<\/p>\n
Teadusel on arvestatav keskkonnam\u00f5ju: 2014. aastal ilmunud\u00a0uuringu<\/a>\u00a0andmetel kahekordistub avaldatud teadust\u00f6\u00f6de hulk iga \u00fcheksa aasta j\u00e4rel. Asjatundjate s\u00f5nul on see tempo viimasel ajal kiiresti t\u00f5usnud. Iga uurimist\u00f6\u00f6 tegemisega kaasneb aga energia-, materjali- ja ajakulu.<\/strong><\/p>\n Martin Farley on\u00a0nii\u00a0\u00dchendkuningriigis\u00a0kui ka\u00a0kogu\u00a0Euroopas \u00fcks esimesi kestliku laboriteaduse eksperte.\u00a0Londoni \u00dclikooli Kolled\u017eis\u00a0laborit\u00f6\u00f6 t\u00f5husust hindava raamistiku LEAF<\/a>\u00a0(Laboratory Efficiency Assessment Framework) v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud teadlane ning algatuse\u00a0Green Lab Associates<\/a>\u00a0juht on alates m\u00f6\u00f6dunud aasta detsembrist ka\u00a0\u00dchendkuningriigi Teadus- ja Innovatsioonikeskuse<\/a>\u00a0keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkuse programmide asedirektor. Novembris Tartus toimunud\u00a0kestliku teaduse konverentsil<\/a>\u00a0tegi Farley peaettekande.<\/p>\n Martin Farley, te suhtute kestlikku arengusse nii suure kirega. Mis ajendas teid edendama kestlikkust teaduses?<\/strong><\/p>\n Kui ma magistri\u00f5pingute k\u00e4igus Hollandis Leideni \u00dclikoolis t\u00fcvirakkude teemal uurimist\u00f6\u00f6d tegin, polnud tulemus see, mida meie meeskond ootas, ja uurimist\u00f6\u00f6d ei avaldatud. M\u00f5tlesin: issand jumal, ma kasutasin andmete kogumiseks nii palju plasti, ja k\u00f5ik see oli ilmaasjata!<\/p>\n Martin Farley<\/strong><\/p>\n Ameerika bioloogist Martin Farleyst sai 2013.\u00a0aastal \u00dchendkuningriigi ja Euroopa esimene kutseline kestliku labori ekspert, konsultant ja avalik k\u00f5neleja. Farley koostas ja arendas Edinburghi \u00dclikoolis, Londoni King\u2019s Kolled\u017eis ja Londoni \u00dclikooli Kolled\u017eis v\u00e4lja mitu kestliku laboriteaduse programmi. Tema rohelaboristrateegiaid kasutavad teadlased \u00fcle maailma, et teha k\u00f5rgetasemelist teadust madalamate kulude ja v\u00e4iksema keskkonnaj\u00e4ljega.<\/p>\n Alates mullu detsembrist t\u00f6\u00f6tab ta \u00dchendkuningriigi Teadus- ja Innovatsioonikeskuse keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkuse programmide asedirektorina.<\/p>\n<\/div>\n Koju tagasi j\u00f5udes hakkasin uurima, kas keegi tegeleb kestliku labori kontseptsiooniga. Mul soovitati \u00fchendust v\u00f5tta Edinburghi \u00dclikooliga. L\u00fchidalt \u00f6eldes: t\u00f6\u00f6tasime seal v\u00e4lja teadaolevalt esimese kestliku teaduse praktika. Ma arvasin, et seda t\u00f6\u00f6d jagub ehk paariks kuuks, aga n\u00fc\u00fcdseks olen kestliku teadusega seotud juba \u00fcle k\u00fcmne aasta.<\/p>\n P\u00f5hiline motivaator oli ikkagi taipamine, kui palju teaduse tegemiseks tarbitakse, ja et suur osa ajast ja materjalist l\u00e4heb lihtsalt raisku, kui uurimist\u00f6\u00f6 v\u00e4lja ei tule. Teadust\u00f6\u00f6de hulk maailmas kasvab kiiresti, aga \u00f5nneks kasvab ka nende inimeste hulk, kes m\u00f5tlevad samamoodi kui mina.<\/p>\n Kas just see isiklik kogemus on p\u00f5hjus, miks te julgustate teadlasi ka eba\u00f5nnestunud uuringuid avalikustama?<\/strong><\/p>\n Jaa, kindlasti. Meie eesm\u00e4rk on, et r\u00e4\u00e4gitaks ka negatiivsetest tulemustest ja eba\u00f5nnestunud uuringutest \u2013 et see oleks normaalsus. Ma tean \u00fcht laborit, kus doktorit\u00f6\u00f6d v\u00f5i j\u00e4reldoktorantuuris tehtud uuringuid tutvustades pidid k\u00f5ik kaks minutit r\u00e4\u00e4kima ka sellest, mis laboris eba\u00f5nnestus \u2013 et ei n\u00e4idataks ainult edusamme, vaid ka eksimusi. Muidugi meeldib k\u00f5lav pealkiri k\u00f5igile, aga teaduses on peale selle veel palju muud. Me peaksime \u00f5ppima nii enda kui ka teiste vigadest.<\/p>\n Samas \u00f6eldakse, et teaduses ei saa midagi valesti minna, saadakse lihtsalt ootamatu tulemus.<\/strong><\/p>\n T\u00f5si ta on. Kindlasti on k\u00fcsimus ka selles, kui suur osa teadust\u00f6\u00f6dest \u00fcldse inimesteni j\u00f5uab. Muidugi ei taha tasulised teadusajakirjad oma sisu niisama jagada, aga minu meelest aitab parema arusaamani j\u00f5uda seegi, kui meil on rohkem andmeid. Teadus peaks olema v\u00f5imalikult k\u00e4ttesaadav.<\/p>\n Teaduses on konkurents hea, aga vahel tekitab see palju jama. Oletame, et oled pikka aega mingi teema kallal t\u00f6\u00f6tanud, kuid keegi teine j\u00f5uab uurimuse esitamisega ette. Mis on esimene reaktsioon? \u201ePagan, kogu mu t\u00f6\u00f6 oli m\u00f5ttetu, mina seda enam avaldada ei saa!\u201c Tegelikult v\u00f5ib m\u00f5lemal olla palju pakkuda.<\/p>\n Probleem v\u00f5ib olla ka l\u00f5he avaliku ja erasektori teadust\u00f6\u00f6 vahel. Eraettev\u00f5tete\u00a0motivatsioon\u00a0on\u00a0m\u00fc\u00fca\u00a0teistest rohkem ja teenida kasumit.\u00a0Kui n\u00e4iteks AstraZenecas m\u00f5eldakse v\u00e4lja meetod, kuidas v\u00e4hendada kliiniliste uuringutega kaasnevat CO2<\/sub>\u00a0heidet, siis ei jaga nad seda teistega.<\/p>\n V\u00f5i v\u00f5tavad patendi ja m\u00fc\u00fcvad teistele.<\/strong><\/p>\n T\u00e4pselt. Kestlik teadusetegemine v\u00f5ib aga sellise m\u00fc\u00fcgi- ja kasvumudeliga vastuollu minna. Kui teadus on avatud ja tulemused k\u00e4ttesaadavad, saab teha palju head. Ent see ei ole kasumlik.<\/p>\n Mida peaksid teadlased tegema, et mitte sattuda m\u00f5nda rohepesuskeemi?<\/strong><\/p>\n Ideaalset vastust sellele veel pole. P\u00f5hiline on suhtuda kriitiliselt k\u00f5igesse, mida tootjad pakuvad. V\u00f5ib n\u00e4iteks k\u00fcsida n\u00e4ha toote olelusringi keskkonnam\u00f5ju hinnangut. Enamik firmasid sellist v\u00f5imalust veel ei paku, aga mida rohkem inimesi seda k\u00fcsib, seda paremini m\u00f5istetakse, et klientide jaoks on kestlikkus oluline. S\u00f5na\u00a0roheline<\/em>\u00a0kasutamine ei ole ju kuidagi reguleeritud. K\u00f5ik v\u00f5ib olla roheline, kui tootja seda \u00fctleb.<\/p>\n Alati v\u00f5ib uurida, kas keegi, n\u00e4iteks m\u00f5ni kolleeg teisest \u00fclikoolist, on veel sama toote ostnud ja mida tema sellest arvab. Kui kaua seal seda kasutatud on ja milline on kogemus? Selleks, et n\u00e4iteks laboriseadmest v\u00f5imalikult palju kasu saada, peaks olema v\u00f5imalik seda kaua kasutada \u2013 mida pikaealisem ja mida lihtsam hooldada, seda kasulikum nii loodusele kui ka rahakotile.<\/p>\n Tootjad ei r\u00e4\u00e4gi ju probleemidest, seega tuleb ise k\u00fcsida. K\u00f5ik kinnitavad, et just nende toode on k\u00f5ige parem. Aga mille poolest? Kas ja kes on nende toodet katsetanud? Kas on hinnatud selle CO2<\/sub>\u00a0j\u00e4lge v\u00f5i mingeid muid aspekte?<\/p>\n Mis on laborite k\u00f5ige suuremad kuluallikad?<\/strong><\/p>\n Suurim raiskamine on enamasti energiatarbimises, v\u00e4ga palju oleneb n\u00e4iteks ventilatsioonis\u00fcsteemist. Kontrollitud keskkond on laborites ju \u00fclit\u00e4htis. Muidugi on suur mure ka meie \u00fchekordse kasutamise kultuur. No ei ole vaja, et \u00f5ppelaborid kasutaksid \u00fchekorramaterjale!<\/p>\n On v\u00e4iksemate ressurssidega laboreid ja lausa riike, kus tehakse kvaliteetseid teadusuuringuid korduvkasutatavate vahenditega. N\u00e4iteks Jaapani teadlased kasutavad plasttarvikute asemel klaasist vahendeid, nad tekitavad \u00fcliv\u00e4he j\u00e4\u00e4tmeid, kasutavad v\u00e4ikse vooluhulgaga ventilatsiooni. Ja nad ei nimeta seda kestlikkuseks v\u00f5i keskkonnas\u00f5bralikkuseks \u2013 see ongi nende eluviis.<\/p>\n J\u00f5ukates l\u00e4\u00e4ne laborites on veel kahjuks teine mentaliteet.<\/p>\n Londoni King\u2019s Kolled\u017ei teadur Nicola Harris jagas hiljuti sotsiaalmeedias oma katse tulemusi: laialt levinud arvamus, et plastn\u00f5ud on steriilsemad kui klaasn\u00f5ud, ei pea paika, tegelikult vahet ei ole.<\/strong><\/p>\n Jaa, ma n\u00e4gin ka seda! Minu meelest on v\u00e4ga t\u00e4htis juhtida inimeste t\u00e4helepanu teaduses valitsevatele eelarvamustele ja ebausule. Teadlased on muide \u00fcks ebausklikumaid inimt\u00fc\u00fcpe.<\/p>\n Miks mitte uuesti kasutada katseklaase ja pipette? Neid saab pesta ja steriliseerida. Ja plastkonteinerite asemel saab kasutada nii klaasist kui ka komposteeritavaid lahendusi \u2013 viimatinimetatud on pealegi mitu korda odavamad. Miks peab k\u00fclmikus olema just \u201380 kraadi? Mis muutuks, kui oleks \u201370? Peale selle, et energiakulu v\u00e4heneb umbes 30%\u00a0\u2026 On palju asju, mida tehakse pelgalt harjumusest.<\/p>\n M\u00f5nikord teadlased lihtsalt ei taha midagi muuta, isegi kui see ei m\u00f5jutaks t\u00f6\u00f6 kvaliteeti. On vaja teadvustada, et me k\u00f5ik anname oma osa kestlikkusse. Teadlased on tegelikult \u00fched\u00a0k\u00f5ige suurema m\u00f5juga inimesed maailmas.<\/p>\n Teie eestvedamisel loodud raamistikuk LEAF, mille eesm\u00e4rk on aidata \u00fchtlustada kestliku laboriteaduse standardeid, katsetati esimest korda aastatel 2018\u20132020. Mis on t\u00e4nu sellele raamistikule \u00dchendkuningriigis muutunud?<\/strong><\/p>\n Minu jaoks on LEAF vahend, mis aitab panna teadlasi kestlikkusele m\u00f5tlema ja anda neile m\u00f5istlikke soovitusi, mida paremini teha. Alguses tulid paljud kestliku teaduse algatused USA-st, aga n\u00fc\u00fcd on esirinnas \u00dchendkuningriik. Ja ma ei usu, et asi on ainult LEAF-is.<\/p>\n Kui legendaarne [BBC teadussaadete tegija] David\u00a0Attenborough\u00a0tuli v\u00e4lja \u201eSinise planeedi\u201c dokumentaalsarjaga, hakkasin saama e-kirju teadlastelt, kes muretsesid, et nad kasutavad oma laborites liiga palju plasti. Keegi ei olnud varem taibanud k\u00fcsida, mis saab vaid \u00fcks kord kasutatud plasttarvikutest edasi. Nii et Attenborough-taoline rahvuslik ikoon, keda k\u00f5ik telerist n\u00e4gid, v\u00f5ib palju muuta.<\/p>\n Tegelikult on selles osas \u00fcsna muljetavaldav ka \u00dchendkuningriigi valitsus. Enne kui Theresa May peaministriametist lahkus, seadis ta riigi ametlikuks eesm\u00e4rgiks, et aastaks 2050 oleme CO2<\/sub>-neutraalsed. \u00dchendkuningriik oli \u00fcks esimesi, kui mitte k\u00f5ige esimene l\u00e4\u00e4neriik, mis seadis endale CO2<\/sub>-neutraalsuse eesm\u00e4rgi.<\/p>\n Praeguseks j\u00e4rgib LEAF-i programmi juba enam kui 2000 laborit \u00fcle terve maailma. Mida teilt alustades enamasti k\u00fcsitakse?<\/strong><\/p>\n Alguses k\u00fcsivad k\u00f5ik: \u201eKui palju see aega v\u00f5tab?\u201c \u201eMida ma tegema pean?\u201c Teadlased on \u00fcldiselt v\u00e4ga h\u00f5ivatud ja tahavad kohe asja kallale asuda. Hinnanguliselt 60% tahab, et neile lihtsalt \u00f6eldaks, mida teha. Umbes 20% teadlaste jaoks on kestlikkus s\u00fcdameasi ja nad on valmis selle nimel osalema aruteludes, valima eri variantide vahel, v\u00f5tma aega. Noh, ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00fctlevad, et nad ei tegele sellega.<\/p>\n Need protsendid on muidugi pisut meelevaldsed, aga enamik inimesi otsib lihtsalt juhiseid, et paremini m\u00f5ista, mida nad saavad teha.<\/p>\n