<\/p>\n
T\u00f5sise l\u00e4bip\u00f5lemise korral on triviaalsed produktiivsusnipid ja positiivne m\u00f5tlemine justkui kasvavad kihid teipi \u00fcha enam lekkiva toru \u00fcmber.<\/strong><\/p>\n T\u00fc\u00fcpilisi vaimset tervist puudutavaid n\u00f5uandeid peetakse sageli sobivaks igas olukorras. Jah, t\u00f6\u00f6 oma suhtumise kallal aitab, kui stress on laiskuse v\u00f5i perfektsionismi tulemus. Aga kui ei ole?<\/p>\n Bakalaureusetudengina eksisin esimese \u00f5ppekava ja magistrandina teema valikuga. M\u00f5lemal korral soovitas ps\u00fchholoog otsida viga endast ja mitte alla anda. Murdusin ikkagi: andsin j\u00e4rele kiusatusele minna lihtsamat teed ja muuta oma valikut. R\u00f5\u00f5msam tuju ja parem \u00f5ppeedukus \u00f5igustasid neid allaandmisi t\u00e4ielikult. Tagantj\u00e4rele n\u00e4en selgelt, et esialgu valitud teel j\u00e4tkamine ei oleks kummalgi korral tulemusi andnud.<\/p>\n Positiivne suhtumine ei aita, kui l\u00e4bip\u00f5lemist p\u00f5hjustab \u00fcle j\u00f5u k\u00e4iv t\u00f6\u00f6maht v\u00f5i \u00fclesannete selline tase, et neid ei oska kogu saadaoleva abiga \u00f5ieti alustadagi. P\u00fc\u00fcdlikkus on eduks vajalik, aga mitte piisav. Loevad nii anne kui ka asjaolud.<\/p>\n Vaimsest tervisest r\u00e4\u00e4kimisel on ka poliitiline m\u00f5\u00f5de<\/strong><\/p>\n Paljudele meeldib m\u00f5elda vaimse tervise eest hoolitsemisest kui millestki alati positiivsest. R\u00e4\u00e4gid ps\u00fchholoogiga, tuvastad, et su kahtlused ja hirmud ei ole p\u00f5hjendatud, ja saad niiviisi hakkama \u00fcksk\u00f5ik millise eesm\u00e4rgiga.<\/p>\n Aga vaimse tervise eest hoolitsemine v\u00f5ib t\u00e4hendada ka pettumust s\u00fcsteemis v\u00f5i ebameeldivaid avastusi oma ande kohta. See v\u00f5ib n\u00f5uda m\u00f5ne olulise eesm\u00e4rgi ohverdamist. Allaandmine ei ole s\u00f5na, mida me peaks h\u00e4benema v\u00f5i vaimse tervise hinnast r\u00e4\u00e4kides vaiba alla p\u00fchkima.<\/p>\n On inimesi, kes n\u00e4evad arutelu vaimse tervise \u00fcle kui ilmingut \u00fchiskonnas levivast hedonismist ja liigsest pehmusest. Mind h\u00e4irib t\u00fc\u00fcpilise eneseabiraamatu autori v\u00f5i ps\u00fchholoogi soovituste juures hoopis vastupidine: positiivse, julgustava s\u00f5numiga v\u00f5ib varjatult kaasas k\u00e4ia karm individualism ning surve v\u00f5tta s\u00f5ltumata asjaoludest oma olukorra ja tunnete eest t\u00e4ielik vastutus.\u00a0<\/p>\n Vaimsest tervisest r\u00e4\u00e4kimisel on v\u00e4ltimatult ka poliitiline m\u00f5\u00f5de. Olen kogenud, kuidas ettev\u00f5te kutsub koondamislaine ajal ps\u00fchhiaatri pidama loengut sellest, et stress on kinni ainult meie endi suhtumises. T\u00f6\u00f6andja vaatenurgast on see v\u00e4ga mugav s\u00f5num.<\/p>\n Vaimne tervis ei seisa v\u00e4lismaailmast eraldi. \u00dclikoolis on t\u00e4htis roll n\u00e4iteks ainekorraldusel ja koormusel, \u00f5ppej\u00f5udude n\u00f5udlikkusel ja abivalmidusel. T\u00f5epoolest, iga\u00fcks vastutab oma valikute eest, ent ei ole aus eirata s\u00fcsteemseid tegureid, mida saab m\u00f5jutada n\u00e4iteks instituut v\u00f5i \u00f5ppej\u00f5ud.<\/p>\n Individualistlik vaade \u00fctleb, et keegi teine ei saa meie probleemis s\u00fc\u00fcdi olla. Uskumus, et iga\u00fcks vastutab t\u00e4ielikult oma motivatsiooni, edu ja hea\u00ad\u00adolu eest, \u00f5igustab \u00f5ppej\u00f5udu, kes on tudengite vastu j\u00e4rsk ega viitsi k\u00fcsimustele vastata.<\/p>\n \u00d5ppej\u00f5ud, kelle r\u00fchmat\u00f6\u00f6d s\u00f6\u00f6vad terveid n\u00e4dalavahetusi, saab endalt vastutuse \u00e4ra l\u00fckata seisukohaga, et stressi haldamise oskus on t\u00e4htsam kui ettearvatav t\u00f6\u00f6graafik ja regulaarsed puhkep\u00e4evad. Aus vaimse tervise teemaline arutelu \u00fclikoolis peaks aga r\u00f5hutama hea \u00f5petamistava t\u00e4htsust, mitte \u00f5igustama tudengivaenulikku l\u00e4henemisviisi.<\/p>\n Toksiline positiivsus eraldab meid \u00fcksteisest<\/strong><\/p>\n Toksilise positiivsuse k\u00f5ige halvem k\u00fclg on selle kalduvus meid teistest eraldada. Kui sisendame endale, et t\u00f6\u00f6 teeb k\u00f5ik v\u00f5imalikuks, ja harjume kahtlusi alla suruma, v\u00f5ib see teha v\u00e4hem kaastundlikuks ka teiste vastu.<\/p>\n Kui ahnitseme \u00fclem\u00e4\u00e4ra suuri \u00fclesandeid, uskudes, et stressi on v\u00f5imalik hallata, saab see \u201ehallatud\u201c stress pahatihti v\u00e4lja valatud t\u00e4iesti s\u00fc\u00fctu k\u00f5rvalseisja peale. Kui seame alati esikohale oma ambitsioonid ja isikliku ruumi, v\u00f5ime unustada, et s\u00f5prus ei ole m\u00e4nguasi, mille saab kiirel ajal mitmeks kuuks riiulile hoiule panna ja sealt hiljem endises seisukorras v\u00e4lja v\u00f5tta.<\/p>\n Eelk\u00f5ige endasse vaatamine aitab m\u00f5nel inimesel stressi (ajutiselt) natuke paremini taluda. Aga k\u00f5ik, mis muudab meid \u00fcksk\u00f5iksemaks ja tundetumaks, maksab l\u00f5puks k\u00e4tte ka vaimsele tervisele. Minu k\u00f5ige suurem kahetsus \u00fclikooliajast ei puuduta mitte eksimist esimese \u00f5ppekava valikul ega isegi mitte akadeemilise karj\u00e4\u00e4ri eba\u00f5nnestumist. K\u00f5ige rohkem kahetsen neid hetki, mil keeldusin \u00f5igel ajal tagasihoidlikumat eesm\u00e4rki valimast ja olin stressi t\u00f5ttu kehv s\u00f5ber.<\/p>\n Vaimne tervis on t\u00e4htis. Aga mis oleks, kui me ei m\u00f5tleks sellest kui v\u00e4lismaailmast s\u00f5ltumatust n\u00e4htusest, vaid peaksime meeles, et enesetunne s\u00f5ltub asjaoludest ja valikutest, millega me end \u00fcmbritsevat kujundame?<\/p>\n Mis oleks, kui \u00fcli\u00f5pilane julgeks \u00f5ppej\u00f5ult n\u00f5uda paremat ainekorraldust ja selgemaid juhiseid? Mis oleks, kui tunnistaksime, et l\u00e4bip\u00f5lenud tudeng ei vaja stressihaldamiskoolitust, vaid sisulist abi \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga ning eriala- ja olukorrateadlikke n\u00f5uandeid j\u00e4tkamise m\u00f5ttekuse teemal?<\/p>\n Mis oleks, kui meie esimene reaktsioon raskustele oleks toetuda s\u00f5brale, mitte usaldada pimesi v\u00f5\u00f5ra inimese n\u00f5u? Mis oleks, kui stressi maandamise asemel austaksime oma viha ning kasutaksime seda solidaarsuse ja aktivismi k\u00fctusena? Igal juhul ei saa need lahendused toimida halvemini kui need, mida tavaliselt soovitatakse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" T\u00f5sise l\u00e4bip\u00f5lemise korral on triviaalsed produktiivsusnipid ja positiivne m\u00f5tlemine justkui kasvavad kihid teipi \u00fcha enam lekkiva toru \u00fcmber. T\u00fc\u00fcpilisi vaimset tervist puudutavaid n\u00f5uandeid peetakse sageli sobivaks igas olukorras. Jah, t\u00f6\u00f6 oma suhtumise kallal aitab, kui stress on laiskuse v\u00f5i perfektsionismi …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2355,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-2356","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-essee"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2356","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2356"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2356\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2355"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2356"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2356"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2356"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}