{"id":2370,"date":"2024-02-09T07:05:18","date_gmt":"2024-02-09T05:05:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4597\/"},"modified":"2024-02-09T07:05:18","modified_gmt":"2024-02-09T05:05:18","slug":"4597","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4597\/","title":{"rendered":"Elluj\u00e4\u00e4mise kunstid"},"content":{"rendered":"<p><?xml encoding=\"utf-8\" ?><\/p>\n<p><strong>Elluj\u00e4\u00e4mise kunst on hakkamasaamine selles ilmas ja sellel ajal, mis meile on antud. Nii kostavad Jaak Tomberg ja Triinu Laan, kes n\u00f5ustusid kultuuripealinna kunstilise kontseptsiooni teemal teineteisega kirju vahetama ja, v\u00e4he sellest, ka k\u00fclmal talvehommikul l\u00f5kke \u00e4\u00e4res filosofeerima.<\/strong><\/p>\n<p><strong>Jaak:\u00a0<\/strong>Elame heitlikus ja raskesti hoomatavas maailmas, mille tulevikus on raske n\u00e4ha muud kui kriise, katastroofe ja ennustamatuid muutusi. Kusagil ikka veel luurav pandeemia, \u00fchiskonnasisese t\u00fcli \u00e4genemine, ebastabiilsed geopoliitilised olud ning \u00fcha enam tunnetatav \u00f6koloogiline h\u00e4ving on muutnud kriisikogemuse t\u00e4iesti igap\u00e4evaseks ja mitmekihiliseks.<\/p>\n<figure class=\"alignright\"><img width=\"2560\" height=\"1707\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/JaHe_01162420Jaak20ja20Triiu20UT_007-scaled.jpg\" class=\"attachment-5580x3720 size-5580x3720\" alt=\"\" style=\";max-width: 375px\" decoding=\"async\" loading=\"lazy\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/JaHe_01162420Jaak20ja20Triiu20UT_007-scaled.jpg 2560w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/JaHe_01162420Jaak20ja20Triiu20UT_007-1024x683.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/JaHe_01162420Jaak20ja20Triiu20UT_007-1920x1280.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/JaHe_01162420Jaak20ja20Triiu20UT_007-300x200.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/JaHe_01162420Jaak20ja20Triiu20UT_007-768x512.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/JaHe_01162420Jaak20ja20Triiu20UT_007-1536x1024.jpg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/JaHe_01162420Jaak20ja20Triiu20UT_007-2048x1365.jpg 2048w\" sizes=\"auto, (max-width: 2560px) 100vw, 2560px\"><figcaption>\n\n<p>Jaak Tomberg on T\u00dc eesti kirjanduse kaasprofessor, kelle hiljutine monograafia \u201eKuidas t\u00e4ita soovi\u201c k\u00e4sitleb utoopilise kujutlusv\u00f5ime n\u00fc\u00fcdisaegset s(t)aatust. Lisaks kultuuripealinna eriprogrammile kirjandusfestivalil Prima Vista korraldab ta sel kevadel \u00fclikoolis Rahvusvahelise Ulmeuuringute \u00dchingu suurt aastakonverentsi.<\/p>\n<p>Triinu Laan on T\u00dc eetikakeskuse projektijuht, kultuurikorraldaja ja lastekirjanik, kelle kirg on kultuuri- ja kogukonnat\u00f6\u00f6 \u00fchendamine. Kultuuripealinna aastal on tema juhtida Tartu Maailma\u00fclikooli programm L\u00f5una-Eestis. Ta on eest vedanud suuri L\u00f5una-Eesti kultuuriga seotud ettev\u00f5tmisi, n\u00e4iteks v\u00f5rokeelset laulupidu Uma Pido ja muusikalavastust \u201eSuidsusannas\u00fcmfoonia\u201c Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Tema v\u00f5rumaist maagilist realismi t\u00e4is lasteraamat \u201eLuukere Juhani juhtumised\u201c on t\u00f5lgitud mitmesse keelde.<br>\n<\/p><\/figcaption><\/figure>\n<p>Selline olukord v\u00f5ib teha n\u00f5utuks, j\u00f5uetuks ja pidetuks. \u00dcha keerulisem on m\u00f5elda k\u00f5ikeh\u00f5lmavalt. \u00dcha keerulisem on teha pikaajalisi plaane ja neid \u00fcheskoos ellu viia. Ning \u00fcha keerulisem on n\u00e4ha tulevikus alternatiivi sellele, kuhu oleme praeguseks j\u00f5udnud.\u00a0<\/p>\n<p>Kuid just neid oskusi l\u00e4heb elluj\u00e4\u00e4miseks tarvis ja just seda elluj\u00e4\u00e4mine minu jaoks t\u00e4hendab.<\/p>\n<p><strong>Triinu: <\/strong>Elluj\u00e4\u00e4mise kunst on hakkamasaamine selles ilmas ja sellel ajal, mis meile on antud. Sellesama kunsti j\u00fcngrid on ka need endised (ja tegelikult praegusedki) patsifistid mu tutvusringkonnast, kes astusid kaks aastat tagasi Kaitseliitu ja \u00f5ppisid p\u00fcssi laskma v\u00f5i\u00a0\u00a0drooni lennutama, sest \u201eehk l\u00e4heb vaja\u201c, nagu \u00fctles k\u00fclamees, kui maast surnud varese leidis ja taskusse pistis.<\/p>\n<p>Elluj\u00e4\u00e4mise kunstiga tuleb mulle j\u00e4rgmiseks meelde mu viimatine j\u00f5ulusoov:\u00a0<em>et<\/em>\u00a0mi ei l\u00e4\u00e4ssi h\u00e4\u00e4st elost ullis.\u00a0H\u00e4\u00e4 elo\u00a0ilma t\u00e4nulikkuseta ja elu muutlikkuse tajumiseta on l\u00f5ks. Ja\u00a0h\u00e4\u00e4st elost ullisminek\u00a0seostub mulle otseselt elluj\u00e4\u00e4misoskustest kaugenemisega.<\/p>\n<p><strong>Jaak:\u00a0<\/strong>Aga pealkirjal \u201eElluj\u00e4\u00e4mise kunstid\u201c on teinegi pool \u2013 kunstid. Nendes n\u00e4en ma terendamas v\u00f5tit v\u00f5i vastust probleemile, mille elluj\u00e4\u00e4mine p\u00fcstitab. Just kunstid aitavad mis tahes vormis alternatiive kujutleda, tegelikkust v\u00e4rske pilguga vaadata, tunda \u00e4ra seda, mis muidu j\u00e4\u00e4b m\u00e4rkamatuks.<\/p>\n<p>Igap\u00e4evaelus on keeruline m\u00f5elda loovalt just seep\u00e4rast, et v\u00f5tame liiga paljusid asju endastm\u00f5istetava v\u00f5i paratamatuna. Kunst aitab meil \u00e4ra tunda, et paljugi sellest, mis tundub paratamatus, v\u00f5ib tegelikult olla muudetav. Kunst ei muuda maailma otsejoones ja vahetult, k\u00fcll aga muudab vaikimisi viise, kuidas meil on maailmas v\u00f5imalik tunda, m\u00f5elda, \u00f6elda ja teha. Sellest meeleteisendusest algab leidlikkus.<\/p>\n<p><strong>Triinu:\u00a0<\/strong>Just, \u201ekunst p\u00e4\u00e4stab maailma\u201c ei ole paljas s\u00f5nak\u00f5lks. Enesestm\u00f5istetavus ja mugavus, mis ei luba maailma toimimisviise kahtluse alla seada, hoiavad meid elluj\u00e4\u00e4misest eemal.<\/p>\n<p>Kultuuripealinna liikumine on oma keskkonnahoidliku kultuurikorralduse ideega muutustele kaasa aidanud. N\u00e4iteks \u00fchekordselt kasutatava maailma seljataha j\u00e4tmine \u2013 ka see on osa elluj\u00e4\u00e4misest.\u00a0<\/p>\n<p>\u00d5igupoolest me alles olime seal, kus laulupeol l\u00fcrpisid k\u00f5ik suppi plekkn\u00f5udest, mida kohapeal pesti. Siis tulid vabariik ja turumajandus ning t\u00f5id kaasa mugava \u201e\u00fchekordse\u201c elu, mida n\u00fc\u00fcd pikalt saata tundub keeruline ja ebamugav.\u00a0<\/p>\n<p>Ent elluj\u00e4\u00e4mine taandub l\u00f5puks aegan\u00f5udvasse lihtsusse: oma k\u00e4tega asjade tegemisse, parandamisse, pesemisse.<\/p>\n<p><strong>Kasu \u00fclikoolile<\/strong><\/p>\n<p><strong>Jaak:<\/strong>\u00a0Akadeemiline s\u00fcvateadmine ei peaks j\u00e4\u00e4ma ainult \u00fclikooliseinte vahele. Selle teadmise kasutamine laiemale avalikkusele m\u00f5eldud kultuuris\u00fcndmuste korraldamiseks tekitab v\u00e4ga huvitavat s\u00fcnergiat.\u00a0<\/p>\n<p><strong>Triinu:\u00a0<\/strong>Kultuuripealinna aasta toob Tartusse ja L\u00f5una-Eestisse t\u00e4helepanu ja oleks \u00fctlemata narr, kui \u00fclikoolil kultuuripealinna aasta juures mingit rolli ei oleks. \u00dclikooli huvi on viia \u00fclikooli ja teadlasi inimestele l\u00e4hemale.\u00a0<\/p>\n<p>Kogukondade soov on saada juurde teadmisi parema tuleviku ja elluj\u00e4\u00e4mise nimel. Meie programmis on h\u00e4id n\u00e4iteid, kus teadus teenib \u00fchiskonda arusaadavalt ja lihtsalt. Teadlastel on pakkuda elluj\u00e4\u00e4mise lahendusi, aga sama palju [on pakkuda] ka L\u00f5una-Eesti kogukondadel.<\/p>\n<p><strong>Jaak:\u00a0<\/strong>Teadlastele annab see haruldase koost\u00f6\u00f6kogemuse v\u00e4ljal, millega neil muidu poleks sedav\u00f5rd tugevat kokkupuudet. Kokkupuutest s\u00fcnnib loov s\u00fcnergia, mis avaldub hiljem ka teadlaste igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 tulemustes.\u00a0<\/p>\n<p><strong>Isiklik kogemus<\/strong><\/p>\n<p><strong>Jaak:\u00a0<\/strong>Valdav osa kultuuripealinna ettev\u00f5tmistest s\u00fcnnib koost\u00f6\u00f6s. K\u00fcllap see on ka \u00fcks p\u00f5hjusi, miks korraldust\u00f6\u00f6 ette v\u00f5tsin: et proovida, kas utoopiatest r\u00e4\u00e4kivat festivali saab korraldada utoopilises vaimus.<\/p>\n<p><strong>Triinu:\u00a0<\/strong>Enim teeb mu s\u00fcdame soojaks see, et t\u00e4nu kultuuripealinnale saab L\u00f5una-Eesti tervikuna l\u00f5puks ometi ka positiivset t\u00e4helepanu. Kuvand t\u00f5rksast, rumalast ja haigest l\u00f5unaeestlasest on viimastel aegadel uudistes sageli esiplaanil. Minu l\u00f5unaeestlased on elluj\u00e4\u00e4mise kunste meisterlikult valdavad nutikad ja ehk liigagi altruistlikud elu\u017eongl\u00f6\u00f6rid.<\/p>\n<p>Kultuuripealinna liikumine on toonud juurde suhtlust \u00fcle omavalitsus- ja maakonnapiiride. On t\u00f5esti kirgastav teada nii seda, mida nutikat on teised v\u00e4lja m\u00f5elnud, kui ka seda, et mujalgi sipeldakse samasuguses rahapuuduses ja kultuuri kokkut\u00f5mbumises.<\/p>\n<p>Vahem\u00e4rkusena: kuskil kaugel ja k\u00f5rgel on selgeks \u00f5pitud v\u00f5lus\u00f5na\u00a0kogukond\u00a0ja seda kasutatakse nii usinalt, et kogukondadel endil on sageli oksemaik suus. Kuid paremat teed kahanevas Eestis ellu j\u00e4\u00e4da kui kogukondlik suhtlus ja usaldus ei ole v\u00e4lja m\u00f5eldud.\u00a0<\/p>\n<p>Veel olen m\u00e4rganud teatavat dissonantsi Tartu 2024\u00a0<em>start-up<\/em>\u2019iliku vaimu ja oma p\u00f5hit\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt kultuuri arendavate L\u00f5una-Eesti kogukonnaliikmete vahel. Kellade ja viledega hoogsalt liikuv sihtasutus m\u00f5jub l\u00f5unaeestlastele m\u00f5nikord v\u00f5\u00f5ralt ja \u00fclej\u00f5uk\u00e4ivalt \u2013 mida enam on vabatahtlikult panustajaid, seda kurnavamalt see p\u00f5hjalik kaasamine v\u00f5ib m\u00f5juda. Edukamad on projektid, kus v\u00e4hem glamuurse t\u00f6\u00f6 v\u00f5tab enda peale m\u00f5ni kinnimakstud t\u00f6\u00f6ajaga tegelane.<\/p>\n<p>Tartu 2024 poolt tekitatud suhtlus ja infovahetus v\u00f5iksid j\u00e4tkuda ka p\u00e4rast selle aasta l\u00f5ppu. Aga kes v\u00f5tab \u00fcle koordineeriva rolli? Ja kas see \u00fcldse toimib, kui puudub praegune motivaator \u2013 kultuuripealinna aasta?<\/p>\n<hr>\n<p><span style=\"font-size:22px;\"><strong>Mida teeb kultuuripealinna aastal Jaak?<\/strong><\/span><\/p>\n<p><strong>Jaak Tomberg:\u00a0<\/strong>Mina kureerin 6.\u201312. maini toimuval\u00a0<a href=\"https:\/\/kirjandusfestival.tartu.ee\/projektid\/kirjandusfestival-prima-vista-2024\/\">kirjandusfestivalil Prima Vista<\/a>\u00a0kultuuripealinna eriprogrammi. Festivali t\u00e4navune teema on \u201eParemad ja halvemad tulevikud\u201d; \u00fcles astuvad eri maade kirjanikud, kunstnikud, akadeemikud ja kultuurihuvilised, et m\u00f5testada tulevikuga seotud hirme ja lootusi.<\/p>\n<p>Eriprogrammi pea\u00fcritusel, futuroloogilisel kongressil astub publiku ette k\u00fcmme rahvusvaheliselt tuntud v\u00f5i tunnustatud kirjanikku, kes r\u00e4\u00e4givad enese loomingu p\u00f5hjal oma suhtest tulevikku.<\/p>\n<p>Tartu Elektriteatris linastub esinduslik Ida-Euroopa ulmefilmide programm\u00a0<a href=\"https:\/\/kirjandusfestival.tartu.ee\/en\/projects\/9248-2\/\">\u201eStalking Eastern Europe\u201c<\/a>, mis annab tulevikusuunalisele kujutlust\u00f6\u00f6le omamoodi ajaloolise ja regionaalse tausta.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/kirjandusfestival.tartu.ee\/projektid\/too-kaasa-oma-utoopia\/\">\u201eToo kaasa oma utoopia\u201c<\/a>\u00a0on projekt, mis toob koost\u00f6\u00f6s UNESCO kirjanduslinna Tartuga siia viis kirjanikku teistest kirjanduslinnadest. Nad veedavad festivali eel kuu aega Tartus residentuuris ja teevad koost\u00f6\u00f6d m\u00f5ne kohaliku kunstnikuga, et maikuuks s\u00fcnniks Prima Vistale viis uut s\u00f5nakunsti, teisi kunstivaldkondi ja linnakeskkonda \u00fchendavat utoopilist v\u00f5i d\u00fcstoopilist teost.<\/p>\n<p>Koost\u00f6\u00f6s T\u00dc semiootika osakonnaga elatakse\u00a0<a href=\"https:\/\/www.serake.ut.ee\/ellujaamise-poeetika\/\">\u201eElluj\u00e4\u00e4mise poeetika\u201c<\/a>\u00a0\u00a0raames sisse v\u00e4ljasuremisohus liikide omailmadesse ning luuakse nende p\u00f5hjal kunsti ja kirjandust. \u201eKuidas kirjutada headust\u201c saadab koost\u00f6\u00f6s V\u00e4rske R\u00f5huga k\u00fcmmekond noort autorit pooleks aastaks Tartu ja L\u00f5una-Eesti heategevuslikesse ettev\u00f5tmistesse, nende tekstide p\u00f5hjal ilmub ajakirja erinumber.<\/p>\n<hr>\n<p><span style=\"font-size:22px;\"><strong>Mida teeb kultuuripealinna aastal Triinu?<\/strong><\/span><\/p>\n<p><strong>Triinu Laan:<\/strong>\u00a0Vean\u00a0<a href=\"https:\/\/tartumaailmaylikool.ut.ee\/\">Tartu Maailma\u00fclikooliks<\/a>\u00a0nimetatavat ettev\u00f5tmist. Maailma\u00fclikooli peamine m\u00f5te on viia kokku L\u00f5una-Eesti kogukondi ja teadlasi teemadel, mis kogukondi huvitavad. Lisaks iga kogukonna oma teemale on alati jutuks v\u00e4\u00e4rtused ja kogukonna toimimine.<\/p>\n<p>Alustasime ideekorjega juba 2022. aastal. Meie partnerid on\u00a0<a href=\"https:\/\/eetikakeskus.ut.ee\/et\/sisu\/kogukonnad\">13 kogukonda<\/a>, kelle juures toimub kogukonnaakadeemiaid, festivale, konverentse, m\u00f5ttetalguid, dialoogi\u00f5htuid \u2013 formaat on vaba ja s\u00f5ltub kogukonna soovidest ja v\u00f5imalustest. Selle aasta\u00a0<a href=\"https:\/\/eetikakeskus.ut.ee\/et\/tartu-maailmaulikooli-programm\">programm<\/a>\u00a0on t\u00e4is seinast-seina-teemak\u00e4sitlusi: intellektipuudega inimene \u00fchiskonnas ja t\u00f6\u00f6elus, \u00fcksildus \u00fchiskonnas, avatud dialoog kogukonnas, uustekkelised kogukonnad, roheinnovatsioon, tegelik lapses\u00f5bralikkus \u2026<\/p>\n<p>Minu varasem tegevus kultuurikorraldajana viis mind samuti \u00fcle kogu L\u00f5una-Eesti, nii et tegutsen enda jaoks tuttavas piirkonnas. \u00dches p\u00e4\u00e4ltn\u00e4ha harilikus kohalikus inimeses kuskil L\u00f5una-Eestis peitub palju \u2013 tema ongi see elluj\u00e4\u00e4ja, kellele saame meie \u00fclikooli poolt abiks olla.<\/p>\n<hr>\n<p><span style=\"font-size:22px;\"><strong>Jaak ja Triinu soovitavad<\/strong><\/span><\/p>\n<p><strong>Jaak Tomberg:\u00a0<\/strong>Tartu 2024 programmist soovitaksin n\u00e4ituste sarja \u201eS\u00fcrrealism 100\u201c. Tartu Kunstimuuseum ja Eesti Rahva Muuseum t\u00e4histavad 2024. aastal s\u00fcrrealismi manifesti 100.\u00a0aastap\u00e4eva. S\u00fcrrealismis on olulisel kohal ebareaalsus, unen\u00e4od, hallutsinatsioonid ja patoloogilised seisundid. \u201eS\u00fcrrealism 100\u201c m\u00f5testab neid n\u00e4htusi t\u00e4nap\u00e4evases v\u00f5tmes.\u00a0<\/p>\n<p><strong>Triinu Laan:\u00a0<\/strong>Kiigata v\u00f5iks veel kaht \u00fclikooliga seotud suurprojekti: Elluj\u00e4\u00e4mise Kunstide loodusloovusfestivali, mida veavad T\u00dc loodusmuuseum ja botaanikaaed ning mille raames toimub semiootika osakonna konverents \u201eV\u00e4ljasuremise j\u00e4ljed: liigikadu, solastalgia ja taastumise semiootika\u201c, ning \u00fclikooli muuseumi projekti \u201eToomem\u00e4e -taasavamine\u201c. \u00dclikooliga on kultuuriakadeemia kaudu tihedalt seotud Viljandi p\u00e4randusfestival. L\u00f5unaeestlasena ei tahaks puududa festivalilt \u201eAigu om!\u201c Viitinas. \u201ePeaasi ajab naerma\u201c ja \u201ePeedist pesumasin\u201c on \u00fched mu lemmikud; \u201eP\u00e4rt &amp; H\u00e4ndel\u201c Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Concerto Copenhageni esituses on kontsert, mida isiklikult ei sooviks vahele j\u00e4tta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Elluj\u00e4\u00e4mise kunst on hakkamasaamine selles ilmas ja sellel ajal, mis meile on antud. Nii kostavad Jaak Tomberg ja Triinu Laan, kes n\u00f5ustusid kultuuripealinna kunstilise kontseptsiooni teemal teineteisega kirju vahetama ja, v\u00e4he sellest, ka k\u00fclmal talvehommikul l\u00f5kke \u00e4\u00e4res filosofeerima. Jaak:\u00a0Elame heitlikus &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2368,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[],"class_list":["post-2370","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-dialoog"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2370","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2370"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2370\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2368"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2370"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2370"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2370"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}