{"id":2492,"date":"2026-02-13T01:08:00","date_gmt":"2026-02-12T23:08:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=2492"},"modified":"2026-02-13T00:42:27","modified_gmt":"2026-02-12T22:42:27","slug":"suurim-tundmatu-inimtegevuse-kliimamojus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/suurim-tundmatu-inimtegevuse-kliimamojus\/","title":{"rendered":"Suurim tundmatu inimtegevuse kliimam\u00f5jus"},"content":{"rendered":"

Arvestatav osa kasvuhoonegaaside kliimat soojendavast m\u00f5just v\u00f5ib seni olla j\u00e4\u00e4nud varjatuks, aga me ei tea, kui suur osa, sest meil on endiselt liiga v\u00e4he teadmisi inimtekkeliste \u00f5husaasteosakeste m\u00f5just pilvedele. \u00d5husaaste v\u00e4hendamine tervise huvides on \u00fclimalt vajalik, kuid see v\u00f5ib kliimamuutusi kiirendada.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Viimastel aastatel \u00fcle maailma esinenud kuumarekordid n\u00e4itavad, et kliimas\u00fcsteemis on rekordiline kogus energiat. See on kaasa toonud \u00fcha karmimad kuumalained, p\u00f5uad, maastikup\u00f5lengud, paduvihmad, \u00fcleujutused ning j\u00e4rjest s\u00fcvenevad inimkannatused. Kuigi inimtekkeliste kasvuhoonegaaside m\u00f5just tingitud j\u00e4rkj\u00e4rgulisest soojenemisest on meil suurep\u00e4rane teaduslik arusaam, ei suuda kliimateadlased viimaste aastate kiiremat soojenemist siiski l\u00f5puni selgitada.<\/p>\n\n\n\n

\"Pildil
Aastal 2024 kerkis Maa keskmine temperatuur esmakordselt m\u00f5\u00f5tmiste ajaloos nii k\u00f5rgele, et \u00fcletas t\u00f6\u00f6stuseelse aja keskmise pooleteise kraadi v\u00f5rra. Allikas: C3S\/ECMWF<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u00dcks v\u00f5imalik seletus on, et \u00f5hu puhastamine saasteosakestest (mida tehakse teadagi tervise s\u00e4\u00e4stmiseks) on esile toonud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside soojendava m\u00f5ju seni varjus p\u00fcsinud osa. Nimelt on \u00fcleilmne soojenemine justkui k\u00f6ievedu kahe vastandliku inimm\u00f5ju vahel: \u00fchelt poolt soojendavad kliimat kasvuhoonegaasid ja teiselt poolt jahutavad seda \u00f5husaasteosakesed ehk aerosoolid.<\/p>\n\n\n\n

Nii soojendav kui ka jahutav m\u00f5ju tekib suuresti fossiilk\u00fctuste kasutusest: k\u00fctuste p\u00f5letamisel paisatakse \u00f5hku nii kasvuhoonegaase kui ka \u00f5husaasteosakesi ja osakeste tekke l\u00e4htegaase.<\/p>\n\n\n\n

Eluks vajalik kasvuhooneefekt<\/strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Looduslik kasvuhooneefekt aitab tagada eluks sobiliku temperatuuri Maal, looduslikud \u00f5husaasteosakesed on aga vajalikud pilvede tekkeks ja veeringeks.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5hku pihustunud vedelad ja tahked osakesed on umbes mikromeetrisuurused ja seet\u00f5ttu ei ole \u00fcksikuid aerosooliosakesi palja silmaga n\u00e4ha. K\u00fcll aga olete kindlasti n\u00e4inud, kuidas n\u00e4iteks tolmuosakesed v\u00e4hendavad n\u00e4htavust ja hajutavad p\u00e4ikesevalgust.<\/p>\n\n\n\n

Sellised osakesed ongi vajalikud veeauru kondenseerumiseks pilvepiiskadeks. Ja kui n\u00fc\u00fcd inimtegevuse, n\u00e4iteks fossiilk\u00fctuste kasutamise tulemusel paiskub atmosf\u00e4\u00e4ri kasvuhoonegaase ja aerosoole, leiabki aset inimtekkeline kliimamuutus. Seejuures on k\u00f5ige ulatuslikuma kliimam\u00f5juga inimtekkelised aerosoolid v\u00e4\u00e4vli\u00fchendid.<\/p>\n\n\n\n

\n

Kas on v\u00f5imalik, et oleme inimtekkeliste aerosoolide Maa kliimat jahutava m\u00f5ju ulatust seni alahinnanud?<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Suurim tundmatu tegur inimtegevuse kliimam\u00f5jus on \u00f5husaasteosakeste m\u00f5ju pilvedele, mis jahutab Maa kliimat t\u00e4pselt teadmata m\u00e4\u00e4ral. Praegu on k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem hinnang see, et aerosoolide m\u00f5ju korvab ligikaudu kolmandiku inimtekkeliste kasvuhoonegaaside soojendavast m\u00f5just. Praegu on k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem teaduslik hinnang see, et aerosoolide m\u00f5ju korvab ligikaudu kolmandiku inimtekkeliste kasvuhoonegaaside soojendavast m\u00f5just. Aga on ka v\u00f5imalik, et pilvede paksust ja hulka suurendades on \u00f5husaasteosakesed seni kompenseerinud poole kasvuhoonegaaside soojendavast m\u00f5just.<\/p>\n\n\n\n

Kuna \u00f5husaaste p\u00f5hjustab igal aastal miljoneid enneaegseid surmasid, on \u00f5hu puhastamine m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu. N\u00e4iteks 2020.\u00a0aastal v\u00e4henes v\u00e4\u00e4vli\u00fchendite \u00f5hkupaiskamine laevandusest umbes 80%, kuna laevak\u00fctuste kohta kehtestati rangemad n\u00f5uded. Kas on v\u00f5imalik, et oleme inimtekkeliste aerosoolide Maa kliimat jahutava m\u00f5ju ulatust seni alahinnanud?<\/p>\n\n\n\n

\u00d5husaasteosakeste m\u00f5ju pilvedele<\/strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Peagi algavas ERC projektis uuringi oma t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga s\u00e4\u00e4rase tugevalt kliimat jahutava m\u00f5ju v\u00f5imalikkust. Oleme senises teadust\u00f6\u00f6s tuginenud tehaste l\u00e4hi\u00fcmbruses esinevatele pilveh\u00e4iritustele, mille oleme satelliitpiltidelt visuaalselt tuvastanud. ERC projektis plaanime oma t\u00f6\u00f6voo automatiseerida. Automatiseerimiseks arvutame, kuidas \u00f5husaaste tuule m\u00f5jul liigub, ja rakendame masin\u00f5ppe meetodeid.<\/p>\n\n\n\n

Kui inimtekkeliste aerosoolide kliimat jahutav m\u00f5ju on kompenseerinud seni arvatust suurema osa kasvuhoonegaaside kliimat soojendavat m\u00f5just, t\u00e4hendaks see, et Maa kliima on inimtekkeliste heitmete suhtes seni arvatust tundlikum.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5husaasteosakeste tugev jahutav kliimam\u00f5ju ja inimtegevuse suhtes v\u00e4ga tundlik kliima t\u00e4hendaks, et oleme eesootavate kliimamuutuste ulatust alahinnanud. Kuigi selle v\u00f5imaluse uurimise t\u00e4htsust on juba pikemat aega r\u00f5hutatud, ei ole seni leitud v\u00e4ga h\u00e4id uurimismeetodeid.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5husaasteosakeste m\u00f5ju pilvedele on inimtegevuse kliimam\u00f5jus suurimaks tundmatuks j\u00e4\u00e4nud ilmselt seet\u00f5ttu, et inimtekkeliste osakeste p\u00f5hjuslikku m\u00f5ju pilvedele on keeruline eristada ilmaolude muutlikkuse m\u00f5just.<\/p>\n\n\n\n

\n

Inimtegevuse kliimam\u00f5ju tugevuse t\u00e4psustamine aitab teha usaldusv\u00e4\u00e4rsemaid kliimaprognoose.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Oleme oma uurimisr\u00fchmaga ilmaolude muutlikkusest tingitud probleemid lahendanud: rakendanud selleks, et t\u00e4psustada osakeste m\u00f5ju pilvedele, loomulikke eksperimente. Nimelt oleme satelliitm\u00f5\u00f5tmistes t\u00e4hele pannud, et hulgaliselt \u00f5husaasteosakesi tekitavate tehaste l\u00e4heduses on pilvede omadused sageli teistsugused kui \u00fcmbritsevatel puhtamatel aladel.<\/p>\n\n\n\n

Eksperimendilaadsed tingimused on tagatud sellega, et tehasekorstende juures ja l\u00e4hedalasuvatel puhtamatel aladel on ilmatingimused samasugused ning erinev saastetase on ainus, mis tekitab pilvede omadustes erinevusi. Loomulikeks eksperimentideks kutsume taolisi pilveh\u00e4iringuid tehaste ja laevade \u00fcmbruses seet\u00f5ttu, et eksperimendilaadsed tingimused tekivad ilma teadlase sekkumiseta.<\/p>\n\n\n\n

Senised teadlaste poolt visuaalselt tuvastatud pilveh\u00e4iritused on meie uues projektis oluline sisend selleks, et masin\u00f5ppe abil oleks v\u00f5imalik inimtekkelisi pilveh\u00e4iritusi tuvastada. Automatiseeritult loodav mahukam andmestik v\u00f5imaldab t\u00e4psemini kindlaks teha juba varem uuritud seoste tugevuse ning anal\u00fc\u00fcsida ka t\u00e4iesti uusi f\u00fc\u00fcsikalisi protsesse. Rahvusvahelise teaduskoost\u00f6\u00f6 arendamiseks \u00f5husaasteosakeste kliimam\u00f5ju t\u00e4psustamisel plaanime loodava t\u00f6\u00f6voo teha vabalt k\u00e4ttesaadavaks.<\/p>\n\n\n\n

Inimtegevuse kliimam\u00f5ju tugevuse t\u00e4psustamine aitab teha usaldusv\u00e4\u00e4rsemaid kliimaprognoose, mis annavad teadusliku aluse inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite v\u00e4hendamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks. Inimtegevuse kliimam\u00f5ju uuringute tugevdamine Tartu \u00dclikoolis suurendab ka Eesti oma kliimateaduslikku p\u00e4devust.<\/p>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t

<\/p>\n

Miks \u00f5hu saastamine on ikkagi halb?<\/strong><\/h2>\n

<\/p>\n

Fossiilk\u00fctuste p\u00f5letamisel tekivad kliimat soojendavad kasvuhoonegaasid ja kliimat jahutavad \u00f5husaasteosakesed. Tekkivate kasvuhoonegaaside soojendav m\u00f5ju on tugevam ja seet\u00f5ttu Maa kliima soojeneb, kuni fossiilk\u00fctuste kasutus j\u00e4tkub.<\/p>\n

<\/p>\n

Kliima soojenemise kiiruse t\u00e4pseks v\u00e4ljaselgitamiseks on vaja teada ka \u00f5husaasteosakeste jahutava m\u00f5ju tugevust, mis on praegu veel teada ligikaudsena. Lisaks kliima soojenemise pidurdamisele aitab fossiilk\u00fctuste kasutamise v\u00e4hendamine tagada puhtama \u00f5hu, mis s\u00e4\u00e4stab inimeste tervist.<\/p>\n

<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Arvestatav osa kasvuhoonegaaside kliimat soojendavast m\u00f5just v\u00f5ib seni olla j\u00e4\u00e4nud varjatuks, aga me ei tea, kui suur osa, sest meil on endiselt liiga v\u00e4he teadmisi inimtekkeliste \u00f5husaasteosakeste m\u00f5just pilvedele. \u00d5husaaste v\u00e4hendamine tervise huvides on \u00fclimalt vajalik, kuid see v\u00f5ib kliimamuutusi …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":2594,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-2492","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2492","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2492"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2492\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2606,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2492\/revisions\/2606"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2594"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2492"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2492"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2492"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}