{"id":2484,"date":"2026-02-13T01:05:00","date_gmt":"2026-02-12T23:05:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=2484"},"modified":"2026-02-13T00:34:57","modified_gmt":"2026-02-12T22:34:57","slug":"varsked-teadustood-eesti-raamatukultuurist-infarktiennetuseni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/varsked-teadustood-eesti-raamatukultuurist-infarktiennetuseni\/","title":{"rendered":"V\u00e4rsked teadust\u00f6\u00f6d: Eesti raamatukultuurist infarktiennetuseni"},"content":{"rendered":"

Novembrist jaanuarini Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti muu hulgas Juhan Liivi loomingu seoseid kirjandusliku traditsiooniga, Venemaa kujutamist uudismeedias, COVID-19 pikaajalisi tagaj\u00e4rgi ja \u00f6\u00f6liblikate kooslusi inimtegevusest m\u00f5jutatud elupaikades. K\u00f5igi kaitstud doktorit\u00f6\u00f6dega saab tutvuda Tartu \u00dclikooli digiarhiivis ADA<\/strong><\/a>, kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu lugemissaalis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Anna Branets <\/strong>kaitses keeleteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eMediated receptive multilingualism: factors of success in facilitation of language learning\u201c<\/a> (\u201eVahendatud retseptiivne mitmekeelsus: edutegurid keele\u00f5ppe soodustamisel\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Uurimuses vaadeldakse, kuidas eesti keelt emakeelena k\u00f5nelejad m\u00f5istavad ukraina keelt vene keele vahendusel. Samuti anal\u00fc\u00fcsitakse suhtlust eesti ja ukraina keelt emakeelena k\u00f5nelejate vahel, kus m\u00f5lemad pooled kasutavad suhtlemisel oma emakeelt. T\u00f6\u00f6s uuritakse, kuidas selline m\u00f5istmine toimib nii kirjalike tekstide lugemisel kui ka vahetus suhtluses ning millised tegurid seda m\u00f5istmist toetavad v\u00f5i takistavad. Doktorit\u00f6\u00f6 kaitsti \u00fchtlasi Groningeni \u00dclikoolis.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Marije C. Michel (Groningeni \u00dclikool), prof Birute Klaas-Lang, prof Anna Verschik (Tallinna \u00dclikool), kaasprof Anja Sch\u00fcppert (Groningeni \u00dclikool) ja lektor Daria Bahtina (California \u00dclikool), oponendid prof Petar Kehayov, prof Renate Pajusalu, prof Virve-Anneli Vihman, kaasprof Ann Veismann, prof Jan ten Thije (Utrechti \u00dclikool), prof Janet M. Fuller (Groningeni \u00dclikool) ja kaasprof Remco Knooihuizen (Groningeni \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Elmar Gams<\/strong> kaitses ajaloo alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eEesti, L\u00e4ti ja Leedu NSV-st <\/a>v\u00e4ljasaadetute<\/a>vabastamiskord 1945.\u20131989. a\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

1941. ja 1945.\u20131952.\u00a0aastate v\u00e4ljasaatmisoperatsioonide k\u00e4igus represseeriti Balti liiduvabariikides \u00fcle 202\u00a0000\u00a0inimese, neist Eestis 28\u00a0439. Vabastamiskord t\u00e4hendas alates 1945.\u00a0aastast v\u00e4ljasaatmisotsuste t\u00fchistamist, kuid alates 1954.\u00a0aastast peamiselt vabastamist v\u00e4ljasaatmisotsuseid t\u00fchistamata. 1965.\u00a0aastaks olid k\u00f5ik v\u00e4ljasaadetud vabastatud, kuid otsuste t\u00fchistamine j\u00e4tkus 1980-ndate l\u00f5puni. 1988\u20131989 tunnistasid Balti vabariigid v\u00e4ljasaatmisotsused kehtetuks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof T\u00f5nu Tannberg ja Meelis Maripuu (Eesti M\u00e4lu Instituut), oponent teadur David Feest (Hamburgi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Emmi Jennina Kaaya <\/strong>kaitses filosoofia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eThe ethics of informed consent in open science: from autonomy to fairness\u201c<\/a> (\u201eTeadliku n\u00f5usoleku eetika avatud teaduses: autonoomiast \u00f5igluseni\u201c).<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4itekirjas uuritakse, kas uuringus osalejate n\u00f5usolek v\u00f5ib olla moraalselt t\u00e4hendusrikas ka avatud teaduses, s.t\u00a0kui andmeid kasutatakse tulevastes uuringutes. Vastus on jaatav, kui n\u00f5usolekuprotsess on \u00f5iglane\u00a0\u2013 kui uurijad selgitavad ausalt osalemise tagaj\u00e4rgi ja piiratud kontrolli andmete \u00fcle. Biopankade n\u00f5usolekuvormide anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et need loovad sageli eksitavalt optimistliku mulje osalejate v\u00f5imalustest oma isikuandmete kasutamist m\u00f5jutada.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Kadri Simm ja teadur Jaana Eigi-Watkin, oponendid prof Mats Hansson (Uppsala \u00dclikool) ja Ants N\u00f5mper (<\/em>Ellex Raidla Advokaadib\u00fcroo)<\/em>.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Matthew Louis Kalkman <\/strong>kaitses religiooniuuringute alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eEnlightened sovereignty: a postsecular semiotic \u201eImage of God\u201c\u201c<\/a> (\u201eValgustatud suver\u00e4\u00e4nsus: postsekulaarne semiootiline \u201eJumala kujutis\u201c\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Valgustusajastu m\u00f5tleja John Locke\u2019i loomingut l\u00e4bib pinge n\u00e4htava ja n\u00e4htamatu vahel: ta v\u00e4itis \u00fchelt poolt, et vastuv\u00f5etav sotsiaalne teadmine peaks piirduma \u00fcksnes p\u00e4riselt tajutava ja kogetavaga, teisalt aga p\u00f5hineb tema poliitfilosoofia arusaamal, et \u00fcksikisiku suver\u00e4\u00e4nsus ja inim\u00f5igused tulenevad millestki n\u00e4htamatust\u00a0\u2013 ideest, et k\u00f5ik inimesed on loodud jumalan\u00e4olisena. Monograafiaga p\u00fc\u00fctakse seda pinget leevendada ja otsida vastust k\u00fcsimusele, millised s\u00fcmboolsed \u201eJumala kujutise\u201c elemendid v\u00f5ivad toetada suver\u00e4\u00e4nsuse ja inim\u00f5iguste p\u00f5hjendamist olukorras, kus kirik ja riik on lahutatud.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Thomas-Andreas P\u00f5der ja kaasprof Valerio Fabbrizi (Rooma Tor Vergata \u00dclikool), oponent prof Andrzej Wiercinski (Varssavi \u00dclikool).<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

Tanar Kirs <\/strong>kaitses maailmakirjanduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eJuhan Liiv kirjanduslikus traditsioonis\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Juhan Liivi loomingut on palju k\u00e4sitletud, kuid seni on teda n\u00e4htud peamiselt omap\u00e4rase geeniusena, kelle poeetika s\u00fcndis justkui v\u00e4ljaspool m\u00f5jutusi. See uurimus on esimene s\u00fcsteemne katse n\u00e4idata, kuidas Liivi luuletunnetus on seotud kirjandusliku traditsiooni t\u00f5lgendamisega. Liivi looming ei s\u00fcndinud \u00fcksnes isikliku erip\u00e4ra pinnalt, vaid dialoogis Euroopa kirjandusliku traditsiooniga. Liivi l\u00fc\u00fcrika ja selle kaudu eesti esimese luuleuuenduse algus on arenenud tihedas kontaktis maailmaluule ja kirjandusliku m\u00f5ttega.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Liina Lukas, oponent Sirje Olesk (Eesti Kirjandusmuuseum).<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kaspar Kolk<\/strong> kaitses klassikalise filoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eTr\u00fckitud raamatu esimene aastasada Eestis: raamatud, raamatukogud ja lugejad 15.\u00a0sajandi teisest poolest 16.\u00a0sajandi keskpaigani\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s k\u00e4sitletakse raamatukultuuri Eestis 15.\u00a0sajandi keskpaigast 16.\u00a0sajandi keskpaigani, mil tr\u00fckiraamat muutis teadmiste levikut Euroopas. Enne reformatsiooni olid suurimad kogud kloostrites, hiljem kujunesid luterlikud kirikuraamatukogud. Rakvere frantsisklaste unikaalsed s\u00e4ilinud raamatud n\u00e4itavad vastupanu luterlusele 1530.\u20131540.\u00a0aastail. Reformatsiooni j\u00e4rel laienes raamatute kasutus eraisikute seas, sajandi keskpaigaks oli raamatuid kolmandikul Tallinna k\u00f5rg- ja keskklassi peredest.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Janika P\u00e4ll ja prof Anu M\u00e4nd, oponent prof Outi Merisalo (Jyv\u00e4skyl\u00e4 \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Helen Roostma <\/strong>kaitses inglise keele ja kirjanduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eAffective hauntings, absolute reality: space, time, experience and the haunted house narrative\u201c<\/a> (\u201eAfektiivsed kummitamised\u00a0\/ absoluutne reaalsus: aeg, ruum ja kogemus kummitusmaja narratiivis\u201c).<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4itekirja fookuses on kummitusmaja motiivi ajalugu, t\u00f5lgendamine ja kasutamine 21.\u00a0sajandi ingliskeelses ilukirjanduses. Luuakse t\u00fcpoloogia, mis p\u00f5hineb kolmel narratiivire\u017eiimil: gootikal, kummastaval ulmel ja \u00f5udusel. Anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et iga narratiivire\u017eiim loob eristuva atmosf\u00e4\u00e4ri, mille kaudu tekstid suhestuvad varasemate traditsioonidega. Uurimus t\u00f5estab, et neile re\u017eiimidele tuginedes on v\u00f5imalik s\u00fcstematiseerida rikkalikud ja mitmekesised kummitusmaja narratiivid.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Raili Marling, oponendid kaasprof Rebecca Janicker (Portsmouthi \u00dclikool) ja vanemlektor Xavier Aldana Reyes (Manchesteri Linna\u00fclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kairit Tomson<\/strong> kaitses eesti keeleteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eP\u00f5hjustamisseoste v\u00e4ljendamine ning anal\u00fc\u00fctiliste p\u00f5hjustamiskonstruktsioonide kujunemine ja kasutus eesti keeles\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 autor k\u00e4sitleb p\u00f5hjuslikkuse v\u00e4ljendumist eesti keeles, kirjeldades eesti kirjakeele korpustest p\u00e4rit materjali p\u00f5hjal panema<\/em>-, ajama<\/em>\u2013 ja laskma<\/em>-kausatiivkonstruktsiooni kujunemist. Uurimused on tehtud kasutusp\u00f5hise keeleteaduse raamistikus. Kausatiivkonstruktsioonide kujunemist on selgitatud panema<\/em>, ajama<\/em> ja laskma<\/em> t\u00e4henduse, sildkonstruktsioonide, t\u00e4hendusseoste ja kasutusjuhtude sageduse kaudu.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof K\u00fclli Habicht ja prof Ilona Tragel, oponent vanemlektor Minna Jaakola (Helsingi \u00dclikool)<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Sotsiaalteaduste valdkond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Gabriel Alberto Ceballos Rodr\u00edguez <\/strong>kaitses sotsioloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eEthnic identity and acculturation among binational Estonian-foreign families and individuals\u201c<\/a> (\u201eRahvuslik identiteet ja kultuuriline kohanemine kaherahvuseliste eesti ja v\u00e4lisp\u00e4ritolu perede ning inimeste puhul\u201c).<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4itekirjas uuritakse Eesti kaherahvuselisi peresid ja inimesi, kes ei ole eesti- ja venekeelsed, keskendudes nende suhestumisele rahvusliku identiteedi ja kultuurilise kohanemisega. Kvantitatiivsed andmed n\u00e4itavad, et nende identiteet ja l\u00f5imumine on keerulisem ja v\u00e4hem lineaarne kui teistel rahvusr\u00fchmadel. Kvalitatiivsed intervjuud toovad esile mehhanismid, mis tugevdavad vanemate identiteeti p\u00e4rast lapsevanemaks saamist, ning n\u00e4itavad identiteedi mitmekesisust, nt \u201epooleldi eestlane\u201c v\u00f5i \u201emaailmakodanik\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Mare Ainsaar ja kaasprof Marko Uibu, oponent teadur Asuncion Fresnoza-Flot (Br\u00fcsseli Vaba \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Mihhail Kremez <\/strong>kaitses meedia ja kommunikatsiooni alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eConstructing and sending Russia-related news frames by different media and their perception among various audiences\u201c<\/a> (\u201eVenemaad k\u00e4sitlevate uudisraamide konstrueerimine ja edastamine erinevates meediakanalites ning nende tajumine erinevate auditooriumide poolt\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse, kuidas Venemaa kujutamist uudismeedias m\u00f5jutab kultuuriline, poliitiline ja ajalooline kontekst. Anal\u00fc\u00fcs h\u00f5lmab Venemaa raamistamist seitsme riigi meedias ning raamide tajumist Eesti ja K\u00fcprose venekeelsetes auditooriumides. Selgub, et auditooriumide eelteadmised ja tausts\u00fcsteemid m\u00e4\u00e4ravad raamide t\u00f5lgenduse ning meediakriitilisuse kasv v\u00e4hendab usaldust meedia vastu. Uuritud auditooriumid vajavad meediap\u00e4devuse parandamisel meediaprofessionaalide tuge.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja kaasprof Ragne K\u00f5uts-Klemm, oponent prof Hedwig Wagner (Flensburgi Euroopa \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Susann Liin<\/strong> kaitses \u00f5igusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eVara\u00fchisus ja \u00fchisvara valitsemine\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Eestis valib \u00fcle 80%\u00a0abielupaaridest oma varasuhete korraldamiseks \u00fchisvara, kuid paljud ei tea, et isegi panga\u00fclekanded, auto m\u00fc\u00fck ja investeeringud vajavad m\u00f5lema n\u00f5usolekut. Doktorit\u00f6\u00f6s sedastatakse, et m\u00f5istlikum on muuta \u00fcldreeglit, mis n\u00f5uab peaaegu k\u00f5igi otsuste \u00fchist tegemist, ja anda abikaasadele rohkem iseseisvat otsustus\u00f5igust. Seaduses saaks loetleda vaid k\u00f5ige t\u00e4htsamad asjad, mida abikaasad peaksid koos otsustama.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Janno Lahe, oponendid prof Michael St\u00fcrner (Konstanzi \u00dclikool) ja jurist Priidu P\u00e4rna.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Anna Markina<\/strong> kaitses \u00f5igusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eOperationalising ISRD evidence for youth justice in Estonia: a child-rights framework for proportionate, least\u2011restrictive responses\u201c<\/a> (\u201eNoorte \u00f5igusrikkujate erikohtlemine Eestis ISRD-andmete valguses: lapse \u00f5igustel p\u00f5hinev l\u00e4henemine\u201c).<\/p>\n\n\n\n

2018.\u00a0aastal viidi ellu alaealiste erikohtlemise reform, misj\u00e4rel kadusid alaealiste komisjonid ning suurem roll anti prokur\u00f6rile ja kohtule. Reformi algul kardeti, et leebem reageerimine tekitab alaealistes \u00f5igusrikkujates karistamatuse tunde ja suurendab kuritegevust, kuid doktorit\u00f6\u00f6 tulemused n\u00e4itavad, et seda ei ole juhtunud. T\u00f6\u00f6s v\u00f5rreldakse Eesti s\u00fcsteemi lapse \u00f5iguste konventsiooni ja Euroopa lapsekeskse \u00f5igusem\u00f5istmise p\u00f5him\u00f5tetega, ning j\u00e4reldatakse, et tuleb keskenduda sekkumisele, mis aitab noorel eluga edasi minna.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Anneli Soo ja kaasprof Katre Luhamaa, oponent prof Aleksandras Dobryninas (Vilniuse \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kristi Nero<\/strong> kaitses sotsioloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eDynamic vulnerability in the COVID-19 pandemic: experiences of the socially m<\/a>arginalised in Europe\u201c<\/a> (\u201eD\u00fcnaamiline haavatavus COVID-19 pandeemia ajal: sotsiaalselt t\u00f5rjutute kogemused Euroopas\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s k\u00e4sitletakse supik\u00f6\u00f6kide, p\u00e4evakeskuste ja varjupaikade ning nende klientide pandeemiakogemusi 12\u00a0Euroopa riigi n\u00e4itel. Koroonaaeg t\u00f5i esile puudused avalikes tugistruktuurides ja kommunikatsioonis, halvendas t\u00f5rjutute olukorda ja suurendas v\u00e4\u00e4rinfo levikut, mis omakorda pisendas pandeemiaga seotud riske. Uurimus r\u00f5hutab vajadust kaasata sotsiaalhoolekanne kriisideks valmistumisse ja nende m\u00f5just taastumisse.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Kati Orru ja Tor-Olav N\u00e6vestad (Norra Transpordi\u00f6konoomika Instituut), oponent prof Alexander Fekete (K\u00f6lni Tehnikak\u00f5rgkool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Heily Raska<\/strong> kaitses haridusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eTeachers\u2019 opinions on aspects related to the choice of learning materials\u201c<\/a> (\u201e\u00d5petajate arvamused \u00f5ppevara valimisega seotud aspektidest\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s selgus, et kui lasteaia\u00f5petajatel on peaaegu t\u00e4ielik vabadus valida sobivat \u00f5ppevara, siis esimese kooliastme \u00f5petajate otsustus\u00f5igus on piiratud. T\u00e4htsaks peetakse eelk\u00f5ige kognitiivseid ja afektiivseid eesm\u00e4rke. Valikup\u00f5him\u00f5tted jagunevad nelja r\u00fchma: vastavus \u00f5ppekavale, sisu ja \u00fclesannete mitmekesisus, selgus ning v\u00e4lised tegurid, kusjuures m\u00e4ngulisust ei peeta oluliseks. Valikut m\u00f5jutavad makro-, meso- ja mikrotasandi tegurid, sh \u00f5ppekava, \u00fcmbritsevad isikud ja \u00f5petaja t\u00f6\u00f6kogemus.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Krista Uibu, kaasprof Merle Taimalu ja em-prof Aino Ugaste, oponent prof Lasse Lipponen (Helsingi \u00dclikool).<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00e4rol Soidla<\/strong> kaitses ps\u00fchholoogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eLatent profiles and developmental trajectories of eating disorder symptoms\u201c<\/a> (\u201eS\u00f6\u00f6mish\u00e4ire s\u00fcmptomite latentsed profiilid ja arengulised trajektoorid\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 autori eesm\u00e4rk oli uurida, kuidas perfektsionismi ja impulsiivsuse tahud on seotud h\u00e4irunud s\u00f6\u00f6misk\u00e4itumise ja s\u00f6\u00f6mish\u00e4iretega ning kuidas h\u00e4irunud s\u00f6\u00f6misk\u00e4itumine noorukieas kujuneb. Tulemused viitavad sellele, et ennetust tuleks alustada juba enne varajast noorukiiga ning keskenduda tuleb perfektsionismi ja kehakuvandiga seotud murede v\u00e4hendamisele.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Kirsti Akkermann, oponent prof Glenn Waller (Sheffieldi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Hannes Vallikivi <\/strong>kaitses \u00f5igusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eEesti Vabariik kui \u00f5igusriik. Poliitiliste p\u00f5hivabaduste \u00f5iguslik kaitse 1918\u20131940\u201c<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

1934.\u00a0aasta l\u00f5puni olid Eesti Vabariigis poliitilisi p\u00f5hivabadusi piiravad normid \u00fcldiselt selged ja kodanikud said rikkumisi halduskohtus vaidlustada. P\u00e4rast 1934.\u00a0aasta dekreetide kehtestamist muutusid piirangud ebaselgeks ja kaotati kohtulik kontroll, mis viis \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tetest h\u00e4lbimiseni. Riigikohus aktsepteeris seda\u00a0\u2013 p\u00f5hjuseks v\u00f5isid olla v\u00e4ljakujunenud praktika ja ideoloogia, mille j\u00e4rgi halduskohus n\u00f5ustus haldusv\u00f5imu ulatusliku kaalutlus\u00f5igusega riigikorra ja julgeoleku kaitsel ning kohtute sekkumist poliitikasse peeti lubamatuks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Marju Luts-Sootak ja kaasprof Hesi Siimets-Gross, oponendid \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise ja prof Anneli Albi (Kenti \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Meditsiiniteaduste valdkond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Piret Asser <\/strong>kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eFrom registry to reality: insights into myocardial infarction care and prevention across Estonia and Europe\u201c<\/a> (\u201eRegistriandmetest kliinilisse praktikasse: m\u00fcokardiinfarkti k\u00e4sitlus ja ennetus Eestis ja Euroopas\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Eestis on s\u00fcdamelihaseinfarkti j\u00e4rgse suremuse langus olnud aeglasem kui P\u00f5hjamaades ja viimasel ajal on see pidurdunud. Haiglaravi on paranenud, kuid pikaajaline suremus p\u00fcsib suur liiga hilise abiotsimise, riskipatsientide alaravi ja eba\u00fchtlase j\u00e4relravi t\u00f5ttu. Uuringus r\u00f5hutatakse mh neerufunktsiooni languse m\u00f5ju suremusele. P\u00f5hjamaade kogemus n\u00e4itab, et suurim v\u00f5it v\u00f5iks tulla p\u00e4rast haiglaravi: s\u00fcsteemsest j\u00e4relkontrollist, taastusravist ja sekundaarsest preventsioonist.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Jaan Eha, prof Krista Fischer, teadur Tiia Ainla ja teadur Toomas Marandi, oponent em-prof Markku Sakari Nieminen (Helsingi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Tatjana Meister <\/strong>kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eAssessing COVID-19 risk and sequelae: the role of vaccination in modifying infection, severity, and long-term outcomes\u201c<\/a> (\u201eCOVID-19 riskitegurid ja tagaj\u00e4rjed: vaktsineerimise m\u00f5ju nakatumisele, haiguse raskusastmele ja tervisetulemitele\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Uurimist\u00f6\u00f6s anal\u00fc\u00fcsiti COVID-19 riski ja pikaajalisi tagaj\u00e4rgi kolme Eesti kohortuuringu p\u00f5hjal. Nakatumisrisk oli suurem naistel ja t\u00f6\u00f6ealistel, raskem haiguskulg seostus vanuse ja kaasuvate haigustega. Vaktsineerimine v\u00e4hendas riske, kuid kaitse infektsiooni eest oli l\u00fchiajaline, samas kui kaitse raske haiguse vastu p\u00fcsis v\u00e4hemalt kuus kuud ja t\u00f5hustusdoos parandas seda. Tulemused r\u00f5hutavad riskip\u00f5hiseid ennetusmeetmeid, j\u00e4relevalvet p\u00e4rast p\u00f5demist ja vaktsineerimise k\u00e4sitlemist laiemalt kui ainult haiguse raskuse v\u00e4hendamise vahendina.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Kadri Suija, prof Ruth Kalda ja prof Anneli Uusk\u00fcla, oponent kaasprof Lena Margareta Thorn (Helsingi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kaire Sildver<\/strong> kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eOperative deliveries in Estonia and Finland, 1992\u20132023\u201c<\/a> (\u201eOperatiivsed s\u00fcnnitused Eestis ja Soomes 1992\u20132023\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s anal\u00fc\u00fcsitakse keisril\u00f5igete ja operatiivsete vaginaalsete s\u00fcnnituste suundumusi Eestis ja Soomes viimase 30\u00a0aasta jooksul. Uuring n\u00e4itab, et operatiivsete s\u00fcnnituste osakaal on m\u00f5lemas riigis kasvanud, keisril\u00f5igete osakaal oli 2023.\u00a0aastal sarnane maailma keskmisega (21%). Operatiivsete vaginaalsete s\u00fcnnituste osakaal on Soomes olnud p\u00fcsivalt ligi poole suurem kui Eestis, kusjuures vaakums\u00fcnnitusest on saanud ainus operatiivse vaginaalse s\u00fcnnituse meetod. Uuringuperioodi l\u00f5puks moodustasid operatiivsed s\u00fcnnitused umbes veerandi k\u00f5igist s\u00fcnnitustest nii Eestis kui ka Soomes.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad vanemteadur Piret Veerus (Tervise Arengu Instituut), juhtivteadur Mika Gissler (Soome Tervise- ja Heaoluinstituut ning Karolinska Instituut) ja kaasprof Katrin Lang, oponent prof Piotr Sieroszewski (\u0141\u00f3d\u017ai Meditsiini\u00fclikool).<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

Katyayani Sukhavasi <\/strong>kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eSingle-cell RNA sequencing analysis integrated with human gene-regulatory networks provides mechanistic insights of advanced atherosclerosis in men and women\u201c<\/a> (\u201eInimese geeniregulatsiooniv\u00f5rgustikega integreeritud \u00fcheraku RNA j\u00e4rjestuse anal\u00fc\u00fcs annab mehhanistlikke teadmisi ateroskleroosi kohta nii meestel kui naistel\u201c).<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4itekirjas uuritakse ateroskleroosi arengut ning s\u00fcdame-veresoonkonnahaiguste geneetilisi, rakulisi ja soospetsiifilisi mehhanisme. Tuvastati 224\u00a0geeniregulatoorset koekspressiooniv\u00f5rgustikku, mis selgitavad \u00fcle poole s\u00fcdame isheemiat\u00f5ve p\u00e4rilikkusest. Unearteri naastude \u00fcksikraku RNA-sekveneerimine andis \u00fcksikasjaliku \u00fclevaate haiguse rakulisest mitmekesisusest. Tulemused n\u00e4itavad, et rakutasandil areneb ateroskleroos meestel ja naistel erinevalt, mis loob aluse senisest t\u00e4psemaks raviks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Arno Ruusalepp ja kaasprof Johan L.\u00a0M.\u00a0Bj\u00f6rkegren (Karolinska Instituut), oponent prof Tanja Zeller (L\u00fcbecki \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Ivi Vaher <\/strong>kaitses liikumis- ja sporditeaduste alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eThe effects of acute sodium citrate supplementation on metabolism and 5000 m running performance in a trained young men<\/a>\u201c (\u201eNaatriumtstraadi manustamise m\u00f5ju ainevahetusele ja 5000\u00a0m jooksu tulemusele h\u00e4sti treenitud vastupidavusalade sportlastel\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Uuringute eesm\u00e4rk oli hinnata naatriumtsitraadi manustamise m\u00f5ju ainevahetusele ja sooritusv\u00f5imele 5000\u00a0meetri jooksus erinevates keskkonnatingimustes. Tulemused n\u00e4itavad, et naatriumtsitraat parandas jooksu aega vaid m\u00f5\u00f5duka temperatuuriga laborikeskkonnas, kuid mitte k\u00f5rge temperatuuriga laboris ega m\u00f5\u00f5duka temperatuuriga v\u00e4listaadionil. Aine manustamine p\u00f5hjustas veepeetust ja plasma mahu suurenemist stardi eel ning kutsus esile metaboolse alkaloosi, mis soodustab laktaadi v\u00e4ljutamist lihastest.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Vahur \u00d6\u00f6pik, oponent prof Lars Mc Naughton (Edge Hilli \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Marharyta Domnich<\/strong> kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eAdvancing human-centric counterfactual explanations in explainable AI\u201c<\/a> (\u201eInimkesksete kontrafaktuaalsete seletuste arendamine seletatavas tehisintellektis\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s keskendutakse inimkesksetele kontrafaktuaalsetele selgitustele, mis muudavad tehisaru otsused arusaadavamaks. Uuringud h\u00f5lmavad uue inimkeskse seletusmeetodi (CoDiCE) loomist ning usaldusv\u00e4\u00e4rse hindamisraamistiku ja andmestiku (CounterEval) v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist. Samuti n\u00e4idatakse nende praktilist v\u00e4\u00e4rtust meditsiinilises pildit\u00f6\u00f6tluses COIN-meetodi abil, mis v\u00e4hendab k\u00e4sitsi m\u00e4rgistamise koormust ja parandab patoloogiliste piirkondade tuvastamist.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Raul Vicente Zafra ja teadur Eduard Barbu, oponendid prof Barbara Hammer (Bielefeldi \u00dclikool) ja kaasprof Luca Longo (Corki \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Alice Fabbretto<\/strong> kaitses keskkonnatehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eExploiting spaceborne imaging spectroscopy in optically complex waters for aquatic ecosystems mapping\u201c<\/a> (\u201eSatelliidiandmete kasutamine vee\u00f6kos\u00fcsteemide uurimiseks\u201c).<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4itekirjas uuritakse Itaalia Kosmoseagentuuri missiooni PRISMA\u00a0\u2013 Maa vaatluse h\u00fcperspektraalse satelliitsensori\u00a0\u2013 andmete kasutamist j\u00e4rvede ja rannikuvete \u00f6koloogilise seisundi seireks. PRISMA andmed valideeritakse ning neid kombineeritakse teiste sarnaste Euroopa missioonide, DESIS-e ja EnMAP-i andmetega. Tulemused n\u00e4itavad, et h\u00fcperspektraalne kaugseire on vee\u00f6kos\u00fcsteemide j\u00e4lgimiseks usaldusv\u00e4\u00e4rne ja v\u00e4\u00e4rtuslik vahend ning toetab nii keskkonnapoliitikat kui ka tulevasi satelliidimissioone.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Krista Alikas, vanemteadur Claudia Giardino (Itaalia Riiklik Teadusn\u00f5ukogu) ja teadur Mariano Bresciani (Itaalia Riiklik Teadusn\u00f5ukogu), oponent prof Ana Bel\u00e9n Ruescas Orient (Valencia \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Nidal Fetnassi<\/strong> kaitses zooloogia ja \u00f6koloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eDeterminants of moth assemblages across human-modified landscapes of Estonia and Morocco\u201c<\/a> (\u201eLiblikakooslusi kujundavad tegurid Eesti ja Maroko inimm\u00f5julistes maastikes\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse \u00f6\u00f6liblikate kooslusi Eesti ja Maroko inimtegevusest m\u00f5jutatud elupaikades. Eestis osutusid liigirikkaks kunstlikult taastatavate raiesmike liblikakooslused, kuigi mitmed rohumaadele iseloomulikud liigid neilt puudusid. Maroko uuringutes selgus, et p\u00f5llumajandusmaastike, sh oliivisalude \u00f6\u00f6liblikakooslused on \u00fcllatavalt arvukad ja mitmekesised. P\u00f5hjuseks on t\u00f5en\u00e4oliselt traditsioonilised p\u00f5llumaa niisutamise viisid. V\u00e4hearvukaid liike leiti seevastu pigem looduslikest metsadest.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Toomas Tammaru ja prof Mohamed Ghamizi (Caddi Ayyadi \u00dclikool, Maroko), oponent kaasprof Markus Franz\u00e9n (Link\u00f6pingi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Hanna Maria Kariis <\/strong>kaitses geenitehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eImproving pharmacotherapy outcomes in psychiatric and cardiovascular conditions\u201c<\/a> (\u201ePs\u00fchhiaatriliste ja kardiovaskulaarsete haiguste ravitulemuste parandamine\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse Eesti ja Soome biopankade andmete p\u00f5hjal geneetilisi tegureid, mis m\u00f5jutavad s\u00fcdame-veresoonkonnahaiguste ravimite tarbimist ja antidepressantide k\u00f5rvaltoimeid. Statiinravi soostumus on Eestis v\u00e4iksem kui Soomes, geneetiliste tegurite m\u00f5ju ravimite tarbimisele on v\u00e4ike, kuid suurem s\u00fcdamehaiguste pol\u00fcgeenne risk suurendab statiinide kasutamist. Depressioon ja selle pol\u00fcgeenne risk seostuvad v\u00e4iksema verer\u00f5huravimite tarbimisega, kuid variatsioon farmakogeenis CYP2C19 m\u00f5jutab antidepressantide k\u00f5rvaltoimete sagedust.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Lili Milani, kaasprof Kelli Lehto ja teadur Maris Alver, oponent kaasprof Aleksi Tornio (Turu \u00dclikool, Turu \u00dclikooli Keskhaigla).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Viacheslav Komisarenko<\/strong> kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eAligning training loss to evaluation metrics in deep learning\u201c<\/a> (\u201eS\u00fcgav\u00f5ppe treeningkao sobitamine hindamism\u00f5\u00f5dikutega\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse masin\u00f5ppe kaofunktsioonide valikut ja nende koosk\u00f5la praktiliste hindamism\u00f5\u00f5dikutega. T\u00f6\u00f6 keskendub hinnatundlikule klassifitseerimisele, mudelite kalibreeritusele ning \u00fcldiste ja rakendusp\u00f5histe m\u00f5\u00f5dikute sidumisele. Uurimused pakuvad uusi teoreetilisi ja praktilisi lahendusi kaofunktsioonide paremaks sobitamiseks tegelike rakendusn\u00f5uetega.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Meelis Kull, oponendid prof Jes\u00fas Cid-Sueiro (Madridi Carlos\u00a0III \u00dclikool) ja kaasprof Maurizio Filippone (Kuningas Abdullah\u2019 <\/em>Teadus- ja Tehnika\u00fclikool<\/em>, Saudi Araabia).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Mati Kook<\/strong> kaitses materjaliteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201ePhotoexcited processes in ionic liquid vapors\u201c<\/a> (\u201eFotoergastatud protsessid ioonvedelike aurudes\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse valitud ioonvedelike elektronstruktuuri aurufaasis, keskendudes sellele, kuidas erinevad aniooni-katiooni kombinatsioonid m\u00f5jutavad nende elektronstruktuuri. M\u00f5\u00f5tmisi tehti MAX\u00a0IV labori FinEstBeAMS-i kiirekanalil, mis v\u00f5imaldas esmakordselt m\u00f5\u00f5ta paljude ioonvedelike aurufaasi spektreid ja kinnitada isoleeritud ioonpaaride olemasolu. Uuring pakub kvaliteetseid katseandmeid ja s\u00fcvendab arusaama ioonvedelike struktuurist gaasfaasis.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Vambola Kisand, dr Rainer P\u00e4rna ja prof Ergo N\u00f5mmiste, oponent teadur Oksana Travnikova (Sorbonne\u2019i \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Daniel Majoral Lopez<\/strong> kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eDeep neural networks for <\/a>microscopy<\/a> images\u201c<\/a> (\u201eS\u00fcgavad n\u00e4rviv\u00f5rgud mikroskoopiapiltide jaoks\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 uuritakse tehisaru kasutamist mikroskoopiapiltide anal\u00fc\u00fcsiks rakkude tuvastamisel ja kirjeldamisel. T\u00f6\u00f6 n\u00e4itab, kuidas tehisaru aitab tuvastada rakke keerulistel ja v\u00e4ikese kontrastsusega piltidel ning m\u00e4\u00e4rata rakkude arengustaadiume, sh sperma kujunemise protsessis. Tulemused kinnitavad, et tehisaru v\u00f5ib oluliselt parandada mikroskoopiakujutiste anal\u00fc\u00fcsi ja toetada biomeditsiinilisi uuringuid.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja kaasprof Leopold Parts (Wellcome Sangeri Instituut ja Tartu \u00dclikool) ja prof Raul Vicente Zafra, oponendid prof Nata\u0161a Sladoje (Uppsala \u00dclikool) ja teadur Craig Glastonbury (Human Technopole, Itaalia).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Sanu Bifal Maji <\/strong>kaitses f\u00fc\u00fcsika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eSynthesis and luminescence investigation of nanoparticles doped with Pr\u00b3\u207a ions in selected fluoride and phosphate hosts\u201c<\/a> (\u201ePr3+<\/sup> ioonidega legeeritud nanoosakeste s\u00fcntees ja luminestsentsi uuringud valitud laia keelutsooniga fluoriidsetes ja fosfaatsetes materjalides\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse praseod\u00fc\u00fcmiioonidega legeeritud fluoriidi- ja fosfaadip\u00f5hiseid nanoosakesi, mis kiirgavad UV-C-kiirgust ja n\u00e4htavat valgust, kui neid ioniseeriva kiirgusega ergastada. UV-C-kiirgus kahjustab v\u00e4hirakkude DNA-d, n\u00e4htav valgus aga aktiveerib fotod\u00fcnaamilise ravi; see v\u00f5imaldab kombineeritud ravi. Uurimus n\u00e4itab, et nanoosakeste struktuuri ja koostise peenh\u00e4\u00e4lestamine ning termiline t\u00f6\u00f6tlus suurendavad kiirgusefektiivsust, avades tee t\u00e4psematele ja v\u00e4hem invasiivsetele v\u00e4hiravi meetoditele.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Marco Kirm ja teadur Alexander Vanetsev, oponent prof Anatolijs \u0160arakovskis (L\u00e4ti \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Sander Mikelsaar <\/strong>kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eAnalysis and optimization of iteratively decodable codes\u201c<\/a> (\u201eIteratiivselt dekodeeritavate koodide anal\u00fc\u00fcs ja optimeerimine\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Et tagada seadmete vahel vigadeta kommunikatsioon, on tarvis usaldusv\u00e4\u00e4rset digitaalset andmesidet. Uurimus h\u00f5lmab uute veaparanduskoodide projekteerimist ja nende l\u00f5imimist telekommunikatsioonis\u00fcsteemidesse, optimeerides sobivust f\u00fc\u00fcsiliste signaalidega. Eesm\u00e4rk on parandada j\u00f5udlust ja energiat\u00f5husust, eriti mobiilseadmetes. Doktorit\u00f6\u00f6 pakub lahendusi tulevaste sidestandardite jaoks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Vitaly Skachek, prof Boris Kudryashov ja kaasprof Irina Bocharova, oponendid prof Emmanuel Boutillon (L\u00f5una-Bretagne\u2019i \u00dclikool) ja kaasprof Michael Lentmaier (Lundi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Magdaleena M\u00e4nnik <\/strong>kaitses geoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eGroundwater vulnerability assessment in confined aquifers: modifying the DRASTIC method for aquifers covered by Quaternary deposits\u201c<\/a> (\u201eP\u00f5hjavee kaitstuse hindamine kvaternaarisetetega kaetud p\u00f5hjaveekihtides, kasutades kohandatud DRASTIC meetodit\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s kohandati rahvusvaheliselt tuntud DRASTIC-meetodit, et hinnata p\u00f5hjavee kaitstust Eesti ja teiste endiste j\u00e4\u00e4tumisalade oludes. See v\u00f5imaldab t\u00e4psemat hinnangut kui senised k\u00e4sitsi koostatud kaardid, sest arvestab kvaternaarisetete kaitsvaid omadusi ja p\u00f5hjavee survetaset. Lahendus aitab koos maakasutuse anal\u00fc\u00fcsiga tuvastada reostusriskiga alasid, sobib piiri\u00fcleseks koost\u00f6\u00f6ks ja toetab kestliku veemajanduse planeerimist.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Enn Karro, Andres Marandi (Eesti Geoloogiateenistus) ja prof Alar Rosentau, oponent prof Christoph Neukum (Saksamaa F\u00f6deraalne Geoteaduste ja Maavarade Instituut).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Vineesh Nedumpally<\/strong> kaitses zooloogia ja \u00f6koloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eAssembling the phylogenetic tree of northern European macroheteroceran moths\u201c<\/a> (\u201eP\u00f5hja-Euroopa suurliblikate f\u00fclogeneesipuu koostamine\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Uurimist\u00f6\u00f6s koostati DNA j\u00e4rjestustel p\u00f5hinevad evolutsioonipuud P\u00f5hja-Euroopa sirptiiblastele, vaksiklastele ja \u00f6\u00f6lastele, et selgitada nende sugulussuhteid. Anal\u00fc\u00fcsid kinnitasid ja t\u00e4psustasid mitmete r\u00fchmade evolutsioonilist jaotust ning t\u00f5id kaasa olulisi taksonoomilisi muudatusi. Tulemused andsid ka uusi teadmisi tunnuste evolutsiooni ja liikide mitmekesistumise ajastuse kohta.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad teadur Erki \u00d5unap ja prof Toomas Tammaru, oponent teadur Kyung Min Lee (Helsingi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Alexandra Nefedova <\/strong>kaitses materjaliteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eOxide nanostructures as antiviral coatings for textiles\u201c<\/a> (\u201eOksiidsed nanostruktuurid tekstiilide antiviraalseks t\u00f6\u00f6tluseks\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Viirusnakkused levivad ka puutepindade kaudu, mist\u00f5ttu on oluline pehmete pindade, nt tekstiilide viirusvastane kaitse. T\u00f6\u00f6 k\u00e4igus katsetati viirusvastaste katete loomiseks metallioksiidseid nanostruktuure. Leiti, et kvaternaarse ammoonium\u00fchendiga (CTAB) t\u00e4idetud poorsed r\u00e4nidioksiidi nanostruktuurid s\u00e4ilitavad aktiivsuse ka poolkuivades tingimustes, erinevalt tseeriumoksiidist ja vasknitraadist. Stabiilse kaitse saavutamiseks on vajalik materjali sisemine niiskus ja katte p\u00fcsivus, mis teeb CTAB-ga r\u00e4nidioksiidist paljulubava lahenduse.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Angela Ivask, teadur Alexander Vanetsev ja prof Vambola Kisand, oponent vanemteadur <\/em>Nadiya M. Zholobak <\/em>(Ukraina Teaduste Akadeemia D.\u00a0K.\u00a0Zabolotn\u00f5i Mikrobioloogia- ja Viroloogiainstituut).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Abdul-Rasheed Olatunji Ottun<\/strong> kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201ePractical trustworthy artificial intelligence with human oversight\u201c<\/a> (\u201ePraktiline usaldusv\u00e4\u00e4rne tehisintellekt inimj\u00e4relevalvega\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 peamine uurimisk\u00fcsimus on, kuidas integreerida inimlik j\u00e4relevalve tehisarup\u00f5histesse rakendustesse, et j\u00e4lgida ja parandada nende usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Esimene lahendus on koost\u00f6\u00f6p\u00f5hine liit\u00f5pe, mis t\u00e4hendab andmete kvaliteedi ja mudelite j\u00f5udluse parandamist inimeste osaluse kaudu. Teiseks loodi s\u00fcsteem SPATIAL, mis kuvab ekspertidele j\u00e4lgimiseks tehisaru usaldusv\u00e4\u00e4rsuse m\u00f5\u00f5dikuid. Kolmandaks pakuti v\u00e4lja meetod AntiVenom anomaaliate tuvastamiseks hajutatud tehisarus\u00fcsteemides.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja kaasprof Huber Raul Flores Macario, oponendid prof Christian Becker (Stuttgardi \u00dclikool) ja Alexandre Da Silva Veith (Nokia Bell Labs).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Hans Priks<\/strong> kaitses keskkonnatehnika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eLife within 3D-printed engineered living materials based on micellar hydrogels\u201c<\/a> (\u201eElu mitsellaarsetel h\u00fcdrogeelidel p\u00f5hinevates 3D-tr\u00fckitud elusmaterjalides\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Biotehnoloogial on kestlike tootmisviiside arendamisel keskne roll. T\u00f6\u00f6s uuritakse, kuidas saab elusrakke kasutada \u201etehastena\u201c, mis muudavad taastuvad l\u00e4hteained v\u00e4\u00e4rtuslikeks toodeteks, ja millised piirangud nende t\u00f6\u00f6stuslikul rakendamisel esinevad. Lahendusena k\u00e4sitletakse rakkude kapseldamist konstrueeritud elusmaterjalidesse, mis parandavad s\u00fcnteetiliste bioloogiliste s\u00fcsteemide stabiilsust. Uuring keskendub UV-ristsidestatavatele mitsellaarsetele h\u00fcdrogeelidele kui platvormile 3D-tr\u00fckitavate, ruumiliselt organiseeritud ja metaboolselt juhitavate eluss\u00fcsteemide loomiseks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja prof Tarmo Tamm, oponent kaasprof Johan Ulrik Lind (Taani Tehnika\u00fclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Andres R\u00f5igas <\/strong>kaitses inimgeograafia ja regionaalplaneerimise alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eRural marketing: connections between local government, communities, and heritage\u201c<\/a> (\u201eMaapiirkondade turundus: seosed kohaliku omavalitsuse, kogukondade ja kultuurip\u00e4randiga\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 k\u00e4sitleb kogukonnap\u00f5hist sisser\u00e4nnet ja kohaturundust kui omavahel seotud n\u00e4htusi, mis m\u00f5jutavad maapiirkondade arengut, identiteeti ning sotsiaalset sidusust. Selgus, et kohaturundus ei ole pelgalt majanduslik t\u00f6\u00f6riist, vaid kultuuriline ja poliitiline vahend, mille kaudu kogukonnad ja omavalitsused kujundavad paiga identiteeti ja atraktiivsust. Kultuurip\u00e4randit kasutatakse nii kogukondliku kuuluvuse loomiseks kui ka turunduslikel eesm\u00e4rkidel, kuid selle t\u00e4hendus v\u00f5ib olla vastuoluline, ise\u00e4ranis kui eri r\u00fchmad t\u00f5lgendavad p\u00e4randit erinevalt.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Jussi Sakari Jauhiainen ja kaasprof Kadri Leetmaa, oponent teadusdirektor Petri Kahila (Ida-Soome \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Yauheni Sarokin <\/strong>kaitses f\u00fc\u00fcsikalise infotehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201ePassive and active liquid mediation in natural and synthetic morphing systems\u201c<\/a> (\u201ePassiiv- ja aktiivvedelikuvahetus looduslikes ja s\u00fcnteetilistes kujumuutvates s\u00fcsteemides\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti taimedest inspireeritud vedelikvahendatud mehhanisme, mis v\u00f5imaldavad struktuuridel kohandada j\u00e4ikust ja kuju lokaalse paisumise abil. Uurimus n\u00e4itas, kuidas vedelikumahu gradiendid v\u00f5imendavad konfiguratsioonimuutusi ning v\u00f5imaldavad optimeerida paisumise kiirust ja ulatust. Neid p\u00f5him\u00f5tteid rakendades loodi s\u00fcnteetiline muutuva j\u00e4ikusega s\u00fcsteem, millel on perspektiivi pehmerobootika arendamisel.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Indrek Must ja prof Alvo Aabloo, oponent prof Veikko Tapani Sariola (Tampere \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Heidi Taveter<\/strong> kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eUsing programming-process data of introductory programming courses: finding solver types, giving feedback, and detecting plagiarism\u201c<\/a> (\u201eProgrammeerimisprotsessi andmete kasutamine sissejuhatavatel programmeerimiskursustel: lahendajat\u00fc\u00fcpide leidmine, tagasiside andmine ja plagiaadi tuvastamine\u201c).<\/p>\n\n\n\n

\u00dcli\u00f5pilaste meetodid programmeerimise \u00f5ppimisel on erinevad ja nende toetamiseks on vaja leida t\u00f5husaid viise. Doktorit\u00f6\u00f6 tulemuste p\u00f5hjal v\u00f5iks \u00f5petamisel julgustada \u00fcli\u00f5pilasi oma programme sageli k\u00e4ivitama, et see oleks loomulik osa koodi kirjutamise protsessist. Algajate koodilugemisoskuse (mis on tehisaru ajastul eriti oluline) parandamiseks on t\u00f5hus kasutada logidel p\u00f5hinevat tagasisidet.<\/p>\n\n\n\n

Juhendaja kaasprof Marina Lepp, oponendid prof Erik Barendsen (Radboudi \u00dclikool) ja kaasprof Julien Broisin (Toulouse\u2019i \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Karin Torpan<\/strong> kaitses inimgeograafia ja regionaalplaneerimise alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eTenure transitions and residential mobility of migrants: evidence from three Nordic welfare states\u201c<\/a> (\u201eSisser\u00e4ndajate eluasemeomandi vahetuse ja elukohamobiilsuse erinevused kolme P\u00f5hjamaa heaoluriigi n\u00e4itel\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti sisser\u00e4ndajate elukohap\u00f5hist l\u00f5imumist Helsingis, Stockholmis ja Oslos, keskendudes eluaseme- ja t\u00f6\u00f6turuteedele. Tulemused n\u00e4itavad, et sisser\u00e4ndajate eluasemevalikuid kujundab isiklike ressursside ning linnade eluasemepoliitika ja -turu koosm\u00f5ju. Linnade erinev poliitika loob l\u00f5imumiseks erinevaid v\u00f5imalusi ja piiranguid, m\u00f5jutades nii elamupiirkonda, t\u00f6\u00f6alast edenemist kui ka j\u00f5ukuse kujunemist.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad prof Tiit Tammaru, kaasprof Anneli K\u00e4hrik ja prof Jussi Sakari Jauhiainen (Turu \u00dclikool), oponent vanemteadur Rikke Skovgaard Nielsen (Aalborgi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Gulnara Yusibova <\/strong>kaitses keemia alal doktorit\u00f6\u00f6 \u201eTAL MOF-Derived M-N-C electrocatalysts for oxygen reduction and evolution reaction\u201c<\/a> (\u201eTAL MOF-p\u00f5hised M-N-C elektrokatal\u00fcsaatorid hapniku redutseerumis- ja eraldumisreaktsioonideks\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6s arendati plaatinavabu katal\u00fcsaatoreid taastuvenergias rakendamiseks, kasutades metall-orgaanilisi v\u00f5restikke (MOF). Uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja uudne MOF-materjalide perekond nimega TAL (TalTech-UniTartu Alliance Laboratory). Materjalide struktuuri ja aktiivsust reguleeriti metallisisalduse ja s\u00fcnteesitingimuste kaudu. Valmistatud katal\u00fcsaatorid n\u00e4itasid suurep\u00e4rast j\u00f5udlust k\u00fctuseelementides ja tsink-\u00f5hk-akudes. T\u00f6\u00f6 pakub keskkonnas\u00e4\u00e4stlikke ja kohandatavaid lahendusi puhta energia tehnoloogia jaoks.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajad kaasprof Nade\u017eda Kongi ja prof Kaido Tammeveski, oponent kaasprof Annukka Santasalo-Aarnio (Aalto \u00dclikool).<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Novembrist jaanuarini Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uuriti muu hulgas Juhan Liivi loomingu seoseid kirjandusliku traditsiooniga, Venemaa kujutamist uudismeedias, COVID-19 pikaajalisi tagaj\u00e4rgi ja \u00f6\u00f6liblikate kooslusi inimtegevusest m\u00f5jutatud elupaikades. K\u00f5igi kaitstud doktorit\u00f6\u00f6dega saab tutvuda Tartu \u00dclikooli digiarhiivis ADA, kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":2591,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[42,6],"tags":[],"class_list":["post-2484","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-doktoritood","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2484","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2484"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2484\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2550,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2484\/revisions\/2550"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2591"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2484"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2484"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2484"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}