K\u00f5rghariduse kolmas aste on doktori\u00f5pe\u00a0\u2013 proovikive t\u00e4is teekond iseseisva uurimis- ja arendust\u00f6\u00f6 v\u00f5imekuseni. Tundub vale seda \u00f5ppeks kutsudagi, sest pigem on see teadusr\u00fchmas probleemide lahendamise t\u00f6\u00f6. Teaduskraadi ei saa omandada ainu\u00fcksi loengute, \u00f5pikute ega videote p\u00f5hjal ega hinnata valikvastustega k\u00fcsimustike v\u00f5i ents\u00fcklopeedilisi teadmisi kontrollivate m\u00e4lum\u00e4ngude abil. Teaduskraad tuleb v\u00e4lja teenida isikliku teadust\u00f6\u00f6ga ning seda hinnatakse uute avastuste ja lahenduste j\u00e4rgi.<\/p>\n
Doktorant-nooremteadur loob uusi teadmisi ja valmistab end niiviisi teadlikult v\u00f5i alateadlikult ette karj\u00e4\u00e4riks \u00fclikoolis, ettev\u00f5tetes v\u00f5i riigiasutustes. Tal on oma arenguteel valik: kas keskenduda vahetult uurimisele ja teadust\u00f6\u00f6le v\u00f5i teostada end oma erialal v\u00e4ljaspool \u00fclikooli. On loogiline, et omandatud oskuste najal tuleb doktorandil ka \u00fcli\u00f5pilasi \u00f5petada ja laiemalt oma ala eestvedaja olla.<\/p>\n
Mulle on juba kaua aega teinud muret, kui leigelt suhtutakse Eestis v\u00e4ljaspool \u00fclikooli doktorantuuri. Avalikkuses kuuleb pigem v\u00e4iteid, et ega need doktorikraadiga inimesed ole mingid imetegijad. Ei olegi. Aga ilma nendeta ei oleks meil \u00fclikoole ega bakalaureuse- ja magistriastme \u00fcli\u00f5pilaste \u00f5petamise v\u00f5imekust.<\/p>\n
Poleks ka \u00fcldiselt oskust ja harjumust otsida uusi lahendusi, esitada k\u00fcsimusi, lugeda teaduskirjandust. Riigis puuduksid teadmised \u00fcmbritseva loodusrikkuse, sotsiaalsete protsesside ja tehnoloogia arengu kohta. Unustatakse, et just doktorandid loovad teadusr\u00fchmades iga p\u00e4ev uusi teadmisi: nad on teadus- ja arendust\u00f6\u00f6ks h\u00e4davajalikud.<\/p>\n
Vajame rohkem doktorante<\/strong><\/p>\n Kooli on vaja piisavalt palju \u00f5petajaid. Samamoodi on \u00fclikooli vaja piisavalt \u00f5ppej\u00f5ude, et suuta kogu maailma teadmiste keerukust Eestisse tuua ja siin edasi uurida. Kuigi piir \u00f5ppej\u00f5u ja teadlase t\u00f6\u00f6 vahel on ebam\u00e4\u00e4rane, v\u00f5ib lihtsustatult \u00f6elda, et pooled kraadi kaitsnud doktoritest peaksid j\u00e4\u00e4ma \u00f5ppej\u00f5u-teadlasena \u00fclikooli ja pooled leidma oma v\u00e4ljundi era- v\u00f5i riigisektoris.<\/p>\n Kui \u00fclikoolist saab peamine t\u00f6\u00f6andja enam kui kahele kolmandikule doktoritest, t\u00e4hendab see \u00fchelt poolt, et konkurents \u00fclikooli ametikohtadele j\u00e4\u00e4b ebapiisavaks, ja teisalt, et \u00fclikooliv\u00e4liste t\u00f6\u00f6kohtade t\u00f5mme on v\u00e4hene.<\/p>\n Era- ja avalikus sektoris on vaja mitmesugust erialast innovatsiooni, lisaks on asutustes rohkesti juhtimis\u00fclesandeid. Praegu riigiasutustes doktorikraadi n\u00f5uet peaaegu pole. Sellele vastava kvalifikatsiooniga inimesi napib ja s\u00fc\u00fcdi pole selles ei doktorikraad ega \u00fclikoolid \u00fcksinda. Samas on valdkondi, kus eraettev\u00f5tted v\u00e4rbavad k\u00f5ik v\u00e4hegi oma eriala tundvad inimesed, ja loomulikult ka need, kellel on doktorikraad.<\/p>\n Selleks, et doktorikraadiga t\u00f6\u00f6tajaid jaguks nii \u00fclikooli kui ka ettev\u00f5tetesse ja riigiasutustesse, peaks doktorantuuri maht k\u00f5vasti kasvama. Ent Eestis pole me hakkama saanud sellegagi, et k\u00f5igile erialadele jaguks \u00f5ppej\u00f5ude, r\u00e4\u00e4kimata soovitud tihedast konkursist \u00fclikooli ametikohtadele.<\/p>\n Vastused kolmele k\u00fcsimusele<\/strong><\/p>\n Sisuliselt on vaja lahendust kolmele k\u00fcsimusele: kas \u00fclikoolides leidub doktori\u00f5ppest huvitatud noori; kas doktorantidele leidub juhendajaid; ja mis k\u00f5ige t\u00e4htsam, kas rahastus vastab \u00fchiskonna vajadustele. Doktorantuur on kallis. See on nelja-aastane t\u00e4ist\u00f6\u00f6koht koos vajaliku teadustaristu ja -vahenditega.<\/p>\n Praeguseks on riik j\u00f5udnud nooremteadurite t\u00f6\u00f6koha rahastamiseni Eesti keskmise palga ulatuses. Teadusprojektide kaudu on v\u00f5imalik leida palgalisagi. See samm on aidanud doktorantuuri v\u00e4\u00e4rtustada v\u00e4hemalt noorte seas ja trend ongi juba halvimast \u00e4ra p\u00f6\u00f6rdumas.<\/p>\n Ka juhendajaid ja juhendamissoovi \u00fclikoolis jagub. Sel aastal on n\u00e4iteks loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkonna \u00f5ppej\u00f5ud esitanud juba kaks korda rohkem projektitaotlusi, kui selleks raha on. Enamasti on neis v\u00f5imaliku doktorandikandidaadi nimi samuti juba \u00e4ra m\u00e4rgitud.<\/p>\n Laias laastus jagunevad uurimisteemasid esitanud kandidaadid j\u00e4rgmiselt: bioloogia-geograafia\u00a075, f\u00fc\u00fcsika-keemia\u00a041 ja matemaatika-informaatika\u00a043. Instituudisiseste otsuste j\u00e4rel on valdkondlik konkurents 1\u00a0:\u00a05, seejuures on noori \u00f5ppej\u00f5ude, kes v\u00f5ivad ilma j\u00e4\u00e4da isegi oma esimese doktorandi juhendamise v\u00f5imalusest. Kas ligi pooled teadusteemad j\u00e4\u00e4vadki rahanappuse t\u00f5ttu soiku?<\/p>\n Praegu on Eestis kokku ligi 45\u00a0000\u00a0\u00fcli\u00f5pilast. Nende \u00f5petamiseks oleks suhte 1\u00a0:\u00a015 korral vaja v\u00e4hemalt 3000\u00a0\u00f5ppej\u00f5udu; teist sama palju on tarvis teadlasi teadusprojektide kallal t\u00f6\u00f6tamiseks. Haridusandmete portaali haridussilm.ee j\u00e4rgi on Eesti k\u00f5rghariduss\u00fcsteemis ligi 4500\u00a0akadeemilist t\u00f6\u00f6tajat, kuid vaid 2370\u00a0neist on doktorikraadiga.<\/p>\n Seega on Eestis ilmselgelt liiga v\u00e4he doktorikraadiga teadlasi ja teadus-arendust\u00f6\u00f6tajaid nii avalikus kui ka eriti erasektoris. Kui riigi arengueesm\u00e4rkidele anal\u00fc\u00fctiliselt otsa vaadata, on meil vaja v\u00e4hemalt 9000\u201312\u00a0000\u00a0doktorikraadiga inimest. T\u00f6\u00f6ealistest t\u00f6\u00f6tajatest on see napilt \u00fcle\u00a01,5%.<\/p>\n Doktorikraadi omandamine on kindlasti konkurentsieelis, kui haridus on kvaliteetne ja vastab eriala arenguloogikale. Parimate v\u00e4rbamise nimel peavad paratamatult pingutama nii \u00fclikool kui ka teised osalised. T\u00f6\u00f6kuulutustes \u00fcldjuhul doktorikraadi n\u00f5uet pole, sest kandidaate ei j\u00e4tku. Samal ajal otsivad ettev\u00f5tted isiklikku kontakti ja meelitavad t\u00f6\u00f6le doktorantuuris \u00f5ppivaid spetsialiste, kel vajalikud taustteadmised juba olemas. Ka doktorantuuri pooleli j\u00e4tnud pole t\u00f6\u00f6tuks j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n Liiga v\u00e4he eestlastest doktorante<\/strong><\/p>\n Doktorikraadi ja sellele j\u00e4rgnevate ametiteni j\u00f5utakse enamasti umbes 30-aastaselt. Paljud avastavad doktorantuuri v\u00f5lu v\u00f5i kaitsevad kraadi veel hiljem. Optimistlikult saab doktorikraadiga inimese aktiivseks viljakaks t\u00f6\u00f6eaks pidada ligi 25\u00a0aastat. Jagades vajaliku doktorikraadiga t\u00f6\u00f6tajate arvu\u00a010\u00a0000 nende t\u00f6\u00f6aastate ehk 25-ga, selgub, et Eestil on igal aastal tarvis umbes 400\u00a0doktorikraadiga l\u00f5petajat.<\/p>\n Avalikult on riigi eesm\u00e4rk seni olnud 300\u00a0doktori\u00f5ppe l\u00f5petajat aastas. Tegelikult t\u00f5usis l\u00f5petajate arv \u00fcle 200\u00a0esimest korda alles 2010.\u00a0aastal ning on p\u00fcsinud sealtmaalt 200 ja 250\u00a0vahel. Seejuures on hakanud kahanema (vt joonist) nii doktorantide koguarv (tipust u\u00a025%) kui ka Eesti kodanike osakaal doktorantuuris (vaid 66%).<\/p>\n Riik rahastab praegu summaarselt liiga v\u00e4he doktori\u00f5ppekohti ega anna ette ka erialast vajadust. Kuna kohti napib k\u00f5ikidel erialadel, puuduvad \u00fclikoolidel hoovad, et leevendada \u00f5ppej\u00f5udude nappust ja rahuldada riigi suuremat doktorite vajadust. \u00d5ppej\u00f5udude nappust on peetud \u00fclikoolide n\u00f5rga juhendamisv\u00f5imekuse tunnuseks, samas kurdavad k\u00f5ik aktiivsed teadusvaldkonnad, erialad ja instituudid liiga v\u00e4heste doktori\u00f5ppekohtade \u00fcle. Kuid selle asemel, et n\u00f5uda kohti juurde, k\u00e4ib k\u00f5va \u00fclikoolisisene konkurents.<\/p>\n Lisaks riiklikult toetatud kohtadele, mille saamine on v\u00f5rreldav juba granditaotluse eduga, on \u00f5ppej\u00f5ud pidanud leidma lisavahendeid, et luua doktorantuurikohti juurde v\u00f5i muuta pakutavaid teemasid atraktiivsemaks. N\u00e4iteks on eraldi Euroopa Liidu projekte, mis toetavad doktorantuuri v\u00f5i lihtsalt eri projektide arvelt t\u00f6\u00f6kohtade loomist. Seda, millised doktorantuurikohad on rahastatud muul viisil kui riiklikult, statistika kahjuks ei n\u00e4ita. (Sama k\u00e4ib muide ka tasulise \u00f5ppe tudengite ja ainepunktide kohta.)<\/p>\n Samal ajal ootab riik, et k\u00f5ik alustanud doktorandid peaksid kindlasti ka \u00f5ppe l\u00f5petama. \u00dclikoolil ei ole v\u00f5imalik sellist j\u00f5upositsioonilt esitatud \u201etellimust\u201c t\u00e4ita. Paratamatult ei saa k\u00f5ik l\u00f5puni j\u00f5uda \u2013 kas siis enda v\u00f5i juhendajate isikliku elu v\u00f5i muude probleemide t\u00f5ttu. Ega teadusuuringud ole ka lihtne valdkond: tulemused ei ole isegi 90% garanteeritavad, teadust\u00f6\u00f6 on keerukas protsess.<\/p>\n Isegi v\u00e4ga suure t\u00f5hususe juures k\u00fc\u00fcndib l\u00f5petanute arv heal juhul 75%-ni alustanutest. Iga katkestamine on draama \u00fclikoolile ja osalt ka doktorandile endale. Kuid \u00fchiskondlik draama s\u00f5ltub sellest, millistele ametikohtadele kraadi\u00f5ppe katkestajad siirduvad. Sellist statistikat pole, kuigi riik saaks andmeid anal\u00fc\u00fcsida t\u00f6\u00f6tajate registri ja makstud maksude j\u00e4rgi, nagu seda tehakse l\u00f5petanute puhul.<\/p>\n H\u00e4sti joonistub v\u00e4lja strateegiline otsustuskoht: \u00fclikoolil tuleks julgeda v\u00f5tta vastu rohkem doktorante, selgelt enam kui riigi rahastatud \u00f5ppe l\u00f5petajate senine oodatud arv. Nende rahastus peab siis osalt tulema \u00f5ppe- ja projektip\u00f5hise teadust\u00f6\u00f6 eelarvest.<\/p>\n Tahet ja v\u00f5imekust juhendada on<\/strong><\/p>\n Doktori\u00f5ppe juhendamise v\u00f5imekus \u00fclikoolis on kindlasti suurem kui praegune doktorantide arv. Keskmiselt peaks igale \u00f5ppej\u00f5ule v\u00f5imaldama karj\u00e4\u00e4ri jooksul v\u00e4hemalt kaks-kolm l\u00f5puni juhendamist. V\u00e4ga edukad \u00f5ppej\u00f5ud j\u00f5uavad enam kui k\u00fcmne tulemusliku juhendamiseni, \u00fcksikud isegi \u00fcle\u00a020. Igal juhul on Tartu \u00dclikoolis praegu tahet ja v\u00f5imekust juhendada doktorante rohkem, kui \u00fclikoolile eraldatav kohtade arv v\u00f5imaldab. Sestap on meil reaalsuses v\u00e4ga tugev konkurents doktorantuurikoha p\u00e4rast k\u00f5igepealt \u00f5ppej\u00f5udude endi vahel. \u00d5ppej\u00f5ud vajavad senisest suuremat hulka doktorante nii oma karj\u00e4\u00e4ri kui ka teadust\u00f6\u00f6 edendamiseks. Ilma kaitsmisteta ei t\u00e4ida \u00f5ppej\u00f5ud ametijuhendit ega edutamise eeldusi, ei saavuta tulemusi ega saa grante.<\/p>\n Kas juhul, kui \u00f5ppekohtade arv kasvab, piisab \u00f5ppida soovijaid? Oma negatiivset m\u00f5ju avaldab \u00fchiskondlik hoiak: doktorikraadi omandamine olevat mahavisatud aeg. Noortel on hirm tuleviku ees, sest \u201eega doktorikraadi eest meil palka ei maksta\u201c ja \u201e\u00fclekvalifitseeritud inimesi pole kuskil vaja\u201c.<\/p>\n Tegelikult on praegu doktorandist nooremteaduri palk tasemel, mis juba toetab kraadi omandamist. Selge puudus doktoritest on \u00fclikoolide ametikohtade t\u00e4itmisel pikemas perspektiivis; samuti on ettev\u00f5tetes ja riigiasutustes vaja rohkem inimesi, kes tooksid juurde v\u00e4rskeid oskusi, olgu n\u00e4iteks tehisintellekti v\u00f5i teiste uusimate tehnoloogiate alal.<\/p>\n \u00dclikooli statistika t\u00f6\u00f6laua statistika.ut.ee ja veebilehe haridussilm.ee andmed n\u00e4itavad, et Eesti kodanike hulk doktorantuuris kahaneb. V\u00e4lismaalaste arv pole seda samuti korvanud ja v\u00e4hemalt tehnika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alal on juba n\u00e4ha v\u00e4listudengite ja -doktorantide kadu.<\/p>\n Eks p\u00f5hjusi on erinevaid, sh koroonakriis, s\u00f5da ja \u00fchiskonnas kiirelt kasvanud negatiivsed hoiakud v\u00e4lismaalaste suhtes. K\u00f5ike eelnenut arvesse v\u00f5ttes peab \u00fclikool oma strateegilistes eesm\u00e4rkides olema selges\u00f5naline nii \u00fchiskondlikult kui ka \u00fclikooli sees.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" V\u00e4hene doktori\u00f5ppe l\u00f5petanute arv v\u00f5ib saada takistuseks nii \u00fclikoolide kui ka riigi arengule. K\u00f5rghariduse kolmas aste on doktori\u00f5pe\u00a0\u2013 proovikive t\u00e4is teekond iseseisva uurimis- ja arendust\u00f6\u00f6 v\u00f5imekuseni. Tundub vale seda \u00f5ppeks kutsudagi, sest pigem on see teadusr\u00fchmas probleemide lahendamise t\u00f6\u00f6. Teaduskraadi …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2292,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-2294","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2294","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2294"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2294\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2292"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2294"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2294"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2294"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot202024-04-1120at2021.14.06.jpeg\")