V\u00f5tame koos teadlastega vaatluse alla tuumajaama rajamise ohukohad ja v\u00f5imalikud lahendusteed. H\u00e4\u00e4lestumiseks soovitavad teadlased unustada p\u00e4evapoliitilised vaidlused, sest tuumajaam ei ole mitte k\u00fcmne, vaid k\u00fcmne tuhande aasta projekt.<\/p>\n
Arutelus osalenud teadlased<\/strong><\/p>\n \t\tAlan Tkaczyk\u00a0on T\u00dc tehnikateaduse kaasprofessor ning juhib uurimisr\u00fchma tuumatehnoloogia rakenduste ja j\u00e4\u00e4tmete valdkonnas. Ta on juhtinud kuut Euratomi teadusprojekti ja k\u00fclastanud tuumarajatisi v\u00e4hemalt 20\u00a0riigis. Ta peab tuumaenergiat v\u00e4hese CO2<\/sub>\u00a0heitega perspektiivseks energiaallikaks, mis pakub kliimaneutraalseid v\u00e4ljavaateid, ent r\u00f5hutab, et sellega kaasnevad erilaadsed proovikivid.<\/p>\n Siiri Salupere<\/strong>\u00a0on T\u00dc kiirguskaitse teadur, kes uurib ja \u00f5petab kiirguskaitset, radioaktiivsust keskkonnas ja tuumaf\u00fc\u00fcsika eksperimentaalseid meetodeid. Ta on t\u00f6\u00f6tanud n\u00f5unikuna Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonnas. Tema s\u00f5nul pole \u00fckski teine energiatootmise viis nii p\u00f5hjalikult reguleeritud kui tuumaenergeetika.<\/p>\n Rein Koch<\/strong>\u00a0on kauaaegne T\u00dc f\u00fc\u00fcsika instituudi tuumaspektroskoopia labori teadur ja t\u00f6\u00f6tanud ka Keskkonnaameti kiirgusosakonnas n\u00f5unikuna. Ta osales 1990.\u00a0aastatel T\u0161ernob\u00f5li tuumakatastroofi tagaj\u00e4rgede uurimisel Eesti keskkonnas ja Eesti maapinna gammakiirguse kaardi koostamisel. Tema arvates oleks Balti riikide parim v\u00f5imalus olnud uue \u00fchise tuumajaama rajamine Ignalina jaama asemele.<\/p>\n Andres Marandi<\/strong>\u00a0on Eesti Geoloogiateenistuse h\u00fcdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja, kes oli valitsuse tuumaenergia t\u00f6\u00f6r\u00fchma ruumiplaneerimise allt\u00f6\u00f6r\u00fchma liige. Ta \u00fctleb prantslaste eeskujul enda kohta \u201etuumatolerantne\u201c: ei poolt ega vastu, k\u00fcll elu paneb asjad paika. Ta r\u00f5hutab: selleks, et tuumaenergiat Eestis kestlikult kasutada, on vaja k\u00f5rvuti tulevase tuumajaama planeerimisega hakata juba praegu inimesi v\u00e4lja \u00f5petama.<\/p>\n Madis Vasser<\/strong>\u00a0on T\u00dc arvutiteaduse instituudi teadur ja keskkonna\u00fchenduse Eesti Roheline Liikumine energeetika- ja kliimaekspert ning esindas tuumaenergia t\u00f6\u00f6r\u00fchma ruumiplaneerimise allt\u00f6\u00f6r\u00fchmas Eesti Keskkonna\u00fchenduste Koda. Ta ei ole k\u00f5iki fakte arvestades tuumaenergeetika suhtes optimistlik, eriti mis puutub v\u00e4ikereaktoritesse. Toetub raportitele, mille kohaselt vajame kliimamuutuste leevendamiseks kiiremaid, kindlamaid ja odavamaid lahendusi.<\/p>\n<\/div>\n Paljud selle artikli lugejad ei pruugi oma silmaga n\u00e4ha isegi kavandatava tuumajaama k\u00e4ivitumist. Peaaegu kindlasti ei ole keegi meist enam elus, kui k\u00f5rgradioaktiivsed j\u00e4\u00e4tmed \u2013 jaamas kasutatud tuumk\u00fctus \u2013 j\u00f5uavad l\u00f5ppladestamiseni, sest isegi kiire tegutsemise korral v\u00f5ib selleni minna sadakond aastat.<\/p>\n Omal moel on tuumajaama rajamise ettevalmistus meie inimeste strateegilise m\u00f5tlemise ja riigi k\u00fcpsuse proovikivi. Kui Riigikogu peaks tuumaenergia kasuks otsustama, oleks Eesti maailma k\u00f5ige v\u00e4iksem riik, kus tuumajaama k\u00e4itatakse. Hetkel on selle nimekirja pisim 2,1\u00a0miljoni elanikuga Sloveenia.<\/p>\n Maap\u00f5ue nihutada ei saa<\/strong><\/p>\n Praegu on meil olemas eelhinnang, et v\u00e4ikest moodultuumajaama on v\u00f5imalik Eestimaa pinnale rajada. Sobivate tingimustega alad raalivad v\u00e4lja geoloogid.<\/p>\n Geoloog Andres Marandi \u00fctleb, et tema erialal emotsioonid ei loe, toetuda tuleb faktidele.<\/p>\n \u201eKui keskkonnakaitses tekib mure n\u00e4iteks lillede v\u00f5i loomadega, siis neid on v\u00f5imalik ka \u00fcmber istutada v\u00f5i asustada. Aga maavara on t\u00e4pselt selles kohas, kus ta on, seda ei saa kuhugi \u00fcmber t\u00f5sta. Sama on radioaktiivsete j\u00e4\u00e4tmete ladestamise paikadega. Kui me tahame j\u00e4\u00e4tmeid matta v\u00f5i ajutiselt kuhugi panna, siis peab selline ala vastama v\u00e4ga kindlatele n\u00f5uetele.\u201c<\/p>\n Eestis on tingimuseks seatud see, et p\u00f5hjavesi ei saaks kahjustatud. Meil asuvad k\u00f5ige sobivamad radioaktiivsete j\u00e4\u00e4tmete ladestamise kohad s\u00fcgaval maap\u00f5ues ja selle kristalse aluskorrani j\u00f5udmiseks tuleb l\u00e4bida p\u00f5hjaveekihid, kust me saame tarbevett.\u00a0<\/p>\n Eestit ei saa selles asjas v\u00f5rrelda Soomega, kus graniidikiht paikneb maapinnale nii l\u00e4hedal, et selleni j\u00f5udmiseks ei pea p\u00f5hjaveekihti l\u00e4bima.\u00a0Praeguseks on kaardistatud tootmiseks ja esialgseks ladestamiseks sobivad piirkonnad, kus lisatingimuseks on ligip\u00e4\u00e4s jahutusveele. V\u00f5imalikke l\u00f5ppladestuskohti, mis v\u00f5ivad asuda ka keset maismaad, on kogu Eesti alal rohkem.<\/p>\n \u201eAsja ratsionaalne k\u00fclg on see, et kui geoloogia p\u00f5hjal on kohad v\u00e4lja valitud, siis saab otsustada ainult selle \u00fcle, kas me paneme jaama v\u00e4ljavalitud kohta ja oleme sellega rahul v\u00f5i me ei pane teda sinna kohta,\u201c t\u00f5deb Marandi. \u201eMaap\u00f5ue me nihutada ei saa.\u201c<\/p>\n Suurim risk on inimene<\/strong><\/p>\n Tavaliselt kardetakse k\u00f5ige rohkem seda, et tuumajaam kiirgab ja plahvatab. Kiirguskaitse teadur Siiri Salupere \u00fctleb aga, et tuumaenergeetika on k\u00f5ige enam reguleeritud energiatootmise viis. Ka Eesti praegustes kiirgusrajatistes on kombineeritud kaks seireviisi: seiret peab tegema nii kiirgustegevusloa omanik kui ka riikliku keskkonnaseire tegija. Seega kehtib nendele rajatistele kahekordne kontroll.<\/p>\n L\u00e4\u00e4neriikides on leitud, et avalikkusele ohtlike avariide t\u00f5en\u00e4osus tuumajaamades on v\u00e4ike. Vikipeedia andmetel on Westinghouse\u2019i keevveereaktoriga suures tuumajaamas ohtliku avarii t\u00f5en\u00e4osus 10 astmes miinus 4 kuni miinus 7.\u00a0<\/p>\n See aga ei t\u00e4henda, et riske \u00fcldse pole.<\/p>\n Tuumajaamade ekspert Alan Tkaczyk on k\u00e4inud k\u00fcmnetes tuumarajatistes \u00fcle maailma, teiste hulgas Fukushima jaamas enne \u00f5nnetust. K\u00f5ik need on olnud tavalised tuumajaamad, mis n\u00e4isid toimivat suurep\u00e4raselt. Kogemus n\u00e4itabki, et tuumarajatistega seotud \u00f5nnetused ei juhtu enamasti s\u00fcsteemirikete ega v\u00e4lisr\u00fcnnete tagaj\u00e4rjel, vaid personali inimlikust eksimusest v\u00f5i reeglite eiramisest.<\/p>\n N\u00e4iteks kasutatud tuumk\u00fctuse \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemise tehases Jaapanis Tokaimuras juhtus 1999.\u00a0aastal \u00f5nnetus seet\u00f5ttu, et kolm tehnikut ei tahtnud \u00fclemustele tunnistada graafikust mahaj\u00e4\u00e4mist. \u201eTuumk\u00fctuse \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemise protsessi kiirendamiseks otsustasid nad suurendada komponentide sisendkoguseid proportsionaalselt. Aga nad ei arvestanud, et nii \u00fcletatakse ligi 20-kilone kriitiline mass, mille tulemusel algas intensiivne ahelreaktsioon. Selle tagaj\u00e4rjel nad kahjuks hukkusid,\u201c t\u00f5deb Tkaczyk.<\/p>\n Ta r\u00f5hutab tuumaohutuse reeglite j\u00e4rgimise ja ohutuskultuuri olulisust, tuues n\u00e4iteks USA-s Ohio osariigis asuva Davis-Besse\u2019i tuumajaama intsidendi. 2002.\u00a0aastal avastati seal eriti ohtlik olukord: boorhape oli k\u00f5rge r\u00f5hu ja temperatuuri re\u017eiimil t\u00f6\u00f6tava tuumareaktori seina s\u00f6\u00f6vitanud s\u00fcvendi. Selle tulemusel pidi \u00f5hukeseks, v\u00e4hem kui 1 cm paksuseks korrodeerunud survekambri osa taluma ligi 150-atmosf\u00e4\u00e4rilist r\u00f5hku. Seina purunemine oleks v\u00f5inud p\u00f5hjustada jahutusvedeliku lekke ja \u00fche ohtlikema tuumajaamaavarii (LOCA).<\/p>\n Hiljem selgus, et boorhappe lekkest tingitud korrosioon oli toimunud juba kuue aasta jooksul, kuigi seda oleks pidanud regulaarse hooldusprotsessi k\u00e4igus m\u00e4rkama. Arvestades olukorra t\u00f5sidust, sulges USA tuumaj\u00e4relevalveorgan NRC tuumajaama kaheks aastaks ja m\u00e4\u00e4ras ettev\u00f5ttele 5 miljoni dollari suuruse trahvi. Ka viimase 15 aasta jooksul on samas tuumajaamas ilmnenud ohtlikke rikkeid koguni viiel korral.<\/p>\n Tasub k\u00f5rva taha panna, et keskmisest sagedamate probleemidega tuumajaamad asuvad piirkondades, kuhu need rajati 1970. aastatel fossiilk\u00fctustel t\u00f6\u00f6tavate elektrijaamade asemele. Paljud t\u00f6\u00f6tajad v\u00e4rvati sinna eelmistest jaamadest. M\u00f5ned ohutuskultuuri uurijad on seisukohal, et osa probleeme tekkis seet\u00f5ttu, et inimesed olid kaasa v\u00f5tnud n-\u00f6 fossiilk\u00fctusejaama mentaliteedi: kui midagi juhtub ja t\u00f6\u00f6 seiskub, peame jaama uuesti k\u00e4ima saama v\u00f5imalikult kiiresti, sest iga minut maksab. On v\u00f5imalik, et ohutus kannatas kiirustamise t\u00f5ttu.<\/p>\n Tuumajaama selline mentaliteet ei sobi. \u201eTuumajaamas ei tohi turvalisuse arvelt s\u00e4\u00e4sta, ei aega ega raha,\u201c r\u00f5hutab Tkaczyk. Tema s\u00f5nul sobib tuumajaam distsiplineeritud \u00fchiskonda. \u201eNii \u00f5igusraamistik kui ka inimeste k\u00e4itumine on riigiti ja piirkonniti erinevad. Inimene pole robot.\u201c<\/p>\n Omaette k\u00fcsimus, mille \u00fcle kontroll paraku puudub, on etteaimamatult k\u00e4ituv suur naaberriik.<\/p>\n Soomelt on palju \u00f5ppida<\/strong><\/p>\n Lisaks jaama sisemisele seirele peab olema v\u00e4ga hea s\u00f5ltumatu riiklik j\u00e4relevalve. Siin on heaks eeskujuks Soome, kus on Alan Tkaczyki hinnangul \u00fcks maailma parimaid j\u00e4relevalves\u00fcsteeme.<\/p>\n \u201eNad on kompetentsed ja l\u00e4bipaistvad, piisavalt rahastatud ja julgevad iseseisvalt teha otsuseid, mida saab teha v\u00e4hestes riikides,\u201c hindab Tkaczyk.\u00a0<\/p>\n N\u00e4iteks suutis Soome Kiirguskaitsekeskus (STUK) panna Olkiluoto kolmanda reaktori ehituse umbes k\u00fcmneks aastaks seisma, et oodata \u00e4ra vajalike n\u00f5uete t\u00e4itmine ja Prantsusmaalt detailsete jooniste saabumine.<\/p>\n Seejuures on kuuldavasti isegi Soomes probleem spetsialistide kattuvusega tuumavaldkonna organisatsioonides. Eelmise aasta novembris Kliimaministeeriumi korraldatud seminaril r\u00f5hutasid Soome esinejad, et rollide jaotus, ekspertide s\u00f5ltumatus ning paiknemine eri ministeeriumide all on oluline.<\/p>\n Eestis, mis on palju v\u00e4iksem, tuleb v\u00e4ga hoolega l\u00e4bi m\u00f5elda, kuidas tagada reguleerijaile piisav rahastus ning juriidiline ja sisuline s\u00f5ltumatus. N\u00e4iteks kas riiklikud j\u00e4relevalveametnikud v\u00f5ivad olla t\u00f6\u00f6tanud ka operaatorfirmas v\u00f5i ei. Piltlikult \u00e4heldes ei tohiks neid rolle t\u00e4ita pinginaabrid.<\/p>\n Eesti ei ole oma sammude tegemisel \u00fcksi. Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) pilk Eesti riigis toimuvale ei l\u00f5ppenud esimese missiooniga. IAEA missioon vaatab, kuidas on riik sammhaaval l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tanud juhendmaterjalid tuumaenergeetika kasutuselev\u00f5tu kaalumiseks riigis.<\/p>\n Rahvusvaheliselt j\u00e4lgitakse ka Eestis tehtavat ettevalmistust\u00f6\u00f6d. See on v\u00e4ga vajalik: peeglisse vaadates v\u00f5id endale k\u00fcll objektiivne tunduda, aga rahvusvaheline pilk aitab paremini leida nii valupunkte kui ka seda, mis on h\u00e4sti.<\/p>\n \u201ePraegugi on kiirguskaitse valdkonnas laiemalt k\u00e4imas Rahvusvahelise Energiaagentuuri auditid, lisaks Euroopa Komisjoni riiklikud auditid. K\u00f5rvaltvaatajale v\u00f5ib see tunduda liiga b\u00fcrokraatlik, kuid Eesti riik saab sellega kindlasti hakkama,\u201c leiab Siiri Salupere. Tema selgitusel saaks tuumaj\u00e4\u00e4tmete ladestamiseks Eesti tingimustes kaaluda kaht p\u00f5hilist tehnoloogilist lahendust.\u00a0<\/p>\n Kuhu panna tuumaj\u00e4\u00e4tmed<\/strong><\/p>\n Esimene neist on s\u00fcgavgeoloogiline l\u00f5ppladestus Soome ja Rootsi eeskujul: mastaapse ehitise rajamine graniidi sisse. Teine meetod on suhteliselt v\u00e4ike, umbes 20\u00a0cm raadiusega puurauk, mis k\u00fc\u00fcndib umbes 500\u00a0m s\u00fcgavusele maakoorde ja kuhu saab lasta tuumaj\u00e4\u00e4tmed silindrilisel kujul.<\/p>\n \u201ePuuraugumeetod on aga alles v\u00e4ga uus. Katsetatud on puurimismeetodit, sh kapsli \u00fcles tagasi toomist, aga j\u00e4\u00e4tmete ladestamiseks pole seda j\u00f5utud veel kusagil kasutusele v\u00f5tta,\u201c m\u00e4rgib Salupere. S\u00fcvapuuraugu meetod t\u00f5otaks tulla odavam, kuid kindlasti on k\u00fcsimus ka j\u00e4\u00e4tmete mahus: n\u00e4iteks mitme moodulreaktori rajamisel on majanduslikult m\u00f5ttekam siiski s\u00fcgavgeoloogiline ladestus.<\/p>\n Madis Vasser lisab, et on ka kolmas variant, inglise keeles\u00a0rolling stewardship: j\u00e4\u00e4tmeid ei maeta maha, vaid kontroll nende \u00fcle antakse edasi \u00fchelt p\u00f5lvkonnalt j\u00e4rgmisele. Siis on kogu aeg teada, mis toimub. Kui matta j\u00e4\u00e4tmed maa alla, on neid keeruline kontrollida.<\/p>\n \u00dchiskonna tasandil on siin palju m\u00f5tteainet, sest me peame saama oma teadmisi ladestatud j\u00e4\u00e4tmetest edasi anda inimestele, kes elavad meie alal n\u00e4iteks 10\u00a0000\u00a0aasta p\u00e4rast. Piltlikult \u00f6eldes v\u00f5ib tuleviku p\u00f5llumees ootamatult leida end silmitsi metalluksega, mille taga on meie tuumaj\u00e4\u00e4tmed. Kuidas me teda hoiatame? Millistest m\u00e4rkidest ta aru saab? Kui k\u00f5rgtehnoloogiline on tema maailm?<\/p>\n Teistpidi tekib aja jooksul j\u00e4\u00e4tmetele taaskasutusv\u00f5imalusi. Seet\u00f5ttu peaks olema v\u00f5imalik s\u00fcgavgeoloogilisest l\u00f5ppladestuspaigast j\u00e4\u00e4tmeid \u00fcles tuua. \u201eSelle ukse avatuna hoidmine on minu n\u00e4gemuses ka meil h\u00e4sti oluline,\u201c \u00fctleb Salupere. \u201eKasutatud tuumk\u00fctuses v\u00f5ib olla elemente, mis tulevikus v\u00f5iksid olla meile kasulikud.\u201c<\/p>\n Prantsusmaal t\u00f6\u00f6deldaksegi kasutatud tuumk\u00fctust juba \u00fcmber. Siiski j\u00e4\u00e4b ka sel juhul alles mingi kogus radioaktiivseid elemente, millele kasutust ei ole, nii et ladestuskoha peame rajama ikkagi. Ja siin kokkuhoiuks v\u00f5imalust ei ole.<\/p>\n \u201eJah, tuumaj\u00e4\u00e4tmed on v\u00e4ga erilised j\u00e4\u00e4tmed. Eestisse kavandatava tuumajaama puhul arvestatakse, et tekkida v\u00f5ib ligi 12\u00a0tonni kasutatud tuumk\u00fctust aastas,\u201c m\u00e4rgib Salupere.<\/p>\n Rein Koch \u00fctleb, et tuumaj\u00e4\u00e4tmete likvideerimise peab garanteerima jaama rajaja. P\u00f5him\u00f5tet, et saastaja maksab, toetab ka Siiri Salupere. Tema s\u00f5nul on tuumaj\u00e4\u00e4tmete k\u00e4itlus maailmas enamasti j\u00e4etud energiatootja \u00f5lule ja v\u00e4hematel juhtudel riigi kanda.\u00a0<\/p>\n \t\u201e\u00dcldiselt on parem praktika, et j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlus j\u00e4\u00e4b tootjale, sest siis ei ole see poliitiliste otsuste tuules. Kuigi n\u00e4iteks Prantsusmaal on see j\u00e4etud riigi \u00fclesandeks ja nemad saavad oma j\u00e4\u00e4tmemajandusega suurep\u00e4raselt hakkama.\u201c<\/p>\n Soomes kogutakse iga toodetud energia\u00fchiku pealt riigikassasse maksu, mis l\u00e4heb j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlust tagavasse fondi.<\/p>\n Tiiger ja tema puur<\/strong><\/p>\n Tuumajaam ei ole lihtsalt veel \u00fcks elektrijaam. Avalikkus peab m\u00f5istma, et tuumaenergeetikale \u00fcleminek t\u00e4hendab uue kompleksse s\u00fcsteemi tingimusteta omaksv\u00f5ttu.<\/p>\n\n Alan Tkaczyk toob piltliku v\u00f5rdluse, et p\u00f5levkivi- ja kivis\u00f6eelektrijaamad, n\u00e4iteks Auvere jaam, on justkui mitut t\u00f5ugu koerad-kassid. Aga kui pildile lisada tuumajaam, siis see ei ole enam koer ega kass, vaid tiiger: v\u00e4ga v\u00f5imas, toodab v\u00e4ga palju energiat, aga teda peab hoidma puuris.<\/p>\n Tkaczyk kirjeldab: \u201eKui otsustame tiigri kasuks, peame talle ehitama puuri, mis oleks turvaline ja m\u00f5istlik. Lisaks ehitamisele peame puuri pidevalt hooldama, kontrollima, kaasajastama, loodus- ja inimj\u00f5udude eest turvama. Puur peab kestma igaviku ja olema kuulikindel. Peame ka m\u00f5tlema, kui palju puur maksma l\u00e4heb ja kuidas selle maksumus v\u00f5ib aja jooksul muutuda.\u201c\u00a0<\/p>\n Andres Marandi lisab, et arvutamiseks on praegu veel vara, sest muutujaid on v\u00e4ga palju. Seni optimistlikem v\u00e4lja pakutud ajatelg n\u00e4eb ette tuumajaama valmimist 2035.\u00a0aastaks. Vahepeal v\u00f5ivad ilmuda uut t\u00fc\u00fcpi reaktorid ja tootmistehnoloogiad, uued lahendused j\u00e4\u00e4tmete matmiseks. Kui jaamas tekib eri kiirgustasemega j\u00e4\u00e4tmeid, saab otsustada, kas need ladestatakse \u00fches v\u00f5i mitmes kohas.<\/p>\n Valmis tuleb olla ka selleks, et mingis etapis otsustatakse projekt seisma panna. Eelmisel s\u00fcgisel peatati n\u00e4iteks USA-s Idaho osariiki plaanitud NuScale\u2019i v\u00e4ikereaktoriga jaama rajamine, sest selle hind osutus energian\u00f5udlusega v\u00f5rreldes liiga kalliks.<\/p>\n Madis Vasser meenutab, et Eestissegi on kavas osta v\u00e4ikereaktor, mida maailmas veel olemas ei ole. Seet\u00f5ttu on seni avalikkusele n\u00e4idatud 3D-piltide suhe reaalsusega pigem minimaalne.<\/p>\n \u201eTasub vaadata, kust tuleb \u00fcldse seisukoht, et ilma tuumaenergiata ei saa. Energeetikaprobleemide lahendamiseks on mitmeid stsenaariume ja paljud neist ei sisalda tuumaenergiat. V\u00e4ikeste jaamade alternatiivide valikus on odavamaid, lihtsamaid ja kiiremaid lahendusi,\u201c lisab Vasser.<\/p>\n Siiri Salupere s\u00f5nul ei ole ka tuumajaama rajamise l\u00f5ppeesm\u00e4rk see, et riik s\u00f5ltuks ainult tuumaenergiast. Toimiva mehhanismi annab energiatootmisviiside paljusus. \u201eMe ei ole veel avanud ust, mille kaudu tuumaenergia saaks olemasolevatele energiav\u00f5imalustele lisanduda. Kas me riigina tahame selle avada? Ja koos otsusega, et suudame jaama avada, peame ka otsustama, mis juhtub energeetikamaastikul siis, kui me arvame, et ei suuda.\u201c<\/p>\n Alternatiividest r\u00e4\u00e4kides alahinnatakse kas v\u00f5i energia eri tootmisliikide maakasutusvajadust. Tuumajaam ja hoidla vajavad suhteliselt v\u00e4he maad. \u201eSamav\u00e4\u00e4rse energiakoguse tootmiseks tuuleenergia abil l\u00e4heb vaja 360\u00a0korda suuremat maa-ala, p\u00e4ikeseenergia korral on vahe 75-kordne,\u201c toob Salupere esile.<\/p>\n Alan Tkaczyk v\u00f5tab oma p\u00f5his\u00f5numi kokku: \u201eTuumaenergia on v\u00e4hese\u00a0CO2<\/sub>\u00a0heitega energiaallikas, mis pakub kliimaneutraalseid v\u00e4lja-vaateid, kuid millega kaasnevad erilaadsed v\u00e4ljakutsed. Tegemist on v\u00e4ga teadus- ja teadmisp\u00f5hise energiatootmise vormiga. Tuumaalase \u00f5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6 laiendamine Eesti \u00fclikoolides oleks m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu samm, et luua riigis tuumaalane iseseisvus ning tagada ohutus ja \u00fchiskondlik usaldus.\u201c<\/p>\n Rein Koch m\u00e4letab hea eeskujuna inimeste teavitamist Soomes Olkiluoto tuumajaama k\u00f5rgaktiivsete tuumaj\u00e4\u00e4tmete l\u00f5ppladestuspaiga rajamise eel. Toona jagati elanikele h\u00e4sti koostatud infolehti, mis ei olnud propagandistlikud, vaid esitasid arusaadavaid k\u00fcsimusi ja kutsusid kaasa m\u00f5tlema.<\/p>\n Niisiis, et olla v\u00f5imeline kaasa r\u00e4\u00e4kima, on k\u00f5igepealt tarvis harida \u00fchiskonda. Sealjuures peab riik olema valmis toetama erapooletuid teadusuuringuid ja inimressursi arendamist, et tekiks kaasar\u00e4\u00e4kimiseks sobiv kompetents.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Avalikku arutelu tuumaenergeetikale \u00fclemineku \u00fcle tuleks alustada suure pildi loomisest ja \u00fchiskonna harimisest, leiavad Tartu \u00dclikooli teadlased. V\u00f5tame koos teadlastega vaatluse alla tuumajaama rajamise ohukohad ja v\u00f5imalikud lahendusteed. H\u00e4\u00e4lestumiseks soovitavad teadlased unustada p\u00e4evapoliitilised vaidlused, sest tuumajaam ei ole mitte k\u00fcmne, …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2359,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-2362","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2362","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2362"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2362\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2359"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2362"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2362"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2362"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/AKTUAALNE20tuumalugu_joonis2028istockphoto29.png\")
![\"Kui](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Firefly20tiger20jumps20through20the20ring20of20flames20facing20front2047100.jpg\")
<\/p>\n