{"id":2331,"date":"2024-02-09T15:17:50","date_gmt":"2024-02-09T13:17:50","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4618\/"},"modified":"2024-02-09T15:17:50","modified_gmt":"2024-02-09T13:17:50","slug":"4618","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4618\/","title":{"rendered":"Antiikne Kaukasus"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n

Mulle kui klassikalisele filoloogile oli aasta 2023 lausa imeline, sest sain k\u00fclastada kolme tuntud antiikkultuuri keskust: kevadel koos tudengite ja kolleegidega \u00f5ppereisil vana head Kreekat, suvel koos elukaaslasega muinsustest tulvil Roomat ja septembris \u2026 Gruusiat.<\/strong><\/p>\n

Ilmselt ei tule antiikkultuurile m\u00f5eldes esimesena p\u00e4he Gruusia, ent tegelikult on Musta mere \u00fcmbrus igati osa toonasest kultuuriruumist. Must meri oli kreeklastele tuttav kant ja peamiselt tuntud kui Pontos Euxeinos, kreeka keeles \u2019k\u00fclalislahke meri\u2019.<\/p>\n

Musta mere ja t\u00e4nap\u00e4eva Gruusia aladega seostub antiikm\u00fc\u00fctidest eelk\u00f5ige lugu kuldvillakust, mille j\u00e4rel Iason Argo-nimelisel laeval koos oma kaaslastega (ehk argonautidega) k\u00e4is. Kuldvillaku valdaja oli Kolchise kuningas Aietes, kelle t\u00fctar, n\u00f5iatar Medeia, aitas Iasonil kuldvillaku k\u00e4tte saada. Kolchis asus praeguse Gruusia l\u00e4\u00e4neosas.<\/p>\n

Teine selle kandiga seotud m\u00fc\u00fcdilugu r\u00e4\u00e4gib Prometheusest, kelle peajumal Zeus lasi aheldada Kaukasuse m\u00e4estikku karistuseks selle eest, et ta t\u00f5i inimestele tule.<\/p>\n

M\u00fc\u00fcdid ja kirjandus<\/strong><\/p>\n

Neid m\u00fc\u00fcte arvesse v\u00f5ttes ei ole imestada, et 2023. aasta septembris Tbilisis toimunud rahvusvaheline konverents k\u00e4sitles Kaukasust m\u00fc\u00fctides ja kirjanduses.<\/p>\n

Tbilisi ja Tartu klassikaliste filoloogide vahel on eriline side: just Tartus t\u00f6\u00f6tas 20.\u00a0sajandi alguses hellenist ja pap\u00fcroloog Grigol Tsereteli (1870\u20131938), keda peetakse Gruusia klassikalise filoloogia rajajaks. Tartus ilmus 1914.\u00a0aastal ka Tsereteli venekeelne v\u00e4itekiri \u201eMenandrose uued kom\u00f6\u00f6diad\u201c, mille eest andis Peterburi \u00fclikool talle doktorikraadi.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval on suhete peamine vahendaja Tbilisi Riikliku \u00dclikooli B\u00fctsantsi ja Uus-Kreeka uuringute instituudi asedirektor Irine Dart\u0161ia (Darchia), kes on mitu korda k\u00e4inud ka Tartus.<\/p>\n

Konverentsil oli k\u00fclalisi 19 riigist ning juba oma ettekande teemat v\u00e4lja m\u00f5eldes olin veendunud, et just kaks \u00fclal mainitud m\u00fc\u00fcdilugu ja nende hilisem retseptsioon on ilmselt populaarsed valikud. Nii see ka oli, kuid \u00f5nneks leidus programmis palju muudki huvitavat.<\/p>\n

Eesti esindajana oli mul v\u00f5imalus pidada sektsioonis \u201eKaukasus teatris ja kinos\u201c ettekanne Tiit Palu Medeia-teemalisest n\u00e4idendist ja lavastusest. Vaid pisut j\u00e4i puudu, et ka lavastaja ise oleks saanud osaleda \u2013 tema nimelt j\u00f5udis Tbilisisse paar p\u00e4eva hiljem, kui seal algas teatrifestival.<\/p>\n

Moeetendus ja president<\/strong><\/p>\n

Kui reis piirdunuks konverentsiga, ei oleks ma vaevunud oma muljeid kirja panema\u00a0\u2013 hoolimata sellest, et lisa\u00fcritusena oli kavas kohalike tudengite organiseeritud v\u00e4rvikas antiiksete ja B\u00fctsantsi-aegsete r\u00f5ivaste rekonstruktsioonide moedemonstratsioon. Seal v\u00f5is n\u00e4ha v\u00e4\u00e4rikat Saksamaa \u00f5ppej\u00f5udu kehastumas jumalanna Athenaks koos k\u00f5ikide tolle atribuutidega, aga ka Gruusia tudengeid kujutamas teisi antiikjumalaid, Rooma senaatorit ja B\u00fctsantsi keisriperekonda. R\u00f5ivaste rekonstruktsioonide aluseks olid antiiksed vaasimaalid, kujud ja teised arheoloogilised andmed.<\/p>\n

Ei oleks mind kirjutama pannud seegi \u00fcllatus, et k\u00f5ik konverentsik\u00fclalised kutsuti Gruusia presidendi Salome Zurabi\u0161vili vastuv\u00f5tule, mille k\u00e4igus kaks Gruusia kolleegi said riikliku teenetem\u00e4rgi. Loomulikult p\u00f5hjustas see \u00fcle\u00fcldist r\u00f5\u00f5msat elevust, sest enamik polnud ilmselt kunagi k\u00e4inud \u00fchegi riigi presidendi vastuv\u00f5tul.<\/p>\n

Mind ajendas kirjutama aga konverentsi viimane p\u00e4ev, v\u00e4ljas\u00f5it L\u00e4\u00e4ne-Gruusiasse.<\/p>\n

Gruusias kasutatakse riigi eri osade vahel \u00fchistranspordiks peamiselt minibusse. M\u00e4letasin seda h\u00e4sti oma eelmisest ja \u00fchtlasi esimesest Gruusias-k\u00e4igust 2020.\u00a0aasta alguses, kui v\u00f5tsime ette\u00a0mar\u0161rutka<\/em>-s\u00f5idu Kutaisist Tbilisisse ja m\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast sama teed pidi tagasi.<\/p>\n

Seekord oli alguspunkt Tbilisi. P\u00e4evane v\u00e4ljas\u00f5it pealinnast Vani arheoloogiamuuseumisse ja tagasi v\u00f5tab kokku umbes kaheksa tundi. Muidugi on v\u00f5imalik Gruusiast leitud antiikesemetega tutvuda ka Tbilisis asuvas suures Simon D\u017eana\u0161ia nimelises Gruusia Muuseumis, aga Vani muuseum on kohe v\u00e4ljakaevamiste paiga k\u00f5rval ja v\u00f5imaldab seega teistsugust vaatenurka.<\/p>\n

Eestlastele on ligip\u00e4\u00e4s \u00f5ieti lihtsamgi, sest endiselt on k\u00e4igus odavlennud Kutaisisse, mis asub Vanist maanteed m\u00f6\u00f6da vaid umbes 40\u00a0kilomeetri kaugusel.<\/p>\n

1985.\u00a0aastal rajatud muuseum on saanud nime oma asutajalt, arheoloog Otar Lordkipanidzelt (1930\u20132002), kes juhatas Vani arheoloogilisi v\u00e4ljakaevamisi alates 1966.\u00a0aastast. Hoone ja ekspositsioon renoveeriti 2020.\u00a0aastal Gruusia valitsuse ja Maailmapanga toel ning 2023. aastal p\u00e4lvis see Euroopa Muuseumifoorumi auhinna Silletto, millega v\u00e4\u00e4rtustatakse muuseumi koost\u00f6\u00f6d kohaliku kogukonnaga.<\/p>\n

Vani muuseum ei ole suur (kuigi seal olevat siiski \u00fcle 4000 eseme) ning osa muinsusi on viidud pealinna, kuid selle k\u00fclastamine on suur elamus, sest just seal tekib mulje linnast kui kunagise Kolchise t\u00f5elisest kultuskeskusest. Silmatorkavad on kuld- ja pronksesemed, mille ikonograafias n\u00e4eme antiikm\u00fctoloogiast tuntud teemasid: Zeus kotka kujul Ganymedest r\u00f6\u00f6vimas, Eros, Nike, Herakles, sireenid jne.<\/p>\n

T\u00e4iesti ainulaadne on figuuridega kaunistatud hellenistlike pronkslampide kogu: 20.\u00a0sajandil peitvarana leitud lambid kuulusid omal ajal ilmselt templi inventari hulka. Nende seast on k\u00f5ige silmapaistvam elevandilondikujuliste tilade ja kolme inimfiguuriga lamp. Elevandi kujutamine muutus populaarseks p\u00e4rast Aleksander Suure Aasia-retke, ent lampide puhul on see motiiv harv ja Vani leid on maailmas k\u00f5ige tuntum.<\/p>\n

Kalkunid ja kullam\u00e4ed<\/strong><\/p>\n

Kui Vani k\u00fclastus juba ette v\u00f5tta, siis ei tohiks mingil juhul piirduda vaid muuseumiga, vaid tuleb \u00fcle vaadata ka k\u00f5rvalasuv v\u00e4ljakaevamiste ala, kust on p\u00e4rit k\u00f5ik muuseumis olevad leiud. Vani linnaj\u00e4\u00e4nused (gruusia keeles\u00a0nakalakari<\/em>, \u2019endine linn\u2019 v\u00f5i \u2019see, mis oli linn\u2019) asuvad maalilises kohas k\u00fcnka otsas, ent sealsamas k\u00f5rval on ka m\u00f5ned elumajad: nii ei olnud imestada, kui lahtise taeva all olevatest muististest paarik\u00fcmne meetri kaugusel kakerdasid kalkunid.<\/p>\n

Koht sai laiemalt tuntuks 1876.\u00a0aastal, kui Tbilisi ajaleht Droeba teatas, et L\u00e4\u00e4ne-Gruusias v\u00e4ikeses Vani linnas tuleb suurte vihmadega maa seest v\u00e4lja kulda ja v\u00e4ikseid v\u00e4\u00e4risasju. Varasemad v\u00e4ljakaevamised toimusidki juba 19.\u00a0sajandi l\u00f5pus, aga teaduslik t\u00f6\u00f6 algas 1947. Grusiinid ise r\u00f5hutavad, et Vani kaevamised kustutasid piirid m\u00fc\u00fcdi ja reaalsuse vahel: oma kullarohkuse poolest tuntud antiikne Kolchis osutuski t\u00f5elisuseks.<\/p>\n

Arheoloogilised leiud p\u00e4rinevad 8.\u20131. sajandist eKr, kuid siis linn h\u00e4vitati. Pole kindlalt teada, kes seda tegid, ja \u00f5ieti ei ole teada ka antiikse linna nimi. \u00dcks v\u00f5imalik variant on Surium, mida mainib Plinius Vanem oma teoses \u201eLooduslugu\u201c.<\/p>\n

V\u00e4ljakaevamised ja kiirabi<\/strong><\/p>\n

Muuseumide ja arheoloogiliste alade k\u00fclastamisel v\u00f5ivad elamusele palju lisada giidi jutustatud lood. Meid juhatas l\u00e4bi muuseumi selle rajaja Otar Lordkipanidze t\u00fctar Nino, kes on\u00a0\u00a0selle paigaga seotud olnud lapsest saati \u2013 nagu ka tema vend David, praegune Gruusia Rahvusmuuseumi direktor. Nii olevat David \u00fckskord v\u00e4ljakaevamiste ajal Vanis n\u00e4inud kiirabiautot ja muutunud murelikuks, kui kuulis, et otsiti patsienti. \u00d5nnetust siiski juhtunud ei olnud, k\u00fcll aga oli v\u00e4lja kaevatud antiikskulptuuri pronkstorso, mille ettevaatlikuks transportimiseks vajalik kanderaam leidus ainult meedikutel.<\/p>\n

Paaritunnine ekskursioon v\u00e4ljakaevamiskohtades p\u00e4\u00e4dis Gruusia k\u00fclalislahkuse parimate tavade kohaselt pidus\u00f6\u00f6giga muuseumihoones, imelise vaatega kaugetele m\u00e4gedele.\u00a0Tamada<\/em>\u00a0ehk toostimeister oli muuseumi direktor isiklikult. Oma toostid \u00fctles ta muidugi gruusia keeles, rahvusvahelise seltskonna huvides t\u00f5lkis pika laua teises otsas koha leidnud Kreeka-Gruusia p\u00e4ritolu noormees need v\u00e4ga elegantselt inglise keelde. Tooste oli v\u00e4hemalt k\u00fcmmekond ja\u00a0tamada<\/em>\u00a0loal lisandus neid ka teistelt.<\/p>\n

L\u00f5petan siis samuti toostiga: olgu tervitatud antiikne Kolchis ja tema j\u00e4reltulijad!<\/p>\n

\"Loo<\/p>\n

,\"Konverentsi,\"Konverentsil,\"Valik,\"Zeus,\"Ainulaadne,\"FOTO:,\"FOTO:,\"FOTO:<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mulle kui klassikalisele filoloogile oli aasta 2023 lausa imeline, sest sain k\u00fclastada kolme tuntud antiikkultuuri keskust: kevadel koos tudengite ja kolleegidega \u00f5ppereisil vana head Kreekat, suvel koos elukaaslasega muinsustest tulvil Roomat ja septembris \u2026 Gruusiat. Ilmselt ei tule antiikkultuurile m\u00f5eldes …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2321,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[36],"tags":[],"class_list":["post-2331","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-randaja"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2331","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2331"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2331\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2321"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2331"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2331"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2331"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}