Diplomaadi t\u00f6\u00f6 on sageli n\u00e4htamatu. Kui aga diplomaadid oma t\u00f6\u00f6d ei teeks,\u00a0ei p\u00fc\u00fcaks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada abistamisprogramme, kokku leppida relvaabi ja sanktsioone agressori vastu,\u00a0siis v\u00f5ib-olla ei oleks enam vaba Ukraina riiki, \u00fctleb intervjuus Alar Streimann, Tartu \u00dclikooli rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia k\u00fclalisprofessor ning Eesti \u00fcks staa\u017eikamaid diplomaate.<\/p>\n
Alustasite t\u00f6\u00f6d V\u00e4lisministeeriumis noorelt \u2013 27-aastasena, aastal 1991.<\/strong>\u00a0Mis teid just diplomaatia juurde viis?<\/strong><\/p>\n Mu hea kolleeg ja tollane \u00fclikoolikaaslane J\u00fcri Luik tutvustas mind [toonasele v\u00e4lisministrile] Lennart Merile, kes otsis omale t\u00f6\u00f6tajaid maa alt ja maa pealt. Olin \u00e4sja \u00fclikooli l\u00f5petanud ja diplomaadit\u00f6\u00f6 tundus tohutult p\u00f5nev.\u00a0Ma ei teadnud, et see veel mitu korda p\u00f5nevamaks osutub.\u00a0M\u00f5tlesin, et j\u00e4\u00e4n paariks aastaks, kuni m\u00f5ne normaalse t\u00f6\u00f6koha leian. (Muigab.)<\/p>\n Diplomaat jagab oma kogemust \u00fclikoolis<\/strong><\/p>\n Diplomaat Alar Streimann on viimase 30 aasta jooksul esindanud Eestit rahvusvahelistel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel, osalenud peal\u00e4bir\u00e4\u00e4kijana Eesti liitumisk\u00f5nelustel Euroopa Liiduga, t\u00f6\u00f6tanud V\u00e4lisministeeriumi kantslerina ning resideerunud suursaadikuna Rootsis, Prantsusmaal, Saksamaal ja mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide juures.<\/p>\n Alates eelmisest s\u00fcgisest on Alar Streimann Tartu \u00dclikooli rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia k\u00fclalisprofessor ning loeb kevadsemestril Johan Skytte poliitikauuringute instituudis magistrantidele diplomaatia ainekursust.<\/p>\n \u201eR\u00e4\u00e4kida oma kogemusest, sellest, kuidas asjad tegelikult k\u00e4ivad, annab ehk teatud eelise, ehkki iga olukord on ju ka alati uus. Ma arvan, et oleme kolleeg Ana Albulescuga, kes mind abistab, pannud kokku korraliku kursuse diplomaatia teooriast ja praktikast, v\u00e4lispoliitika eri n\u00fcanssidest. Oleme p\u00fc\u00fcdnud selle \u00fcles ehitada nii, et see annaks k\u00f5va aluse nendele, kes valivad diplomaadi tee; annaks tugeva pinnase, mida meil omal ajal ei olnud,\u201c \u00fctleb Streimann.<\/p>\n Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia k\u00fclalisprofessuur on V\u00e4lisministeeriumi toel s\u00fcndinud algatus, mille eesm\u00e4rk on tuua \u00fcheks-kaheks semestriks \u00fclikooli V\u00e4lisministeeriumis t\u00f6\u00f6tavaid praktikuid.<\/p>\n<\/figcaption><\/figure>\n N\u00fc\u00fcd olen olnud diplomaat 32\u00a0aastat.\u00a0V\u00f5ib-olla on mind sel t\u00f6\u00f6l hoidnud uudishimu \u2013 diplomaatias, mis seal salata, kohtad palju huvitavaid isiksusi. Lisaks reisimine, maailma n\u00e4gemine \u2013 eriti 90-ndate alguses oli see noorele inimesele tohutult oluline.<\/p>\n Ministeerium oli siis v\u00e4ike ja Eestis toimus suuri muutusi.\u00a0V\u00e4lisministeeriumil oli v\u00e4ga l\u00e4hedane side valitsuse, peaministri ja presidendiga\u00a0\u2013\u00a0see andis v\u00f5imaluse osaleda oma riigi \u00fclesehitamisel ja n\u00e4ha, et su t\u00f6\u00f6l on m\u00f5te ja tulemus.<\/p>\n Kuidas on diplomaadi elu muutunud?<\/strong><\/p>\n Kui mina alustasin, tr\u00fckkisime dokumente tr\u00fckimasinal l\u00e4bi koopiapaberi. T\u00e4nap\u00e4eval on diplomaadi peamine t\u00f6\u00f6vahend arvuti. Infohulk on m\u00e4\u00e4ratu, t\u00f6\u00f6 tempo k\u00f5vasti kasvanud.<\/p>\n Suurtes riikides, n\u00e4iteks Prantsusmaal ja Saksamaal, v\u00f5ib v\u00e4listeenistuses olla 12\u00a0000 inimest. Meie v\u00e4iksus on eelis, kuigi see koormab inimesi vaimselt. Isegi v\u00e4ike hulk koordineeritult tegutsevaid inimesi on tohutu j\u00f5ud \u2013 seda teavad s\u00f5jav\u00e4elased, aga see on nii ka diplomaatias.<\/p>\n Minu teada julges Marina Kaljurand ainsana senistest ministritest \u00f6elda, et \u00e4rge p\u00e4rast kella kuut oma telefoni ja kirjakasti avage. See oli muidugi veel enne s\u00f5da.<\/p>\n Kriisi ajal k\u00e4ib diplomaatias t\u00f6\u00f6 p\u00e4evad ja \u00f6\u00f6d, seda enam, et suur osa maailmast ei asu meie ajav\u00f6\u00f6ndis. Sellist pinget nagu n\u00fc\u00fcd, s\u00f5ja ajal, ei m\u00e4leta ma 90-ndate algusest saadik. Tookord oli meid v\u00e4he, Eestis olid Vene v\u00e4ed sees ning ajad \u00e4revad. Vahepeal aga oli v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n Oleme pidanud \u00f5udust tundes j\u00e4lgima, kuis Ukraina Venemaa agressiooni t\u00f5ttu verest t\u00fchjaks jookseb ja Putin oma riigi kodanikke hakklihamasinasse surub. Diplomaatias liigub aeg ilmselt aeglasemalt kui ajakirjanduses?\u00a0<\/strong><\/p>\n Pole kahtlust, et Venemaa sissetung Ukrainasse on tohutu katastroof. Tahaksin v\u00e4ga loota, et sellel sajandil enam hullemaks ei l\u00e4he, paraku ei anna inimkonna senine ajalugu optimismiks p\u00f5hjust. Olen ka enesekriitiline: v\u00f5ib-olla on terve p\u00f5lvkond mingil m\u00e4\u00e4ral l\u00e4bi kukkunud, kuna meil on s\u00f5da, mille me oleksime pidanud \u00e4ra hoidma.<\/p>\n Kui ma n\u00fc\u00fcd vaatan, kuidas kolleegid 24\u00a0tundi \u00f6\u00f6p\u00e4evas vaeva n\u00e4evad, et kedagi veenda, kedagi aidata, kellelegi oma seisukohti selgitada, siis on erakordselt pingeline aeg. See, mida loeme lehest, on j\u00e4\u00e4m\u00e4e veepealne tipp. Kui diplomaadid oma t\u00f6\u00f6d ei teeks, ei p\u00fc\u00fcaks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada abistamisprogramme ja kokku leppida relvaabi, sanktsioone agressori vastu, siis v\u00f5ib-olla ei oleks enam vaba Ukraina riiki.<\/p>\n Nii kole ja kurb, kui see ka ei ole, on Ukrainas toimuv s\u00f5da Euroopat aga erakordselt tugevalt \u00fchendanud\u00a0\u2013 v\u00f5ib-olla rohkem valitsusi, aga ka \u00fchiskondi.\u00a0K\u00f5ik tunnetavad, et meil on \u00fchine eesm\u00e4rk ja me toetame Ukrainat. See on raske, on tagasil\u00f6\u00f6ke, eriarvamusi ja t\u00fclisid \u2013 ja neid tuleb veel \u2013, ja see ongi elu. Aga on ka asju, kus me oleme t\u00e4iesti \u00fchte meelt; on selline vaimne vihmavari, mille alla me k\u00f5ik oleme kogunenud.\u00a0<\/p>\n S\u00f5ja algul oldi Ukraina toetamisega \u00e4\u00e4rmiselt ettevaatlikud \u2026<\/strong><\/p>\n Eks see \u0161okk, mis k\u00f5iki tabas, oli ju suur. Ehk ei peaks suuri Euroopa riike nii hirmsasti hukka m\u00f5istma, et nende otsustusprotsessid on liiga aeglased. Kindlasti saaks paremini, aga tuleb aru saada, et Eestis on otsustusprotsessid kiired olnud seet\u00f5ttu, et oleme v\u00e4ike riik: meil on lihtne t\u00e4na kokku leppida ja homme teha.<\/p>\n N\u00e4iteks Saksamaa on f\u00f6deraalriik. Liidumaadel on tohutu m\u00f5juv\u00f5im, keskvalitsuse m\u00f5ju on piiratud, ka raha on liidumaade k\u00e4es. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi tuleb pidada k\u00fcmnete ja sadade inimestega.\u00a0<\/p>\n Erinev on ka poliitiline s\u00fcsteem. Meil ei s\u00f5ida saadikud igal n\u00e4dalavahetusel koju oma valijatega kohtuma, Saksamaal ja Prantsusmaal aga k\u00fcll. Nad kuulavad \u00e4ra, mida inimesed kodudes, k\u00fclades ja linnades arvavad, ning tulevad v\u00e4rske mandaadiga tagasi. Nad ei joondu lihtsalt koalitsioonilepingu j\u00e4rgi, neil on ka oma n\u00e4gemus.\u00a0Inimestega tuleb r\u00e4\u00e4kida ja see v\u00f5tab aega.<\/p>\n Teine probleem: relvastust ongi v\u00e4he ja lihtsalt pole, mida ukrainlastele anda. Suurtel riikidel on NATO liitlastena ka v\u00e4ga suured kohustused \u2013 nad peavad tagama kaitse meiesugustele v\u00e4ikeriikidele, kellel pole tanke, rakette, kosmosev\u00e4gesid ja satelliite. Kui nad k\u00f5ik \u00e4ra annaksid, rikuksid nad oma kohustusi liitlaste ees.\u00a0See on raske dilemma.\u00a0Aga veel kord: alati saab teha rohkem ja paremini.<\/p>\n Paljud ajakirjanikud, n\u00e4iteks Briti anal\u00fc\u00fctik Edward Lucas, on l\u00e4\u00e4ne suutmatust selle s\u00f5ja ajal teravalt kritiseerinud. Kuidas te hindate ajakirjanduse tegevust?<\/strong><\/p>\n Ma suhtun ajakirjanduses ilmunud ratsionaalsesse kriitikasse v\u00e4ga toetavalt, v\u00f5ib-olla ka seet\u00f5ttu, et n\u00e4gin 1980.\u201390. aastatel, kui suur oli ajakirjanduse ja vaba s\u00f5na roll Eesti vabaduse taastamisel. See oli ja on j\u00e4tkuvalt kriitilise t\u00e4htsusega.<\/p>\n Kui Pariisis Bataclanis toimusid seitse-kaheksa aastat tagasi terrorir\u00fcnnakud, kehtestas Prantsusmaa valitsus eriolukorra. Parlament arutas eriolukorra seadust ja lisas \u00fche punkti: tagada tuleb ajakirjandusvabaduse kaitse. Just kriisiolukorras p\u00fc\u00fctakse, ka demokraatlikes riikides, summutada kriitikat valitsuse suhtes.<\/p>\n Prantslastele on ajakirjandusvabadus p\u00fcha. Oleksin soovinud n\u00e4ha sellist debatti Eestis n\u00e4iteks koroonapandeemia ajal, aga seda ei tekkinud. Ma arvan, et ajakirjandus peab enda eest seisma ja mitte laskma j\u00f5ujooni nihutada.<\/p>\n Ukraina juhid on kaks aastat elanud tohutu pinge ja surve all. Kas riigi sisepinged v\u00f5ivad m\u00f5jutada l\u00e4\u00e4ne toetust Ukrainale?<\/strong><\/p>\n Minu hinnangul on selle konflikti m\u00f5ju palju laiem kui klassikalisele \u201el\u00e4\u00e4nele\u201c v\u00f5i geograafilisele Euroopale.<\/p>\n L\u00e4\u00e4nel on oma strateegiline huvi: et Ukraina oleks demokraatlik, meiega sarnane riik ja m\u00f5tleks meiega \u00fches dimensioonis.<\/p>\n Omal ajal j\u00e4lgisin huviga, kuidas Soome delegatsioonid k\u00e4isid ikka ja j\u00e4lle Moskvas, aga mitte Kiievis. Meie p\u00fc\u00fcdsime juba 90-ndatel rohkem ikka Kiievis k\u00e4ia. Meie anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas juba toona, et Ukrainal on Euroopa tasakaalu s\u00e4ilitamisel oluline roll ja varem v\u00f5i hiljem v\u00f5ib tekkida konflikt Venemaaga.\u00a0<\/p>\n Venemaa-pimestus on Euroopas olnud tohutu, L\u00e4\u00e4ne-Euroopas paistsid sellega silma ettev\u00f5tlusringkondadega seotud konservatiivid.\u00a0<\/p>\n Ettev\u00f5tjate surve Venemaaga \u00e4ri ajada ja ressurssidele ligi p\u00e4\u00e4seda on alati olnud suur. Prantsuse parlamendis oli konservatiivide r\u00fchm \u00fcks tugevamaid Venemaa toetajaid, neilt tuli veel p\u00e4rast Krimmi annekteerimist Venemaad toetavaid deklaratsioone nagu V\u00e4ndrast saelaudu. Ma ei usu, et need huvid on kadunud, pigem on reljeefsemalt selgunud, kes on kes.<\/p>\n Kriisiolukord r\u00f5hub kriisijuhte vaimselt v\u00e4ga tugevalt, seda pinget on k\u00f5rvalseisjal raske isegi ette kujutada. Mul on v\u00e4ga kahju olukorrast, milles on Zelensk\u00f5i ja Ukraina v\u00e4ejuhid. Inimesi saadetakse iga p\u00e4ev surma \u2013 kes tahab sellist vastutust\u00a0enda peale\u00a0v\u00f5tta?<\/p>\n Kuiv\u00f5rd on lootust, et see s\u00f5da l\u00f5peb l\u00e4hiaastatel?<\/strong><\/p>\n K\u00f5ik s\u00f5jad l\u00f5pevad \u00fchel hetkel. Aga kuidas? See on miljoni dollari k\u00fcsimus, mille \u00fcle ei taha isegi spekuleerida, sest loodad, et headus v\u00f5idab. Ajaloost teame aga, et s\u00f5ja l\u00f5petamine on raskem kui selle alustamine.<\/p>\n Eesti ametlik positsioon on, et Ukraina peab v\u00f5itma. Aga ka v\u00f5it on suhteline m\u00f5iste \u2013 see, mis on l\u00fchivaates v\u00f5it, v\u00f5ib pikas perspektiivis olla kaotus, ja vastupidi. S\u00f5jas v\u00e4sivad k\u00f5ik, mingil hetkel relvad vaikivad. Ja kui see hetk saabub, vajavad ukrainlased meie tuge ehk rohkemgi kui s\u00f5ja ajal.<\/p>\n S\u00f5ja mistahes tulemus on kellegi jaoks pettumus, aga pettumus on see k\u00f5ik nii v\u00f5i teisiti, arvestades hukkunute arvu ja h\u00e4vingu ulatust. 10\u201320 aasta p\u00e4rast hakatakse k\u00fcsima, kas see k\u00f5ik oli seda v\u00e4\u00e4rt.\u00a0<\/p>\n Teisalt s\u00fcveneb revan\u0161ism. Saksa \u00fchiskond elab siiani \u00fcle oma teise maailmas\u00f5ja traagikat \u2013 nagu ju muuseas ka Venemaa, ehkki teisiti.<\/p>\n Minu meelest on meie strateegiline \u00fclesanne, et Ukraina rahvas ja riik j\u00e4\u00e4ksid p\u00fcsima ja et sellest saaks euroopalik riik; et noortel, kes Ukrainas \u00fcles kasvavad, oleks lootus. K\u00f5ige sellega ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri lappimisega tegeleb ilmselt terve j\u00e4rgmine p\u00f5lvkond Eesti diplomaate.<\/p>\n Kuidas m\u00f5jutab teie meelest praegune L\u00e4his-Ida konflikt Eestit ja meie poliitikat?<\/strong><\/p>\n L\u00e4his-Ida on Euroopa riikide jaoks olnud \u00e4\u00e4rmiselt keeruline probleemide pundar viimased 70\u201380 aastat, p\u00f5hjuseks \u00fchest k\u00fcljest naftas\u00f5ltuvus, aga teisest k\u00fcljest soov tagada p\u00e4\u00e4s l\u00e4bi Suessi kanali India ookeani. Siin p\u00f5rkuvad \u00e4rihuvid, usuline fanatism, erinevad \u00fchiskonnakorraldused. Ausalt \u00f6eldes ei n\u00e4e ma sellele konfliktile v\u00e4ga head lahendust.<\/p>\n Mistahes terroristliku tegevuse tolereerimine on Eesti v\u00e4lispoliitikas muidugi v\u00e4listatud, aga mulle tundub, et oleme ka Eestis muutunud Iisraeli meetodite suhtes m\u00f5nev\u00f5rra kriitilisemaks. Ilmselt p\u00fcsime P\u00f5hjamaade ja teiste EL-i riikide peavoolus.<\/p>\n Oluline on, et Eestisse ei ole \u00fcle kandunud Palestiina-Iisraeli kogukondade konflikt, mis on toonud terroriohu paljudesse Euroopa suurlinnadesse. Sellised katsed tuleb eos t\u00f5rjuda.<\/p>\n Omaette teema on, kuidas m\u00f5nedes Euroopa ja USA \u00fclikoolides on hakanud levima ideoloogilise fanatismi idud, millel ei ole midagi tegemist \u00fclikooli tavap\u00e4raste heade tavade v\u00f5i teadust\u00f6\u00f6ga. See on suur pettumus.<\/p>\n Mida \u00fctleksite \u00fcli\u00f5pilasele, kes teie loengus l\u00f6\u00f6b letti loosungi \u201eJ\u00f5est mereni!\u201c?<\/strong><\/p>\n Ma loodan, et seda siiski ei juhtu. Provokatsioon ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6 ei sobi kokku, keerulised k\u00fcsimused aruteluobjektina aga k\u00fcll.\u00a0<\/p>\n Aga mida teha konkreetses olukorras? Omaenda \u00fclikooliajast m\u00e4letan, et tudengid v\u00f5ivad olla igavesed suslikud, aga mitte alati pahatahtlikud. Nagu laseb \u00f6elda minu noorp\u00f5lve lemmikautor James Joyce \u00fchel oma tegelasel: \u201eAsjade sisule m\u00f5eldes saab neid m\u00f5ista.\u201c\u00a0<\/p>\n Diplomaadi t\u00f6\u00f6 n\u00f5uab pidevat infovoos olemist.\u00a0<\/strong>Kuidas teie end l\u00e4bip\u00f5lemise eest kaitsete?\u00a0<\/strong><\/p>\n Teen kodus f\u00fc\u00fcsilist t\u00f6\u00f6d, kui v\u00f5imalus avaneb. Kaevan kraavi, talvel viskan lund. Selline vana meetod aitab v\u00e4ga h\u00e4sti. (Naerab.) Erinevalt m\u00f5nest kolleegist pole ma kunagi osanud leida aega j\u00f5usaalis k\u00e4imiseks.<\/p>\n L\u00f5petuseks, ehk meenub m\u00f5ni v\u00e4rvikas lugu diplomaadikarj\u00e4\u00e4ri algusest?<\/strong><\/p>\n K\u00f5igil inimestel, kes t\u00f6\u00f6tasid V\u00e4lisministeeriumis 90-ndate alguses, on m\u00f5ni v\u00e4rvikas lugu Lennart Merist. Kord \u00fctles ta mulle \u00f5htul 15 minutit enne \u201eAktuaalse kaamera\u201c algust (kujutage ette, et ma olen noor ja \u00e4sja v\u00e4lisministeeriumis alustanud): \u201eHelista kohe \u201eAktuaalsesse kaamerasse\u201c, \u00fctle, et sa tuled ja loed ette minu avalduse.\u201c<\/p>\n Mina vastu, et mis m\u00f5ttes, 15 minuti p\u00e4rast? \u201eAK\u201c oli p\u00fcha saade, kuhu keegi ei helista ega teata, et loeb ette mingisuguse avalduse!<\/p>\n \u00d5nneks oli Lennartil see m\u00f5te 15 minuti p\u00e4rast meelest l\u00e4inud. (Naerab.)<\/p>\n Ideoloogiline v\u00f5itlus Euroopas on j\u00f5uline<\/strong><\/span><\/p>\n Sotsiaalmeedia kasutamine on muutunud igap\u00e4evaseks ja saanud ka m\u00f5jutustegevuse vahendiks; parempopulism ja illiberalism on t\u00f5usuteel nii Euroopas kui ka USA-s. Kuidas teie seda diplomaadina n\u00e4ete?<\/strong><\/p>\n Alar Streimann: Mina oma elukutsest johtuvalt ei ole erinevaid \u2013ismi<\/em>-termineid v\u00e4ga t\u00f5siselt v\u00f5tnud. Jah, populismi on, aga ma n\u00e4en seda k\u00f5igi poliitikute ja parteide puhul. Ma ei tea, kas see jaotus, mida me klassikaliselt nimetame parem- ja vasakpoolsuseks, enam kehtib. See, mis praegu tundub hea, v\u00f5ib saja aasta p\u00e4rast olla halb.<\/p>\n Muidugi, ideoloogiline v\u00f5itlus Euroopas on kohati v\u00e4ga j\u00f5uline. Paljud suured lahkarvamused on seotud r\u00e4ndega. Ehkki esiplaanil on narratiiv abistamisest, on fassaadi taga terve kompleks m\u00f5jureid, milles \u00e4riline huvi ei m\u00e4ngi sugugi viimast rolli.<\/p>\n Inimestel on v\u00e4ga erinev suhtumine \u2013 ka Eestis on firmasid, kes on orienteeritud ainult sellele, et tuua Euroopasse odavat t\u00f6\u00f6j\u00f5udu. Neil ei ole mingeid eetilisi k\u00fcsimusi, ehkki see on probleem l\u00e4hteriikides ja ka vaesemad maad ei soovi, et nad haritud, andekatest noortest t\u00fchjaks jookseksid.<\/p>\n Ja m\u00fcndi teisel poolel on inimesed, kes ka tegelikult vajavad abi ja varjupaika.<\/p>\n Detsembris kaotas Prantsuse president parlamendis v\u00e4ga olulise lahingu. Vasak- ja parem\u00e4\u00e4rmuslased \u00fchendasid j\u00f5ud \u2013 kusjuures t\u00e4iesti vastandlike argumentidega \u2013 ning l\u00fckkasid tagasi valitsuse immigratsioonireformi. See oli ja on Prantsuse sisepoliitikas v\u00e4ga suur teema, millel on pikaajalised p\u00f5hjused.<\/p>\n Eestlased v\u00f5iksid Pariisis k\u00e4ies vaadata ka eeslinnu,\u00a0banlieue<\/em>\u2019sid, kus sisser\u00e4ndajad moodustavad kohati \u00fcle 40%\u00a0elanikkonnast ja kehtivad hoopis teised tavad kui paar kilomeetrit kaugemal, turismipiirkonnas. Samamoodi on Saksamaal.\u00a0<\/p>\n Panna populismiskaalale \u00fchiskonna soov v\u00e4hendada v\u00f5i v\u00e4hemalt kontrollida sisser\u00e4nnet \u2013 ma ei l\u00e4heks seda teed.<\/p>\n Kui aga r\u00e4\u00e4kida ungarlaste vastupunnimisest Ukraina abistamisele, siis ma arvan, et see ei ole pikas plaanis j\u00e4tkusuutlik, seda teab ka Ungari juhtkond ise.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised k\u00e4ivad \u00f6\u00f6d ja p\u00e4evad, kuid see ei j\u00f5ua avalikkuse ette. Tee, mida m\u00f6\u00f6da diplomaatias otsuseni j\u00f5utakse, ei peagi alati olema sirge. Loeb tulemus, \u00fcldpilt. \u00dctlen n\u00fc\u00fcd k\u00fcll midagi ebapopulaarset, aga mulle v\u00e4ga ei meeldikski, kui k\u00f5ik sammuks alati \u00fches taktis \u2013 see meenutaks mulle kangesti meie enda minevikku \u2013, ja pealegi, kes vajaks siis enam diplomaate? T\u00f5de selgub vastandite v\u00f5itluses.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u201eKriisi ajal k\u00e4ib diplomaatias t\u00f6\u00f6 p\u00e4evad ja \u00f6\u00f6d,\u201c \u00fctleb diplomaat Alar Streimann. \u201eSellist pinget nagu n\u00fc\u00fcd, s\u00f5ja ajal, ei m\u00e4leta ma 90-ndate algusest saadik.\u201c Diplomaadi t\u00f6\u00f6 on sageli n\u00e4htamatu. Kui aga diplomaadid oma t\u00f6\u00f6d ei teeks,\u00a0ei p\u00fc\u00fcaks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada abistamisprogramme, …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2363,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-2365","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-intervjuu"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2365","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2365"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2365\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2363"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2365"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2365"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2365"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/JaHe_01162420Alar20Steimann20UT_008-scaled.jpg\")
\n