<\/p>\n
Kuidas l\u00e4heb kaks aastat p\u00e4rast t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algust neil Narva kolled\u017eis \u00f5ppivatel Ukraina noortel, kellest Universitas Tartuensis veidi \u00fcle aasta tagasi kirjutas?<\/strong><\/p>\n 24. veebruaril 2022, kui Vladimir Putin alustas Ukraina vastu t\u00e4iem\u00f5\u00f5dulist s\u00f5da, olid nad 16-aastased. \u00d5ppisid keskkooli viimases klassis Ukraina eri linnades.\u00a0<\/p>\n Esimeste s\u00f5jakuude jooksul j\u00f5udsid need neli noort Eestisse ja n\u00fc\u00fcd on nad Tartu \u00dclikooli Narva kolled\u017ei tudengid. Sviatoslav Baryshpol, Matvii Burchak ja Andrii Stakhov \u00f5pivad infotehnoloogiat, Maria Noskost saab keele\u00f5petaja.<\/p>\n Semestri viimase eksami eel kohtusid nad uuesti Universitas Tartuensisega, et r\u00e4\u00e4kida, kuidas neil vahepeal l\u00e4inud on.<\/p>\n Maria lugu<\/strong><\/p>\n Maria pere elas s\u00f5ja puhkemisel Hersoni oblastis Nova Kahhovkas. Linn langes esimesel s\u00f5jap\u00e4eval Vene okupatsiooni alla. Pere kasutas vahendajaid, et p\u00e4\u00e4seda \u00fcle rinde Ukraina poolele. Edasi s\u00f5itsid nad Eestisse, kus olid juba tuttavad ees, nende juures leidsid esimese pelgupaiga. Tulid kuuekesi: Maria, ema, kaks \u00f5de, vend ja \u00f5e peigmees.<\/p>\n 6. juunil 2023 sai Maria 18 aastat vanaks. Samal p\u00e4eval rullus \u00fcle maailma uudis, et venelased on lasknud \u00f5hku Dnepri j\u00f5ele ehitatud Nova Kahhovka h\u00fcdroelektrijaama tammi. Hersoni kuberner hoiatas, et m\u00f5ne tunni jooksul t\u00f5useb vesi kriitilise tasemeni.<\/p>\n See s\u00fcnnip\u00e4ev j\u00e4\u00e4b Mariale igavesti m\u00e4llu. \u201eSee oli \u00f5udne,\u201c kirjeldab ta hetke, kui tammi \u00f5hkimise uudis temani j\u00f5udis.<\/p>\n Kui palju kordi oli ta sel tammil s\u00f5pradega jalutanud! Lastena joosti tihti v\u00f5idu, kes j\u00f5uab esimesena tammile.<\/p>\n Nova Kahhovkas oli v\u00e4ike loomaaed.<\/p>\n \u201eMa ei pea vist \u00fctlema \u2026 saate ise aru.\u201c\u00a0<\/p>\n N\u00fc\u00fcd pole Nova Kahhovkas tema sugulastest-tuttavatest enam kedagi. K\u00f5ik on laiali m\u00f6\u00f6da Euroopat: Taanis, Saksamaal, Poolas.<\/p>\n M\u00f5ned s\u00f5brad on j\u00e4\u00e4nud Ukrainasse, aga kolinud ohutumasse Odessasse. Nad \u00f5pivad \u00fclikoolis, aga veebi teel. K\u00f5igi klassikaaslastega pole enam \u00f5nnestunud sidet pidada.<\/p>\n Nova Kahhovkas on palju r\u00fc\u00fcstatud, majade aknad sisse pekstud. Maria \u00f5e korter h\u00e4vis raketitabamuse tagaj\u00e4rjel juba enne, kui pere suuna Eestisse v\u00f5ttis.<\/p>\n Maria enda kodu Nova Kahhovkas \u2026 M\u00f5ni p\u00e4ev p\u00e4rast uut aastat tuli Ukrainast k\u00f5ne.<\/p>\n \u201eMa ei tea, kuidas inimesed meie telefoninumbri leidsid. Nad \u00fctlesid, et korteril on aknad l\u00f5hutud, uks maha murtud, k\u00f5ik v\u00e4hegi v\u00e4\u00e4rtuslik minema tassitud. Midagi pole enam alles.\u201c<\/p>\n N\u00fc\u00fcd p\u00fc\u00fcavad nad leida kedagi, kes oleks n\u00f5us minema ja aknad-uksed kinni katma. Talv, kuigi palju leebem kui Eesti oma, on sealgi.<\/p>\n M\u00f5ni Maria klassikaaslane \u00f5pib Soomes inglise keeles ja on juba \u00fclikooli teisel kursusel.<\/p>\n \u201eMeie \u00f5ppisime esimese aasta intensiivselt eesti keelt,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta. See t\u00e4hendab, et n\u00fc\u00fcdseks on ta l\u00f5petanud Narvas esimese p\u00e4ris \u00f5ppeaasta esimese semestri.<\/p>\n \u201eMina v\u00f5in \u00f6elda, et mu elu toimib. \u00d5pin kolled\u017eis, mul on, millega tegeleda, see aitab fookust hoida.\u201c<\/p>\n Ta m\u00f5tleb murega ema peale. Ema oli Nova Kahhovkas m\u00fc\u00fcja, terve elu selles linnas elanud, seal olid tema s\u00f5brad ja tuttavad.<\/p>\n See k\u00f5ik l\u00f5igati l\u00e4bi.<\/p>\n Ema elab n\u00fc\u00fcd Tallinnas, on k\u00e4inud eesti keele kursustel, aga ainu\u00fcksi vanuse t\u00f5ttu ei j\u00e4\u00e4 uus ja v\u00f5\u00f5ras keel nii kergesti k\u00fclge. Maria, kes ise \u00f5pib keele\u00f5petajaks, vaatab ema -\u00f5pinguid kriitilise pilguga: tunnid on enamasti veebis, praktikat pole. Sellest on v\u00e4he tolku.<\/p>\n Ema pole Eestis saanud m\u00fc\u00fcjaametit j\u00e4tkata, aga ta pingutab. K\u00e4ib restoranis koristajaks, abit\u00f6\u00f6liseks. \u201eT\u00f6\u00f6ks on seda raske nimetada, teda v\u00f5idakse kutsuda neljal p\u00e4eval n\u00e4dalas, aga ka ainult paariks p\u00e4evaks. Mingit stabiilsust pole.\u201c<\/p>\n Maria \u00fctleb, et selliseid nagu tema ema on palju.<\/p>\n Ta ise p\u00fc\u00fcab v\u00f5imalikult h\u00e4sti \u00f5ppida. On taotlenud kolme stipendiumi ja k\u00f5ik need ka saanud. \u201eMa pean \u00f5ppimisega v\u00e4ga pingutama, et olla emast majanduslikult s\u00f5ltumatu. Siiani olen ise hakkama saanud.\u201c<\/p>\n Sviatoslavi lugu<\/strong><\/p>\n Sviatoslav elas Kiievis. Eestisse p\u00f5genesid nad autoga s\u00f5ja teisel kuul. Praegu on isa ja ema Kiievis. Isa ei saakski riigist lahkuda, sest on s\u00f5jav\u00e4ekohustuslane.<\/p>\n Sviatoslavil on seljas lumivalge s\u00e4rk, mille rinnal Ukraina rahvuslik tikand. Ta tunnistab, et on natuke n\u00e4rvis eelseisva matemaatilise anal\u00fc\u00fcsi eksami p\u00e4rast ja v\u00f5ttis \u00f6\u00f6sel unetundidest \u00f5ppimiseks lisa.<\/p>\n S\u00f5jauudiseid j\u00e4lgib ta pidevalt ja kanaleid on palju.<\/p>\n \u201eMa tahaks n\u00e4ha vanu tuttavaid kohti, kuidas nad on muutunud.\u201c\u00a0<\/p>\n Sviatoslav r\u00e4\u00e4gib, kuidas Venemaa tulistas hiljaaegu \u00fclehelikiirusega rakettidega Kin\u017eal Kiievit. \u00d5hut\u00f5rje lasi raketi alla, t\u00fckid langesid piirkonda, kus Sviatoslav koolis k\u00e4is. Samal p\u00e4eval sai raketitabamuse see Kiievi rajoon, kus ta viimased kaks aastat enne Eestisse tulekut oli elanud.<\/p>\n \u201eMa vaatan palju Telegrami, aga varem polnud tuttavaid kante n\u00e4inud,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n Ukrainas soovitatavad v\u00f5imud inimestel raketir\u00fcnnakuid, -tabamusi ega -\u00fclelende mitte filmida. Seda tehakse sellegipoolest. Sotsiaalmeedias levivad need videod kulutulena ja venelased korjavad neid oma kanalitesse \u00fcles.<\/p>\n Sviatoslav \u00e4rritus, kui siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets teatas, et Eesti v\u00f5ib k\u00f5ik Ukraina s\u00f5jav\u00e4ekohustusega mehed riigist v\u00e4lja saata. Ja siis j\u00e4rgmises s\u00f5numis \u00fctles, et ikka ei v\u00f5i.<\/p>\n \u201eSee tekitas n\u00e4rvilise olukorra. Mis minu haridusest siis saab?\u201c<\/p>\n Keegi neist neljast pole p\u00e4rast s\u00f5ja eest pagemist Ukrainas k\u00e4inud. Noormeestel on k\u00f5rgkoolis \u00f5ppimise t\u00f5ttu armeest ajapikendus, aga sellegipoolest poleks neil praegu v\u00f5imalik Ukrainasse s\u00f5ita, sest mobilisatsiooniealistena ei saaks nad sealt enam lahkuda. Rindele v\u00f5etakse mehi alates 27. eluaastast, seega peaks nad Ukrainasse minnes leppima, et Narvas j\u00e4\u00e4b kool pooleli, aga rindele ka veel hulk aastaid ei lasta.<\/p>\n Andrii lugu<\/strong><\/p>\n Andrii tuli Tallinna reisibussiga. Tema pere elab Kiievis.<\/p>\n \u201eKiievis on k\u00f5ik h\u00e4sti,\u201c on Andrii n\u00e4ol r\u00f5\u00f5mus ilme. \u201eV\u00e4lja arvatud siis, kui Venemaa r\u00fcndab rakettidega.\u201c\u00a0Komandanditund oli seal varem \u00fcheteistk\u00fcmnest \u00f5htul kuueni hommikul, n\u00fc\u00fcd on veidi l\u00fchem, s\u00fcda\u00f6\u00f6st kella viieni.<\/p>\n Andrii ema t\u00f6\u00f6tab Kiievis kinnisvaramaaklerina. Kui algas s\u00f5da, kadus t\u00f6\u00f6 nagu noaga l\u00f5igatult. N\u00fc\u00fcd aga on turg kosunud, on j\u00e4lle inimesi, kes tahavad s\u00f5divas riigis endale korteri v\u00f5i maja osta. Isegi hinnad on j\u00e4lle natuke t\u00f5usule p\u00f6\u00f6ranud.<\/p>\n Andrii meenutab, kuidas eelmisel aastal p\u00e4rast eesti keele intensiiv\u00f5pet suvevaheajale minnes polnud tal eesti keelt vaja r\u00e4\u00e4kida. S\u00f5itis s\u00f5pradega Eestis ringi, k\u00e4is Valgas ja Haapsalus, aga s\u00fcgisel kooli tagasi tulles tundis, et eesti keelega l\u00e4heb raskeks. Kulus paar kuud, enne kui keeleoskus hakkas tagasi tulema.<\/p>\n Olgu vahem\u00e4rkusena \u00f6eldud, et intervjuud alustame k\u00f5ik eesti keeles, kuid detailsema vestluse nimel lepime kokku, et j\u00e4tkame vene keeles, sest autor ukraina keelt ei valda.<\/p>\n Matvii lugu<\/strong><\/p>\n S\u00f5ja kolmandal n\u00e4dalal \u00e4rkas Matvii oma kodus Dnipros klaasikilde t\u00e4is toas. Kvartalis oli toimunud plahvatus. Tema pere ja k\u00f5ik sugulased on siiani Dnipros.<\/p>\n \u201eMu vanem vend on 26, ta on s\u00f5jav\u00e4ekohustuslane ega saa Ukrainast v\u00e4lja s\u00f5ita,\u201c \u00fctleb Matvii.\u00a0<\/p>\n Dnipro pole rindest kaugel ja linnas on palju neid, kes on p\u00f5genenud venelaste poolt okupeeritud aladelt.<\/p>\n Inimene harjub k\u00f5igega, isegi s\u00f5jaga. Nii ruttu. Vahel lendavad raketid, on \u00f5huh\u00e4ire \u2013 see on harjumusp\u00e4rane.<\/p>\n \u201eSa v\u00f5id minna teatrisse. Kui etenduse ajal tuleb \u00f5huh\u00e4ire, siis l\u00e4hed varjendisse. Inimesed v\u00f5tavad seda rahulikult.\u201c<\/p>\n \u00dcks Matvii tuttav sai rindel raskelt haavata, elu muutus j\u00e4\u00e4davalt. Seda kurbust ei saa ta kuidagi hingelt \u00e4ra.Ta m\u00f5tleb pingsalt sellele, kuidas s\u00f5ja n\u00e4gu muutub. Mis saab, kui l\u00e4\u00e4neriigid t\u00e4idavad lubaduse ja Ukraina saab kasutada h\u00e4vituslennukeid F-16?<\/p>\n Ta m\u00f5tleb ka sellele, mis saab p\u00e4rast s\u00f5da. Loomulikult peab see l\u00f5ppema Ukraina v\u00f5iduga, teist vastuv\u00f5etavat varianti ei ole.<\/p>\n Kui Ukraina peaks kaotama, siis on see s\u00f5num, et Venemaa v\u00f5ib iga\u00fchele kallale tungida, vallutada alasid ja \u00f6elda, et need kuuluvad talle.<\/p>\n Juba 2014. aastast on Venemaa Donetski ja Luganski oblastisse asustanud venelasi, kelle \u00fclesanne on toetada Putinit. \u00d5petaja teenib seal viis korda rohkem kui Venemaal.<\/p>\n Mida nende inimestega teha, kui s\u00f5da on l\u00e4bi?<\/p>\n Kuid Matvii ei m\u00f5tle ainult s\u00f5jast. Ta n\u00e4eb tulevikus t\u00f6\u00f6kohta Eesti IT-firmas, aga elukohta Ukrainas.\u00a0<\/p>\n \t\u201eSee t\u00e4hendab, et ma v\u00f5in endale k\u00f5ike lubada.\u201c<\/p>\n Paraku on praegu ka Eesti IT-firmades kehvad ajad. Matvii on viis aastat programmeerinud, tal on oskused, ent kogemusi pole kuskilt v\u00f5tta. Seni on tema kandideerimisavaldused j\u00e4\u00e4nud enamasti vastuseta.<\/p>\n Maria Nosko, Sviatoslav Baryshpol, Andrii Stakhov ja Matvii Burchak elavad olude sunnil ja t\u00e4nu v\u00f5imalusele praegu Ukraina asemel Eestis.<\/p>\n Nad ei ole Narvas leidnud eesti s\u00f5pru, kellega suheldes oma eesti keelt praktiseerida.<\/p>\n Nad ei ole n\u00f5us, et rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel loovutataks osa Ukraina territooriumist Venemaale.<\/p>\n \u201eMitte millimeetritki! See on meie maa!\u201c<\/p>\n Nad leiavad, et l\u00e4\u00e4nemaailmal on praegu Ukrainas Venemaa s\u00f5jamasina peatamiseks soodne seis, ja imestavad, miks l\u00e4\u00e4nes on sellest nii raske aru saada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kuidas l\u00e4heb kaks aastat p\u00e4rast t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algust neil Narva kolled\u017eis \u00f5ppivatel Ukraina noortel, kellest Universitas Tartuensis veidi \u00fcle aasta tagasi kirjutas? 24. veebruaril 2022, kui Vladimir Putin alustas Ukraina vastu t\u00e4iem\u00f5\u00f5dulist s\u00f5da, olid nad 16-aastased. \u00d5ppisid keskkooli viimases klassis …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2366,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-2367","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2367","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2367"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2367\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2366"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2367"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2367"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2367"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\n