<\/p>\n
Hea teadustava \u00fcks eesm\u00e4rke on kujundada toetavat teaduskultuuri. Siiski tuleb teadusasutustes ette k\u00e4itumist, mis on teaduseetika ja hea teadustavaga vastuolus, nagu n\u00e4itab ka Tartu \u00dclikooli teadlaste 2023. aasta uuring. \u00dcllatavalt palju esineb k\u00fcsitavat k\u00e4itumist, n\u00e4iteks teise teadlase t\u00f6\u00f6 takistamist.<\/strong><\/p>\n Tartu \u00dclikooli eetikakeskuse ja Eesti Teadusagentuuri eestvedamisel t\u00f6\u00f6tati 2017.\u00a0aastal v\u00e4lja\u00a0hea teadustava kokkulepe<\/a>.[1] Dokumendis, millega on liitunud paljud Eesti teadusasutused, nimetatakse hea teaduse olulisemate v\u00e4\u00e4rtustena vabadust, vastutust, ausust ja objektiivsust, austust ja hoolivust, \u00f5iglust, avatust ja koost\u00f6\u00f6d. Etteruttavalt v\u00f5ib \u00f6elda, et siinses artiklis k\u00e4sitleme k\u00fcsitava k\u00e4itumisviisina olukordi, kus \u00fcksk\u00f5ik milline neist v\u00e4\u00e4rtustest suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral kannatada saab.<\/p>\n Heas teadustavas on need alusv\u00e4\u00e4rtused ka lahti seletatud. Mitu neist on seotud toetava teaduskultuuri kujundamisega. N\u00e4iteks vastutus t\u00e4hendab teadvustamist, et teadlane on oma k\u00e4itumisega eeskujuks tulevastele teadlasp\u00f5lvkondadele, aususe ja objektiivsuse t\u00e4hendusena aga r\u00f5hutatakse erapooletust k\u00f5igis teadustegevuse aspektides ning \u00f5igluse all m\u00f5istetakse kolleegide ja koost\u00f6\u00f6partnerite v\u00f5rdset kohtlemist.<\/p>\n Euroopa teaduse eetikakoodeksis<\/a>\u00a0[2] nimetatakse teaduseetika alusp\u00f5him\u00f5ttena muu hulgas austust kolleegide vastu ning vastutust ja vastutustundlikkust k\u00f5igil teadust\u00f6\u00f6 etappidel alates idee s\u00fcnnist kuni tulemuste avaldamiseni.<\/p>\n Sellegipoolest tuleb teadusasutustes ette k\u00e4itumist, mis on hea teadustavaga vastuolus.<\/p>\n N\u00e4iteks on \u00fcsnagi levinud teise teadlase t\u00f6\u00f6 takistamine. Viise selleks on mitmesuguseid, olgu siis huvide konflikt retsenseerimisel ja granditaotluste hindamisel v\u00f5i tahtlik t\u00f6\u00f6kius.<\/p>\n Teemat on vaagitud ka sellealases kirjanduses: n\u00e4iteks Daniele Fanelli [3] on kirjutanud ahistamisest ja David B. Resnik [4]\u00a0sabotaa\u017eist<\/a>. K\u00f5ik need teguviisid takistavad teaduse arengut ja on teaduseetiliselt taunitavad. Selline k\u00e4itumine on probleemne, sest rikub vastastikuse austuse p\u00f5him\u00f5tet ning \u00f5\u00f5nestab usaldust, koost\u00f6\u00f6d, austust ja vabadust teaduses. [5]<\/p>\n V\u00e4\u00e4rk\u00e4itumise viisid<\/strong><\/p>\n L\u00e4inudaastases teaduseetika k\u00fcsitluses [6] uurisime teadlastelt \u00fcle Eesti, millise v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumisega nad on kokku puutunud. Nimekirjas oli 13\u00a0v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumise viisi ja k\u00fcsitavat tegevust, sh klassikaliselt teaduses hukka m\u00f5istetud k\u00e4itumine nagu andmete v\u00f5ltsimine ja v\u00e4ljam\u00f5tlemine ning plagiaat, aga ka teadusraha v\u00e4\u00e4rkasutus, uurimisprotokolli rikkumine, eba\u00f5iglane ilmaj\u00e4tmine autorsusest ja teise teadlase t\u00f6\u00f6 takistamine.<\/p>\n Iga k\u00e4itumisviisi kohta esitasime kolm k\u00fcsimust: esiteks, kui probleemseks vastaja seda peab; teiseks, kas ta on viimase viie aasta jooksul seda oma kolleegide seas m\u00e4rganud; ning kolmandaks, kas ta ise on k\u00f5nealusel moel viimase viie aasta jooksul k\u00e4itunud.<\/p>\n Teise silmas palki n\u00e4eb<\/strong><\/p>\n Tulemuste p\u00f5hjal v\u00f5ib \u00f6elda, et kolm k\u00f5ige sagedamini ette tulevat k\u00fcsitavat k\u00e4itumisviisi (vastati nii \u201eolen m\u00e4rganud\u201c kui ka \u201eolen teinud\u201c) on teadust\u00f6\u00f6 kunstlik jagamine mitme publikatsiooni vahel (ingl\u00a0salami slicing<\/em>), autorsuse kinkimine ja teadusraha mittesihtotstarbeline kasutamine.<\/p>\n \u00dcllatav oli, et teise teadlase t\u00f6\u00f6 takistamist on oma kolleegide puhul t\u00e4heldanud tervelt 32%\u00a0vastanutest, mis t\u00f5stab selle v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumise sageduse poolest neljandale kohale. Samal ajal oli neid, kes tunnistasid, et on ise teise teadlase t\u00f6\u00f6d takistanud, vaid\u00a01%. See on uuritud k\u00e4itumisviisidest ainus, mille puhul vahe m\u00e4rkamise ja enese teo tunnistamise vahel on nii suur.<\/p>\n Meie andmestiku p\u00f5hjal panid t\u00f6\u00f6 takistamist k\u00f5ige enam t\u00e4hele iseseisvat teadlaskarj\u00e4\u00e4ri alustavad teadlased, peamiselt doktorandid (m\u00e4rganuid\u00a041%), ning tunnustatud, rahvusvaheliselt v\u00f5rgustunud teadlased, peamiselt professorid (m\u00e4rganuid\u00a031%). Samal ajal peab sellist k\u00e4itumist v\u00e4ga probleemseks 59%\u00a0k\u00f5igist vastanutest ja \u00fcsna probleemseks lisaks\u00a021%.<\/p>\n Kui kolme levinuima k\u00fcsitava k\u00e4itumisviisi kohta anti vaba vastuse lahtrites ka ohtralt selgitusi ja kirjeldusi, siis teise teadlase t\u00f6\u00f6 takistamise kohta tuli neid vaid n\u00e4puotsaga.<\/p>\n Vabu vastuseid andes nimetati veel hulka v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumise viise, mida k\u00fcsimustik ei katnud, muu hulgas soop\u00f5hist ebav\u00f5rdset kohtlemist ja nooremate kolleegide ekspluateerimist. T\u00f5detakse, et k\u00fcsitavat praktikat esineb, sest teema on akadeemilises asutuses l\u00e4bi arutamata.\u00a0<\/p>\n \u201eSelgemini oleks vaja lahti r\u00e4\u00e4kida vanemluse, raseduse ja s\u00fcnnipuhkusega seotud \u00f5igused doktorantidel ja alustavatel teadlastel. Vaja oleks selgemaid juhiseid, kuidas reageerida t\u00f6\u00f6kiusu juhtumitele akadeemia sees,\u201c kirjutas \u00fcks vastaja.<\/p>\n Eraldi probleemina nimetati hierarhilisi suhteid, sh madalamal positsioonil olevate teadlaste survestamist. N\u00e4iteks kirjeldati juhendajate m\u00f5ju juhendatava teadust\u00f6\u00f6le endale sobival viisil: \u201eKui siis juhendatav nii ei tee, kaasneb akadeemiline laim ja edasised raskused teaduses l\u00e4bil\u00f6\u00f6miseks. Samuti teadust\u00f6\u00f6 j\u00e4tkamise (publitseerimise eesm\u00e4rgil) survestamine, kui juhendatav soovib v\u00f5tta akadeemilist puhkust tervislikel p\u00f5hjustel v\u00f5i lapsehoolduse t\u00f5ttu.\u201c<\/p>\n T\u00f6\u00f6kiusu tajuvad vastajad ka ohuna.\u00a0\u201eNeed, kes on julgenud midagi \u00f6elda, on kas t\u00f6\u00f6lt lahti lastud v\u00f5i kannatanud edaspidi t\u00f6\u00f6kiusu,\u201c t\u00f5des \u00fcks vastaja.<\/p>\n Kuigi p\u00f5hjused, miks teise teadlase t\u00f6\u00f6d takistatakse, vajavad p\u00f5hjalikumat uurimist, saab k\u00fcsitluse tulemustest \u00fcht-teist siiski esile tuua.<\/p>\n K\u00f5igepealt m\u00f5jutab seda teadlastele avaldatav surve: ressursse on teaduses v\u00e4he, v\u00f5istlus tihe ja nagu n\u00e4ha, kohati ka armutu. Kommunikatsiooni\u00f5ppej\u00f5ud Katrin Aava osutas t\u00e4navu 5.\u00a0jaanuaril Sirbis [7] ilmunud\u00a0artiklis<\/a>\u00a0asjaolule, et Eesti k\u00f5rghariduses valitsev t\u00f6\u00f6kultuur p\u00f5hjustab \u00fclep\u00fchendumist.<\/p>\n Sundus olla produktiivne<\/strong><\/p>\n Sundus olla produktiivne viib selleni, et kontaktid kolleegidega j\u00e4\u00e4vad harvemaks, need on aga inimese heaoluks vajalikud. Kui organisatsioonikultuur on keskendunud v\u00f5istlemisele ja saavutustele, soodustab juba see lugupidamatut k\u00e4itumist, tekitab teadlastes ebakindlust ja \u00e4revust ning teeb nad haavatavaks. Sama m\u00e4rkisid ka teaduseetika uuringule vastanud.<\/p>\n Peale organisatsiooni t\u00f6\u00f6kultuuri tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ka sellele, milline on \u00fcldine teadus(korralduse) s\u00fcsteem ja mida teaduse tegemises hinnatakse.<\/p>\n V\u00e4\u00e4rastunud stiimulid [8] kujutavad endast ohtu teadlaste moraalitajule. Teadlase t\u00f6\u00f6 n\u00e4idikutep\u00f5hisele hindamisele (\u201ekui sa ei publitseeri, siis pole sind olemas\u201c) peavad vastu astuma nii teadlased ise kui ka teadusasutused; viimased vajavad sealjuures toetust teistelt s\u00fcsteemi osalistelt, n\u00e4iteks teadusajakirjadelt ja rahastajatelt.<\/p>\n Konflikte tuleb ette k\u00f5ikjal, kus inimesed koos toimetavad, nii ka akadeemilises asutuses. K\u00fcsimus on, kuidas neid konflikte lahendatakse: kas vastastikku austaval ja koost\u00f6\u00f6le avatud moel v\u00f5i \u00fcksteist takistaval ja agressiivsel viisil.\u00a0<\/p>\n On t\u00e4htis, et k\u00fcsitavat k\u00e4itumist, sealhulgas kolleegide t\u00f6\u00f6 takistamist, m\u00e4rgataks ja sellele ei vaadataks l\u00e4bi s\u00f5rmede. Ka juhid saavad \u00f5hustiku parandamiseks palju \u00e4ra teha: nende \u00fclesanne on kujundada t\u00f6\u00f6keskkond, kus inimesed julgevad k\u00fcsimusi esitada ja k\u00fcsitavast k\u00e4itumisest juhile ka teada anda.<\/p>\n Juba 2010.\u00a0aastal r\u00f5hutati\u00a0Singapuri vastutustundliku teadust\u00f6\u00f6 deklaratsioonis<\/a>\u00a0[9], et just teadusasutuste kohus on v\u00f5imaldada hea teaduse norme j\u00e4rgida. Seda tuleb teha selgete juhendite, koolituste ja sobiva t\u00f6\u00f6keskkonna loomisega.\u00a0<\/p>\n Lisaks turvalist ja mittediskrimineerivat t\u00f6\u00f6keskkonda kujundavate juhendite ja n\u00f5uete, n\u00e4iteks v\u00f5rdse kohtlemise juhendi koostamisele tasub \u00f5ppust v\u00f5tta ka teistelt asutustelt. Tutvuda v\u00f5iks n\u00e4iteks projekti SOPs4RI raames teadusasutustele v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud\u00a0hea teadustava juhenditega<\/a>. [10]<\/p>\n Uuringud<\/a>\u00a0on n\u00e4idanud<\/a>, et kui inimesed tajuvad ohtu k\u00fcsitava k\u00e4itumisviisiga vahele j\u00e4\u00e4da, v\u00e4heneb sellise k\u00e4itumise t\u00f5en\u00e4osus. [11] See kinnitab, et kui teaduseetiliselt k\u00fcsitavale praktikale rohkem t\u00e4helepanu juhtida, on t\u00f5en\u00e4oline, et selline praktika v\u00e4heneb.<\/p>\n Et kolleegidele kaigaste kodaratesse loopimist oleks v\u00e4hem, saavad palju \u00e4ra teha nii teadlased ise kui ka institutsioonid, kus nad t\u00f6\u00f6tavad. Koost\u00f6\u00f6kultuuri loomine on \u00fchine asi.<\/p>\n Rohkem maksab m\u00e4rgata head koost\u00f6\u00f6d ja toetavat t\u00f6\u00f6kultuuri ning inimesi, kes selle eest hoolt kannavad. Ka kolleegide tunnustamine ja \u00fcksteisega heade tavade jagamine on samm parema akadeemilise t\u00f6\u00f6kultuuri poole.\u00a0<\/p>\n Viited<\/strong><\/p>\n 1\u00a0Hea teadustava, t\u00e4iendatud tr\u00fckk, 2023.<\/p>\n 2\u00a0ALLEA (All European Academies)<\/strong>, Euroopa teaduse eetikakoodeks. 2023.<\/p>\n 3\u00a0D. Fanelli<\/strong>, The black, the white and the grey areas \u2013 towards an international and interdisciplinary definition of scientific misconduct. \u2013 N. Steneck & T. Meyer (Eds.), Promoting Research Integrity on a Global Basis. World Scientific Press, 2011, lk 77\u201387.<\/p>\n 4\u00a0D. B. Resnik<\/strong>, Is it time to revise the definition of research misconduct? \u2013 Accountability in Research, 26 (2), 2019, lk 123\u2013137.<\/p>\n 5\u00a0D. B. Resnik<\/strong>, The Ethics of Science. An Introduction. London & New York: Routledge, 1998.<\/p>\n 6\u00a0K. Simm, K. Lees, M.-L. Parder, A. Tammeleht<\/strong>, Eesti teaduseetika k\u00fcsitluse metoodika v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ja piloteerimine. L\u00f5pparuanne. Tartu: Tartu \u00dclikool, 2023.<\/p>\n 7\u00a0K. Aava<\/strong>, \u00d5ppej\u00f5udude l\u00e4bip\u00f5lemise p\u00f5hjused. \u2013 Sirp, 05.01.2024.<\/p>\n 8\u00a0L. Bouter<\/strong>, What Research Institutions Can Do to Foster Research Integrity. \u2013 Science and Engineering Ethics, 26, 2020, lk 2363\u20132369.<\/p>\n 9\u00a0\u00a0Singapore Statement on Research Integrity, 2010.<\/p>\n 10\u00a0SOPs4RI<\/strong>, Research Integrity tools for RPOs, 2023.<\/p>\n 11\u00a0D. Adams, K. D. Pimple<\/strong>, Research Misconduct and Crime Lessons from Criminal Science on Preventing Misconduct and Promoting Integrity. \u2013 Accountability in Research, 12 (3), 2005, lk 225\u2013240.<\/p>\n G.\u00a0Gopalakrishna, G. ter Riet, G. Vink, I. Stoop, J. M. Wicherts, L. M.\u00a0Bouter<\/strong>, Prevalence of questionable research practices, research misconduct and their potential explanatory factors: A survey among academic researchers in The Netherlands. \u2013 PLOS ONE, 17 (2), 2022.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Hea teadustava \u00fcks eesm\u00e4rke on kujundada toetavat teaduskultuuri. Siiski tuleb teadusasutustes ette k\u00e4itumist, mis on teaduseetika ja hea teadustavaga vastuolus, nagu n\u00e4itab ka Tartu \u00dclikooli teadlaste 2023. aasta uuring. \u00dcllatavalt palju esineb k\u00fcsitavat k\u00e4itumist, n\u00e4iteks teise teadlase t\u00f6\u00f6 takistamist. Tartu …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2282,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-2283","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-eetika"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2283","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2283"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2283\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2282"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2283"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2283"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2283"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\n