{"id":2488,"date":"2026-02-13T01:06:00","date_gmt":"2026-02-12T23:06:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=2488"},"modified":"2026-02-13T00:36:20","modified_gmt":"2026-02-12T22:36:20","slug":"ravimid-prugikastis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/ravimid-prugikastis\/","title":{"rendered":"Ravimid pr\u00fcgikastis"},"content":{"rendered":"<p><strong>Tulevase proviisori uuring n\u00e4itas ehmatavaid ravimik\u00e4itlemise tavasid hooldekodudes: iga viies hoolekandet\u00f6\u00f6taja tunnistas, et on ravimeid olmepr\u00fcgikasti visanud ja t\u00f6\u00f6kohalt on ravimeid kaduma l\u00e4inud.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<div class=\"ajakiri-infobox-wrapper md:float-right md:ml-3 mb-2\">\n\t<div class=\"ajakiri-infobox flex flex-col self-stretch py-2 px-[17.5px] text-[17px] leading-[26px] font-light text-heading\" style=\"background: rgba(52,180,162, 0.05); box-shadow: 0 4px 4px 0 rgba(52,180,162, 0.50); width: 23.5rem;\">\n\t\t\t\t<p>Lemme Liini uurimist\u00f6\u00f6 \u201eEesti \u00fcldhoolekande ja erihoolekande t\u00f6\u00f6tajate ravimialane teadlikkus\u201c p\u00e4lvis 2025.\u00a0aastal BENU sotsiaalfarmaatsia stipendiumi.<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<p>Eesti rahvastik j\u00e4\u00e4b aina vanemaks ja paljudel meist on l\u00e4hedasi, kes vajavad kas juba praegu v\u00f5i l\u00e4hitulevikus hooldekodu teenuseid. Seni pole Eestis uuritud hoolekandet\u00f6\u00f6tajate teadmisi, hoiakuid ja p\u00e4devust ravi\u00admite k\u00e4itlemisel. Seda l\u00fcnka t\u00e4idab Tartu \u00dclikooli farmaatsia instituudi proviisori\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilase Lemme Liini uuring.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eAastaks 2050 on maailmas iga viies inimene \u00fcle 60-aastane. See suurendab tulevikus oluliselt hooldusvajadust ning n\u00f5udlust kvalifitseeritud hooldust\u00f6\u00f6ta\u00adjate j\u00e4rele,\u201c selgitas teema aktuaalsust Liin, kelle uuringu idee kujunes v\u00e4lja koost\u00f6\u00f6s juhendaja, farmaatsia instituudi k\u00fclalislektori Kristiina Sepaga.<\/p>\n\n\n\n<p>Mullu kevadel tehtud uurin\u00adgusse kaasati \u00f6\u00f6p\u00e4evaringset \u00fcldhooldusteenust pakkuvatest hoolde\u00adkodudest ja erihoolekandeasutustest kokku 269 t\u00f6\u00f6tajat. Tulemused on p\u00f5nevad, aga teisalt ka murettekitavad. Posi\u00adtiivse poole pealt n\u00e4itab uuring, et enamik t\u00f6\u00f6tajaid\u00a0\u2013 ligi 89%\u00a0\u2013 hindab ravimitega seotud t\u00f6\u00f6korraldust selgeks ja arusaadavaks. Pea 60% vastanutest peab ravimitega seotud tegevust oma t\u00f6\u00f6 juurde kuuluvaks ja tunneb end neis t\u00f6\u00f6kohustustes kindlalt.<\/p>\n\n\n\n<p>Samas ilmnes uuringust, et hoolimata t\u00f6\u00f6tajate heast enesehinnangust ja arusaadavast t\u00f6\u00f6korraldusest tuleb ette olukordi, mis v\u00f5ivad m\u00f5jutada ravimiohutust ning seada ohtu kliendi tervise ja heaolu.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Vead viitavad s\u00fcsteemsetele puuduj\u00e4\u00e4kidele<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>N\u00e4iteks tunnistas iga viies hoole\u00adkande\u00adt\u00f6\u00f6taja, et on ravimeid olme\u00adpr\u00fcgi\u00adkasti visanud. Umbes sama paljudel on ette tulnud ravimite kadumist t\u00f6\u00f6kohal. 13% t\u00f6\u00f6tajatest m\u00e4rkis, et on andnud kliendile koge\u00admata teise kliendi ravimit, ning ligikaudu 10% vastanutest tunnistas, et on muutnud ravimiannuseid omal algatusel.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eK\u00f5ige kriitilisemad on olukorrad, kus kliendile antakse vale ravim, sealhulgas teise kliendi v\u00f5i hoolekande\u00adt\u00f6\u00f6taja enda ravim,\u201c r\u00e4\u00e4kis Liin. \u201eNeed juhtumid viitavad s\u00fcsteemsetele puuduj\u00e4\u00e4kidele ravimite hoiustamisel, m\u00e4rgistamisel ja manustamise kontrollil. Sellised olukorrad v\u00f5ivad olla patsientidele ohtlikud ja nende suhtes peaks kehtima nulltolerants.\u201c<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201eSisuliselt t\u00e4hendab see, et meditsiinilisi otsuseid tehakse ilma vas\u00adtava p\u00e4devuseta. Selle tulemuseks v\u00f5ib olla ravimi \u00fcleannustamine v\u00f5i k\u00f5rvaltoimete v\u00f5i s\u00f5ltuvuse s\u00fcvenemine,\u201c t\u00f5des Liin.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Liini s\u00f5nul on eksimuste ennetamiseks vajalikud \u00fcheselt m\u00f5istetavad ravimite k\u00e4itlemise protseduurid, t\u00e4pne arvepidamine ning k\u00f5rvale\u00adkallete kohustuslik dokumenteeri\u00admine ja hilisem anal\u00fc\u00fcs. Kiiret sekkumist vajavat ka ravimi\u00adannuste omavoliline muut\u00admine ja ravimite korduv manustamine olukordades, kus oodatud toime ei ole kohe ilmnenud. \u201eSisuliselt t\u00e4hendab see, et meditsiinilisi otsuseid tehakse ilma vas\u00adtava p\u00e4devuseta. Selle tulemuseks v\u00f5ib olla ravimi \u00fcleannustamine v\u00f5i k\u00f5rvaltoimete v\u00f5i s\u00f5ltuvuse s\u00fcvenemine,\u201c t\u00f5des Liin. \u201eOluline on selgelt m\u00e4\u00e4ratleda hoolekandet\u00f6\u00f6taja roll ja vastutus ning tagada toimivad ja lihtsad v\u00f5imalused arsti v\u00f5i \u00f5ega konsulteerimiseks, kui ravimi annustamine v\u00f5i toime tekitab k\u00fcsimusi.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Ka ravimite kadumist puudutavad uuringuandmed viitavad tuge\u00advama j\u00e4relevalve, parema dokumenteerimise ja s\u00fcsteemse seire vajadu\u00adsele. \u201eRavimite kadumine ei ole \u00fcksnes logistiline probleem, vaid v\u00f5ib olla seotud nii v\u00e4\u00e4rkasutuse kui ka s\u00f5ltuvusriskidega,\u201c toonitas Liin.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Ravi vajalikkust tuleb sagedamini hinnata<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Nimelt n\u00e4itasid tulemused, et ligi\u00adkaudu 70% hooldekodut\u00f6\u00f6tajatest on teadli\u00adkud kliendi ravimis\u00f5ltuvusest. Liini s\u00f5nul v\u00f5ib see viidata ps\u00fchhotroop\u00adsete ravimite, n\u00e4iteks bensodiasepiinide, uinutite, rahustite ja opioidide suhteliselt laialdasele ja pikaajalisele kasutamisele hoolekandeasutuste sihtr\u00fchmas.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eKui s\u00f5ltuvus on t\u00f6\u00f6tajatele n\u00e4htav ja \u00e4ratuntav, t\u00e4hendab see sageli, et ravimikasutus on kestnud pikemat aega ning selle m\u00f5ju on igap\u00e4evases hoolduses m\u00e4rgatav: kliendil ilmnevad tolerantsus ravimi suhtes, \u00e4raj\u00e4tun\u00e4hud v\u00f5i k\u00e4itumuslikud muutused,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n\n\n\n<p>Teiseks v\u00f5ib see anda m\u00e4rku, et ravi alustatakse k\u00fcll p\u00f5hjendatult, kuid selle vajalikkust ei hinnata edaspidi piisava regulaarsusega. \u201eV\u00f5imalik, et ravimite kasutamist ei vaadata s\u00fcsteemselt \u00fcle ega l\u00f5pe\u00adtata p\u00e4rast esialgse raviperioodi m\u00f6\u00f6dumist, eriti kui kliendid on saanud ravi erinevates asutustes ning vastutus selle j\u00e4tkamise v\u00f5i l\u00f5petamise eest j\u00e4\u00e4b selgusetuks. See ei pruugi t\u00e4hendada ravimite kergek\u00e4elist m\u00e4\u00e4ramist, vaid pigem ravi inertsust ja selgete protseduuride puudumist ravi kohandamiseks,\u201c m\u00e4rkis Liin.<\/p>\n\n\n\n<p>See v\u00f5ib peegeldada puuduj\u00e4\u00e4ke ravimite kasutamise seires ja selle\u00adkohases toetuses.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui s\u00f5ltuvus v\u00f5i muud probleemid on t\u00f6\u00f6tajatele teada, kuid teadmi\u00adsega ei kaasne sihip\u00e4rast sekkumist, viitab see vajadusele tugevama koost\u00f6\u00f6 j\u00e4rele hoole\u00adkandeasutuste, arstide ja n\u00e4iteks vaimse tervise spetsialis\u00adtide vahel ning selgemate juhiste j\u00e4rele suurema riskiga klientide jaoks.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Ettepanekud hoolekandet\u00f6\u00f6tajate ravimiteadlikkuse parandamiseks:<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>koostada juhendmaterjalid ka\u0308si\u00adm\u00fc\u00fcgiravimite ohutu kasutamise ja ka\u0308itlemise kohta;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>t\u00f6\u00f6tada va\u0308lja selged juhised ravimite sa\u0308ilitamiseks ning ravimi\u00adja\u0308a\u0308tmete ohutuks k\u00e4itlemiseks hoolekandeasutustes;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>parandada info liikumist t\u00f6\u00f6tajate ja meditsiini\u00adpersonali vahel, luues \u00fche selge ja usaldus\u00adva\u0308a\u0308rse infokandja;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>korraldada perioodilisi kooli\u00adtusi ravimite manustamise, kor\u00adrektse sa\u0308ilitamise, k\u00f5rval\u00ad\u00adtoimete a\u0308ratundmise ja ravimi\u00ads\u00f5ltuvuse teemadel;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>parendada t\u00f6\u00f6tajate oskusi kliendi seisundi m\u00f5istmisel, sh\u00a0ravimitega seotud olu\u00adkordades.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Allikas: Lemme Liin<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tulevase proviisori uuring n\u00e4itas ehmatavaid ravimik\u00e4itlemise tavasid hooldekodudes: iga viies hoolekandet\u00f6\u00f6taja tunnistas, et on ravimeid olmepr\u00fcgikasti visanud ja t\u00f6\u00f6kohalt on ravimeid kaduma l\u00e4inud. Eesti rahvastik j\u00e4\u00e4b aina vanemaks ja paljudel meist on l\u00e4hedasi, kes vajavad kas juba praegu v\u00f5i l\u00e4hitulevikus &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":2596,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-2488","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2488","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2488"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2488\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2491,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2488\/revisions\/2491"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2596"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2488"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2488"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2488"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}