Tartu \u00dclikooli ja Tallinna Tehnika\u00fclikooli teadlased uurivad eeloleval kuuel aastal, millisena alustab Ida-Virumaa \u00fcleminekut kestlikule majandusmudelile ja missuguseks v\u00f5iks piirkond kujuneda.\u00a0Vestlusringis arutlevad \u00f5iglase \u00fclemineku \u00fcle sotsiaalteadlased Triin Vihalemm, Margit Keller ja Erkki Karo.<\/p>\n
S\u00f5napaar\u00a0\u00f5iglane \u00fcleminek<\/em>\u00a0on avalikus teadvuses juba juurdunud, samuti ehk teatakse deviisi \u201ekedagi ei j\u00e4eta maha\u201c. Mida see idee endas aga h\u00f5lmab? N\u00e4iteks Kanada keskkonna- ja sotsiaalteadlane Nathan J. Bennet on koos kolleegidega toonud \u00f5iglase \u00fclemineku arutellu m\u00f5isted\u00a0tunnustav<\/em>,\u00a0protseduuriline<\/em>\u00a0ja\u00a0jaotav<\/em>\u00a0\u00f5iglus<\/em>, mis kirjeldavad senise kohaliku eluviisi tunnustamist, kogukonna osalust otsustusprotsessides ja h\u00fcvede jaotamise l\u00e4bipaistvust. Kelle v\u00f5i mille suhtes ja mil viisil p\u00fc\u00fctakse Ida-Virumaal \u00f5iglane olla?<\/strong><\/p>\n Triin Vihalemm: <\/strong>Sotsiaalse \u00f5igluse teemad alles hakkavad kestlikkusuuringutes kanda kinnitama. M\u00f5nev\u00f5rra lihtsustatult v\u00f5ib \u00f5iglusest r\u00e4\u00e4kida esiteks selle kaudu, kuidas jaotuvad tulud ja kulud ehk kes muutustest v\u00f5idab, kes kaotab.<\/p>\n Teiseks tuleb vaadelda protsessi: kes p\u00e4\u00e4seb laua taha kaasa r\u00e4\u00e4kima, kas Ida-Viru asju juhitakse Tallinnast ja uuritakse Tartust v\u00f5i on kohalikud inimesed v\u00f5rdsed partnerid? Keda \u00fcldse tunnustatakse legitiimise asjaosalisena?<\/p>\n Ida-Viru etnilis-kultuuriline olukord ja sealse kohaliku poliitika valitsemistavad ei anna paraku lihtsaid vastuseid. V\u00f5tmek\u00fcsimus on selles, kuidas suureneks Ida-Virumaa inimeste ja organisatsioonide v\u00f5imekus muutuste kaasjuhtimiseks, sealhulgas projektiraha taotlemiseks \u00d5iglase \u00dclemineku Fondist ja projektide elluviimiseks.<\/p>\n Margit Keller:<\/strong> \u00d5igluse kontseptsioonis eristatakse ka ajalist ja ruumilist m\u00f5\u00f5det. Ajalist selles m\u00f5ttes, et \u00f5iglane tuleb olla ka tulevaste p\u00f5lvkondade suhtes: praegused lapsed ja lapselapsed ei tohiks p\u00e4randuseks saada t\u00e4iesti rikutud elukeskkonda v\u00f5i laastatud majandust.<\/p>\n Teatud m\u00f6\u00f6ndustega v\u00f5ib samas v\u00f5tmes m\u00f5testada ka eestikeelsele \u00fcldharidusele \u00fcleminekut \u2013 see on teine suur \u00fcleminekuprotsess, mis tuleb Ida-Virumaal kiiresti \u00e4ra teha. Eestikeelne haridus annab noorele p\u00f5lvkonnale paremad v\u00f5imalused, v\u00e4hendab eba\u00f5iglust, mida \u00fcleminekuga venitamine on aastaid v\u00f5imendanud.<\/p>\n Ruumiline m\u00f5\u00f5de t\u00e4hendab maailmas valusat debatti selle \u00fcle, et need, kes on reostanud ja kliimakriisi tekitanud, on teinud seda paljuski teiste arvelt: maailma l\u00f5unapoolsed riigid kannatavad kahju, aga ise ei ole veel \u201etarbimispeole\u201c j\u00f5udnud. \u00d5igluse lahendamata dilemma on seegi, et uued rohetehnoloogiad p\u00f5hinevad suuresti l\u00f5unapoolkera riikide loodus- ja inimressursi ekspluateerimisel.<\/p>\n Erkki Karo: <\/strong>Ida-Virumaa on selles suhtes keerukas juhtum, et see piirkond on meile aastak\u00fcmneid tootnud odavat elektrit. Sellest on tulenenud ka regiooni t\u00f6\u00f6stusidentiteet ja uhkus ning v\u00e4hemalt p\u00f5levkivisektoris t\u00f6\u00f6tavatele inimestele konkurentsiv\u00f5imeline t\u00f6\u00f6tasu.<\/p>\n See on olnud \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eesti ning ka paljudele idavirulaste jaoks toimiv kombinatsioon, olgugi et see on pikas perspektiivis toimunud inimeste tervise ja looduse kahjustamise arvelt, meie \u201esisemise ida\u201c \u00e4rakasutamise teel.<\/p>\n Muutustega v\u00f5ib kaasas k\u00e4ia ka s\u00fcvenev \u00fchiskondlik kihistumine, sest eliit suudab paremini kohaneda. See t\u00e4hendab, et \u00fcksnes fossiilse energeetika asendamine rohetehnoloogiaga ei ole kestlik lahendus. \u00d5iglane \u00fcleminek eesm\u00e4rgina muudab kogu rohep\u00f6\u00f6rde palju s\u00fcsteemsemaks ja keerukamaks protsessiks.<\/p>\n Mis on teie \u00fclesanne selles protsessis teadlastena?<\/strong><\/p>\n Triin Vihalemm: <\/strong>Meie kui teadlaste \u00fclesanne on\u00a0vaadelda<\/em>, kuidas neid \u00f5iglusega seotud dilemmasid muutuste tegemisel ja toetuste andmisel arvesse v\u00f5etakse. Me ei ole ideoloogid, kes \u00fctlevad, kuidas idavirulased elama peavad. Saame t\u00e4helepanu juhtida erinevatele \u00f5igluse k\u00e4sitlustele, mida ei pruugita majanduse mitmekesistamise ja t\u00f6\u00f6j\u00f5u teemalises keskustelus m\u00e4rgata.<\/p>\n N\u00e4iteks praegu on rohep\u00f6\u00f6re piirkonna elanike jaoks pigem negatiivse m\u00e4rgiga \u2013 eesk\u00e4tt suurt\u00f6\u00f6sturite jutu p\u00f5hjal, kes peavad loobuma sisseharjunud tootmisviisidest. Pole aga p\u00f6\u00f6ratud t\u00e4helepanu sellele, millise tulevikukahju \u00e4raj\u00e4\u00e4mist ja missuguste uute v\u00f5imaluste avanemist see teistele elanikkonnar\u00fchmadele kaasa toob.<\/p>\n Kui Eesti Energia tegi esimese koondamislaine, makstes vabatahtlikele lahkujatele kompensatsiooni, kasutasid noored kaevurid v\u00f5imalust maa alt v\u00e4lja tulla. Noored mehed ei tahtnud j\u00e4tta tervist kaevandusse, sest nad olid n\u00e4inud oma isade ja vanaisade probleeme.<\/p>\n Olete juba intervjueerinud neid, kes on Ida-Virumaal otsuste tegemise juures. Mida olete seni teada saanud?<\/strong><\/p>\n Triin Vihalemm: <\/strong>Oleme intervjueerinud Ida-Viru katusorganisatsioonide t\u00f6\u00f6tajaid, kes veavad eest turismi, ettev\u00f5tluse arendamise projekte ja kultuuri; samuti avaliku sektori t\u00f6\u00f6andjaid, omavalitsuse liikmeid, haridustegelasi. Osa neist on olnud otsuste tegemise juures, osa mitte.<\/p>\n Peamine mure, mida esile tuuakse, on b\u00fcrokraatia rohkus ja k\u00f5ikv\u00f5imalike menetlusprotsesside pikkus, n\u00e4iteks planeeringute puhul.<\/p>\n \u00d5iglase \u00fclemineku raha jaotamisest r\u00e4\u00e4kides oleme kohanud ka v\u00e4ljaj\u00e4etuse-, \u00fcleoleku- ja j\u00f5uetusetunnet. Seegi on omakorda tekitanud umbusku. Inimesed on pidevast k\u00fclaliste voorimisest ja intervjuudest v\u00e4sinud ja neid on raske motiveerida.<\/p>\n Meie \u00fclesanne on, et meid ei tajutaks arrogantsete teadlastena, kes k\u00fcll uurimismaterjali ammutavad, aga teadmisi v\u00f5i v\u00e4\u00e4rt n\u00f5u vastu ei anna.<\/p>\n Praeguseks v\u00f5ib intervjuude p\u00f5hjal \u00f6elda, et protseduurilist \u00f5iglust on olnud v\u00e4hev\u00f5itu, kuid eks protsess ongi uus ja k\u00f5ik osapooled \u00f5pivad jooksu pealt.<\/p>\n \u00dcks m\u00e4rke, et rahvast pole muutuste k\u00e4igus piisavalt kuulatud ja osalema kutsutud, on vastupanu.<\/p>\n Erkki Karo: <\/strong>Vastupanu on sellises olukorras loomulik n\u00e4htus. Mida suuremad on muutused, seda suuremad on ka kahtlused, k\u00f5hklused ja hirm.<\/p>\n On t\u00f5si, et senised rohep\u00f6\u00f6rdega seotud muutused, mis on piirdunud ennek\u00f5ike energiatootmiss\u00fcsteemide \u00fcmberkujundamisega, on endaga kaasa toonud vastuseisu p\u00f5him\u00f5ttel \u201emitte minu tagaaias\u201c. Rohep\u00f6\u00f6rde ja \u00f5iglase \u00fclemineku laiemas kontekstis on need aga v\u00f5rdlemisi lihtsad probleemid. Need \u201etagaaiad\u201c on \u00fcsna pisikesed ja nad on \u00f5petanud poliitikakujundajaid \u00fchtemoodi kaasama ning muutusi l\u00e4bi suruma.<\/p>\n Kui aga sellised siirded puudutavad n\u00e4iteks toidulauda \u2013 v\u00f5tame kas v\u00f5i idee s\u00fc\u00fca rohkem tervislikku ja keskkonnas\u00e4\u00e4stlikult toodetud toitu ning \u00fchtlasi taastada elurikkust \u2013, siis Euroopa p\u00f5llumeeste hiljutised protestid on n\u00e4idanud, et kollektiivse vastupanu ennetamiseks ja sellele reageerimiseks ei ole meie institutsioonides piisavalt oskusi.<\/p>\n Ka \u00f5iglase \u00fclemineku protsess h\u00f5lmab laiap\u00f5hjalise siirde tunnuseid: vaja on uusi tootmis- ja tarbimispraktikaid, mis omakorda m\u00f5jutavad piirkonna identiteedi ja kuuluvuse alustalasid. See t\u00e4hendab, et k\u00f5ik \u00fcleminekud on poliitilised ja tegelikult vajame ka Eestis \u00f5iglase \u00fclemineku s\u00fcgavamat poliitilist m\u00f5testamist ja sihiseadmist. Selleta on neid muutusi keeruline juhtida.<\/p>\n N\u00e4iteks Hollandi hiljutised uuringud on n\u00e4idanud, et \u00fcleminekuga seotud \u00fclesanded \u2013 kestlikumate lahenduste toetamisest kuni mittekestlike lahenduste v\u00e4ljajuurimiseni \u2013 ei sobitu h\u00e4sti praeguste valitsemismudelitega. See toob omakorda kaasa ametnike vastumeelsuse siirde keerulisemate tahkudega tegeleda.<\/p>\n Triin Vihalemm: <\/strong>Eesti \u00f5iglase \u00fclemineku protsess on praegu suuresti kanaliseeritud \u00d5iglase \u00dclemineku Fondi tehnokraatiasse. Sisult peaksid need Euroopa Liidu vahendid aga olema lihtsalt katal\u00fcsaator Eesti valitsusasutuste, ettev\u00f5tete ja kodanike k\u00e4itumis- ja investeerimismustrite muutumiseks.<\/p>\n \u00d5iglast \u00fcleminekut ei ole v\u00f5imalik teha miljonite eurode ja viie aastaga, pigem on selleks vaja meie \u00fchiseid miljardeid ja palju pikemat aega. Ida-Virumaal toimuv on sisuliselt juhtprojekt kogu Eesti rohep\u00f6\u00f6rde ehk kestlikuma majanduse ja \u00fchiskonnakorralduse poole liikumiseks.<\/p>\n Margit Keller: <\/strong>Sellistes protsessides ei peaks osapoolte dialoog kunagi l\u00f5ppema. Peame veel \u00f5ppima, kuidas korraldada sisulist kuulamist ja osalemist ning teha valitsemine ja poliitikakujundus paindlikumaks ja katsetamisjulgemaks.<\/p>\n Me ei tohiks ennast petta, nagu me teaksime ette, mis k\u00fcmne aasta p\u00e4rast juhtub. \u00dchiskondliku muutuse keerukust ja m\u00e4\u00e4ramatust ei saa kunagi l\u00f5puni ette aimata ja hinnata seda ainult juurde tekkivate t\u00f6\u00f6kohtade arvu kaudu.<\/p>\n Meie seireprojekti \u00fcks eesm\u00e4rk on leida paindlikke ja parimale teaduslikule teadmisele tuginevaid \u00fclemineku korraldamise viise ning aidata neid levitada.<\/p>\n Millised on teiste riikide kogemused \u00f5iglase \u00fclemineku suunamisel?<\/strong><\/p>\n Margit Keller: <\/strong>\u00d5iglane \u00fcleminek on Euroopa Liidus nii uus protsess, et s\u00fcsteemset pilti ei ole veel olemas. On \u00fcksikud juhtumiuuringud siit ja sealt, on loodud ka \u00f5iglase \u00fclemineku platvorm, kus erinevad t\u00f6\u00f6r\u00fchmad oma kogemusi jagavad, sest \u00f5pitakse ja leiutatakse n-\u00f6 s\u00f5itval rongil.<\/p>\n N\u00e4iteks nii L\u00e4\u00e4ne-Makedoonias, Poola Sileesias kui ka Portugalis l\u00e4henetakse \u00f5iglase \u00fclemineku seirele v\u00e4ga t\u00f5siselt. Sileeslased on uhked oma kodaniku\u00fchenduste \u00fcle, kes protsessis j\u00f5uliselt kaasa r\u00e4\u00e4givad.<\/p>\n \u0160otimaal loodi \u00fcmber\u00f5ppeks ja uue t\u00f6\u00f6koha leidmiseks juba viisteist aastat tagasi s\u00fcsteemne [oskuste arendamisega tegelev] organisatsioon\u00a0Skills Development Scotland \u2013 midagi sellist, nagu oleks meie T\u00f6\u00f6tukassa ja Kutsekoja teenuste liitmisel.<\/p>\n Euroopa uurimisprojektis CINTRAN, kus ka Ida-Virumaa on olnud \u00fcks uuritav piirkond, on samuti n\u00e4ha huvitavaid tulemusi. Piirkonnad, kus domineerib palju CO2<\/sub>\u00a0heidet tekitav t\u00f6\u00f6stus, on \u00fcle Euroopa p\u00f5dema j\u00e4\u00e4mise ohus.<\/p>\n Nii \u00dchendkuningriigi kui ka Saksamaa ajaloolised kogemused n\u00e4itavad, et kaevanduspiirkondade muutumise lood on enamasti \u00fcsna valulikud. Suur risk on elanikkonna kahanemine.<\/p>\n Seevastu Reini piirkonnas Saksamaal tehtud anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et fossiilsetest k\u00fctustest eemaldumine on omaks v\u00f5etud, t\u00f6\u00f6kohtade kao kompenseerimine ei ole enam k\u00f5ige t\u00e4htsam, on j\u00f5utud hoopis uude faasi. Suletud kaevandustest j\u00e4\u00e4b maha tohututes kogustes maad ning n\u00e4iteks Reinimaal on alanud debatt, mida sellega teha: kas kasutada turismiks, p\u00f5llumajanduseks v\u00f5i t\u00f6\u00f6stuseks. Samuti on v\u00f5imalus looduskeskkond taastada ja lasta metsal kasvada. Ent kes p\u00e4\u00e4seb otsustama, mida maaga ette v\u00f5tta ja kuidas siin mitte uusi probleeme juurde tekitada?<\/p>\n Mis oleksid kolm k\u00f5ige t\u00e4htsamat asja, mida esmaj\u00e4rjekorras \u00f5iglase \u00fcleminekuga seoses ette v\u00f5tta?<\/strong><\/p>\n Triin Vihalemm: <\/strong>Selleks, et \u00f5iglase \u00fclemineku \u00fcle saaks sisulist ja edasiviivat debatti pidada, tuleks see poliitilisel tasandil \u00fcmber m\u00f5testada: kohustuse ja kulu asemel peaksime m\u00f5tlema vajadusest ja v\u00f5imalusest. Oleme siiani oma euroopalikus kurtmises ja kritiseerimises j\u00e4tnud t\u00e4helepanuta selle, et muu maailm, Ameerikast Aasiani, on juba pannud rohelisele majandusele \u00fclemineku oma pikaajalise arengumudeli keskmesse. Kui me sellel tulevikumajanduse globaalsel tuiksoonel teistega kaasa ei l\u00e4he ning v\u00f5imalusi ei otsi, ei leia ega n\u00e4e, pole meil ka eriti ilusat tulevikku loota.<\/p>\n Erkki Karo: <\/strong>Selles kontekstis tuleks \u00f5iglaseks \u00fcleminekuks ette n\u00e4htud 340\u00a0miljonit eurot m\u00f5ista \u00fcksnes seemnerahana. Oluline on s\u00f5nastatud strateegiaid, meetmeid ja reegleid pidevalt \u00fcle vaadata, et seemneraha kiirendaks kohalikku \u00f5ppimise ja investeerimise protsessi.<\/p>\n Ida-Virumaad ei peaks k\u00e4sitama kui Br\u00fcsselist ja Tallinnast juhitavat kurnatud, mahaj\u00e4\u00e4nud ja probleemset perifeeriat, vaid kui ulatuslikuma rohep\u00f6\u00f6rde katsetamiseks m\u00f5eldud \u201eliivakasti\u201c, kus saab Ida-Viru inimeste endi eestvedamisel proovida uusi valitsemis-, kogukonna- ja \u00e4rimudeleid.<\/p>\n Riigi strateegilises planeerimises peaks l\u00f5ppema veendunud n\u00e4o tegemine, et me teame t\u00e4pselt, mis toimub aastal\u00a02050. Me ei tea seda ja seet\u00f5ttu on vaja koosloomelist, katsetavat poliitikategemist.<\/p>\n Margit Keller: <\/strong>Ida-Viru \u00f5iglasest \u00fcleminekust ei\u00a0saa m\u00f5elda projektip\u00f5hiselt, see on kogum paljudest protsessidest.\u00a0Koost\u00f6\u00f6s kogukonnaga tuleb edendada m\u00f5tte- ja tegutsemisviiside muutusi, mis viivad pideva, kogu elu kestva \u00f5ppimise, kohanemise ja ettev\u00f5tlikkuseni. \u00d5ppimine ei t\u00e4henda ainult koolisk\u00e4imist ega \u00fcmber\u00f5ppekursusi, vaid ka ettev\u00f5tlikkust, otsimise ja katsetamise julgust.<\/p>\n \u00d5iglase \u00dclemineku Fondist rahastatavad mahukad t\u00e4iendus\u00f5ppeprogrammid ja taseme\u00f5ppekavad on hea algus. Mida rohkem inimesi saab uuesti v\u00f5i edasi \u00f5ppimise kogemuse, seda parem.<\/p>\n Sotsiaalteadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchm otsib vastuseid<\/strong><\/span><\/p>\n Kahe \u00fclikooli,\u00a0Tartu \u00dclikooli ja Tallinna Tehnika\u00fclikooli\u00a0veetava Ida-Virumaa siirdeprotsesside anal\u00fc\u00fcsi ja seire eesm\u00e4rk on selgitada v\u00e4lja v\u00f5imalused piirkonna muutuse sotsiaal-majanduslikult \u00f5iglasemaks kujundamiseks ning pakkuda piirkonna arengu eestvedajatele selleks vajalikke t\u00f6\u00f6vahendeid.<\/strong><\/p>\n Seires on l\u00f5imitud mitu teemat:\u202fIda-Viru elanike siirdest haavatavus ja innovatsioonipotentsiaal,\u202ft\u00f6\u00f6j\u00f5u seire ja prognoos, siirde tervisem\u00f5ju ja terviseteenuste areng,\u202fettev\u00f5tete muutuvad \u00e4rimudelid ja tehnoloogiamahuka innovatsiooni rakendamine ning \u00f5iglase \u00fclemineku\u202fvalitsemine.<\/p>\n Siirdeprotsesside seiret koordineerib Tartu \u00dclikooli sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor Margit Keller, kelle s\u00f5nul on tegu pikaajalise ainulaadse protsessiga, mis ei saa \u201evalmis\u201c aastaks\u00a02029, mil projekt l\u00f5peb. \u201eTeadlaste siht on anda Ida-Viru arengut kujundavatele otsustajatele piirkonnast terviklik \u00fclevaade ning luua mitmesugused\u00a0abivahendid, et tulevast arengut j\u00e4lgida ja suunata.<\/p>\n Triin Vihalemm,\u00a0Tartu \u00dclikooli kommunikatsiooniuuringute professor: \u201eMeie eesm\u00e4rk on aidata leevendada piirkonna pihtasaamist rohep\u00f6\u00f6rdest p\u00f5hjustatud muutustega ja leida uusi arenguv\u00f5imalusi. Keskendume sellele, kuidas saaks regiooni \u00fcleminek toimuda nii, et majandust, loodust ja inimesi nende mitmekesisuses arvesse v\u00f5etaks.\u201c<\/p>\n Erkki Karo,\u00a0Tallinna Tehnika\u00fclikooli Ragnar Nurkse instituudi direktor ja professor tenuuris: \u201eMeie t\u00f6\u00f6 p\u00f5hineb praktilise arengu seire ja teadusliku anal\u00fc\u00fcsi \u00fchendamisel. Ida-Virumaal toimuvad \u00fcleminekuprotsessid on erinevate sotsiaalsete ja etniliste v\u00e4ljakutsete t\u00f5ttu palju keerulisemad ja pakuvad rohkem \u00f5ppetunde kui praegu teadusuuringute keskmes olevad \u201evana\u201c Euroopa juhtumid.\u201c<\/p>\n Margit Keller,\u00a0Tartu \u00dclikooli\u00a0sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor ja sotsiaalteaduste valdkonna dekaan: \u201eSeiremudeli v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise ja katsetamise k\u00e4igus suhtleme tihedalt Ida-Virumaa organisatsioonide ja \u00fchendustega ning edendame oskusi t\u00f5endusp\u00f5hiselt eesm\u00e4rke seada, n\u00f5udmisi esitada ja \u00fcleminekut hinnata.<\/p>\n Uurimist\u00f6\u00f6 on kokku toonud transdistsiplinaarse uurimisr\u00fchma, mis t\u00e4hendab, et eri taustaga uurijatega koos on laua taga n\u00e4iteks kohalikud katusorganisatsioonid, kohalikud omavalitsused, olulised avaliku sektori asutused. Nad ei ole meie jaoks uurimisobjektid, vaid koost\u00f6\u00f6partnerid, kellega koos selgitame v\u00e4lja, missugune on parim seiremudel ja kuidas seda kohalikul tasandil on k\u00f5ige otstarbekam kasutada.\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u00d5iglane \u00fcleminek taastuvenergiale ja kliimaneutraalsele majandusele t\u00e4hendab ideaalis, et inimestele, kelle elu see puudutab, on tagatud t\u00f6\u00f6 ja elatis. Eestis r\u00e4\u00e4gitakse \u00f5iglasest \u00fcleminekust peaasjalikult Ida-Virumaal seoses p\u00f5levkivi kaevandamisega. Mida see aga t\u00e4psemalt t\u00e4hendab? Tartu \u00dclikooli ja Tallinna Tehnika\u00fclikooli teadlased uurivad …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2296,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":["post-2299","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-diskussioon"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2299","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2299"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2299\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2296"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2299"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2299"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2299"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON20Triin20Vihalemm-scaled.jpeg\")
![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DISKUSSIOON20Erkki20Karo-scaled.jpeg\")
\n