<\/p>\n
Ajaleht on alati aega peegeldav. Ajast annab aimu nii see, millest lehes kirjutatakse, kui ka see, millest ei kirjutata.<\/strong><\/p>\n Universitas Tartuensise 75.\u00a0s\u00fcnnip\u00e4eva paiku, kui toimetus valmistas ette juubelis\u00fcmpoosioni ja -n\u00e4itust, tegime vanades ajalehtedes tuhnides retke l\u00e4bi kolmveerand sajandi kahes t\u00e4iesti erinevas \u00fchiskonnas. H\u00e4mmastava selgusega joonistus v\u00e4lja, kui m\u00e4\u00e4rav on aja roll selles, milline on ajalehe v\u00f5i \u00fcldse ajakirjandusliku v\u00e4ljaande n\u00e4gu\u00a0\u2013 olgu ta t\u00f5siseltv\u00f5etav ajakirjandus, propaganda- v\u00f5i turundusv\u00e4ljaanne, v\u00f5i nende segu.<\/p>\n On m\u00f5tlemapanev, et see v\u00e4ide kehtib mitte ainult k\u00f5leda okupatsiooniaja kohta, vaid\u00a0\u2013 k\u00fcll ehk leebemal moel\u00a0\u2013 ka iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis.<\/p>\n Kui p\u00f6\u00f6rata pilk minevikku, tekib pea alati t\u00f5lgendamise k\u00fcsimus. Kelle t\u00f5lgendus on \u00f5igem? Kas nende, kes m\u00e4letavad veel stalinismi ja n\u00f5ukogude okupatsiooni, mil elu tundus l\u00e4mmatav \u201enagu madratsi all\u201c, kui laenata Marju Lauristini s\u00f5nu? V\u00f5i nende, kes \u00fctlevad, et elul polnud vigagi ja hoolimata riigiv\u00f5imust inimesed elasid, armastasid, tegid t\u00f6\u00f6d ja said lapsi?<\/p>\n K\u00fcllap on \u00f5igus m\u00f5lemal. Varje Sootak, kes oli \u00fclikooli ajalehe toimetaja k\u00f5ige s\u00fcgavamal stagna-ajal, m\u00e4letab elu toimetuses kui nooruslikust vaimustusest pulbitsevat ja m\u00f5ttetihedat aega. Aeg-ajalt tuli k\u00fcll aru anda parteikomitees ja pidevalt tuli arvestada tsensuuriga, aga tema toimetusega jagatud m\u00e4lestused olid enamasti helged.<\/p>\n Ent ikkagi, vanu lehti tasub lugeda. Stalini pildiga ajalehe Tartu Riiklik \u00dclikool esimene number, mis ilmus novembris\u00a01948, on j\u00f5uline hoiatus, et nostalgiahoos ei tasu hetkekski unustada, milline oli okupatsiooniv\u00f5imu tegelik pale. Muidugi tehti \u00fclikoolis ka siis teadust\u00f6\u00f6d, peeti loenguid ja \u00f5piti. Tudengid k\u00e4isid laulupidudel ja malevas, leidsid s\u00f5pru ja pilasid toonast absurdi\u00fchiskonda. Taustal aga valvas v\u00f5\u00f5rv\u00f5im oma inimvaenuliku ideoloogiaga nagu Mordori kuri silm.<\/p>\n On omamoodi ime, et kujutluspilt Eesti Vabariigist s\u00e4ilis rahva m\u00e4lus l\u00e4bi kogu okupatsiooniaja. Selle ime taga on inimesed, \u00fclikooli kontekstis professorid ja \u00f5ppej\u00f5ud, kes olid hariduse saanud enne s\u00f5da ja okupatsiooni. Eesti ajakirjanduse vaimne isa Juhan Peegel, kelle s\u00fcnnist m\u00f6\u00f6dub 19.\u00a0mail 105\u00a0aastat, on 1994.\u00a0aasta ajakirjas Keel ja Kirjandus t\u00e4hendanud: \u201eKuigi ametlik ideoloogia p\u00fc\u00fcdis meid j\u00e4tta ilma oma ajaloost ja kultuurip\u00e4randist \u2013 sellest rahvusliku identiteedi v\u00e4ga t\u00e4htsast osast \u2013, siis t\u00e4nu neile see siiski s\u00e4ilis ja selles ongi ehk see Tartu vaim.\u201c<\/p>\n Jaan Kross kirjutas 1989.\u00a0aasta 10.\u00a0veebruari Universitas Tartuensises: \u201eSest nimelt eneseunustusesurma on meile nii mitmelt poolt soovitud ja soovitatud. Aga meie tahame selle maa keelele ja meelele igavikku.\u201c<\/p>\n Niisiis, kuni on Tartu \u00dclikool, v\u00f5iks selle juurde kuuluda \u00fclikooli vaimsust manifesteeriv v\u00e4ljaanne. Hoidkem Tartu vaimu! Selles ajakirjanumbris teevad seda omal moel kirjandusteadlane Rein Veidemann ning \u00f5igusteadlased Eerik Kergandberg ja Raul Narits.<\/p>\n \u2014<\/p>\n \tVaata\u00a0ka s\u00fcmpoosioni\u00a0\u201eAjaleht ja aeg.\u00a0Universitas Tartuensis 75\u201c \u00a0fotogaleriid<\/a>\u00a0ja\u00a0videosalvestust<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Ajaleht on alati aega peegeldav. Ajast annab aimu nii see, millest lehes kirjutatakse, kui ka see, millest ei kirjutata. Universitas Tartuensise 75.\u00a0s\u00fcnnip\u00e4eva paiku, kui toimetus valmistas ette juubelis\u00fcmpoosioni ja -n\u00e4itust, tegime vanades ajalehtedes tuhnides retke l\u00e4bi kolmveerand sajandi kahes t\u00e4iesti …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2318,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[24],"tags":[],"class_list":["post-2319","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-juhtkiri"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2319","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2319"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2319\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2318"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2319"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2319"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2319"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}