{"id":2334,"date":"2024-02-09T14:36:40","date_gmt":"2024-02-09T12:36:40","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4617\/"},"modified":"2024-02-09T14:36:40","modified_gmt":"2024-02-09T12:36:40","slug":"4617","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4617\/","title":{"rendered":"V\u00e4rsked doktorit\u00f6\u00f6d: revolutsioonist rahapesuni"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n

Novembrist jaanuarini Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uurisid noored teadlased l\u00e4hemalt n\u00e4iteks jutustamispraktikat sotsiaalmeedias, t\u00f6\u00f6suhteid, p\u00e4rilikku j\u00e4mesoolev\u00e4hki ja asjade interneti turvariske. K\u00f5igi kaitstud t\u00f6\u00f6dega saab tutvuda \u00fclikooli DSpace\u2019is, kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu lugemissaalis.<\/strong><\/p>\n

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond<\/strong><\/span><\/p>\n

Lauri Kann\u00a0<\/strong>kaitses ajaloo alal\u00a0doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eInimohvritega revolutsioonis\u00fcndmused Eesti linnades 1905. aastal\u201c<\/a>.<\/p>\n

V\u00e4itekirjas vaadeldakse 1905. aasta\u00a0Eesti\u00a0revolutsioonis\u00fcndmusi\u00a0Soomes, L\u00e4tis, Leedus, Poolas, Valgevenes ja Ukrainas toimunu taustal ning otsitakse\u00a0vastust k\u00fcsimustele, kes olid inimohvritega v\u00e4givalla peamised p\u00f5hjustajad ja millistel asjaoludel traagilised s\u00fcndmused kujunesid.\u00a0V\u00e4itekiri toetab seisukohta, et Vene keisririigi l\u00e4\u00e4neosas aset leidnud ohvriterohkete meeleavalduste pihta tulistamiste m\u00f5ju revolutsiooni edasisele arengule oli tegelikult suurem, kui see revolutsiooni k\u00e4sitlustes kajastub.<\/p>\n

Juhendaja<\/em>\u00a0prof T\u00f5nu-Andrus Tannberg,\u00a0<\/em>oponent<\/em>\u00a0kaasprof Mart Kuldkepp<\/em>\u00a0(<\/em>Londoni \u00dclikooli Kolled\u017e<\/em>).<\/em><\/p>\n

Marit Karelson\u00a0<\/strong>kaitses germaani-romaani filoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eLe Temps d\u2019engagement dans les \u0153uvres d\u2019Andr\u00e9 Gide et de Johannes Semper: les univers fictionnels entre l\u2019\u00e9lan vital<\/em>\u00a0et la\u00a0litt\u00e9rature engag\u00e9e<\/em>\u201c<\/a>\u00a0(\u201eV\u00e4rvatuse aeg Andr\u00e9 Gide\u2019i ja Johannes Semperi loomingus: fiktsionaalsed maailmad \u201eeluhoo\u201c ja \u201ev\u00e4rvatud kirjanduse\u201c vahel\u201c).<\/p>\n

Andr\u00e9 Gide\u2019i ja Johannes Semperi loomingu anal\u00fc\u00fcsimiseks\u00a0<\/strong>kujundatakse doktorit\u00f6\u00f6s m\u00f5iste \u201ev\u00e4rvatuse aeg\u201c, mis viitab kirjaniku aktiivsele p\u00fc\u00fcdele muuta oma teoste kaudu \u00fchiskonda. M\u00f5lema kirjaniku teostes tekib aeg, kui tegelaste kehad esinevad kujutluspiltidena, mis v\u00f5ivad asuda iseendast v\u00e4ljaspool. Tegelaste v\u00f5rgustiku arenemist v\u00f5ib m\u00f5testada kui \u00fchiskonna arengu v\u00f5rdpilti: nii Semperi kui ka Gide\u2019i jaoks on oluline indiviidi aktiivsus \u00fchiskonna kujundamisel.<\/p>\n

Juhendaja<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>kaasprof Tanel Lepsoo, oponendid prof Jean-Michel Wittmann (Lorraine\u2019i \u00dclikool) ja dots Kaia Sisask (Tallinna \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Imar Yacine<\/strong>\u00a0Koutchoukali\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0religiooniuuringute alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eOur\u00a0\u02bfirb\u012bt<\/em>\u00a0is\u00a0not like your\u00a0\u02bfarabiyya<\/em>\u201c:\u00a0Linguistic and\u00a0socio-political\u00a0change\u00a0in\u00a0late\u00a0antique\u00a0South Arabia (550\u2013850 AD)\u201c<\/a>\u00a0(\u201e\u201eMeie\u00a0\u02c1irb\u012bt<\/em>\u00a0ei ole nagu teie\u00a0\u02c1arabiyya<\/em>!\u201c Lingvistilised ja sotsiopoliitilised muutused hilisantiikses L\u00f5una-Araabias\u201c).<\/p>\n

L\u00f5una-Araabia (praegune Edela-Saudi-Araabia, Jeemen\u00a0ja\u00a0L\u00e4\u00e4ne-Omaan) keeleline olukord muutus islamieelsel ning varase islami ajastul\u00a0palju, kuid sellest\u00a0on s\u00e4ilinud v\u00e4he allikaid.\u00a0Uurimine n\u00e4itas, et araabia keele k\u00f5nelejad j\u00f5udsid neile aladele sajandeid enne prohvet Muhamedi s\u00fcndi. P\u00e4rast islami teket t\u00f5ukas araabia keel kohalikud keeled L\u00f5una-Araabia \u00e4\u00e4realadele, kuid osa p\u00e4rismaisest kultuurist ja ajaloost s\u00e4ilis t\u00e4nu rahvuslike traditsioonide kirjapanemisele ja levitamisele islamikogukonnas.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0kaasprof Amar Annus<\/em>, lektor\u00a0<\/em>Peter A. Webb<\/em>\u00a0(<\/em>Leideni \u00dclikool)<\/em>\u00a0ja \u00f5ppej\u00f5ud\u00a0<\/em>Iwona Gajda<\/em>\u00a0(<\/em>Prantsusmaa Riiklik Teadusuuringute Keskus<\/em>), oponent\u00a0dots<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>Peter Stein<\/em>\u00a0(<\/em>Jena Friedrich Schilleri \u00dclikool)<\/em>.<\/em><\/p>\n

Milda Kurpniece\u00a0<\/strong>\u00a0<\/span>kaitses\u00a0l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eThe Livonian\u00a0jussive\u00a0in the\u00a0context\u00a0of the Central Baltic\u00a0area\u201c<\/a>\u00a0(\u201eLiivi jussiiv Kesk-Balti areaalis\u201c).\u00a0<\/span><\/p>\n

Eesti ja liivi keelel on palju \u00fchist, \u00fcks nendest sarnasustest on eraldi vorm\u00a0kaudsete k\u00e4skude, n\u00f5udmiste jms v\u00e4ljendamiseks: jussiiv ehk m\u00f6\u00f6nev k\u00f5neviis.\u00a0Liivi jussiiv erineb aga eesti omast nii morfoloogiliselt, s\u00fcntaktiliselt kui ka semantiliselt: selle abil edastatakse peale k\u00e4skude, n\u00f5udmiste, \u00f5hutuste, lubade, soovide ja m\u00f6\u00f6nduste ka otstarvet ja k\u00fcsimusi\u00a0nii 1., 2. kui ka 3. isikus. Enamikus teistes\u00a0keeltes oleks see harjumatu v\u00f5i lausa v\u00f5imatu.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0prof Birute Klaas-Lang<\/em>\u00a0ja lektor\u00a0<\/em>Miina Norvik,<\/em>\u00a0oponent\u00a0<\/em>prof Axel Holvoet<\/em>\u00a0(<\/em>Vilniuse \u00dclikool<\/em>).<\/em><\/p>\n

Indrek Ojam\u00a0<\/strong>kaitses eesti kirjanduse alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201e<\/a>Stseeni poeetika ja eesti modernistlik romaan<\/a>\u201c<\/a>.<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6s\u00a0konstrueeritakse modernistliku kirjanduse lugemismudel, mis v\u00f5imaldab stseeni m\u00f5iste abil tuvastada uute tajuilmade tulekut kirjandusse,\u00a0ja\u00a0t\u00f5lgendatakse\u00a0selle\u00a0mudeli abil eesti proosakirjanduse teoseid.\u00a0T\u00f6\u00f6s\u00a0j\u00f5utakse seisukohale, et stseeni poeetika m\u00f5iste toimib kirjandusteaduse jaoks k\u00f5ige viljakamalt, kui narratoloogia ja fenomenoloogia meetodeid t\u00e4iendatakse ajalooliste kontekstidega, mis v\u00f5ivad p\u00e4rineda sotsioloogia, soouuringute, tehnoloogia jm ajaloo valdkondadest.<\/p>\n

Juhendaja<\/em>\u00a0kaasprof\u00a0Jaak Tomberg, oponendid vanemteadur Epp Annus (Tallinna \u00dclikool) ja\u00a0Cornelius<\/em>\u00a0Hasselblatt (Groningeni \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Tuuli Pern\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0semiootika ja kultuuriteooria alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eAffective-imaginative modelling in semiotic context: A Vichian perspective\u201c<\/a>\u00a0(\u201eAfektiiv-kujutluslik modelleerimine semiootika kontekstis: vicolik perspektiiv\u201c).<\/p>\n

Itaalia 18. sajandi filosoof Giambattista Vico oli \u00fcks esimesi, kes r\u00f5hutas, et inimese m\u00f5tlemine ei ole ainult ratsionaalne, vaid selles osalevad ka meeleline taju, inimlikud kired ja kujutlusv\u00f5ime.\u00a0Kujutlusv\u00f5ime abil loodud mudelid on motiveeritud subjektiivsest kehalisest kogemusest ja afektiivsetest reaktsioonidest. Doktorit\u00f6\u00f6s\u00a0asetatakse Vico\u00a0kujutlusv\u00f5ime<\/em>\u00a0m\u00f5iste, mis on aluseks maailma m\u00f5testamisel,\u00a0\u00fcldisemasse semiootika konteksti, arvestades Tartu traditsiooni.<\/p>\n

Juhendaja<\/em>\u00a0prof Kalevi Kull,\u00a0<\/em>oponendid\u00a0<\/em>prof Jaan Valsiner<\/em>\u00a0(<\/em>Aalborgi \u00dclikool)<\/em>\u00a0ja\u00a0<\/em>prof Luca Tateo<\/em>\u00a0(<\/em>Oslo \u00dclikool)<\/em>.<\/em><\/p>\n

Maili Pilt\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0folkloristika alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eKogemuslood ja koosloome: sissevaateid jutustamispraktikasse sotsiaalmeedias ja selle uurimise metodoloogiasse\u201c<\/a>.<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6s\u00a0keskendutakse\u00a0jutustamispraktikale sotsiaalmeedia keskkondades, mis v\u00f5imaldavad naistel jagada oma kogemuslugusid emaks saamisest ja olemisest.\u00a0Oma loo jagamise ajend v\u00f5ib olla toetuse otsimine, v\u00e4\u00e4rarusaamade kummutamine v\u00f5i lihtsalt igap\u00e4evane suhtlus ja infovahetus. Muu hulgas leiab t\u00f6\u00f6st veebietnograafia uusi eestikeelseid termineid ja t\u00f5demuse, et sotsiaalmeedias v\u00f5ib uurijal olla otstarbekas loobuda oma kohalolust teatamisest ja n\u00f5usoleku k\u00fcsimisest.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0lektor\u00a0<\/em>Ergo-Hart V\u00e4stri<\/em>k ja juhtivteadur\u00a0<\/em>Mare K\u00f5iva<\/em>\u00a0(Eesti<\/em>\u00a0Kirjandusmuuseum)<\/em>, oponent<\/em>\u00a0prof\u00a0<\/em>Piret<\/em>\u00a0Paal<\/em>(Paracelsus<\/em>e<\/em>\u00a0Meditsiiniline Era\u00fclikool<\/em>)<\/em>.<\/em><\/p>\n

Arturs Pok\u0161ans\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0etnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eUpbringing in places of scarcity: reproduction of violence and inequality in Latvian residential education<\/a>\u201c\u00a0(\u201e\u00dcleskasvatus nappuse tingimustes:\u00a0v\u00e4givalla\u00a0ja ebav\u00f5rdsuse taastootmine L\u00e4ti institutsionaalses hariduses\u201c).<\/p>\n

L\u00e4ti haridus- ja sotsiaalsete tugis\u00fcsteemide\u00a0\u00fcks osa on\u00a0olnud internaadiharidus, mida ei oldud siiani teaduslikult uuritud. Doktorit\u00f6\u00f6st selgus, et pidevalt muutuvad sotsiaalsed tingimused muudavad ka internaadihariduse ebastabiilseks. Ainus p\u00fcsitegur selles s\u00fcsteemis on domineerimissuhted, mis aitavad kaasa\u00a0v\u00e4givalla\u00a0pidevale taastootmisele. V\u00e4givald ja ebav\u00f5rdsus\u00a0eksisteerivad\u00a0s\u00fcmbioosis, kus \u00fche olemasolu n\u00f5uab ja tekitab\u00a0teist.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0prof Kristin Kuutma<\/em>\u00a0ja\u00a0<\/em>kaasprof Aivita Putni\u0146a<\/em>\u00a0(<\/em>L\u00e4ti \u00dclikool<\/em>), oponendid\u00a0juhtivteadur<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>Agita L\u016bse<\/em>\u00a0(<\/em>Riia Stradi\u0146\u0161i \u00dclikool)<\/em>\u00a0ja nooremteadur\u00a0<\/em>Sonja Trifuljesko<\/em>\u00a0(<\/em>Helsingi \u00dclikool)<\/em>.<\/em><\/p>\n

Rebeka P\u00f5ldsam\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0etnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201e<\/a>Why are we still abnormal?!\u201c\u00a0History of discourses on non-normative sex-gender subjects in Estonia<\/a>\u201c<\/a>\u00a0(\u201e\u201eKas ikka veel oleme ebanormaalsed?!\u201c Uurimus Eesti normiv\u00e4lise soolisuse ja seksuaalsuse kohta k\u00e4ivate diskursuste ajaloost\u201c).<\/p>\n

M\u00f6\u00f6dunud saja aasta seksuaalseid ja soolisi norme uurivas doktorit\u00f6\u00f6s\u00a0n\u00e4htub, et igal uuritud\u00a0perioodil on normiv\u00e4list seksuaalsust ja soolisust m\u00f5testatud\u00a0eri moodi. Domineerivat diskursust on kujundanud\u00a0ka\u00a0seadused\u00a0ja teadus,\u00a0millesseksuaalsuse ja soolisusega seotud norme korduvalt \u00fcmber\u00a0m\u00f5testati.\u00a0N\u00e4iteks n\u00f5ukogude ajal olid meeste homoseksuaalsed suhted\u00a0kriminaliseeritud, naiste homoseksuaalsus ja\u00a0sooline mitmekesisus\u00a0aga\u00a0hoopis\u00a0maha vaikitud.Toonane aeg m\u00f5jutab tugevalt ka praegusi arusaamu.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>prof Ene K\u00f5resaar<\/em>\u00a0ja\u00a0<\/em>prof Raili Marling,\u00a0<\/em>oponendid\u00a0lektor\u00a0Tuula Juvonen<\/em>\u00a0(<\/em>Tampere \u00dclikool<\/em>) ja kaasprof\u00a0<\/em>Andr\u00e9s Brink Pinto<\/em>\u00a0(<\/em>Lundi \u00dclikool<\/em>).<\/em><\/p>\n

Eva-Liisa Roht-Yilmaz\u00a0<\/strong>kaitses etnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eConverting identities and moralities:\u00a0Pentecostal\u00a0Christianity among the Roma in Estonia and Latvia\u201c<\/a>\u00a0(\u201eIdentiteeti ja moraali p\u00f6\u00f6rates: nelip\u00fchilus romade seas Eestis ja L\u00e4tis\u201c).\u00a0<\/p>\n

Alates 1990. aastate algusest on Eestis tegutsenud Soome roma nelip\u00fchimisjon\u00e4rid, kes keskendusid Eesti ja L\u00e4ti Vidzeme piirkonna roma v\u00e4hemusele. Nelip\u00fchilusse p\u00f6\u00f6rdunud romad peavad otsima tasakaalu kahe maailma vahel, sest nelip\u00fchilastel on esiplaanil usklik identiteet ja sellega kaasnev moraalikoodeks, kuid roma kogukonda kuulumiseks on vajalikud oma suhted ja kultuurilised v\u00e4\u00e4rtused.<\/p>\n

Juhendaja kaasprof\u00a0Laur Vallikivi, oponendid juhtivteadur Inese Runce (L\u00e4ti \u00dclikool) ja kaasprof Magdalena Slavkova (Bulgaaria Teaduste Akadeemia).<\/em><\/p>\n

Danila Rygovskiy\u00a0<\/strong>kaitses folkloristika alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eWomen in Russian old belief: religious practices and public imagination on the example of Siberian and Estonian old believer communities\u201c<\/a>\u00a0(\u201eNaised vene vanausuliste kultuuris: religioossed praktikad ja avalikud ettekujutused Siberi ja Eesti vene vanausuliste kogukondade n\u00e4itel\u201c).<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6s k\u00e4sitleti naiste kasvavat rolli vene vanausuliste religioossetes praktikates ja kirikuelu juhtimises, t\u00e4psemalt uuriti pomoorlaste ja fedossejevlaste (Eestis) ning t\u0161asovenn\u00f5je vanausuliste (Siberis) kogukondi. N\u00f5ukogudeaegne usuvaenulik poliitika ning kultuuri ja majanduse moderniseerimine m\u00f5jutas vanausuliste k\u00fclade soolist tasakaalu: naisi oli palju rohkem kui mehi. Naised juhtisid ka palvelaid. Tasakaal s\u00e4ilis k\u00fclades, kus naiste \u00f5lule j\u00e4i majapidamine, meestele aga jahindus ja kalap\u00fc\u00fck.<\/p>\n

Juhendaja<\/em>\u00a0lektor\u00a0Ergo-Hart V\u00e4strik, oponendid dots Elina Kahla (Helsingi \u00dclikool) ja teadur Jeanne Kormina (\u00c9cole pratique des hautes \u00e9tudes (EPHE)).<\/em><\/p>\n

Aleksejs Samarins\u00a0<\/strong>kaitses vene ja slaavi filoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201e\u041b\u0438\u0442\u0435\u0440\u0430\u0442\u0443\u0440\u043d\u0430\u044f \u043f\u043e\u0437\u0438\u0446\u0438\u044f \u0438 \u0442\u0432\u043e\u0440\u0447\u0435\u0441\u0442\u0432\u043e \u0421. \u0410. \u0410\u0443\u0441\u043b\u0435\u043d\u0434\u0435\u0440\u0430 \u0432 1906\u20131908 \u0433\u0433.\u201c<\/a>\u00a0(\u201eSergei Auslenderi kirjanduslik positsioon ja looming aastatel 1906\u20131908\u201c).<\/p>\n

See doktorit\u00f6\u00f6 on esimene terviklik anal\u00fc\u00fcs kirjanik Sergei Auslenderi 1906.\u20131908. aasta kirjanduslike ja kriitiliste tekstide kohta ning v\u00f5tab kokku tema kirjandusliku arengu algusaastad. Uurimist\u00f6\u00f6 kinnitab vajadust \u00f5ppida tundma unustatud autorite p\u00e4randit ja selgitab kirjaniku loomingulise meetodi spetsiifikat, mis v\u00e4ljendub ajaloolise, kirjandusliku ja biograafilise materjali kunstilises ja mitmetasandilises s\u00fcnteesis.<\/p>\n

Juhendaja lektor<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>Roman Voitehhovit\u0161, oponendid prof Ludmila Spro\u0123e (L\u00e4ti \u00dclikool) ja kaasprof Gennadi Obatnin (Helsingi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Auli Viidalepp\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0semiootika ja kultuuriteooria alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eThe\u00a0expected\u00a0AI as a sociocultural construct and its impact on the discourse on technology\u201c<\/a>\u00a0(\u201eOodatav tehisintellekt kui \u00fchiskondlik-kultuuriline konstrukt ja selle m\u00f5ju tehnoloogiadiskursusele\u201c).<\/p>\n

Tehisintellekti tuleks m\u00f5ista kui kogu tooteahela tervikut, mis h\u00f5lmab kasutatud ressursse\u00a0ja\u00a0nii materiaalset kui ka semiootilist m\u00f5ju terve planeedi tasandil.\u00a0Doktorit\u00f6\u00f6s\u00a0v\u00e4lja\u00a0pakutud\u00a0ontoloogilise\u00a0mudeliga kirjeldatakse\u00a0tehisintellektip\u00f5hiseid\u00a0s\u00fcsteeme kui kompleksseid\u00a0kooslusi, arvestades nende \u00fchiskondlik-materiaalset korrastatust\u00a0ning\u00fcleilmset majanduslikku ja materiaalset kujunemist, aga ka m\u00f5ju\u00a0keskkonnale, \u00fchiskondlikele institutsioonidele ja semiosf\u00e4\u00e4rile.<\/p>\n

Juhendaja<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>prof Timo Maran,\u00a0<\/em>oponendid\u00a0<\/em>prof Kay Lynette O\u2019Halloran<\/em>\u00a0(<\/em>Liverpooli \u00dclikool<\/em>) ja<\/em>\u00a0prof Donald Francis Favareau<\/em>\u00a0(<\/em>Singapuri Riiklik \u00dclikool<\/em>).<\/em><\/p>\n

\n

Sotsiaalteaduste valdkond<\/strong><\/span><\/p>\n

Mark Kant\u0161ukov<\/strong>\u00a0kaitses\u00a0majandusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eValuation of companies under the distributed profit taxation system\u201c<\/a>\u00a0(\u201eEttev\u00f5tete v\u00e4\u00e4rtuse hindamine jaotatud kasumi maksustamise s\u00fcsteemi tingimustes\u201c).<\/p>\n

Jaotatud kasumi maksustamise tingimustes tegutsevate ettev\u00f5tete v\u00e4\u00e4rtust ei saa hinnata samamoodi nagu teiste, eesk\u00e4tt klassikalise tulumaksus\u00fcsteemi tingimustes tegutsevate ettev\u00f5tete v\u00e4\u00e4rtust. Doktorit\u00f6\u00f6s t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja mudelid, mida saab rakendada reaalsete, jaotatud kasumi maksustamise ja klassikalise tulumaksus\u00fcsteemi tingimustes tegutsevate nii finantsiliselt v\u00f5imendamata kui ka v\u00f5imendatud ettev\u00f5tete v\u00e4\u00e4rtuse hindamiseks.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>kaasprof Priit Sander ja prof Toomas Haldma, oponendid prof Stefan Dierkes (G\u00f6ttingeni Georg Augusti \u00dclikool) ja prof Aaro Hazak (Tallinna Tehnika\u00fclikool).<\/em><\/p>\n

Laura Helena Kivi<\/strong>\u00a0kaitses\u00a0majandusteaduste alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eRegional labour markets and assimilation of foreign labour force\u201c<\/a>\u00a0(\u201eRegionaalsed t\u00f6\u00f6turud ja v\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5u assimileerumine\u201c).<\/p>\n

Euroopa regionaalsete t\u00f6\u00f6turgude vahel eksisteerib oluline ruumiline s\u00f5ltuvus. Euroopa Liidus on ruumilised \u00fclekanded tugevnenud paralleelselt t\u00f6\u00f6j\u00f5u liikuvuse\u00a0kasvuga ja regioonid saavad \u00fcldiselt\u00a0naaberalade\u00a0t\u00f6\u00f6h\u00f5ivem\u00e4\u00e4ra t\u00f5usust\u00a0kasu.Sisser\u00e4ndajate peredega seotud mehhanismid, nt\u00a0\u00fchiste v\u00e4\u00e4rtuste ja sotsiaalsete v\u00f5rgustike \u00fclekandumine ning naabruskonna\u00a0m\u00f5ju, v\u00f5ivad m\u00f5jutada sissetulekute mobiilsust, kuid selgus, et kuigi kohaliku keele \u00f5pe aitab t\u00f6\u00f6d leida, ei too see kaasa palgat\u00f5usu.<\/p>\n

Juhendaja<\/em>\u00a0em-prof<\/em>\u00a0Tiiu Paas,\u00a0<\/em>oponendid<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>kaasprof Matti Sarvim\u00e4k<\/em>i (<\/em>Aalto \u00dclikool<\/em>) ja\u00a0<\/em>prof Kadri M\u00e4nnasoo<\/em>\u00a0(<\/em>Tallinna Tehnika\u00fclikool<\/em>).<\/em><\/p>\n

M\u00e4rt Masso\u00a0<\/strong>kaitses sotsioloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eEmployment relations in Estonia: employee control, participation\u00a0<\/a>and work accommodation in co-determining working conditions\u201c\u00a0<\/a>(\u201e<\/u>T\u00f6\u00f6suhted Eestis: t\u00f6\u00f6tajate kontroll ja osalus t\u00f6\u00f6tingimuste kaasotsustamisel\u201d).<\/p>\n

Eesti t\u00f6\u00f6tajatel on suurem otsustus\u00f5igus oma t\u00f6\u00f6aja ja -meetodite \u00fcle, kuid v\u00e4iksem v\u00f5imalus iseseisvalt v\u00f5i \u00fchiselt kohandada t\u00f6\u00f6d terviseseisundi j\u00e4rgi. Doktorit\u00f6\u00f6 tulemused n\u00e4itavad, et v\u00f5imalus ise oma t\u00f6\u00f6elu m\u00f5jutada toob kaasa kvaliteetsema t\u00f6\u00f6, aga ka parema t\u00f6\u00f6alase eneseteostuse, hoitud tervise v\u00f5i t\u00f6\u00f6- ja eraelu tasakaalu. Kollektiivne t\u00f6\u00f6tingimuste m\u00f5jutamine suurendaks ka v\u00e4iksemate valikuv\u00f5imalustega t\u00f6\u00f6tajate individuaalseid v\u00f5imalusi ja parandaks t\u00f6\u00f6tingimusi.<\/p>\n

Juhendaja<\/em>\u00a0prof Maaja Vadi, oponent prof Egl\u0117 Butkevi\u010dien\u0117 (Kaunase Tehnika\u00fclikool).<\/em><\/p>\n

Vladyslav Soloviov<\/strong>\u00a0<\/strong>kaitses majandusteaduste alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eThe role of culture for innovative processes\u201c<\/a>\u00a0(\u201eKultuuri roll innovatsiooniprotsessides\u201c).<\/p>\n

Kultuuril on pidev ja mitmetahuline m\u00f5ju innovatsioonitegevusele igas \u00fchiskonnas eri tasanditel, nii otseselt kui ka vahendajate kaudu. Parem arusaamine riigisisestest kultuurilistest erinevustest aitab pakkuda paremaid viise konfliktide lahendamiseks, kogukonna turvatunde suurendamiseks ja inimestevaheliste kommunikatsiooniprobleemide kahandamiseks.<\/p>\n

Juhendaja<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>prof Anneli Kaasa, oponendid prof Eric Davoine (Fribourgi \u00dclikool) ja prof Tiit Elenurm (Estonian Business School).<\/em><\/p>\n

Iuliia Trabskaia\u00a0<\/strong>kaitses majandusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eIdea and opportunity identification and implementation within the entrepreneurial process and journey\u201c<\/a>\u00a0(\u201eIdee ja v\u00f5imaluse tuvastamine ja rakendamine ettev\u00f5tlusprotsessis ja -teekonnal\u201c).<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuritakse ettev\u00f5tlusv\u00f5imalusi m\u00f5jutavaid tegureid, sh\u00a0ettev\u00f5tja afektiivset ettekujutust olukordadest ja ettev\u00f5tluse \u00f6kos\u00fcsteemiga seotud elementidest,\u00a0rakendades neid kontseptsioone eri valdkondades,\u00a0k.a\u00a0kultuuri- ja teadmusp\u00f5histes sektorites.\u00a0Pakutakse v\u00e4lja uudne arusaam ettev\u00f5tluse olemusest, avades mehhanisme, mis m\u00f5jutavad edukaid ettev\u00f5tmisi.<\/p>\n

Juhendaja<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>em-prof T\u00f5nis Mets, oponendid prof Markus Reihlen (L\u00fcneburgi Leuphana \u00dclikool) ja prof Tiit Elenurm (Estonian Business School).<\/em><\/p>\n

\n

Meditsiiniteaduste valdkond<\/strong><\/span><\/p>\n

Liis Ilves\u00a0<\/strong>kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eMetabolomic profiling of chronic inflammatory skin diseases\u201c<\/a>(\u201eKrooniliste p\u00f5letikuliste dermatooside metaboloomiline profileerimine\u201c).<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti kolme kroonilise p\u00f5letikulise nahahaiguse \u2013 psoriaasi, atoopilise dermatiidi ja lameda lihheni \u2013 all kannatavaid patsiente. Haigete ja tervete inimeste naha- ja vereproovide v\u00f5rdlusest saadud teadmised aitavad paremini m\u00f5ista nahahaiguste patogeneetilisi mehhanisme. Kuna lameda lihheniga patsientide veres t\u00e4heldati muutusi, mis v\u00f5ivad olla seotud kaasuvate haigustega, julgustavad ehk t\u00f6\u00f6 tulemused arste lameda lihheniga patsientidel rutiinselt kontrollima d\u00fcslipideemiat.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0prof K\u00fclli Kingo, teadur Aigar Ottas, kaasprof Viljar Jaks ja teadur Paula Reemann, oponent prof Harri Alenius (Helsingi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Triinu Keskpaik\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eQuality\u00a0indicators\u00a0and\u00a0non-ischemic myocardial injury\u00a0in\u00a0emergency medicine\u201c<\/a>\u00a0(\u201eKvaliteediindikaatorid ja s\u00fcdamelihase mitte-isheemiline kahjustus erakorralises meditsiinis\u201c).<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6s\u00a0keskenduti\u00a0\u00e4geda k\u00f5huvaluga raskes seisundis\u00a0ja\u00a0t\u00f5sise\u00a0rindkeretraumaga\u00a0patsientidele erakorralise meditsiini osakonnas.\u00a0Leiti, et nii raske\u00a0rindkeretraumaga\u00a0patsientidel kui ka \u00e4geda k\u00f5huvaluga patsientidel, kellel ei m\u00e4\u00e4rata rutiinselt troponiini, esineb sageli varjatud\u00a0s\u00fcdamelihasekahjustus. Adekvaatse ravi aluseks olev valu tugevus on EMO-s sageli\u00a0dokumenteerimata\u00a0ja\u00a0aeg valuravini liiga pikk; samuti selgus, et\u00a0\u00e4geda k\u00f5huvaluga haiged viibivad EMO-s kauem, kui kvaliteedin\u00f5uded ette n\u00e4evad.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>prof Joel Starkopf<\/em>\u00a0ja\u00a0<\/em>prof Peep Talving,\u00a0<\/em>oponent\u00a0<\/em>prof Beat Schn\u00fcriger<\/em>\u00a0(<\/em>Berni \u00dclikooli haigla)<\/em>.<\/em><\/p>\n

Priit Pauklin\u00a0<\/strong>kaitses arstiteaduse alal\u00a0doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eHemodynamic and\u00a0biochemical characteristics\u00a0of\u00a0patients\u00a0with\u00a0atrial fibrillation\u00a0and\u00a0anticoagulation\u00a0of \u226565-year-old\u00a0patients\u00a0with\u00a0atrial fibrillation\u00a0in Estonia\u201c<\/a>\u00a0(\u201eKodade virvendusar\u00fctmiaga patsientide hemod\u00fcnaamiline ja biokeemiline profiil ning \u226565 aastaste kodade virvendusar\u00fctmiaga patsientide antikoagulantravi Eestis\u201c).<\/p>\n

Sagedasim r\u00fctmih\u00e4ire maailmas, kodade\u00a0virvendusar\u00fctmia\u00a0h\u00e4irib m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt elukvaliteeti ja suurendab ajuinsuldi riski kuni viis korda. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti esmakordselt Eestis p\u00fcsiva\u00a0antikoagulantravi kasutamist\u00a0ja leiti, et see on\u00e4\u00e4rmiselt\u00a0v\u00e4hene. Samuti selgus, et r\u00fctmih\u00e4irega patsientidel on tervetega v\u00f5rreldes j\u00e4igemad arterid ja suuremale kodade\u00a0virvendusar\u00fctmia\u00a0kordumise riskile viitavad veel mitmed n\u00e4itajad.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0kaasprof Priit Kampus<\/em>\u00a0ja\u00a0<\/em>prof Jaan Eha,\u00a0<\/em>oponent<\/em>\u00a0kaasprof Peter M. Nilsson<\/em>\u00a0(<\/em>Lundi \u00dclikool, Malm\u00f6 \u00dclikooli haigla)<\/em>.<\/em><\/p>\n

Laura Roht\u00a0<\/strong>kaitses arstiteaduse alal\u00a0doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eHereditary colorectal cancer syndromes in Estonia\u201c<\/a>\u00a0(\u201eP\u00e4rilikud kolorektaalv\u00e4hi s\u00fcndroomid Eestis\u201c).<\/p>\n

Kuni 10%\u00a0kolorektaal-\u00a0ehk j\u00e4mesoolev\u00e4hi juhtudest on p\u00e4rilikud. Doktorit\u00f6\u00f6st selgus, et\u00a022,3%-l\u00a0j\u00e4mesoolev\u00e4higa patsientidel\u00a0esines\u00a0haigusseoseline\u00a0p\u00e4rilik geenimuutus\u00a0ning et enam kui pooltel \u00fcle 50-aastastel\u00a0kolorektaalv\u00e4higa\u00a0patsientidel diagnoositi\u00a0Lynchi s\u00fcndroom. Seet\u00f5ttu on edaspidi soovitatav teha asjaomaseid uuringuid k\u00f5igile\u00a0kolorektaalv\u00e4hi patsientidele s\u00f5ltumata vanusest.\u00a0Geneetilised uuringud\u00a0on\u00a0olulised\u00a0ka tervete pereliikmete\u00a0v\u00e4hiriskihindamisel,\u00a0et\u00a0langetada v\u00e4hisuremust.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0prof Katrin \u00d5unap, kaasprof Tiina Kahre<\/em>\u00a0ja\u00a0<\/em>lektor Jaan Soplepmann,\u00a0<\/em>oponent<\/em>\u00a0kaasprof Toni Tapani Sepp\u00e4l\u00e4<\/em>(<\/em>Tampere \u00dclikool)<\/em>.<\/em><\/p>\n

Marit Salus\u00a0<\/strong>kaitses liikumis- ja sporditeaduste alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eEffect of sprint interval training on body composition, cardiorespiratory fitness, blood biochemical markers and bone health in adolescent boys with obesity\u201c<\/a><\/em>\u00a0<\/strong>(\u201eSprindi intervalltreeningu m\u00f5ju rasvunud teismeealiste poiste keha koostisele, kardiorespiratoorsele v\u00f5imekusele, vere biokeemilistele markeritele ning luutervisele\u201c).<\/p>\n

Viimasel aastak\u00fcmnel on hakatud kestvustreeningu asemel aktiivsemalt kasutama intensiivset intervalltreeningut, milles l\u00fchiajalised spurdid vahelduvad puhkepausidega. Doktorit\u00f6\u00f6 tulemused n\u00e4itavad, et sprindi intervalltreening v\u00e4hendas rasvunud teismelistel poistel keha rasvamassi protsenti, langetas metaboolse s\u00fcndroomi riski skoori ning suurendas kardiorespiratoorset v\u00f5imekust ja alaj\u00e4semete luu mineraalset tihedust. Seega on see noorele organismile tervise parandamiseks sobilik treeningumeetod.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>prof Jaak J\u00fcrim\u00e4e ja prof Vallo Tillmann, oponent prof Arvydas Stasiulis (Leedu Sporditeaduste \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

\n

Loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkond<\/strong><\/span><\/p>\n

Egils Avots\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0f\u00fc\u00fcsikalise infotehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eBrain\u00a0abnormality detection using statistical analysis\u00a0of\u00a0individual structural connectivity networks\u00a0and EEG\u00a0signals\u201c<\/a>\u00a0(\u201eAju ebanormaalsuse tuvastamine individuaalsete struktuuriliste \u00fchenduvuse v\u00f5rkude ja EEG signaali statistilise anal\u00fc\u00fcsi abil\u201c).<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6s\u00a0k\u00e4sitleti\u00a0Alzheimeri t\u00f5ve ja kliinilise depressiooniga\u00a0seonduvaid\u00a0aju k\u00f5rvalekaldeid, mis on m\u00f5\u00f5detavad t\u00e4nap\u00e4evaste\u00a0ajukuvameetodite\u00a0MRI ja EEG-ga. T\u00f6\u00f6\u00a0tulemused n\u00e4itavad, et masin\u00f5pet ja EEG andmeid on v\u00f5imalik kasutada neuroloogiliste haiguste t\u00e4pseks tuvastamiseks ja klassifitseerimiseks. V\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud l\u00e4henemisviisi t\u00e4iendavaks kinnitamiseks on vaja rohkem kliiniliselt usaldusv\u00e4\u00e4rseid andmeid.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0prof Gholamreza Anbarjafari<\/em>\u00a0ja\u00a0<\/em>kaasprof Maie Bachmann<\/em>\u00a0(<\/em>Tallinna Tehnika\u00fclikool<\/em>), oponent\u00a0<\/em>prof<\/em>\u00a0Au\u0161ra Saudargiene<\/em>\u00a0(<\/em>Leedu Terviseteaduste \u00dclikool<\/em>).<\/em><\/p>\n

Robin Gielen<\/strong>\u00a0kaitses zooloogia ja \u00f6koloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eDiversity and ecological role of pathogenic fungi in insect populations\u201c<\/a>\u00a0(\u201ePatogeensete seente liigirikkus ja \u00f6koloogiline roll putukapopulatsioonides\u201c).<\/p>\n

Putukate arvukust hoiab kontrolli all suur suremus, mida p\u00f5hjustavad kiskjad, parasitoidid ja patogeenid. Patogeenidest on just seentel k\u00f5ige suurem potentsiaal pakkuda alternatiivi pestitsiididele.\u00a0Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti\u00a0patogeensete seente mitmekesisust putukate looduslikes populatsioonides\u00a0ja\u00a0kirjeldati\u00a0nende poolt p\u00f5hjustatud suremuse mustreid populatsioonid\u00fcnaamika ja evolutsioonilise \u00f6koloogia kontekstis.\u00a0Muu hulgas tuvastati putukaid t\u00f5vestavaid mikroobe mitmetel seeneliikidel, mille puhul neid varem ei teatud.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>prof Toomas Tammaru ja kaasprof Kadri P\u00f5ldmaa, oponent kaasprof Nicolai V. Meyling (Kopenhaageni \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Nurlan Kerimov\u00a0<\/strong>kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eBuilding a catalogue of molecular quantitative trait loci to interpret complex trait associations\u201c<\/a>\u00a0(\u201eKomplekstunnuste geneetiliste seoste t\u00f5lgendamine molekulaarsete kvantitatiivse tunnuse lookuste andmebaasi abil\u201c).<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6s loodi koost\u00f6\u00f6s paljude partneritega ulatuslik kvantitatiivse tunnuse lookuste (QTL) andmebaas, mis h\u00f5lmab 127 erinevat inimese rakut\u00fc\u00fcpi ja kude. Andmebaas\u00a0eQTL Catalogue<\/em>\u00a0on n\u00e4idanud oma v\u00e4\u00e4rtust mitmetes teadusprojektides, parandades arusaamist inimese haiguste ja muude tunnuste geneetilistest alustest. Muu hulgas v\u00f5imaldab see uute uurimismeetodite ilmnemisel kiiresti algandmeid uuesti anal\u00fc\u00fcsida ja arenevas genoomiuuringute valdkonnas ajaga kaasas k\u00e4ia.<\/p>\n

Juhendaja<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>lektor Kaur Alasoo, oponendid prof Gregory C. Gibson (Georgia Tehnoloogiainstituut) ja dr Emma Davenport (Wellcome Sangeri Instituut).<\/em><\/p>\n

Mariann Koel\u00a0<\/strong>kaitses rakubioloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eThe molecular interactions between trophoblast and endometrial cells in embryo implantation\u201c<\/a>\u00a0(\u201eTrofoblastide ja endomeetriumi rakkude molekulaarsed interaktsioonid embr\u00fco implantatsioonil\u201c).<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6s p\u00fc\u00fcti paremini m\u00f5ista mehhanisme, mis reguleerivad embr\u00fco kinnitumist\u00a0emaka limaskestale, ja t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja uus geenide aktiivsuse anal\u00fc\u00fcsi meetod, et leida viljatusravi saavale naisele embr\u00fco siirdamiseks parim aeg. Saadud teadmised aitavad oluliselt kaasa tulevastele reproduktiivuuringutele, luues uusi v\u00f5imalusi embr\u00fco edukaks siirdamiseks ning viljatuse diagnostikas ja ravi t\u00f5hustamisel kasutatavate uute biomarkerite arendamiseks.<\/p>\n

Juhendajad kaasprof Viljar Jaks, prof Andres Salumets ja kaasprof Kaarel Krjut\u0161kov, oponent dr Kalle Rytk\u00f6nen (Turu Bioteaduste Keskus).<\/em><\/p>\n

Moorits Mihkel\u00a0Muru\u00a0<\/strong>kaitses f\u00fc\u00fcsika alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eModeling the cosmic web with the Bisous method\u201c<\/a>(\u201eUniversumi k\u00e4rgstruktuuri kaardistamine Bisous\u2019 mudeliga\u201c).<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6 tulemused n\u00e4itasid, et Bisous\u2019 mudel, mis otsib tumeaine filamentide tuvastamiseks galaktikate ahelaid, on universumi k\u00e4rgstruktuuri modelleerimiseks usaldusv\u00e4\u00e4rne meetod.\u00a0Mudeli karakteriseerimine on t\u00e4htis tulemuste korrektseks t\u00f5lgendamiseks ja fotomeetriliste andmete kasutamine v\u00f5imaldab mudelit rakendada rohkematele andmetele. Pidev metoodika arendamine\u00a0ja vaatlusv\u00f5imekusega kaasas k\u00e4imine\u00a0aitab\u00a0t\u00e4iendada teadmisi k\u00e4rgstruktuurist ja galaktikate evolutsioonist.<\/p>\n

Juhendaja\u00a0prof Elmo Tempel, oponent dr Weiwuang Cui (Madridi Autonoomne \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Yogesh Kumar\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0keemia alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eM-N4<\/sub>\u00a0macrocycle-based catalysts for electrocatalysis of oxygen reduction and oxygen evolution\u201c<\/a>\u00a0(\u201eM-N4<\/sub>\u00a0makrots\u00fcklilised katal\u00fcsaatorid hapniku redutseerumis- ja eraldumisreaktsiooni elektrokatal\u00fc\u00fcsiks\u201c).<\/p>\n

Uuringute eesm\u00e4rk oli selgitada v\u00e4lja\u00a0hapniku redutseerimis- ja eraldumisreaktsiooni elektrokatal\u00fc\u00fctilist aktiivsust\u00a0m\u00e4\u00e4ravad tegurid, et leida\u00a0seosed\u00a0materjalide struktuuri ja omaduste\u00a0vahel\u00a0ning arendada veelgi paremaid katal\u00fcsaatoreid.Katsetatud\u00a0materjalid n\u00e4itasid\u00a0anioonvahetusmembraaniga k\u00fctuseelementides ja \u00f5huelektroodina tsink-\u00f5hk-akudessuurep\u00e4rast j\u00f5udlust\u00a0ning\u00a0m\u00f5nedki neist \u00fcletasid\u00a0kaubanduslike v\u00e4\u00e4rismetallkatal\u00fcsaatorite\u00a0j\u00f5udluse.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0prof<\/em>\u00a0Kaido Tammeveski,\u00a0<\/em>teadur\u00a0<\/em>Elo Kibena-P\u00f5ldsepp<\/em>\u00a0ja teadur\u00a0<\/em>Srinu Akula,\u00a0<\/em>oponent teadur\u00a0<\/em>Justus Masa<\/em>(<\/em>Max Plancki Keemilise \u00d6koloogia Instituut)<\/em>.<\/em><\/p>\n

Abasi-<\/strong>A<\/strong>mefon Obot Affia\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eA\u00a0framework\u00a0and\u00a0teaching approach\u00a0for IoT\u00a0security risk management\u201c<\/a>\u00a0(\u201eIoT turvariskide haldamise raamistik ja\u00a0\u00f5petamismeetod\u201c).<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti kahe\u00a0juhtumiuuringu k\u00e4igus tervet\u00a0asjade interneti\u00a0s\u00fcsteemi h\u00f5lmavaid turvariske\u00a0ja\u00a0konkreetsetproovifunktsiooni, et hinnata\u00a0asjade interneti arhitektuuril p\u00f5hineva turvariskide haldamise\u00a0raamistiku\u00a0rakendatavustturvamurede lahendamisel. Pakuti v\u00e4lja ka h\u00e4katoni \u00f5ppemudel, mis\u00a0soodustab\u00a0raamistiku\u00a0praktilist rakendamist\u00a0ning aitab\u00a0m\u00f5ista ja \u00fcletada\u00a0turvariske.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0prof Raimundas Matulevicius<\/em>\u00a0ja\u00a0<\/em>kaasprof Alexander Nolte,\u00a0<\/em>oponendid\u00a0<\/em>prof Guttorm Sindre<\/em>\u00a0(<\/em>Norra Loodusteaduste ja Tehnoloogia \u00dclikool<\/em>) ja\u00a0<\/em>prof Jari Porras<\/em>\u00a0(<\/em>Lappeenranta-Lahti Tehnika\u00fclikool ja Aalto \u00dclikool)<\/em>.<\/em><\/p>\n

T\u00f5nn Paiste\u00a0<\/strong>kaitses geoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eEarly evolution of the genus\u00a0Amorphognathus<\/em>\u00a0and updated Sandbian (Upper Ordovician) conodont biostratigraphy in Baltoscandia\u201c<\/a>\u00a0(\u201ePerekonna\u00a0Amorphognathus<\/em>\u00a0varajane evolutsioon ja Sandby lademe (\u00dclem-Ordoviitsium) uuendatud konodondi-biostratigraafia Baltika \u00fcrgmandri l\u00e4bil\u00f5igetes\u201c.<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6s t\u00e4psustatakse perekonna\u00a0Amorphognathus<\/em>\u00a0liigilist koosseisu, levikut ja varajast evolutsiooni Eesti ja Rootsi l\u00e4bil\u00f5igetes. Saadud teadmistest l\u00e4htudes tehti P\u00f5hja-Atlandi regiooni konodontide biotsonaalsuse p\u00f5hjalik revisjon, mis m\u00f5jutab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt nii edasisi teadusuuringuid kui ka geoloogilist praktikat. See v\u00f5imaldab edaspidi parandada Eestis koostatavate geoloogiliste kaartide kvaliteeti ja v\u00f5rrelda L\u00e4\u00e4nemere-\u00e4\u00e4rseid uuringuid paremini mujal tehtavate uuringutega.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>prof T\u00f5nu Meidla ja vanemteadur Peep M\u00e4nnik (Tallinna Tehnika\u00fclikool), oponent teadur Jan Audun Rasmussen (Museum Mors, Taani).<\/em><\/p>\n

Eliisa Pass\u00a0<\/strong>kaitses\u00a0zooloogia ja \u00f6koloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eThe effect of managed forest-wetland landscapes on forest grouse and nest predatio\u201c<\/a>\u00a0(\u201e<\/em>Majandatud metsa-m\u00e4rgalamaastike m\u00f5ju metsakanalistele ja pesar\u00fc\u00fcstele\u201c<\/em>).<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6 tulemustest selgus, et\u00a0k\u00f5ikidel uuritud metsamajandusv\u00f5tetel\u00a0on\u00a0kas otsene v\u00f5i kaudne negatiivne m\u00f5ju\u00a0meie metsa-m\u00e4rgalamaastikel elavatele kanalistele: metsisele, tedrele ja laanep\u00fc\u00fcle. Nende arvukuse languse\u00a0p\u00f5hjuseks arvatakse olevat just inimtekkelised suured maastikumuutused.\u00a0Nii k\u00f5nealuse kolme metsakanalise kui ka sadade teiste liikide elupaikade hoidmiseks on h\u00e4davajalik s\u00e4ilitada suuri, v\u00e4hese inimtegevusega mitmekesiseid soomaastikke.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0prof Asko L\u00f5hmus<\/em>\u00a0ja\u00a0<\/em>teadur Marko M\u00e4gi<\/em>\u00a0(T\u00dc<\/em>\u00a0ja Keskkonnaamet<\/em>), oponent<\/em>\u00a0kaasprof Grzegorz Mikusi\u0144ski<\/em>(<\/em>Rootsi P\u00f5llumajandus\u00fclikool)<\/em>.<\/em><\/p>\n

Kaspar Reier\u00a0<\/strong>kaitses molekulaarbioloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eQuantity, stability and disparity of ribosomal components inEscherichia coli<\/em>\u00a0stationary phase\u201c<\/a>\u00a0(\u201eMuutused ribosoomi ja ribosoomiga seotud valkude kogustes soolekepikese statsionaarses kasvufaasis\u201c).<\/p>\n

Ribosoomvalkude (r-valkude) uurimine on h\u00e4davajalik, et m\u00f5ista molekulaarseid mehhanisme nagu antibiootikumiresistentsus, valgus\u00fcnteesi regulatsioon ja kontroll ning ribosoomide kokkupanemine ja lagundamine. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti ribosoomide stabiilsust ning v\u00f5imekust s\u00fcnteesida valke statsionaarses kasvufaasis, ennek\u00f5ike keskendudes r-valkudele. Saadud tulemused t\u00e4iendavad teadmisi ribosoomide ja nende poolt l\u00e4bi viidava valgus\u00fcnteesi kohta mitteoptimaalsetes kasvutingimustes.<\/p>\n

Juhendajad kaasprof Aivar Liiv ja kaasprof Jaanus Remme, oponent prof\u00a0Suparna Chandra Sanyal (Uppsala \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Linda Rusalepp\u00a0<\/strong>kaitses taime\u00f6koloogia ja \u00f6kof\u00fcsioloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eThe impact of environmental drivers and competition on phenolic metabolite profiles in hybrid aspen and silver birch\u201c<\/a>\u00a0(\u201eKeskkonnategurite ja konkurentsi m\u00f5ju h\u00fcbriidhaava ja arukase fenoolsete metaboliitide profiilile\u201c).<\/p>\n

Taimed s\u00fcnteesivad aineid, mis leevendavad kahjulikku keskkonnam\u00f5ju, t\u00f5rjuvad herbivoore, patogeene jms. Kaitseainete suur osakaal v\u00f5ib aga p\u00e4rssida taime kasvu. V\u00e4litingimustes tehtud katsete tulemusel selgus, et kaitseainete sisaldus v\u00f5ib viidata puu konkurentsistaatusele, aga ka ressursside k\u00e4ttesaadavusele keskkonnas. See teadmine suunab metsamajandajaid puistute kasvupotentsiaali t\u00f5husamaks kasutamiseks v\u00e4hendama varajast harvendamist.<\/p>\n

Juhendajad<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>kaasprof\u00a0Priit Kupper, dr Anu S\u00f5ber ja prof T\u00f5nu P\u00fcssa (Eesti Maa\u00fclikool), oponent vanemteadur Virpi Virjamo (Ida-Soome \u00dclikool).<\/em><\/p>\n

Pavlo Tertychnyi\u00a0<\/strong>kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0\u201eMachine\u00a0learning\u00a0methods for\u00a0anti-money\u00a0launderingmonitoring\u201c<\/a>\u00a0(\u201eMasin\u00f5ppemeetodid rahapesu t\u00f5kestamise j\u00e4lgimiseks\u201c).<\/p>\n

Rahapesu on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne oht \u00fcleilmsetele finantss\u00fcsteemidele, sest v\u00f5imaldab kurjategijatel varjata raha ebaseaduslikku p\u00e4ritolu ja suunata see seaduslikku ringlusse. Doktorit\u00f6\u00f6s loodi eri raamistikke kombineeriv lahendus, mis v\u00f5imaldab tuvastada rahapesu automaatselt. Lahendust testiti tegelike andmete p\u00f5hjal, kasutades kliendiprofiile, tehingute ajalugu ja rahapesuvastastelt ekspertidelt saadud teavet. Tulemusi hinnati arvutuslike katsete ja domeeniekspertide tagasiside kaudu.<\/p>\n

Juhendaja<\/em>\u00a0<\/em><\/strong>prof Marlon Dumas, oponendid prof Fethi Rabhi (Uus-L\u00f5una-Walesi \u00dclikool) ja prof Branka Hadji-Misheva (Berni Rakendusk\u00f5rgkool).<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Novembrist jaanuarini Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uurisid noored teadlased l\u00e4hemalt n\u00e4iteks jutustamispraktikat sotsiaalmeedias, t\u00f6\u00f6suhteid, p\u00e4rilikku j\u00e4mesoolev\u00e4hki ja asjade interneti turvariske. K\u00f5igi kaitstud t\u00f6\u00f6dega saab tutvuda \u00fclikooli DSpace\u2019is, kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu lugemissaalis. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2333,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[42],"tags":[],"class_list":["post-2334","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-doktoritood"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2334","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2334"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2334\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2333"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2334"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2334"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2334"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}