{"id":2456,"date":"2026-01-23T10:37:31","date_gmt":"2026-01-23T08:37:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/?p=2456"},"modified":"2026-01-26T11:22:39","modified_gmt":"2026-01-26T09:22:39","slug":"talis-bachmann-75","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/talis-bachmann-75\/","title":{"rendered":"Talis Bachmann 75"},"content":{"rendered":"<p><strong>25.\u00a0jaanuaril saab 75-aastaseks professor Talis Bachmann, \u00fcks tuntumaid Eesti ps\u00fchholooge ja kognitiivps\u00fchholoogia teadlasi, kelle teadust\u00f6\u00f6 keskmes on olnud inimese visuaalne taju, t\u00e4helepanu, teadvus ja nende neurops\u00fchholoogilised alused. Lisaks on ta andnud oma osa reklaami-, \u00f5igus- ja spordips\u00fchholoogiasse, n\u00e4iteks avaldas 2025.\u00a0aastal uue raamatu \u201eKorvpall ja ps\u00fchholoogia\u201c.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ps\u00fchholoogia\u00f5pingud l\u00f5petas Talis Bachmann Tartu Riiklikus \u00dclikoolis 1974.\u00a0aastal ning j\u00e4tkas neid seej\u00e4rel Moskvas Teaduste Akadeemia ps\u00fchholoogia instituudis ja Moskva Riiklikus \u00dclikoolis, kus kaitses doktorikraadi 1989.\u00a0aastal. Ta uuris v\u00e4ga l\u00fchikese intervalliga \u00fcksteisele j\u00e4rgnevate visuaalsete objektide tajumise seadusp\u00e4rasusi, t\u00f6\u00f6tades v\u00e4lja pertseptiivse retu\u0161eerimise teooria, mis seisneb selles, et \u00fche objekti j\u00e4lg inimese ajus v\u00f5ib olla v\u00f5imenduseks teiste objektide tajule.<\/p>\n\n\n\n<p>Hoolimata sellest, et N\u00f5ukogude Liidust v\u00e4ljaspool oli rahvusvahelisi artikleid ja raamatuid avaldada raske, osutusid need Talise t\u00f6\u00f6d teerajajateks, mis t\u00f5stsid Eesti ps\u00fchholoogia maailmatasemele. Veelgi enam, aktiivne rahvusvaheline tegevus viis selleni, et ta sai esimese eestlasena rahvusvahelise ps\u00fchholoogiaajakirja (Consciousness and Cognition) peatoimetajaks ja on aidanud kujundada kognitiivse ps\u00fchholoogia arengut juba aastak\u00fcmneid.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4ga kaalukad\u00a0\u2013 nii otseselt kui ka kaudselt\u00a0\u2013 on ka tema eestikeelsed raamatud tajups\u00fchholoogiast ja teadvusest, n\u00e4iteks \u201eInformatsioonit\u00f6\u00f6tlus kognitiivses ps\u00fchholoogias\u201c (1984), \u201eImetabane taju\u201c (Bachmann ja Huik, 1989), \u201eT\u00e4helepanu ja teadvus\u201c (Aru ja Bachmann, 2009) jt. Nende raamatute kaudu oleme saanud rikkamaks paljude eestikeelsete taju ja teadvust puudutavate terminite v\u00f5rra. Pealegi on t\u00e4nu temale meil v\u00f5imalik emakeeles lugeda v\u00e4ga spetsiifiliste taju ja teadvuse fenomenide ja teooriate kohta.<\/p>\n\n\n\n<p>Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonnas t\u00f6\u00f6tades avaldas ta lisaks v\u00e4ga populaarsetele \u00fcldps\u00fchholoogia \u00f5pikutele \u201ePs\u00fchholoogia alused\u201c (Bachmann ja Maruste, 2003) ja \u201eReklaamips\u00fchholoogia\u201c (1994), millest on v\u00e4lja antud mitu kordustr\u00fckki, ka \u201ePs\u00fchholoogia. Raamat juristile\u201c (2015), mille abil on \u00f5igusps\u00fchholoogia teadmisi omandanud paljud Eesti juristide lennud.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ik see on saanud v\u00f5imalikuks t\u00e4nu sellele, et Talis Bachmann on loomu poolest pioneer ja kirglik eksperimentaalps\u00fchholoog. Tema laboris sai ps\u00fc\u00fchika, sh valetamise kognitiivsete alusmehhanismide uurimine transkraniaalse magnetstimulatsiooni abil v\u00f5imalikuks juba siis, kui see meetod oli kogu maailmas alles uudne. Selles laboris stimuleeritakse siiani ajukoort nii verbaalselt kui ka reaalselt. Tema \u00fcmber kogunes kognitiivse neurops\u00fchholoogia uurimisr\u00fchm, kellega koos on avaldatud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid t\u00f6id sellest, kuidas subjektiivne kogemus ajus tekib.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcks Talis Bachmanni imetlusv\u00e4\u00e4rseid omadusi on see, kui kergelt tal tekivad lennukad ideed, mis seovad tema teadmised ajust ning taju- ja teadvuseksperimentidest. Viimase aja lennukaimad ideed on rakups\u00fchholoogia uue suuna rajamise artiklis, mis ilmus 2025.\u00a0aastal ps\u00fchholoogia tippajakirjas Trends in Cognitive<em>\u00a0<\/em>Science. Kui neurops\u00fchholoogia \u00fcheks dogmaks oli n\u00e4rviraku pidamine ps\u00fc\u00fchiliste protsesside tekke alus\u00fchikuks, siis Talis Bachmann on koos kolleegidega andnud \u00fche p\u00f5hirollidest n\u00e4rviraku j\u00e4tketele ehk dendriitidele.<\/p>\n\n\n\n<p>Talis Bachmann on kahekordne Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaat sotsiaalteadustes (2001, 2006), sest tema roll on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne nii ainulaadse panuse t\u00f5ttu teadvuse ja taju toimimise rahvusvahelistesse uuringutesse kui ka seet\u00f5ttu, et ta on aidanud kujundada kognitiivps\u00fchholoogia ja teadvuseuuringute traditsiooni Eestis. Tema juhendamisel on \u00fcles kasvanud mitu p\u00f5lvkonda \u00fcli\u00f5pilasi ja noorteadlasi, kes on j\u00e4tkanud uurimist\u00f6\u00f6d nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00d5ppej\u00f5una on ta tuntud s\u00fcsteemse ja n\u00f5udliku, kuid avarat m\u00f5tlemist soodustava l\u00e4henemise poolest. Inimesena teavad tudengid ja kolleegid teda kui muhedat ja s\u00fcdamlikku h\u00e4rrasmeest, kellele meeldib n\u00e4rvi puhata viiulit ja korvpalli m\u00e4ngides.\u00a0<em>N\u00e4htamatu gorilla korvpalliv\u00e4ljakul<\/em>\u00a0on vist \u00fcldse k\u00f5ige tuntum ps\u00fchholoogian\u00e4htus, mis sobib h\u00e4sti iseloomustama ka Talise elukeskset teaduslikku huvi.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>\u00d5nne ja teadlikkust sellest soovivad kolleegid Tartu \u00dclikooli ps\u00fchholoogia instituudist!<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>25.\u00a0jaanuaril saab 75-aastaseks professor Talis Bachmann, \u00fcks tuntumaid Eesti ps\u00fchholooge ja kognitiivps\u00fchholoogia teadlasi, kelle teadust\u00f6\u00f6 keskmes on olnud inimese visuaalne taju, t\u00e4helepanu, teadvus ja nende neurops\u00fchholoogilised alused. Lisaks on ta andnud oma osa reklaami-, \u00f5igus- ja spordips\u00fchholoogiasse, n\u00e4iteks avaldas 2025.\u00a0aastal &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":689,"featured_media":2457,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5,31],"tags":[],"class_list":["post-2456","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-inimesed","category-juubel"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2456","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/689"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2456"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2456\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2459,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2456\/revisions\/2459"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2456"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2456"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2456"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}