Tartus kirjutas Petar Kehayov oma bakalaureuse-, magistri- ja doktorit\u00f6\u00f6. 2016. aastal kaitses ta M\u00fcncheni Ludwig Maximiliani \u00dclikoolis doktoriv\u00e4itekirja \u201eK\u00f5neviisi ja modaalsuse areng keelesurma tingimustes l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte andmeil\u201c ning seej\u00e4rel t\u00f6\u00f6tas mitu aastat Saksamaal Regensburgi ja M\u00fcncheni \u00fclikoolis.<\/p>\n
Alates 2023. aasta veebruarist on Petar Kehayov Tartu \u00dclikooli l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte professor: \u00f5petab l\u00e4\u00e4nemeresoome keeli ning uurib karjala, vepsa, l\u00fc\u00fcdi, isuri ja mordva keelt.<\/p>\n
Sofiast Tartusse<\/strong><\/p>\n Kohtume legendaarses kohvikus Werner, taustal kohvikuliste r\u00f5\u00f5mus sumin. Jutt l\u00e4heb esmalt erialavaliku tagamaadele.<\/p>\n Selgub, et p\u00e4rast keskkooli l\u00e4ks Kehayov Sofia \u00dclikooli ajalugu \u00f5ppima, ent sidet selle ainega ei tekkinud.<\/p>\n \u201e\u00dclikoolis oli v\u00f5imalik \u00f5ppida ka soome keelt. Mind paelus, et see on hoopis teistsugune kui indoeuroopa keeled,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta innustunult. \u201e\u00dchel suvel sattusin Kuopiosse keelekursusele, kus kohtusin oma elu esimeste eestlastega.\u201c\u00a0<\/p>\n Balkani maades oli toona pinev olukord \u2013 Jugoslaavia lagunes ja algas s\u00f5da. 1990-ndate algus oli segane aeg ka Bulgaarias. \u201eKeegi ei teadnud \u00f5ieti, mida oma eluga peale hakata. Mina m\u00f5tlesin, et oleks huvitav tulla Eestisse ja \u00f5ppida soome-ugri keeli.\u201c<\/p>\n Tol keelekursuse suvel ostis Kehayov Lauri Kettuse 1928. aastal v\u00e4lja antud eesti keele \u00f5piku ja hakkas omal k\u00e4el eesti keelt \u00f5ppima.\u00a0<\/p>\n \u201eSoomes kohatud eestlaste juttudest k\u00e4is l\u00e4bi professor Ago K\u00fcnnapi nimi ja ma kirjutasin talle eesti keeles,\u201c pajatab ta. Kuu aega hiljem tuli Tartu \u00dclikoolist vastus: tere tulemast meile \u00f5ppima! \u201eNeile oli ilmselt muljet avaldanud, et keegi kirjutab v\u00e4lismaalt eesti keeles,\u201c muheleb Kehayov.<\/p>\n 1994. aasta augusti l\u00f5pus, n\u00e4dal enne N\u00f5ukogude armee viimase s\u00f5duri lahkumist Eestist, kolis ta Tartusse.\u00a0<\/p>\n \u201eElasin \u00fchikas koos teiste v\u00e4lismaalastega. Suur osa neist olid soomlased ja esimeste aastate jooksul mu soome keel arenes tohutult. \u00d5ppima hakkasin eesti keelt v\u00f5\u00f5rkeelena, v\u00f5tsin ka soome-ugri aineid. Tol ajal oli v\u00e4listudengina Eestis lihtne, v\u00e4lismaalased olid eestlaste jaoks veel eksootilised ja huvitavad.\u201c\u00a0<\/p>\n Tartu oli Kehayovile vaimselt l\u00e4hedal \u2013 lapsena oli tema lemmikraamat Oskar Lutsu \u201eKevade\u201c. Samas oli Eesti Bulgaariast ikkagi ligi 2000 kilomeetri kaugusel. L\u00e4hedasi ei n\u00e4inud ta 90-ndate teises pooles oma viis aastat, sest kodumaale naastes tulnuks minna v\u00e4eteenistusse. Et sidet hoida, k\u00e4is ta m\u00f5ned korrad kuus R\u00fc\u00fctli t\u00e4nava l\u00f5pus asunud telefonijaamast koju helistamas. \u201eMu bulgaaria keel k\u00e4is alla \u2013 ma ei r\u00e4\u00e4kinud seda ju peaaegu \u00fcldse,\u201c meenutab ta.<\/p>\n Keeleteadus avanes kiht-kihilt\u00a0<\/strong><\/p>\n Keeleteadus hakkas Tartus avanema kiht-kihilt. \u201eMul oli hea s\u00f5ber, hollandlane Rogier Blokland, kes on n\u00fc\u00fcd Uppsala \u00dclikoolis soome-ugri keelte professor,\u201c meenutab Kehayov.\u00a0<\/p>\n \u201eRogier teadis juba tudengina, et tahab keeleteadlaseks saada, kogus raamatuid soome-ugri keeltest, r\u00e4\u00e4kis neist, ja nii tekkis minulgi t\u00f5sine huvi. Teine oluline m\u00f5jutaja oli magistri- ja ka doktorit\u00f6\u00f6 juhendaja Mati Erelt. T\u00e4nu talle hakkasin aru saama, mida \u00fcldse t\u00e4hendab teaduslik m\u00f5tlemine, kuidas peaks keelt uurima ja milliseid valikuid uurimisel tegema.\u201c<\/p>\n Mida aeg edasi, seda lihtsamaks teadust\u00f6\u00f6 kirjutamine l\u00e4ks. \u201eMa ei olnud loomu poolest inimene, kes suudaks oma aega h\u00e4sti planeerida,\u201c tunnistab Kehayov. \u201e\u00d5ppisin seda tegema, kuid see v\u00f5ttis aega.\u201c<\/p>\n Kehayovi magistri- ja doktorit\u00f6\u00f6 teemaks oli grammatiline evidentsiaalsus, s.t keelelised vahendid, millega v\u00e4ljendatakse informatsiooni allikat ja info k\u00e4ttesaamise viisi. N\u00e4iteks eesti keeles on selliseks keeleliseks vahendiks kaudne k\u00f5neviis, kus k\u00f5neleja v\u00e4idab midagi, mille tunnistajaks ta ise pole olnud:\u00a0Mari \u00f5ppivat prantsuse keelt.<\/p>\n \u201eMu juhendajat huvitas evidentsiaalsus ja mina sain sealjuures uurida Balkani keelte osa. Hiljem olen uurinud ka igasuguseid muid n\u00e4htusi \u2013 n\u00e4iteks modaalsust ehk keelelisi vahendeid, millega k\u00f5neleja hindab v\u00e4ljendatava tegevuse t\u00f5en\u00e4osust, lubatust, v\u00f5imelisust ja muud sellist,\u201c selgitab professor. \u201eEesti keeles on modaalsus v\u00e4ljendatud n\u00e4iteks modaalverbide, konstruktsioonide ja ka m\u00e4\u00e4rs\u00f5nade abil, nagu lauses\u00a0Ilmselt v\u00f5ib ta suusatada. Uurisin, kuidas modaalsus l\u00e4\u00e4nemere-soome keeltes v\u00e4ljendub.\u201c<\/p>\n V\u00e4ikesed keelealad kui laborid<\/strong><\/p>\n V\u00e4lit\u00f6\u00f6del vadjalaste juures k\u00e4is Petar Kehayov esimest korda juba 1997. aastal koos Heinike Heinsooga, kes oli tol ajal peamine vadja keele uurija Eestis ja ka maailmas. Hiljem sai k\u00e4idud ida-setode juures, samuti Karjalas.<\/p>\n \u201eV\u00e4lit\u00f6\u00f6del hakkasin m\u00f5tlema, et Eesti ja Soome keeleteadlased on traditsiooniliselt k\u00e4inud otsimas seda k\u00f5ige ehtsamat ja puhtamat keelt. Otsitakse kogukonna parimat l\u00e4\u00e4nemeresoome keele k\u00f5nelejat, tavaliselt k\u00f5ige vanemat, kes on k\u00f5ige v\u00e4hem kokku puutunud v\u00e4lismaailmaga ja elanud kogu aeg oma k\u00fclas. Selline \u201eideaalne\u201c k\u00f5neleja on andmestikes \u00fcleesindatud. Mul tuli m\u00f5te: mis oleks, kui otsida hoopis \u201ehalbu\u201c k\u00f5nelejaid ja v\u00f5rrelda nende keelt \u201eheade\u201c k\u00f5nelejate omaga?\u201c\u00a0<\/p>\n See idee m\u00e4\u00e4ras Kehayovi teadust\u00f6\u00f6 edasise suuna.<\/p>\n Eriti huvitab teda k\u00f5ik, mis on seotud keelte h\u00e4\u00e4bumise, v\u00e4ljasuremisega. Teadlane ei tegele keelte \u201ep\u00e4\u00e4stmisega\u201c, ehkki ta v\u00f5ib p\u00fc\u00fcda seda teha \u2013 tema \u00fclesanne on protsessi v\u00e4ljastpoolt uurides kirjeldada, \u00fctleb Kehayov. Ideaalsed \u201elaborid\u201c, kus uurida keele h\u00e4\u00e4bumist isiku tasandil, on Venemaal asuvad l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte k\u00f5nelejate k\u00fclad.<\/p>\n \u201eMuidugi v\u00f5ib ka sotsiolingvistiliselt uurida, kuidas kogukonnad v\u00e4iksemaks j\u00e4\u00e4vad, aga isiku tasandil on huvitav just see, kuidas neil, kes on lapsep\u00f5lves emakeele h\u00e4sti omandanud, aga vahepeal aastak\u00fcmneid kuskil suuremas venekeelses linnas t\u00f6\u00f6tanud, on keel teistsugune kui neil, kel oli vene keel juba lapsep\u00f5lves tugevam. Mis on keeles p\u00fcsivamad asjad ja mis kaovad kiiremini?\u201c<\/p>\n Modaalsuse uurimiseks koostas ta k\u00fcsimustikud, sest need teadmised ei ilmne lihtsalt vabas vestluses. \u201eTasapisi hakkasin n\u00e4gema mustreid. Uurimist\u00f6\u00f6 ise toimub ikka hiljem, kabinetivaikuses: t\u00f6\u00f6tan k\u00f5ik andmed l\u00e4bi, teen statistikat ja n\u00e4en trende, mida palja silmaga lihtsalt ei m\u00e4rka,\u201c kirjeldab professor.<\/p>\n S\u00f5da tekitas suhtlusbarj\u00e4\u00e4ri<\/strong><\/p>\n Venemaa s\u00f5da Ukrainas on m\u00f5istagi m\u00f5jutanud ka l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte uurimist.<\/p>\n \u201eTeaduslikus m\u00f5ttes on meie olukord t\u00e4itsa hea: meil on arhiivis palju materjali, veel l\u00e4bi uurimata lindistusi. Ent keele muutumist kohapeal l\u00e4hedalt j\u00e4lgida enam ei saa,\u201c t\u00f5deb Kehayov. Kolleegidega nii Moskvast kui ka Petroskoi \u00fclikoolist on kontakt peaaegu kadunud ning s\u00f5da on tekitanud suhtlusbarj\u00e4\u00e4ri. Venemaalt p\u00f5genenud teadlastega \u2013 ka neid on \u2013 saab \u00f5nneks siiski koost\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n Samuti on kaugeks j\u00e4\u00e4nud keelejuhid \u2013 emakeelsed k\u00f5nelejad, kellelt keeleainestikku kogutakse. Kehayov on neile igal aastal p\u00fchadeks postkaarte l\u00e4kitanud, ka siis, kui s\u00f5da algas, aga ta ei tea, kas nad \u00fcldse on saadetud kirju k\u00e4tte saanud.\u00a0<\/p>\n \u201eLeidsin arhiivist \u00fche keelejuhi emaga 1987. aastal tehtud lindistuse, k\u00f5rvetasin selle CD-le ja saatsin talle, kuid kohale see ei j\u00f5udnud. Ma ei tea, kas praegusel ajal on \u00fcldse m\u00f5tet midagi saata,\u201c m\u00f5tiskleb teadlane. \u201eLeian, et on oluline pidada keelejuhtidega \u00fchendust kuni nende surmani. Teadlased peaksid hoidma kontakti, kinnitama, et teisel pool piiri ei ole vaenlased, maailm ei ole mustvalge ja nemad ei ole toimuvas s\u00fc\u00fcdi.\u201c<\/p>\n Eesti ja \u00fcldkeeleteaduse instituudis on uurimisvaldkonnad omavahel l\u00e4bi p\u00f5imunud. Eesti keel ja selle murded kuuluvad l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte hulka ning seekaudu ka l\u00e4\u00e4nemeresoome keeleteadusse; l\u00e4\u00e4nemeresoome keeled on aga omakorda uurali keeled \u2013 ses m\u00f5ttes kuulub l\u00e4\u00e4nemeresoome keeleteadus uralistika alla.\u00a0<\/p>\n \u201eOn ka \u00fcleminekupiirkonnad ja hallid alad,\u201c selgitab Kehayov. \u201eProfessor Gerson Klumpp vastutab uurali keelte uurimise eest, mina l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte eest. Mordva keeled on selline \u00fcleminekuala.\u201c\u00a0<\/p>\n Veel suurem \u00fcleminekuala on eesti keele ja murrete ning l\u00f5una-l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte vahel. \u201eV\u00f5ro ja seto keel kuuluvad eesti murrete alla, samas on nad omandanud \u2013 v\u00f5i omandamas\u00a0\u2013 eri l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte staatust,\u201c m\u00e4rgib Kehayov, kes saab ise kolleege aidata karjala, vepsa, l\u00fc\u00fcdi ja veidi ka isuri keelega.<\/p>\n Tartu \u00dclikoolis on traditsiooniliselt uuritud peamiselt keeleajalugu \u2013 seda, kuidas keeled ja murded hargnevad. Kehayovi huvitab teadlasena just viimase kolme-neljasaja aasta areng.<\/p>\n \u201eSelles m\u00f5ttes olen pigem s\u00fcnkrooniline lingvist, kes uurib keelt sellisena, nagu see on t\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5i oli l\u00e4himinevikus,\u201c \u00fctleb teadlane. \u201eSuurt potentsiaali n\u00e4en just selle uurimises, kuidas viimaste sajandite \u00fchiskonna, kultuuri ja majanduse areng on haakunud keele arenguga.\u201c\u00a0<\/p>\n Kaks professorit maailmas<\/strong><\/p>\n Peale Tartu on maailmas veel ainult \u00fcks l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte professuur: \u00fcle lahe Helsingi \u00dclikoolis eesotsas professor Riho Gr\u00fcnthaliga.<\/p>\n \u201eSaame Rihoga v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4bi ja mingis m\u00f5ttes k\u00f5nnin tema kingades. Teda huvitab l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte koht teiste uurali keelte hulgas ning huvi pakuvad mordva keeled; tema oskab rohkem ersa, mina mok\u0161a keelt,\u201c kirjeldab Kehayov.\u00a0<\/p>\n Professor Riho Gr\u00fcnthal omakorda ei hoia tunnustusega kokku, vaid kirjutab vastuseks palvele kolleegi iseloomustada: \u201ePetar tunneb mitmek\u00fclgselt l\u00e4\u00e4nemeresoome keeli. On \u00fcldse imelik, kuidas ta on suutnud nii h\u00e4sti l\u00e4hedasi, aga sotsioloogiliselt v\u00e4ga erinevaid sugulaskeeli omandada. Ta on k\u00f5rge tasemega professionaalne lingvist ja v\u00e4ga tore ja tark kolleeg!\u201c\u00a0<\/p>\n Kehayovi hinnangul on keeleteaduses viimaste aastak\u00fcmnete jooksul siiski toimunud p\u00f6\u00f6re, mis teda natuke murelikuks teeb. Nimelt on hulk noori teadlasi, kes on k\u00fcll tugevad kvantitatiivsetes meetodites, ent osa neist on eemaldunud l\u00e4henemisviisist, kus teadlane p\u00fc\u00fcdis uuritava n\u00e4htuse kohta lugeda ka k\u00f5ike seda, mis on varem kirjutatud.<\/p>\n \u201eMeetod ei ole see, mis k\u00f5ike m\u00e4\u00e4rab. V\u00f5ib-olla peaks enne tundma materjali ja alles siis valima meetodeid?\u201c arutleb Kehayov. \u201eSuure lugemusega kitsama valdkonna spetsialiste v\u00f5iks olla rohkem kui praegu. Kui me selliseid uurijaid enam ei \u00f5peta, kui nad kaovad, siis kaob ka\u00a0know-how\u00a0j\u00e4ljetult.\u201c\u00a0<\/p>\n Professor peab oluliseks koost\u00f6\u00f6d teiste erialadega. \u201eKeeleteadus on tahtnud olla loodusteadus \u2013 mitte just t\u00e4ppisteadus nagu f\u00fc\u00fcsika, aga k\u00f5ige rohkem on sel \u00fchist ps\u00fchholoogia, neuroteaduste ja bioloogiaga. Ma arvan, et peaks vaatama igasse suunda, ka humanitaarteaduste poole.\u201c\u00a0<\/p>\n Tema s\u00f5nul on n\u00e4iteks 20. sajandi soome-ugri v\u00e4hemuskirjandus keeleteaduslikust perspektiivist praktiliselt uurimata. \u201eSiin oleks v\u00f5imalik teha koost\u00f6\u00f6d kirjandusteadlastega: uurida keelevalikuid ning proosas ja luules avaldatud murdevariatsioone.\u201c<\/p>\n Vastuseks k\u00fcsimusele, kuidas \u00fcks keeleteadlane oma vaba aega kasutab, \u00fctleb Kehayov, et ta k\u00e4ib j\u00f5usaalis ja oma seltskonnaga matkamas.\u00a0<\/p>\n \u201eVahepeal k\u00e4in k\u00f5rtsis, r\u00e4\u00e4gin palju s\u00f5pradega, jalutan koeraga. Aga hobide osas \u2026 mul on vastuolulised tunded. \u00dchelt poolt peaks keeleteadus justkui j\u00e4\u00e4magi eluks ajaks natuke hobiks, et see sulle meeldiks. Samas aga pead seda professionaalselt v\u00f5tma, suhtuma sellesse mitte kui hobisse, vaid kui elukutsesse, millega \u00fchiskonda panustada. See on keeruline asi \u2013 kui keeleteadusesse liiga professionaalselt suhtuda, siis ta lakkab olemast hobi; samas peaks j\u00e4\u00e4ma mingi kergus, et kirg sellega tegeleda ei kaoks.\u201c<\/p>\n Identiteedik\u00fcsimused ja keel<\/strong><\/span><\/p>\n Keelte v\u00e4ljasuremine kogub hoogu, viimasel ajal on h\u00e4\u00e4bunud neli-viis p\u00f5liskeelt aastas. Eestile l\u00e4himatest l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltest on praeguseks h\u00e4\u00e4bunud vadja keel. V\u00e4ljasurevatele keeltele juhtis 2022. aastal t\u00e4helepanu ka \u00dcRO, kes kuulutas aastateks 2022\u20132032 v\u00e4lja rahvusvahelise p\u00f5liskeelte k\u00fcmnendi. Selle eesm\u00e4rk on kasvatada p\u00f5liskeelte kasutajate arvu, parandada nende keeleoskust ja julgustada p\u00f5liskeelte kasutamisele avalikus elus.\u00a0<\/p>\n Kas sellisest ettev\u00f5tmisest on kasu?<\/p>\n Petar Kehayov: \u201eKuigi ma selle kohta v\u00e4ga palju \u00f6elda ei oska, arvan siiski, et \u00dcRO p\u00f5liskeelte k\u00fcmnend on hea initsiatiiv, mis annab v\u00f5imalusi kohtumisteks. See on k\u00fcll pigem aktivistide kui keeleteadlaste teema, ent usun siiski, et on oluline omavahel suhelda ja kogemusi vahetada.\u00a0<\/p>\n V\u00e4ljasurevate keelte teema on aga vastuoluline. Me elame ajastul, kus v\u00e4hemused kuuluvad postkolonialistlikku diskursusesse \u2013 lihtsustatult t\u00e4hendab see, et kolonialismiajastu on l\u00e4bi ja n\u00fc\u00fcd \u00fcletatakse sellest tingitud traumasid, tegeldes ohvrite, v\u00e4hemuste ja identiteediga. Identiteeti peetakse t\u00e4htsaks, v\u00e4hemused on esil \u2013 me toetame neid, v\u00f5ib-olla ka enamuse arvelt, aga see on meie l\u00e4\u00e4ne liberaalse \u00fchiskonna ajavaim. Teistpidi on see, mis puudutab eriti etnilist p\u00e4ritolu ja rahvust, liberaalses \u00fchiskonnas justkui h\u00e4biasi, mida l\u00fckatakse intuitiivselt tagaplaanile.<\/p>\n Kogukondade h\u00e4\u00e4bumine puudutab \u00fchelt poolt v\u00e4hemusi, mis vajavad toetust, aga teisalt k\u00e4ib sellega kaasas tugev p\u00e4ritolu r\u00f5hutamine. Kas isurid on meile olulisemad kui karaiimid? M\u00f5lema keeled on v\u00e4lja suremas, aga \u00fcks neist on sugulasrahvas, ja nii otsustame olla isuritest rohkem huvitatud kui karaiimidest. Meie mures keeleliste v\u00e4hemuste p\u00e4rast on tsipake meie endi \u201evanaaegset\u201c rahvuslikkust.<\/p>\n Kaitstes uurali v\u00e4hemusrahvaste keelelisi ja kultuurilisi \u00f5igusi, tegeleme identiteedipoliitikaga. Selle koha peal on oht sattuda l\u00f5ksu. Meie liberaalne taust eeldab, et asetaksime end \u00fcksikisiku \u00f5iguste ja valikute poolele, kuid tegelikkuses ajame taga kollektiivset agendat: tahame kaitsta keelt, mitte v\u00e4hemusrahva esindaja vabadust. Aga kui ta saab valida, kes ta on, siis v\u00f5ib see v\u00e4hemusrahvaid hoopis ohustada, kuna \u201evaba\u201c valik on tihti olla venelane, mitte aga n\u00e4iteks karjalane. Siia on sisse kirjutatud vastuolu, mis peaks tegema meid ettevaatlikuks. Sellest peaks rohkem r\u00e4\u00e4kima.\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Bulgaaria pealinnast Sofiast p\u00e4rit Petar Kehayov tuli 90-ndatel noore mehena Tartu \u00dclikooli keeleteadust \u00f5ppima. N\u00fc\u00fcdset l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte professorit huvitab eriti k\u00f5ik see, mis on seotud keelte v\u00e4ljasuremise, h\u00e4\u00e4bumisega. Tartus kirjutas Petar Kehayov oma bakalaureuse-, magistri- ja doktorit\u00f6\u00f6. 2016. aastal kaitses …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2343,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[34],"tags":[],"class_list":["post-2345","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-portree"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2345","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2345"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2345\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2343"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2345"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2345"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2345"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/JaHe_01182420Petar20Kehayov20UT_009-scaled.jpg\")
\n