{"id":2336,"date":"2024-02-09T14:12:29","date_gmt":"2024-02-09T12:12:29","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4616\/"},"modified":"2024-02-09T14:12:29","modified_gmt":"2024-02-09T12:12:29","slug":"4616","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4616\/","title":{"rendered":"Head teadust saab teha planeeti kahjustamata"},"content":{"rendered":"<p><?xml encoding=\"utf-8\" ?><\/p>\n<p><strong>Teadusel on arvestatav keskkonnam\u00f5ju: 2014. aastal ilmunud\u00a0<a href=\"https:\/\/www.researchgate.net\/publication\/262987677_Growth_rates_of_modern_science_A_bibliometric_analysis_based_on_the_number_of_publications_and_cited_references_Growth_Rates_of_Modern_Science_A_Bibliometric_Analysis_Based_on_the_Number_of_Publicatio\">uuringu<\/a>\u00a0andmetel kahekordistub avaldatud teadust\u00f6\u00f6de hulk iga \u00fcheksa aasta j\u00e4rel. Asjatundjate s\u00f5nul on see tempo viimasel ajal kiiresti t\u00f5usnud. Iga uurimist\u00f6\u00f6 tegemisega kaasneb aga energia-, materjali- ja ajakulu.<\/strong><\/p>\n<p>Martin Farley on\u00a0nii\u00a0\u00dchendkuningriigis\u00a0kui ka\u00a0kogu\u00a0Euroopas \u00fcks esimesi kestliku laboriteaduse eksperte.\u00a0Londoni \u00dclikooli Kolled\u017eis\u00a0<a href=\"https:\/\/www.ucl.ac.uk\/sustainable\/take-action\/staff-action\/leaf-laboratory-efficiency-assessment-framework\">laborit\u00f6\u00f6 t\u00f5husust hindava raamistiku LEAF<\/a>\u00a0(Laboratory Efficiency Assessment Framework) v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud teadlane ning algatuse\u00a0<a href=\"https:\/\/www.greenlabassociates.com\/\">Green Lab Associates<\/a>\u00a0juht on alates m\u00f6\u00f6dunud aasta detsembrist ka\u00a0<a href=\"https:\/\/www.ukri.org\/\">\u00dchendkuningriigi Teadus- ja Innovatsioonikeskuse<\/a>\u00a0keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkuse programmide asedirektor. Novembris Tartus toimunud\u00a0<a href=\"https:\/\/www.uttv.ee\/naita?id=34939\">kestliku teaduse konverentsil<\/a>\u00a0tegi Farley peaettekande.<\/p>\n<p><strong>Martin Farley, te suhtute kestlikku arengusse nii suure kirega. Mis ajendas teid edendama kestlikkust teaduses?<\/strong><\/p>\n<p>Kui ma magistri\u00f5pingute k\u00e4igus Hollandis Leideni \u00dclikoolis t\u00fcvirakkude teemal uurimist\u00f6\u00f6d tegin, polnud tulemus see, mida meie meeskond ootas, ja uurimist\u00f6\u00f6d ei avaldatud. M\u00f5tlesin: issand jumal, ma kasutasin andmete kogumiseks nii palju plasti, ja k\u00f5ik see oli ilmaasjata!<\/p>\n<div class=\"right-textbox\">\n<p><strong>Martin Farley<\/strong><\/p>\n<p>Ameerika bioloogist Martin Farleyst sai 2013.\u00a0aastal \u00dchendkuningriigi ja Euroopa esimene kutseline kestliku labori ekspert, konsultant ja avalik k\u00f5neleja. Farley koostas ja arendas Edinburghi \u00dclikoolis, Londoni King\u2019s Kolled\u017eis ja Londoni \u00dclikooli Kolled\u017eis v\u00e4lja mitu kestliku laboriteaduse programmi. Tema rohelaboristrateegiaid kasutavad teadlased \u00fcle maailma, et teha k\u00f5rgetasemelist teadust madalamate kulude ja v\u00e4iksema keskkonnaj\u00e4ljega.<\/p>\n<p>Alates mullu detsembrist t\u00f6\u00f6tab ta \u00dchendkuningriigi Teadus- ja Innovatsioonikeskuse keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkuse programmide asedirektorina.<\/p>\n<\/div>\n<p>Koju tagasi j\u00f5udes hakkasin uurima, kas keegi tegeleb kestliku labori kontseptsiooniga. Mul soovitati \u00fchendust v\u00f5tta Edinburghi \u00dclikooliga. L\u00fchidalt \u00f6eldes: t\u00f6\u00f6tasime seal v\u00e4lja teadaolevalt esimese kestliku teaduse praktika. Ma arvasin, et seda t\u00f6\u00f6d jagub ehk paariks kuuks, aga n\u00fc\u00fcdseks olen kestliku teadusega seotud juba \u00fcle k\u00fcmne aasta.<\/p>\n<p>P\u00f5hiline motivaator oli ikkagi taipamine, kui palju teaduse tegemiseks tarbitakse, ja et suur osa ajast ja materjalist l\u00e4heb lihtsalt raisku, kui uurimist\u00f6\u00f6 v\u00e4lja ei tule. Teadust\u00f6\u00f6de hulk maailmas kasvab kiiresti, aga \u00f5nneks kasvab ka nende inimeste hulk, kes m\u00f5tlevad samamoodi kui mina.<\/p>\n<p><strong>Kas just see isiklik kogemus on p\u00f5hjus, miks te julgustate teadlasi ka eba\u00f5nnestunud uuringuid avalikustama?<\/strong><\/p>\n<p>Jaa, kindlasti. Meie eesm\u00e4rk on, et r\u00e4\u00e4gitaks ka negatiivsetest tulemustest ja eba\u00f5nnestunud uuringutest \u2013 et see oleks normaalsus. Ma tean \u00fcht laborit, kus doktorit\u00f6\u00f6d v\u00f5i j\u00e4reldoktorantuuris tehtud uuringuid tutvustades pidid k\u00f5ik kaks minutit r\u00e4\u00e4kima ka sellest, mis laboris eba\u00f5nnestus \u2013 et ei n\u00e4idataks ainult edusamme, vaid ka eksimusi. Muidugi meeldib k\u00f5lav pealkiri k\u00f5igile, aga teaduses on peale selle veel palju muud. Me peaksime \u00f5ppima nii enda kui ka teiste vigadest.<\/p>\n<p><strong>Samas \u00f6eldakse, et teaduses ei saa midagi valesti minna, saadakse lihtsalt ootamatu tulemus.<\/strong><\/p>\n<p>T\u00f5si ta on. Kindlasti on k\u00fcsimus ka selles, kui suur osa teadust\u00f6\u00f6dest \u00fcldse inimesteni j\u00f5uab. Muidugi ei taha tasulised teadusajakirjad oma sisu niisama jagada, aga minu meelest aitab parema arusaamani j\u00f5uda seegi, kui meil on rohkem andmeid. Teadus peaks olema v\u00f5imalikult k\u00e4ttesaadav.<\/p>\n<p>Teaduses on konkurents hea, aga vahel tekitab see palju jama. Oletame, et oled pikka aega mingi teema kallal t\u00f6\u00f6tanud, kuid keegi teine j\u00f5uab uurimuse esitamisega ette. Mis on esimene reaktsioon? \u201ePagan, kogu mu t\u00f6\u00f6 oli m\u00f5ttetu, mina seda enam avaldada ei saa!\u201c Tegelikult v\u00f5ib m\u00f5lemal olla palju pakkuda.<\/p>\n<p>Probleem v\u00f5ib olla ka l\u00f5he avaliku ja erasektori teadust\u00f6\u00f6 vahel. Eraettev\u00f5tete\u00a0motivatsioon\u00a0on\u00a0m\u00fc\u00fca\u00a0teistest rohkem ja teenida kasumit.\u00a0Kui n\u00e4iteks AstraZenecas m\u00f5eldakse v\u00e4lja meetod, kuidas v\u00e4hendada kliiniliste uuringutega kaasnevat CO<sub>2<\/sub>\u00a0heidet, siis ei jaga nad seda teistega.<\/p>\n<p><strong>V\u00f5i v\u00f5tavad patendi ja m\u00fc\u00fcvad teistele.<\/strong><\/p>\n<p>T\u00e4pselt. Kestlik teadusetegemine v\u00f5ib aga sellise m\u00fc\u00fcgi- ja kasvumudeliga vastuollu minna. Kui teadus on avatud ja tulemused k\u00e4ttesaadavad, saab teha palju head. Ent see ei ole kasumlik.<\/p>\n<p><strong>Mida peaksid teadlased tegema, et mitte sattuda m\u00f5nda rohepesuskeemi?<\/strong><\/p>\n<p>Ideaalset vastust sellele veel pole. P\u00f5hiline on suhtuda kriitiliselt k\u00f5igesse, mida tootjad pakuvad. V\u00f5ib n\u00e4iteks k\u00fcsida n\u00e4ha toote olelusringi keskkonnam\u00f5ju hinnangut. Enamik firmasid sellist v\u00f5imalust veel ei paku, aga mida rohkem inimesi seda k\u00fcsib, seda paremini m\u00f5istetakse, et klientide jaoks on kestlikkus oluline. S\u00f5na\u00a0<em>roheline<\/em>\u00a0kasutamine ei ole ju kuidagi reguleeritud. K\u00f5ik v\u00f5ib olla roheline, kui tootja seda \u00fctleb.<\/p>\n<p>Alati v\u00f5ib uurida, kas keegi, n\u00e4iteks m\u00f5ni kolleeg teisest \u00fclikoolist, on veel sama toote ostnud ja mida tema sellest arvab. Kui kaua seal seda kasutatud on ja milline on kogemus? Selleks, et n\u00e4iteks laboriseadmest v\u00f5imalikult palju kasu saada, peaks olema v\u00f5imalik seda kaua kasutada \u2013 mida pikaealisem ja mida lihtsam hooldada, seda kasulikum nii loodusele kui ka rahakotile.<\/p>\n<p>Tootjad ei r\u00e4\u00e4gi ju probleemidest, seega tuleb ise k\u00fcsida. K\u00f5ik kinnitavad, et just nende toode on k\u00f5ige parem. Aga mille poolest? Kas ja kes on nende toodet katsetanud? Kas on hinnatud selle CO<sub>2<\/sub>\u00a0j\u00e4lge v\u00f5i mingeid muid aspekte?<\/p>\n<p><strong>Mis on laborite k\u00f5ige suuremad kuluallikad?<\/strong><\/p>\n<p>Suurim raiskamine on enamasti energiatarbimises, v\u00e4ga palju oleneb n\u00e4iteks ventilatsioonis\u00fcsteemist. Kontrollitud keskkond on laborites ju \u00fclit\u00e4htis. Muidugi on suur mure ka meie \u00fchekordse kasutamise kultuur. No ei ole vaja, et \u00f5ppelaborid kasutaksid \u00fchekorramaterjale!<\/p>\n<p>On v\u00e4iksemate ressurssidega laboreid ja lausa riike, kus tehakse kvaliteetseid teadusuuringuid korduvkasutatavate vahenditega. N\u00e4iteks Jaapani teadlased kasutavad plasttarvikute asemel klaasist vahendeid, nad tekitavad \u00fcliv\u00e4he j\u00e4\u00e4tmeid, kasutavad v\u00e4ikse vooluhulgaga ventilatsiooni. Ja nad ei nimeta seda kestlikkuseks v\u00f5i keskkonnas\u00f5bralikkuseks \u2013 see ongi nende eluviis.<\/p>\n<p>J\u00f5ukates l\u00e4\u00e4ne laborites on veel kahjuks teine mentaliteet.<\/p>\n<p><strong>Londoni King\u2019s Kolled\u017ei teadur Nicola Harris jagas hiljuti sotsiaalmeedias oma katse tulemusi: laialt levinud arvamus, et plastn\u00f5ud on steriilsemad kui klaasn\u00f5ud, ei pea paika, tegelikult vahet ei ole.<\/strong><\/p>\n<p>Jaa, ma n\u00e4gin ka seda! Minu meelest on v\u00e4ga t\u00e4htis juhtida inimeste t\u00e4helepanu teaduses valitsevatele eelarvamustele ja ebausule. Teadlased on muide \u00fcks ebausklikumaid inimt\u00fc\u00fcpe.<\/p>\n<p>Miks mitte uuesti kasutada katseklaase ja pipette? Neid saab pesta ja steriliseerida. Ja plastkonteinerite asemel saab kasutada nii klaasist kui ka komposteeritavaid lahendusi \u2013 viimatinimetatud on pealegi mitu korda odavamad. Miks peab k\u00fclmikus olema just \u201380 kraadi? Mis muutuks, kui oleks \u201370? Peale selle, et energiakulu v\u00e4heneb umbes 30%\u00a0\u2026 On palju asju, mida tehakse pelgalt harjumusest.<\/p>\n<p>M\u00f5nikord teadlased lihtsalt ei taha midagi muuta, isegi kui see ei m\u00f5jutaks t\u00f6\u00f6 kvaliteeti. On vaja teadvustada, et me k\u00f5ik anname oma osa kestlikkusse. Teadlased on tegelikult \u00fched\u00a0k\u00f5ige suurema m\u00f5juga inimesed maailmas.<\/p>\n<p><strong>Teie eestvedamisel loodud raamistikuk LEAF, mille eesm\u00e4rk on aidata \u00fchtlustada kestliku laboriteaduse standardeid, katsetati esimest korda aastatel 2018\u20132020. Mis on t\u00e4nu sellele raamistikule \u00dchendkuningriigis muutunud?<\/strong><\/p>\n<p>Minu jaoks on LEAF vahend, mis aitab panna teadlasi kestlikkusele m\u00f5tlema ja anda neile m\u00f5istlikke soovitusi, mida paremini teha. Alguses tulid paljud kestliku teaduse algatused USA-st, aga n\u00fc\u00fcd on esirinnas \u00dchendkuningriik. Ja ma ei usu, et asi on ainult LEAF-is.<\/p>\n<p>Kui legendaarne [BBC teadussaadete tegija] David\u00a0Attenborough\u00a0tuli v\u00e4lja \u201eSinise planeedi\u201c dokumentaalsarjaga, hakkasin saama e-kirju teadlastelt, kes muretsesid, et nad kasutavad oma laborites liiga palju plasti. Keegi ei olnud varem taibanud k\u00fcsida, mis saab vaid \u00fcks kord kasutatud plasttarvikutest edasi. Nii et Attenborough-taoline rahvuslik ikoon, keda k\u00f5ik telerist n\u00e4gid, v\u00f5ib palju muuta.<\/p>\n<p>Tegelikult on selles osas \u00fcsna muljetavaldav ka \u00dchendkuningriigi valitsus. Enne kui Theresa May peaministriametist lahkus, seadis ta riigi ametlikuks eesm\u00e4rgiks, et aastaks 2050 oleme CO<sub>2<\/sub>-neutraalsed. \u00dchendkuningriik oli \u00fcks esimesi, kui mitte k\u00f5ige esimene l\u00e4\u00e4neriik, mis seadis endale CO<sub>2<\/sub>-neutraalsuse eesm\u00e4rgi.<\/p>\n<p><strong>Praeguseks j\u00e4rgib LEAF-i programmi juba enam kui 2000 laborit \u00fcle terve maailma. Mida teilt alustades enamasti k\u00fcsitakse?<\/strong><\/p>\n<p>Alguses k\u00fcsivad k\u00f5ik: \u201eKui palju see aega v\u00f5tab?\u201c \u201eMida ma tegema pean?\u201c Teadlased on \u00fcldiselt v\u00e4ga h\u00f5ivatud ja tahavad kohe asja kallale asuda. Hinnanguliselt 60% tahab, et neile lihtsalt \u00f6eldaks, mida teha. Umbes 20% teadlaste jaoks on kestlikkus s\u00fcdameasi ja nad on valmis selle nimel osalema aruteludes, valima eri variantide vahel, v\u00f5tma aega. Noh, ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00fctlevad, et nad ei tegele sellega.<\/p>\n<p>Need protsendid on muidugi pisut meelevaldsed, aga enamik inimesi otsib lihtsalt juhiseid, et paremini m\u00f5ista, mida nad saavad teha.<\/p>\n<p><strong>Kas neid \u00fcllatab, et te neid kaasata soovite ja neilt tagasisidet k\u00fcsite?<\/strong><\/p>\n<p>V\u00f5ib \u00f6elda k\u00fcll. Pigem \u00fcllatab neid aga muidugi see, et laborikeskkonnas on \u00fcldse v\u00f5imalik kestlikult tegutseda. Millegip\u00e4rast arvatakse, et kodus ma ju v\u00f5in sorteerida ja taaskasutada, aga laboris seda teha ei saa.<\/p>\n<p>Varustuse ja materjali haldamine on laborit\u00f6\u00f6 p\u00f5hialus. Kui seda arukalt teha, on teadust\u00f6\u00f6 tulemused t\u00e4psemad ja v\u00f5rreldavamad, k\u00f5ikv\u00f5imalikud kulud aga\u00a0<a href=\"https:\/\/www.biorxiv.org\/content\/10.1101\/2022.01.14.476337v1.full.pdf\">v\u00e4iksemad<\/a>.<\/p>\n<p><strong>Kas LEAF-iga on liitunud ka m\u00f5ni Baltimaade v\u00f5i Skandinaavia labor?<\/strong><\/p>\n<p>Skandinaaviast on LEAF-i suurim klient Kopenhaageni \u00dclikool. Aga rohkem pole neist piirkondadest asutusi meie algatusega liitunud. V\u00e4hemalt mina pole kuulnud \u00fchestki rohelabori algatusest Baltimaades.<\/p>\n<p>Ma arvan, et see on Eestile suurep\u00e4rane v\u00f5imalus teistele eeskuju n\u00e4idata. Hakake rohelaboritega pihta: uurige, mida mujal tehakse, seadke endale eesm\u00e4rgid, leidke abi, hinnake kestliku tegevuse m\u00f5ju, jagage oma avastusi ja m\u00f5tteid teistega \u2013 tehke nad kadedaks! Niimoodi levib kestlik m\u00f5tteviis k\u00f5ige paremini.<\/p>\n<p>Maailmas on kliimakriis ning me peame leidma viisi, kuidas sellega toime tulla ja asju mitte hullemaks ajada. Meil k\u00f5igil on kohustus tulevikule m\u00f5elda ja \u00fclikool on tulevikule m\u00f5tlemise kants.<\/p>\n<p><strong>Oma eelmise t\u00f6\u00f6koha, Londoni \u00dclikooli Kolled\u017ei n\u00e4itel olete \u00f6elnud, et teaduslaborid tarbivad \u00f5pperuumidega v\u00f5rreldes ruutmeetri kohta 3\u201310 korda rohkem energiat. Kuidas saaks \u00fclikooli juhtkond ja hoonete haldajad aidata teadlastel muutuda kestlikumaks?<\/strong><\/p>\n<p>On palju praktilisi asju, mida saab \u00e4ra teha. Ainu\u00fcksi see, kui kustutada tuled ja l\u00fclitada seadmed v\u00e4lja, kui neid parajasti ei kasutata, annab tohutu s\u00e4\u00e4stu.<\/p>\n<p>Muidugi on teadusrajatiste suur mure see, et armastatakse suuri aatriumeid, k\u00f5rgeid lagesid ja klaasseinu. See on ilus ja avar, aga k\u00fctmise v\u00f5i jahutamise m\u00f5ttes t\u00e4iesti kohutav. L\u00f5viosa energiast kulubki ventilatsioonile ja temperatuuri reguleerimisele. \u00d5nneks ei asu Eesti l\u00f5unas ja ruumide jahutamisele ei pea eriti kulutama, aga ekvaatorile l\u00e4hemal asuvates riikides on see suur probleem.<\/p>\n<p>K\u00e4isin k\u00fcmmekond aastat tagasi Singapuris. Mind rabas, kui palju jahutusseadmeid oli vaja laborites jaheda temperatuuri hoidmiseks. Aga tuleb arvestada, et seal on troopika, \u00f5ues on niiske, sooja on 35 kraadi ja laboris muidu t\u00f6\u00f6d teha ei saa.<\/p>\n<p>\u00dcks mu koolikaaslane elab Dubais. Ma ei kujuta ette, kuidas sellised kohad kliima kiiret muutumist arvestades tulevikus toimivad. Kui palju tuleb teha kulutusi, et hoida lihtsalt normaalseid elamisk\u00f5lblikke tingimusi\u00a0\u2026<\/p>\n<p><strong>Kliimakriis sunnib meid tahes-tahtmata tervet elu \u00fcmber korraldama.<\/strong><\/p>\n<p>Nii see on. Ka \u00dchendkuningriik ei ole harjunud sooja kliimaga. Sealsed inimesed ega majad ei ole loodud praeguste suurte temperatuurimuutuste jaoks. Meil oli varem suvel \u00fcks-kaks kuuma p\u00e4eva, kus termomeeter n\u00e4itas \u00fcle 30 kraadi. N\u00fc\u00fcd on umbes kuu aega j\u00e4rjest +32. \u00dchendkuningriigis pole kunagi varem selliseid kuumalaineid olnud.<\/p>\n<p>Jahutamine v\u00f5tab palju rohkem energiat kui k\u00fctmine. Biopangad vajavad tohutuid k\u00fclmutusruume. Kui s\u00fcgavk\u00fclmikud j\u00e4\u00e4vad pikemaks ajaks liiga sooja keskkonda, l\u00e4hevad nad katki ja proovid saavad hukka. Igasse laborisse tuleb paigaldada kliimaseade, aga see suurendab energiatarbimist umbes poole v\u00f5rra. Absurdne!<\/p>\n<p>Ka haiglad ei ole suurteks temperatuurimuutusteks valmis. Kuumalainete ajal on palju rohkem s\u00fcdame-veresoonkonnah\u00e4dasid, insulti, krambihooge ja epilepsiat. Kunagi varem pole nii palju r\u00e4\u00e4gitud sellest, et kuumadel p\u00e4evadel on haiglad t\u00e4is. Mis juhtub siis, kui sellist aega on veel rohkem; kui haiglate seadmed hakkavad kuumuse t\u00f5ttu \u00fcles \u00fctlema?<\/p>\n<p>Me peame keskkonna ja selle s\u00e4\u00e4stmisega arvestama igas pisiasjas. Ka laborite ehitamine ja t\u00f6\u00f6korraldus, teadus- ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6 peavad olema kestlikud. Praegu on see veel vabatahtlik, aga varsti enam mitte \u2013 kas siis seep\u00e4rast, et muutuv kliima sunnib meid endaga arvestama, v\u00f5i n\u00f5uavad seda eeskirjad. K\u00fcsimus on selles, kumb juhtub enne.<\/p>\n<hr>\n<p><span style=\"font-size:22px;\"><strong>Seitse kasulikku fakti, millele teaduslabori kulude v\u00e4hendamisel m\u00f5elda<\/strong><\/span><\/p>\n<ul>\n<li>Autoklaavide moderniseerimine v\u00f5ib veekulu v\u00e4hendada kuni 90%.<\/li>\n<li>\u00dchekorra-plasttarvikute asemel komposteeritavate lahenduste kasutamine v\u00f5ib olla 50% odavam, \u00fcleminek klaasn\u00f5udele veelgi soodsam.<\/li>\n<li>Labori s\u00fcgavk\u00fclmiku \u00fcmberseadistamisel \u201380 kraadilt \u201370 peale v\u00e4heneb energiakulu ligi 30%.<\/li>\n<li>T\u00f6\u00f6reiside v\u00e4hendamine hoiab kokku aega ja kahandab nii labori kui ka teadlase CO<sub>2<\/sub>\u00a0j\u00e4lge.<\/li>\n<li>Enamik teaduslabori kuludest on tavaliselt seotud ventilatsiooni ja muude seadmetega. T\u00f6\u00f6v\u00e4lisel ajal on m\u00f5istlik suurem osa neist v\u00e4lja l\u00fclitada.<\/li>\n<li>Materjale, sh lahuseid on v\u00f5imaluse korral odavam ise valmistada \u2013 vajaduse j\u00e4rgi valmistamisel ja kasutamisel l\u00e4heb v\u00e4hem raisku.<\/li>\n<li>Peaaegu k\u00f5ike on v\u00f5imalik puhastada ja taaskasutada.<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"margin-left:18pt;\"><em>Allikas: Martin Farley<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadusel on arvestatav keskkonnam\u00f5ju: 2014. aastal ilmunud\u00a0uuringu\u00a0andmetel kahekordistub avaldatud teadust\u00f6\u00f6de hulk iga \u00fcheksa aasta j\u00e4rel. Asjatundjate s\u00f5nul on see tempo viimasel ajal kiiresti t\u00f5usnud. Iga uurimist\u00f6\u00f6 tegemisega kaasneb aga energia-, materjali- ja ajakulu. Martin Farley on\u00a0nii\u00a0\u00dchendkuningriigis\u00a0kui ka\u00a0kogu\u00a0Euroopas \u00fcks esimesi kestliku &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2335,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-2336","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2336","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2336"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2336\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2335"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2336"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2336"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2336"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}