![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/ARS20LONGA20violet2C20192320litograafia2C20originaal20MET-is2028Vassili20Kandinsky29-scaled.jpg\")
\u201eKui religioon, teadus ja moraal [\u2014] vankuma l\u00f6\u00f6vad, ning v\u00e4lised tugisambad seega langeda \u00e4hvardavad, p\u00f6\u00f6rab inimene pilgu i s e e n d a s s e. Kirjandus, muusika ja kunst on esimesed ja k\u00f5ige tundlikumad valdkonnad, kus see vaimne p\u00f6\u00f6re tegeliku vormi omandab.\u201c[1]<\/a><\/p>\n Neuroloogias nimetatakse n\u00e4htust, kus \u00fcks meel k\u00e4ivitab samal ajal teise meele, s\u00fcnesteesiaks. S\u00fcnesteediks on peetud ka Vassili Kandinskyt (1866\u20131944), kes muusikat kuuldes n\u00e4gi v\u00e4rve, ja vastupidi, maali ees seistes koges helisid.<\/p>\n Teoreetilistes materjalides on ta p\u00f5hjalikult anal\u00fc\u00fcsinud v\u00e4rvide muusikalisi omadusi, n\u00e4iteks hall on \u201ek\u00f5latu ja liikumatu\u201c, soe helepunane meenutab \u201efanfaarihelisid, kus k\u00f5lab kaasa tuuba\u201c jne.[2]<\/a>\u00a0Kandinsky \u00fcks olulisemaid m\u00f5jutajaid oli Viini helilooja Arnold Sch\u00f6nberg (1874\u20131951), kes oma heliloomingus loobus funktsionaalse harmoonia reeglitest. Samamoodi astus Kandinsky julgelt eksperimenteeriva ja abstraktse maalikunsti suunas.<\/p>\n Kuigi ta p\u00fchendus paljuski kunsti ja muusika sarnasuste anal\u00fc\u00fcsimisele, t\u00f5i ta esile ka nende lahknevusi, n\u00e4iteks kogemisviisides. Erinevalt hetkega haaratavast maalikunstiteosest on muusika k\u00e4sutuses aeg[3]<\/a>\u00a0\u2013 selle kulgemine saavutab terviklikkuse alles hetkel, mil muusik langetab kuulajate ees oma k\u00e4ed.<\/p>\n Muusika ja kunsti vahekordi on paljuski anal\u00fc\u00fcsitud ka maastikumaalide kaudu. Nii n\u00e4iteks on prantsuse helilooja Claude Debussy (1862\u20131918) loomingut v\u00f5rreldud impressionistlike loodusvisioonidega. Eesti kunstiajaloos kirjutati aga juba 1910. aastal Konrad M\u00e4gi (1878\u20131925) maastikele m\u00f5eldes: \u201eHr M\u00e4gi on t\u00f5eline v\u00e4rvide dirigent, kes \u00fchendab \u00fclek\u00fclluse mitmeh\u00e4\u00e4lseid v\u00e4rve harmooniliseks tervikuks vaid \u00fche taktikepi viibutusega.\u201c[4]<\/a><\/p>\n T\u00f5epoolest, kui t\u00e4helepanelikult kuulata ja vaadata, siis ka kunstimaailm heliseb.<\/p>\n Kingitus t\u00e4is muusikalisi elamusi<\/strong><\/span><\/p>\n M\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pul allkirjastasid Tartu \u00dclikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rektor koost\u00f6\u00f6lepingu, millega pandi alus kontserdisarjale \u201eHarmonia Universitatis\u201c. Esmajoones on see kingitus (\u00fcli)\u00f5pilaskonnale, kellele on \u00fclikooli aulas toimuvad kontserdid tasuta, kuid teisalt elavdab sari kogu Tartu kultuurielu ja toob aulasse muusikalist j\u00e4rjepidevust.<\/p>\n Sarja j\u00e4rgmist kontserti on v\u00f5imalik nautida 29. veebruaril, mil tuleb esitusele pianist Sten Lassmanni klaveri\u00f5htu \u201eKodumaised viisid\u201c. Tartlasest heliloojale Heino Ellerile (1887\u20131970) p\u00fchendatud kontsert on m\u00f5tteliselt Lassmanni pikaaegse t\u00f6\u00f6 l\u00f5ppakord. Nimelt ilmus 2023.\u00a0aastal Londonis album \u201eHeino Eller Complete Piano Music, Volume 9\u201c, viimane osa Elleri klaverimuusika terviksalvestisest, mis sisaldab k\u00f5iki tema 206 klaveriteost, kogupikkusega ligi k\u00fcmme tundi.<\/p>\n Selle \u00f5ppeaasta viimane sarja kontsert toimub 28. m\u00e4rtsil, mil EMTA muusikute kavas \u201eV\u00e4ike \u00f6\u00f6muusika\u201c k\u00f5lavad Mozart, Vivaldi, Saariaho, Boccherini ja Vasks.<\/p>\n
\n