<\/p>\n
Kohtusime Sveniga kahe aasta jooksul kaheksa korda. Esimesel kohtumisel arutasime \u00f5ppeaine ideed, edaspidi peamiselt \u00f5petamisega seotud kogemusi, sh ootamatusi, tekkinud emotsioone, ilmnenud v\u00e4ljakutseid, \u00f5petamisega seotud taipamisi ja v\u00f5imalikke muudatusi. Kuigi iga \u00f5ppej\u00f5u kogemus on isiklik ja individuaalne, on Sveni teekonnas palju elemente \u00f5ppej\u00f5udude \u201eklassikalisest\u201c arenguteest.<\/strong><\/p>\n K\u00f5ik algab \u00f5ppe sisust, mida soovitakse \u00f5petada, ja \u00f5ppematerjalidest, mille abil seda teha. Ettevalmistavas faasis on fookus teemade ja materjalide kogumisel, s\u00fcstematiseerimisel ja ettevalmistamisel. Kuna \u00f5ppej\u00f5ud alles loeb, uurib, korrastab materjali ja koondab seda esitamiseks kokku, on ta ise aktiivselt \u00f5ppimisse haaratud.[1]<\/a><\/p>\n \u00d5ppija peale m\u00f5tlemine v\u00f5ib nii j\u00e4\u00e4da tagaplaanile. Seda soodustab ka uskumus, et \u00fclikoolis tegutsevad \u201eennastjuhtivad \u00f5ppijad\u201c. Ju leiavad nad viisi ise ennast motiveerida, seada eesm\u00e4rke, leida sobivad \u00f5pistrateegiad ja neid oskuslikult kasutada, ise j\u00e4lgida oma toimetulekut ja aru saada, kust ja kellelt vajaduse korral abi k\u00fcsida, ise oma aega asjakohaselt planeerida, eristada olulist ebaolulisest jne.[2]<\/a>\u00a0\u00d5petamise k\u00e4igus ilmneb aga, et p\u00e4ris nii see ei ole.<\/p>\n Paljud uuringud n\u00e4itavad, et \u00f5ppija \u00f5ppimist m\u00f5jutavad (\u00f5ppija enda omaduste k\u00f5rval) mitmed \u00f5petamisega seotud tegurid. \u00d5ppej\u00f5u \u201eloomuliku sarmi\u201c k\u00f5rval m\u00e4ngivad olulist rolli \u00f5ppeaine \u00fclesehitus, \u00f5ppematerjalid, \u00f5pijuhised, tagasiside, interaktsioon nii \u00f5ppe sisu, \u00f5ppej\u00f5u kui ka teiste \u00fcli\u00f5pilastega jmt.<\/p>\n \u00d5ppimist toetavad raamid saavad olla loogiline \u00f5ppeaine \u00fclesehitus, mis on pakendatud visuaalselt kenasse Moodle\u2019i keskkonda, kokkulepitud t\u00e4htajad, selged hindamise p\u00f5him\u00f5tted, arusaadavad \u00f5ppe\u00fclesanded. M\u00f5nikord on oluline kokkuleppeid teha ka k\u00e4itumisreeglites, \u00f5ppet\u00f6\u00f6v\u00e4lise suhtlemise vormis ja ajas, abi k\u00fcsimise v\u00f5imalustes jne \u2013 vastavalt \u00f5ppijaskonnale ja \u00f5ppeainele.<\/p>\n Sveni \u00f5petamiskogemusest saadud taipamised olid paljuski seotud \u00fclesannete juhiste ja hindamisega. Uuringud n\u00e4itavad, et \u00f5ppija \u00f5pik\u00e4itumist, sh \u00f5ppimisega seotud valikuid, ajakasutust ja p\u00fchendumist, m\u00f5jutab \u00fcsna selgelt see, mida ja kuidas hinnatakse. Hindamine omakorda on seotud \u00f5ppe\u00fclesannetega, mille kaudu hinne kujuneb.<\/p>\n \u00dclesande kirjeldus v\u00f5iks anda \u00fclevaate tegevuse kontekstist, selgitada selle eesm\u00e4rki ja sooritamise vaheetappe. Juhis v\u00f5iks anda tudengile arusaama \u00f5ppej\u00f5u ootustest soorituse kohta. Nii v\u00f5iks olla hea juhise \u00fcks osa ka hindamise kirjeldamine: millistele tunnustele peab t\u00f6\u00f6 vastama, sh mis tunnused teevad t\u00f6\u00f6st v\u00e4ga hea t\u00f6\u00f6.[3]<\/a>,\u00a0[4]<\/a><\/sup><\/p>\n Sveni kogemus doktorandi ja alustava \u00f5ppej\u00f5una on paljude teiste omaga sarnane ka selles m\u00f5ttes, kuidas oma \u00f5petamisest m\u00f5eldakse.<\/p>\n T\u00dc-s tehtud uuringud n\u00e4itavad, et alustav \u00f5ppej\u00f5ud m\u00f5tleb ja anal\u00fc\u00fcsib iseendaga seotud k\u00fcsimusi (sh \u201eKas ja milline \u00f5ppej\u00f5ud ma olen v\u00f5i tahaksin olla?\u201c, \u201eKuidas ja kellena \u00f5ppijad mind n\u00e4evad ja kuidas nad seda aktsepteerivad?\u201c, \u201eKas see, mida ma teen, on \u00f5ige?\u201c, \u201eKeda ja mida \u00f5petamisel eeskujuks v\u00f5tta?\u201c).[5]<\/a><\/p>\n Samuti n\u00e4htub, et \u00f5ppej\u00f5u professionaalses arengus on v\u00e4ga t\u00e4htis roll t\u00e4henduslikel vestlustel. Oluline on leida vestluspartneriks keegi, kellel on suuremad pedagoogilised teadmised ja kogemused (nt \u00f5petamisusku kogenud kolleeg v\u00f5i \u00f5petamisoskuste konsultant). See toetab \u00f5ppej\u00f5una toimetulekut, aitab oma \u00f5petamist t\u00f5endusp\u00f5hisele infole tuginedes kujundada ning tekitab harjumuse oma \u00f5petamist anal\u00fc\u00fcsida.[6]<\/a><\/p>\n [1]<\/a>\u00a0L. D.<\/strong>\u00a0Fink\u00a0<\/strong>, Creating significant learning experiences: An integrated approach to designing college courses. John Wiley & Sons,\u00a0\u00a02013.<\/p>\n<\/div>\n [2]<\/a>\u00a0M. J. Lawson, S. Vosniadou, P. Van Deur, M. Wyra, D. Jeffries<\/strong>, Teachers\u2019 and students\u2019 belief systems about the self-regulation of learning. \u2013 Educational Psychology Review, 2019, 31, lk 223\u2013251.<\/p>\n<\/div>\n
\n