\u00addeta, kuigi s\u00f5jatehased huugavad mitmes vahetuses.<\/p>\n\n\n\n

Nii Venemaal kui ka Ukrainal on olnud selles s\u00f5jas mitmeid murde\u00adpunkte. S\u00fcgisel\u00a02022 oli Venemaa armee l\u00e4hedal osalisele kokku\u00adkukkumisele, millest p\u00e4\u00e4stsid mobilisatsiooni v\u00e4ljakuuluta\u00admine ning hiljem ka laskemoona\u00adtarned P\u00f5hja-Koreast. Samuti oli kriiti\u00adline hetk 2023.\u00a0aasta juunis, kui Jevgeni Prigo\u017ein liikus oma juhitud variv\u00e4ega Wagner Moskva suunas.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi Prigo\u017ein hukkus m\u00f5ni kuu hiljem lennu\u00f5nnetuses, pole siiani p\u00e4ris selge, millega toona ikkagi tegemist oli. Wagner ei olnud mingi eraarmee, vaid s\u00f5jav\u00e4eluure GRU suunatud ja rahastatud variv\u00e4gi. Prigo\u017ein ei olnud ka mingi s\u00e4rav strateeg, vaid kriminaalist kraak\u00adleja, kes viis t\u00f5en\u00e4oliselt ellu Kremli enda tahet v\u00f5i osales sisemises v\u00f5imu\u00adv\u00f5itluses kellegi k\u00e4sut\u00e4itjana.<\/p>\n\n\n\n

Ukrainalgi on olnud rabedaid hetki: relvasaadetiste viibi\u00admine, toetuse m\u00f5ranemine, probleemid majanduse ja korruptsioo\u00adniga. Kui Saksamaa liidu\u00adkantsler Olaf Scholz Bundes\u00adtagis 2022.\u00a0aasta 27.\u00a0veeb\u00adruaril oma Zeiten\u00adwende <\/em>(ajaloo\u00adlise p\u00f6\u00f6rde\u00adpunkti) k\u00f5ne pidas, n\u00e4is j\u00e4\u00e4 liikuma hakkavat. Mitte ainult abi Ukrainale, vaid ka Euroopa s\u00f5jaline \u00e4rkamine oli justkui k\u00e4ega katsuda. See ei l\u00e4inud siiski nii ja Saksamaa sisekempluste taha takerdus nii tankide ja raket\u00adtide \u00fcleandmine kui ka enda relvastamine. T\u00f5si, Saksamaa on selleks investeeringuid teinud ja eeldusi loonud, aga m\u00f5ju ei saabu paari aastaga, kui 30\u00a0aastat ei ole suurt midagi tehtud.<\/p>\n\n\n\n

Kuhu oleme j\u00f5udnud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Neli aastat saab kohe t\u00e4is ja me oleme j\u00f5udnud t\u00e4iesti teistsugu\u00adsesse maailma. 2021.\u00a0aasta detsembris t\u00f5mbas Moskva punaseid jooni ja p\u00fc\u00fcdis ennast kogu maailma suhtes kehtestada, n\u00fc\u00fcd on ta oma s\u00f5jalise v\u00f5imekuse ja t\u00f5siseltv\u00f5etavuse osaliselt minetanud. Tuleb arvestada, et Venemaa on kaotanud v\u00e4ga palju v\u00e4lja\u00ad\u00f5ppinud s\u00f5dureid, aga s\u00f5ja k\u00e4igus on ka v\u00e4ga paljud saanud uue v\u00e4lja\u00f5ppe ning p\u00e4ris s\u00f5jalise kogemuse.<\/p>\n\n\n\n

Moskva \u00fcheks punaseks jooneks oli NATO laienemine itta, aga selle tagasip\u00f6\u00f6ramise asemel liitusid alliansiga Soome ja Rootsi. Donald Trumpi Gr\u00f6\u00f6nimaa-avant\u00fc\u00fcriga on NATO v\u00e4line \u00fchtsus saanud k\u00fcll pisut rappida, kuid s\u00f5jalises m\u00f5ttes seni muutust ei ole.<\/p>\n\n\n\n

\n

Me peame suutma riigina pakkuda kaitset eksistentsiaalsete ohtude vastu, aga ka tegelema \u00fchiskonna toimepidevusega.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Mida Eestil sellest k\u00f5igest \u00f5ppida on? Meil on naabriks ebastabiilne ja ettearvamatu riik, mille \u00fchiskonda s\u00f5ja m\u00f5ju alles hakkab j\u00f5udma. See t\u00e4hendab suuremat kuritegevust ka meie piiri taga. H\u00fcbriidr\u00fcnnete arv on kogu Euroopas pigem kasvamas, sest Venemaa n\u00e4eb s\u00f5da Ukrainas vastas\u00adseisuna l\u00e4\u00e4nega.<\/p>\n\n\n\n

Venemaa majanduslik ja tehno\u00adloogiline mahaj\u00e4\u00e4mus s\u00fcveneb, kui sanktsioonid p\u00fcsivad. Kreml tegeleb ulatuslikult k\u00f5rgtehnoloogia salakaubandusega, et oma s\u00f5ja\u00admasinale komponente hankida, ning p\u00fc\u00fcab kindlasti saada juurdep\u00e4\u00e4su ka teadusuuringutele.<\/p>\n\n\n\n

Me peame suutma riigina pakkuda kaitset eksistentsiaalsete ohtude vastu, aga ka tegelema \u00fchiskonna toimepidevusega. Kindlasti ei tohi me k\u00f5ikide keeruliste ja \u00e4revust tekitavate aegade t\u00f5ttu loo\u00adbuda investeeringutest haridusse ja teadusse. Kui me seda ei unusta, siis saab k\u00f5ik korda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kui Venemaa 2022.\u00a0aasta 24.\u00a0veebruaril oma agressioonis\u00f5da alustas, oli see paljudele meie maailmajaos \u0161okk. V\u00e4gede suuremahulisele koondamisele ja agressiivsele retoorikale vaatamata ei olnud Euroopa suure s\u00f5ja puhkemiseks valmis. See on \u00fcks neid ajaloos\u00fcndmusi, mille algus on paljudel selgelt meeles. Tegelikult ei …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":2563,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-2500","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2500","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2500"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2500\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2503,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2500\/revisions\/2503"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2563"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2500"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2500"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2500"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}