{"id":2480,"date":"2026-02-13T01:04:00","date_gmt":"2026-02-12T23:04:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=2480"},"modified":"2026-02-13T00:34:04","modified_gmt":"2026-02-12T22:34:04","slug":"tonu-esko-kumne-aasta-parast-voiks-tartu-ulikoolil-olla-oma-ukssarvik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/tonu-esko-kumne-aasta-parast-voiks-tartu-ulikoolil-olla-oma-ukssarvik\/","title":{"rendered":"T\u00f5nu Esko: k\u00fcmne aasta p\u00e4rast v\u00f5iks Tartu \u00dclikoolil olla oma \u00fckssarvik"},"content":{"rendered":"

Eestis ei ole teaduse ja ettev\u00f5tluse dialoog olnud kunagi nii asjalik kui praegu, \u00fctleb arendusprorektor T\u00f5nu Esko. Ettev\u00f5tlusele m\u00f5tlevad n\u00fc\u00fcd rahvusvaheliselt v\u00e4gagi konkurentsiv\u00f5imelised uurimisr\u00fchmad.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

T\u00f5nu Esko kirjutuslaual p\u00fc\u00fcab pilku \u00fche pika sarvega pealuu. Ettev\u00f5tlusmaailmas t\u00e4hendab \u00fckssarvik idufirmat, mille v\u00e4\u00e4rtus on \u00fcle miljardi USA dollari. Kas see pealuu \u00e4ratab igal hommikul h\u00e4id m\u00f5tteid? Esko tunnistab, et see tore kunstiteos teda ennast enam ei m\u00f5juta, k\u00fcll aga k\u00fclalisi. \u201eSee on nii kontekstist v\u00e4ljas, et tekitab k\u00fcsimuse: mis asi see on? Raputab korraks olukorrast v\u00e4lja ning paneb nii teaduses kui ka ettev\u00f5tluses kastist v\u00e4lja m\u00f5tlema. Kui seda suudad, siis s\u00fcnnib midagi uut, mida varem ei ole olnud.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Esko s\u00f5nul teadlastel originaalsetest m\u00f5tetest puudus ei ole, k\u00fcll aga valmistab raskusi teoreetilise tulemi edasikandmine \u00fchiskonda v\u00f5i \u00e4riprotsessidesse. Sageli tehakse \u00e4ra ka esimene osa rehkendusest\u00a0\u2013 n\u00e4idatakse, et asi v\u00f5ib teoreetiliselt t\u00f6\u00f6tada\u00a0\u2013, kuid tegemata j\u00e4\u00e4b praktiline pool\u00a0\u2013 k\u00fcsimine kliendilt, kas sellist lahendust on \u00fcldse tarvis. \u201eTeadlastena tahame pakkuda rabavat uudislahendust, samas kui ettev\u00f5ttel on vaja lahendada \u00fcks v\u00e4ike konkreetne probleem,\u201c selgitab ta.<\/p>\n\n\n\n

\n

On aru saadud, et lahendusi ei saa enam kuskilt mujalt loota, need tuleb ise v\u00e4lja m\u00f5elda.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

K\u00fcmne aasta taguse ajaga v\u00f5rreldes on teadlaste ja ettev\u00f5tete koost\u00f6\u00f6 arendusprorektori s\u00f5nul siiski m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt paranenud. Kui varem valitses \u00fclikoolides hoiak, et ettev\u00f5tlusega tegelevad need, kes teadusrahastust leida ei suuda, ning teadusega v\u00f5rreldes on see justkui v\u00e4hem v\u00e4\u00e4rikas tegevus, siis n\u00fc\u00fcd m\u00f5tlevad ettev\u00f5tlusele rahvusvaheliselt v\u00e4gagi konkurentsiv\u00f5imelised teadlased ja uurimisr\u00fchmad.<\/p>\n\n\n\n

Nad on \u00fchtviisi edukad teadusraha hankimisel ja ettev\u00f5tluses. Esko hinnangul ei ole Eestis teaduse ja ettev\u00f5tluse dialoog olnud kunagi varem nii asjalik\u00a0\u2013 teadlased on hakanud \u00fcha aktiivsemalt oma teadmust turule viima. \u201eKuigi ei tea, kas muutus on toimunud t\u00e4nu sellele, et \u00fclikool on midagi teinud, v\u00f5i sellest hoolimata,\u201c lisab ta muigega.<\/p>\n\n\n\n

\u00c4ratuskell teadlastele<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ukrainas k\u00e4iv s\u00f5da on muutnud ettev\u00f5tjate ja teadlaste suhtumist nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus. Kui varem vaadati Aasia ja Ameerika \u00dchendriikide poole\u00a0\u2013 plaaniga Aasias odavalt toota ja Ameerikas kallilt m\u00fc\u00fca\u00a0\u2013, siis n\u00fc\u00fcd on aru saadud, et Euroopa peab arendama omaenda v\u00f5imekust. Euroopa Keskpanga endine president ja Itaalia ekspeaminister Mario Draghi t\u00f5i oma 2024.\u00a0aasta s\u00fcgisel avaldatud \u00fclevaates Euroopa kehva konkurentsiv\u00f5ime teravalt esile ja toonitas, et Euroopa Liit ei suuda maailmaturul l\u00e4bi l\u00fc\u00fca. Sama on t\u00f5detud mitmes hilisemaski raportis.<\/p>\n\n\n\n

Esko s\u00f5nul on \u00fcleilmne ebakindlus ja vajadus Euroopa sisemise muutuse j\u00e4rele Eestigi teadlastele \u00e4ratuskellana m\u00f5junud. \u201eOn aru saadud, et lahendusi ei saa enam kuskilt mujalt loota, need tuleb ise v\u00e4lja m\u00f5elda.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Eesti riik toetab teadusmahuka ettev\u00f5tluse teket. Loogika on lihtne: mida teadusmahukam on ettev\u00f5te, seda ekspordiv\u00f5imekam ta on. Sealt omakorda tuleb raha ka riigi rahakotti. Esko r\u00f5hutab sarnaselt paljude majandusanal\u00fc\u00fctikutega, et odava allhanke aeg on Eesti jaoks l\u00e4bi.<\/p>\n\n\n\n

Praeguste kaitset\u00f6\u00f6stuse arendamise juttude taustal v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da mulje, nagu oleks s\u00f5jaolukord pannud ettev\u00f5tted ja teadlased rohkem koost\u00f6\u00f6d tegema, kuid Esko s\u00f5nul on lugu keerulisem. Valitsev \u00fcldine ebakindlus, ebam\u00e4\u00e4rasus kapitaliturgudel, raha k\u00e4ttesaadavuse raskused ja tarbija v\u00e4hene teadlikkus on viinud selleni, et 2024.\u00a0aastal oli \u00fclikooli ettev\u00f5tluslepingute maht neli korda v\u00e4iksem kui s\u00f5jaeelsel ajal. Praeguseks on suurem osa sellest taastunud, kuid kriisieelsele tasemele ei ole veel j\u00f5utud.<\/p>\n\n\n\n

\n

Aastaks 2035 v\u00f5iks Tartu \u00dclikoolil ka \u00fckssarvikuid juba olla. Ja miks mitte? Eestist on seni v\u00f5rsunud k\u00fcmme \u00fckssarvikut ning miljoni elaniku kohta arvestades oleme sellega Euroopa liidrid.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Euroopa \u00fclikoolide hargettev\u00f5tteid k\u00e4sitlevas edetabelis on 200\u00a0esimese seas ainult kolm Ida-Euroopa \u00fclikooli: Tartu \u00dclikool ja Tallinna Tehnika\u00fclikool Eestist ning AGH \u00dclikool Poolast. Seegi n\u00e4itab meie teaduse k\u00f5rget taset\u00a0\u2013 Eesti teadus on muide oma m\u00f5jukuse suhtarvult maailmas kolmandal kohal.<\/p>\n\n\n\n

\u201eOlemegi viimastel aastatel fookusesse seadnud hargettev\u00f5tted ja uusarendajad\u00a0\u2013 teadlaste teadmise v\u00e4\u00e4rindamise\u00a0\u2013, sest see loob \u00fclikooli vaates palju rohkem v\u00e4\u00e4rtust,\u201c selgitab Esko paremusj\u00e4rjestuses 103.\u00a0koha toonud sammu. \u201eJust teaduse v\u00f5imestamine on \u00fcks \u00fclikooli olulisi rolle.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Edetabeli k\u00f5rge koha saavutamisel oli Esko s\u00f5nul salarelvaks varahaldusettev\u00f5te UniTartu Ventures, mille kaudu aidatakse teadlastel ja ka \u00fcli\u00f5pilastel ettev\u00f5tlusega alustada, vahendatakse loodavatesse iduettev\u00f5tetesse \u00fclikoolile kuuluvat intellektuaalomandit ning otsitakse rahastajaid ja \u00e4ripartnereid.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks varahaldusettev\u00f5tte eelistest on see, et investoril on kindel partner, kellega suhelda, ning olemas on l\u00e4bim\u00f5eldud ja turuloogikast l\u00e4htuv tegevusraamistik. \u201eSuhtlus on kiire, professionaalne ning tulemuslik,\u201c kinnitab Esko, kes on arendusprorektorina ettev\u00f5tte n\u00f5ukogu esimees. Kuigi tegemist ei ole maailmaime v\u00f5i erilise leiutisega, on see ometi Eesti \u00fclikoolide ainus selline firma.<\/p>\n\n\n\n

\u00dckssarviku ootuses<\/strong><\/p>\n\n\n\n

M\u00f5nes vallas luuakse juba teadust\u00f6\u00f6 k\u00e4igus 70%\u00a0lisandv\u00e4\u00e4rtusest ning sellisel juhul on m\u00f5istlik see teadmus m\u00f5nele teenusettev\u00f5ttele litsentseerida v\u00f5i patent maha m\u00fc\u00fca. On aga valdkondi, kus suurem osa v\u00e4\u00e4rtusest tekib alles siis, kui teadust\u00f6\u00f6 tulemusest saab toode\u00a0\u2013 selle parim n\u00e4ide on ravimiarendus. Sel juhul on m\u00f5istlik viia \u00fclikoolis loodud teadmised edasi arendusettev\u00f5ttesse, kus v\u00e4\u00e4rtus kujuneb hilisemates katse- ja arendusfaasides.<\/p>\n\n\n\n

Varahaldusfirma mudeli kohaselt v\u00f5tab \u00fclikool ettev\u00f5tmisest 4\u201310% osaluse, \u00fclej\u00e4\u00e4nu kuulub investoritele. Kui k\u00fcmne aasta p\u00e4rast on ettev\u00f5tte v\u00e4\u00e4rtus kerkinud n\u00e4iteks 100\u00a0miljoni euroni, on \u00fclikooli osaluse v\u00e4\u00e4rtus v\u00e4hemalt neli miljonit eurot.<\/p>\n\n\n\n

\u201eAastaks 2035 v\u00f5iks Tartu \u00dclikoolil ka \u00fckssarvikuid juba olla, \u00fcks ikka,\u201c \u00fctleb Esko. Ja miks mitte? Eestist on seni v\u00f5rsunud k\u00fcmme \u00fckssarvikut ning miljoni elaniku kohta arvestades oleme sellega Euroopa liidrid.<\/p>\n\n\n\n

\n

\u00dclikoolid peaksid ettev\u00f5tluse arendamisel esmalt kaaluma, kas neil on innovatsiooniks piisavalt inimesi, rahastust ja teadusmahuka toote arendamise v\u00f5imet.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Samas r\u00f5hutab arendusprorektor, et see protsess on pikk. Selleks, et v\u00f5iks s\u00fcndida \u00fcks saja miljoni v\u00f5i isegi \u00fche miljardi eurose v\u00e4\u00e4rtusega teadusmahukas ettev\u00f5te, tuleb \u00fcldiselt teha esmalt k\u00fcmme aastat alusteadust ning seej\u00e4rel kulub veel k\u00fcmme aastat, et kasvatada teadmusest toode.<\/p>\n\n\n\n

\u201eViimasel ajal on tekkinud ootus, et t\u00f6\u00f6stus s\u00fcnnib nipsust: paned inimesed kokku, tootlikkus kasvab viis korda ja \u00f5itseng on kohal. P\u00e4ris nii ei ole,\u201c \u00fctleb Esko. Tema hinnangul peaksid \u00fclikoolid ettev\u00f5tluse arendamisel esmalt kaaluma, kas neil on innovatsiooniks piisavalt inimesi, rahastust ja teadusmahuka toote arendamise v\u00f5imet.<\/p>\n\n\n\n

Rohkem eraraha teadusesse<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Praegu hoolitseb UniTartu Ventures viie ettev\u00f5tte k\u00e4ek\u00e4igu eest. Selle aasta jooksul v\u00f5iks Esko s\u00f5nul lisanduda veel kuni viis uut. \u201eSee oleks v\u00e4ga tugev tulemus, kui portfell kasvaks viie uue ettev\u00f5tte v\u00f5rra aastas,\u201c arvab Esko. N\u00e4iteks Soome, Rootsi ja Hollandi \u00fclikoolidel tekib aastas viis kuni k\u00fcmme edukat hargettev\u00f5tet.<\/p>\n\n\n\n

Eesti oludes on eraraha kaasamine hargettev\u00f5tetesse keerukas, sest investoritel pole sageli teadmist, kuidas neisse investeerida ja neid aidata, aga teiselt poolt ka kontrollida, et tegemist ei oleks aferistliku ettev\u00f5tmisega.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMeil puuduvad inimesed, kes oleksid teinud teadust, arendanud seda suurettev\u00f5tetes ning naasnud siis \u00fclikooli, et koos oma andekate doktorantidega seda teekonda korrata,\u201c r\u00e4\u00e4gib Esko.<\/p>\n\n\n\n

Esko soov on n\u00e4ha ka senisest t\u00f5husamat vilistlaste kaasamist. Kuigi suur osa eestlasi on \u00f5ppinud Tartu \u00dclikoolis, ei osata sageli neilt abi k\u00fcsida ega pakkuda ahvatlevat v\u00f5imalust oma aega, oskusi ja vahendeid \u00fclikooli suunata. Ideaalis v\u00f5iks luua \u00fclikooli sihtasutuse alla annetustel p\u00f5hineva fondi, mis toetaks teadust\u00f6\u00f6 tulemuste j\u00f5udmist teadus- ja tehnoloogiamahukasse ettev\u00f5tlusse. Selline fond erineks stipendiumifondidest ning k\u00f5netaks just neid, kes soovivad kaasa aidata teadusest s\u00fcndivale majanduslikule ja \u00fchiskondlikule m\u00f5jule.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

UniTartu Ventures O\u00dc portfell<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

UP Catalyst O\u00dc<\/strong> toodab CO2<\/sub>-st elektrokeemilise l\u00f5hustamise teel s\u00fcsiniknanomaterjale.<\/p>\n\n\n\n

O\u00dc Gearbox Biosciences<\/strong> arendab uudset tehnoloogiat, mis v\u00f5imaldab toota t\u00f6\u00f6stusliku biotehnoloogia abil valke ilma antibiootikume kasutamata.<\/p>\n\n\n\n

Vectiopep O\u00dc<\/strong> arendab uut immuunravil p\u00f5hinevat v\u00e4hiravimeetodit.<\/p>\n\n\n\n

GaltTec O\u00dc<\/strong> arendab ja toodab elektrilisi j\u00f5uallikaid mobiilsetele seadmetele, eelk\u00f5ige droonidele.<\/p>\n\n\n\n

Better Medicine O\u00dc<\/strong> arendab tehisarul p\u00f5hinevat rakendust, mis tuvastab kompuutertomograafia pildil v\u00e4hikolded.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eestis ei ole teaduse ja ettev\u00f5tluse dialoog olnud kunagi nii asjalik kui praegu, \u00fctleb arendusprorektor T\u00f5nu Esko. Ettev\u00f5tlusele m\u00f5tlevad n\u00fc\u00fcd rahvusvaheliselt v\u00e4gagi konkurentsiv\u00f5imelised uurimisr\u00fchmad. T\u00f5nu Esko kirjutuslaual p\u00fc\u00fcab pilku \u00fche pika sarvega pealuu. Ettev\u00f5tlusmaailmas t\u00e4hendab \u00fckssarvik idufirmat, mille v\u00e4\u00e4rtus on …<\/p>\n","protected":false},"author":784,"featured_media":2569,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[48,7],"tags":[],"class_list":["post-2480","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-koostoo","category-varia"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2480","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/784"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2480"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2480\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2483,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2480\/revisions\/2483"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2569"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2480"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2480"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2480"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}