{"id":2498,"date":"2026-02-13T01:07:00","date_gmt":"2026-02-12T23:07:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=2498"},"modified":"2026-02-13T01:27:44","modified_gmt":"2026-02-12T23:27:44","slug":"keskmise-lopp-raamat-mis-naitab-et-keskmist-inimest-pole-olemas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/keskmise-lopp-raamat-mis-naitab-et-keskmist-inimest-pole-olemas\/","title":{"rendered":"\u201eKeskmise\u201c l\u00f5pp. Raamat, mis n\u00e4itab, et keskmist inimest pole olemas"},"content":{"rendered":"<p><strong>Teadlasi on alati paelunud keskmise inimese m\u00f5iste. Keskmise mehe keham\u00f5\u00f5tude alusel kavandati USA \u00f5huj\u00f5udude esimeste reaktiivlennukite piloodikabiinid ja keskmise naise m\u00f5\u00f5tude alusel ideaalnaise kuju Norma.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Aga kui 1940.\u00a0aastate l\u00f5pul hakati uurima, miks h\u00e4vitus\u00adlennukitega nii palju \u00f5nnetusi juhtub, siis selgus, et \u00fchegi piloodi keha ei vastanud keskmisele, ja asuti aren\u00addama kohandatavaid piloodikabiine. Samuti ei \u00f5nnestunud leida \u00fchtegi naist, kelle keha vastanuks t\u00e4pselt Norma m\u00f5\u00f5tudele.<\/p>\n\n\n\n<p>Todd Rose\u2019i raamatust \u201eThe End of Average\u201c (Penguin, 2015) saab lisaks eelnevale teada, et minevikus on m\u00f5ned teadlased pidanud k\u00f5rvalekaldeid keskmise inimese m\u00f5\u00f5tudest anomaaliaks ja m\u00f5ned leidnud, et t\u00f6\u00f6stus\u00adettev\u00f5te peab t\u00f6\u00f6tajate vajadustega arvestamise asemel t\u00f6\u00f6le v\u00f5tma keskmiste v\u00f5imetega inimesi, kes sobiksid etteantud t\u00f6\u00f6\u00adkorraldusega.<\/p>\n\n\n\n<p>Individuaalsusele hakati rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6\u00adrama alles 21.\u00a0sajandi algul, mil muutus v\u00f5imalikuks paljude inimeste kohta k\u00e4ivate suurandmete kogumine, salvestamine ja t\u00f6\u00f6tlemine. Hollandi ps\u00fchholoogiateadlane Peter Molenaar n\u00e4itas 2004.\u00a0aastal, et inimr\u00fchma kesk\u00admise alusel v\u00f5ib \u00fcksikisikute kohta j\u00e4reldusi teha ainult siis, kui iga r\u00fchma liige on teisega identne ja \u00fckski r\u00fchma liige aja jooksul ei muutu\u00a0\u2026 UT lugeja saab ilmselt kohe aru, et need eeldused ei ole realistlikud.<\/p>\n\n\n\n<p>Rose\u2019i teosest leiab lisaks ajaloolisele taustale ka individuaalsust austava \u00fchiskonna kolm p\u00f5hiprintsiipi. Nendest k\u00f5ige olulisem on see, et andmed on alati sakilised, mist\u00f5ttu inimesi ei ole v\u00f5imalik j\u00e4rjestada \u00fche n\u00e4itaja p\u00f5hjal, olgu siis hinded, IQ v\u00e4\u00e4rtused v\u00f5i palgad. Nii intelligentsust kui ka teisi omadusi iseloomustavad andmemustrid, mis v\u00f5tavad arvesse erinevaid n\u00e4itajaid.<\/p>\n\n\n\n<p>Raamatut \u201eThe End of Average\u201c soovitan ma eesk\u00e4tt k\u00f5i\u00adgile, kes tegelevad \u00f5petamise v\u00f5i juhendamisega. Ehk aitab sealt saadav m\u00f5tteselgus Eesti hariduss\u00fcsteemis senisest paremini arvestada \u00f5ppijate individuaalsuse ja omap\u00e4raga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlasi on alati paelunud keskmise inimese m\u00f5iste. Keskmise mehe keham\u00f5\u00f5tude alusel kavandati USA \u00f5huj\u00f5udude esimeste reaktiivlennukite piloodikabiinid ja keskmise naise m\u00f5\u00f5tude alusel ideaalnaise kuju Norma. Aga kui 1940.\u00a0aastate l\u00f5pul hakati uurima, miks h\u00e4vitus\u00adlennukitega nii palju \u00f5nnetusi juhtub, siis selgus, et &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":2625,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[49],"tags":[],"class_list":["post-2498","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kultuurinurk"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2498","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2498"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2498\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2499,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2498\/revisions\/2499"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2625"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2498"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2498"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2498"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}