Strateegiline hagelemine t\u00e4hendab kohtus k\u00e4imist sellisel viisil, et tulemus aitaks v\u00f5imalikult paljusid inimesi \u2013 siinses kontekstis just inim\u00f5iguste alal. Kaasusi, millega Eesti Inim\u00f5iguste Keskus kohtusse l\u00e4heb, valivad nad hoolega \u2013 v\u00f5it peaks kaasa tooma ka m\u00f5ne s\u00fcsteemse vea parandamise.<\/p>\n
\u201eN\u00e4iteks kui Riigikogus v\u00f5eti vastu kooseluseadus, aga mitte selle rakendusaktid, olid kooselulepingu s\u00f5lminud paarid olukorras, kus nad ei saanud seadusega lubatud \u00f5igusi kasutada. Kooselulepingut ei kantud n\u00e4iteks rahvastikuregistrisse ja seet\u00f5ttu olid selle s\u00f5lminud partnerid riigiasutuste jaoks justkui j\u00e4tkuvalt vallalised. \u00dcks paar v\u00f5ttis ette kohtutee ja meie esindasime neid. Kohus otsustaski, et\u00a0kooseluseadusega s\u00f5lmitud liit tuleb kanda rahvastikuregistrisse,\u00a0ja see t\u00e4hendas, et riik tegi samasugused kanded ka k\u00f5igile teistele kooselupaaridele,\u201c selgitab Grossthal.<\/p>\n
V\u00f5rdse kohtlemise p\u00f5hin\u00f5uetest ja sellega seotud seadustest olete r\u00e4\u00e4kinud Tartu \u00dclikoolis mitmel koolitusel. \u00dclikool on v\u00e4lja \u00f6elnud, et peab oma liikmete heaolu ning kaitstust\u00a0<\/strong>eba\u00f5iglase ja ebav\u00f5rdse kohtlemise eest<\/strong>oluliseks. Kas koolitusel osalenute tagasiside toetab seda v\u00e4idet v\u00f5i r\u00e4\u00e4gime avalikkuses ilusamaid s\u00f5nu, kui asi tegelikult on?<\/strong><\/p>\n Kelly Grossthal (FOTO: Lauri Kulpsoo)\u00a0soovitab lugeda:<\/p>\n Tartu \u00dclikoolis pole ma ainult koolitaja, vaid ka tudeng: \u00f5pin rakendusliku k\u00e4itumisteaduse magistri\u00f5ppes. Kui ma \u00fclikoolis loodud v\u00f5rdse kohtlemise s\u00fcsteemiga tutvusin, tundsin t\u00f5esti suurt heameelt: paigas ei ole mitte ainult juhend, vaid olemas on ka tugiisikud, kes on ebav\u00f5rdse kohtlemise v\u00f5i kiusamise korral nii t\u00f6\u00f6tajatele kui ka \u00fcli\u00f5pilastele toeks.<\/p>\n Eesti ettev\u00f5tetel ja organisatsioonidel enamasti veel sellist s\u00fcsteemi ei ole ja mitu \u00fclikooli alles tegelevad selle loomisega. Seega v\u00e4\u00e4rib meie \u00fclikool tunnustust.<\/p>\n Koolitustel on mind \u00fcllatanud, kui teadlikud \u00fclikooli inimesed v\u00f5rdsest kohtlemisest on: ABC \u2013 p\u00f5hiteadmised \u2013 on peaaegu k\u00f5igil olemas. Klassikalise koolituse asemel oleme palju arutanud ja kogemusi jaganud.<\/p>\n Detailselt ma koolitustel kuuldust pigem ei r\u00e4\u00e4giks, sest ka kontekstist v\u00f5ib aru saada, kellest-millest jutt k\u00e4ib. \u00dcldiselt olen aga m\u00e4rganud, et probleemseid kogemusi on pigem noorematel naist\u00f6\u00f6tajatel. Isegi magistri- v\u00f5i doktorikraadiga noored naised on pidanud vaeva n\u00e4gema, et teaduskeskkonnas ei suhtutaks neisse kui kohvitegijasse v\u00f5i silmar\u00f5\u00f5mu.<\/p>\n Ette on tulnud ka ahistamist, ja ma ei pea siinkohal silmas ainult seksuaalset ahistamist\u00a0\u2013 inimest v\u00f5ib soo t\u00f5ttu ka k\u00f5rvale j\u00e4tta v\u00f5i temaga ebav\u00e4\u00e4rikalt k\u00e4ituda. See v\u00f5ib k\u00fcll olla m\u00f5ttekoht: \u00fclikoolis on naised enamuses, aga nende turvatunne on ehk keskmisest n\u00f5rgem.<\/p>\n Kas ka teistes k\u00f5rgkoolides v\u00f5i asutustes on m\u00e4rgata sama tendentsi, et noored naised on kuidagi v\u00e4hem v\u00f5rdsed kui \u2013 kulunud v\u00f5rdlust kasutades \u2013 keskealised mehed?<\/strong><\/p>\n Jah, aga hoiakute m\u00f5ttes ei k\u00e4i see v\u00f5rdlus ainult keskealiste meeste, vaid ka naiste kohta. Sisemisi stereot\u00fc\u00fcpe mingite r\u00fchmade vastu v\u00f5ivad kanda ka need inimesed, kes ise neisse r\u00fchmadesse kuuluvad v\u00f5i on kuulunud. Kui noored naised koolitustel ebav\u00f5rdsest kohtlemisest r\u00e4\u00e4givad, pole neis lugudes kiusajad v\u00f5i t\u00f5rjujad sugugi alati mehed, v\u00e4ga tihti on need teised naised.<\/p>\n Kui \u00f5igustatud on suhtumine, et v\u00f5rdne kohtlemine on pigem \u201enaiste v\u00e4rk\u201c?<\/strong><\/p>\n Praegune Eesti v\u00f5rd\u00f5igusvolinik on mees ja v\u00e4hemusi esindavaid vaba\u00fchendusi ei juhi sugugi ainult naised. Ka inim\u00f5iguste keskuse juhataja on mees.<\/p>\n Samas on t\u00f5si, et \u00fchiskonnas on l\u00e4bi ajaloo v\u00f5rdse kohtlemise eestk\u00f5nelejad tihti olnud naised. On loomulik, et h\u00e4\u00e4lekamad on need, keda see teema rohkem puudutab, ja naistel on olnud kaua meie \u00fchiskonnas v\u00e4hem v\u00f5imalusi karj\u00e4\u00e4ri teha, sealhulgas teaduses tippu j\u00f5uda. V\u00f5rdse kohtlemise valdkond on aga palju laiem: me r\u00e4\u00e4gime ka puuetega inimestest, noortest, eakatest, seksuaalv\u00e4hemustest ning uuema teemana on fookuses soov\u00e4hemused. Selle viimase grupiga seotud \u00f5igused pole tihti veel riigi tasandil teadvustatudki ja me alles tegeleme sellega, et need seadustesse lisanduks.<\/p>\n Tundub, et t\u00e4nap\u00e4eva noored on \u00fcldiselt oma \u00f5igustest ja kohustustest teadlikumad kui vanad. Kui suur on p\u00f5lvkondade erinevus?<\/strong><\/p>\n Mis puudutab v\u00f5rdset kohtlemist v\u00f5i n\u00e4iteks vaimset tervist, siis kindlasti on noorema p\u00f5lvkonna jaoks palju v\u00e4hem tabusid. Noored on julgemad; ka on praegune sotsiaalne kontekst hoopis teine kui kas v\u00f5i see, kus mina ise 90-ndatel \u00fcles kasvasin.<\/p>\n Kuiv\u00f5rd on v\u00f5rdse kohtlemisega tegelemine endiselt pigem reaktsioon mingile konkreetsele juhtumile? V\u00f5i on see muutumas ja varasemast rohkem tehakse ennetust\u00f6\u00f6d?<\/strong><\/p>\n V\u00f5rdne kohtlemine ei ole \u00fcksnes abstraktne idee nagu armastus v\u00f5i kadedus \u2013 me r\u00e4\u00e4gime ikkagi ka juriidilisest p\u00f5him\u00f5ttest. Eestis on olemas soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse seadus ja v\u00f5rdse kohtlemise seadus, mis panevad n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6andjatele teatud kohustusi ning annavad ohvritele aluse p\u00f6\u00f6rduda v\u00f5rd\u00f5igusvoliniku ja kohtu poole. T\u00f6\u00f6andjal on kohustus oma t\u00f6\u00f6tajaid diskrimineerimise eest kaitsta ning neid nende \u00f5igustest ja kohustustest teavitada.<\/p>\n \u00dcha enam t\u00f6\u00f6andjaid teeb ennetavaid samme. Eriti k\u00e4ib see rahvusvahelise taustaga ettev\u00f5tete kohta \u2013 kaasatust ja mitmekesisuse austamist on l\u00e4\u00e4neriikides pikka aega v\u00e4\u00e4rtustatud. Seda l\u00e4henemisviisi toetavad majanduslikud tegurid: kui inimesi hinnatakse ja kutsutakse kaasa m\u00f5tlema, t\u00f6\u00f6tavad nad viljakamalt.<\/p>\n Inim\u00f5iguste keskus kutsus koost\u00f6\u00f6s Euroopa Komisjoni, Sotsiaalministeeriumi ja Tallinna Tehnika\u00fclikooli \u00f5iguse instituudiga 2012.\u00a0aastal ellu mitmekesisuse kokkuleppe, millega on \u00fchinenud ligi 200\u00a0asutust. See on vabatahtlik kokkulepe, millega liitudes kinnitab ettev\u00f5te, vaba\u00fchendus v\u00f5i avaliku sektori organisatsioon, et austab inimeste mitmekesisust ja v\u00e4\u00e4rtustab v\u00f5rdse kohtlemise p\u00f5him\u00f5tet nii oma t\u00f6\u00f6tajate, partnerite kui ka klientide seas.<\/p>\n Lisaks anname koost\u00f6\u00f6s Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga v\u00e4lja kvaliteedim\u00e4rgist \u201eAustame erinevusi\u201c (Tartu \u00dclikool liitus leppega ja sai m\u00e4rgise 2022.\u00a0aastal \u2013 toim.), mille saamiseks on vaja n\u00e4idata s\u00fcsteemset t\u00f6\u00f6d mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonnas. M\u00e4rgise saajate seas on enamasti ikkagi need, kes tahavad midagi \u00e4ra teha juba enne probleemide tekkimist.<\/p>\n Kui paljud suhtuvad sellesse s\u00fcsteemi nii, et \u201eoleme siiamaani ilma hakkama saanud, milleks meile seda vaja on\u201c?<\/strong><\/p>\n \u00dcle k\u00fcmne aasta tagasi, kui kutsusime esimesi ettev\u00f5tteid ja organisatsioone mitmekesisuse kokkuleppega liituma, \u00f6eldi k\u00fcll: miks me peaks seda tegema, meil ei ole probleeme, meil ei k\u00e4itu keegi kunagi teistega halvasti. Nii suhtuvaid ettev\u00f5tteid ja t\u00f6\u00f6andjaid j\u00e4\u00e4b alati.<\/p>\n On olnud suur katsumus inimestele selgeks teha, et inim\u00f5igused, v\u00f5rdne kohtlemine, mitmekesisus ja kaasatus ei ole poliitika. Paraku on paljudes riikides, eriti USA-s, l\u00e4inud nii, et inim\u00f5igusi n\u00e4hakse tihti vasakpoolse maailmavaate osana. Ja kui kardetakse, et see on poliitiline teema, siis v\u00f5ib olla t\u00f6\u00f6andjaid, kes ei soovi end sellega siduda.<\/p>\n Tahaks v\u00e4ga elada sellises maailmas, kus ka konservatiivsete parteide valijad saavad aru, et k\u00f5igi inimeste heaolu ja hakkamasaamine siin \u00fchiskonnas on oluline ja t\u00e4htis.<\/p>\n Mida uut seoses v\u00f5rdse kohtlemisega on viimastel aastatel juurde tulnud?<\/strong><\/p>\n See on riigiti erinev. \u00dchelt poolt on meil Euroopa Liidu \u00fcldised direktiivid, teisalt kohalikud seadused. Eesti v\u00f5rdse kohtlemise seadus on kahjuks siiani vildakas ja diskrimineeriv, see on kokku pandud miinimumstandardina kahe direktiivi p\u00f5hjal ja ajakohastamata. K\u00f5lab absurdselt, aga Eestis on v\u00f5imalik n\u00e4iteks puude alusel diskrimineerida inimest hariduss\u00fcsteemis ja vanuse t\u00f5ttu sotsiaalhoolekandes. \u00d5nneks on meil ka muid seadusi, mis lisaks \u00f5igusi tagavad, aga v\u00f5rdse kohtlemise seaduse alusel ei teki paraku paljudel v\u00e4hemusr\u00fchmadel kaebe\u00f5igust, et oma \u00f5igusi kaitsta.<\/p>\n N\u00e4iteks \u00dchendkuningriigis p\u00f6\u00f6ratakse eraldi t\u00e4helepanu sellele, kuidas v\u00e4ltida diskrimineerimist elukoha alusel. Seal kipuvad t\u00f6\u00f6andjad vaatama, kas t\u00f6\u00f6le kandideerija aadress on n-\u00f6 haritud ja edukate inimeste v\u00f5i \u201eluuserite\u201c piirkonnas. Hollandis p\u00f6\u00f6ratakse t\u00e4helepanu sellele, et suletud kogukonnad ei eelistaks avalikul t\u00f6\u00f6turul ainult \u201eomasid\u201c. Paljudes riikides tuleb leida lahendusi, et nii maal kui ka linnas elavatel inimestel oleks v\u00f5rdsed v\u00f5imalused.<\/p>\n \u00dcks v\u00f5rdlemisi uus teema on diskrimineerimine kehakaalu t\u00f5ttu: rasvunud inimese automaatselt laisaks pidamine, eeldamine, et ta ei saa oma t\u00f6\u00f6ga hakkama. On juba ka m\u00f5ned kohtulahendid, mille kohaselt v\u00f5iks rasvumist pidada pigem tervisek\u00fcsimuseks v\u00f5i erivajaduseks, nii et selle alusel diskrimineerimine on keelatud.<\/p>\n Aga n\u00e4iteks tehisaru areng? M\u00e4rtsis alustasite inim\u00f5iguste keskuses uut projekti \u201e<\/strong>V\u00f5rdsete v\u00f5imaluste ja p\u00f5hi\u00f5iguste kaitse tehisintellekti kureeritud valdkonnas\u201c.<\/strong><\/p>\n Jah, me p\u00fc\u00fcame sellel teemal silma peal hoida ja ka v\u00f5rd\u00f5igusvolinik k\u00e4ivitas hiljuti sarnase projekti. Me ei tea ju l\u00f5puni, kust tehisaru andmed v\u00f5tab \u2013 inimene, kes need andis, v\u00f5i ka andmed ise v\u00f5ivad olla kallutatud.<\/p>\n Maailmas on juhtumeid, kus tehisaru on CV-de valikul mingil p\u00f5hjusel eelistanud teatud \u00fclikoole, kus \u00f5pib rohkem \u00fchte sugu v\u00f5i \u00fche nahav\u00e4rviga inimesi. Tehnika\u00fclikoolis uuriti \u00fches magistrit\u00f6\u00f6s suurandmeid kasutavat laenuplatvormi ja selgus, et mingil p\u00f5hjusel m\u00e4\u00e4ras tehisaru naistele meestest k\u00f5rgema intressi.<\/p>\n Tehisaru vajab inimese silmapaari ja kaasam\u00f5tlemist, et ta ei diskrimineeriks v\u00f5i lihtsalt ei teeks vigu. Me uurime seda teemat koos rahvusvaheliste partneritega l\u00e4hemalt ja loodame projekti l\u00f5pus teha juhendi, kontrollnimekirja inimestele, kes tehisaru arendamisega teatud kontekstides tegelevad. Samuti soovime pakkuda koolitusi \u00f5igusvaldkonna praktikutele, et teadlikkust selgi teemal suurendada.\u00a0<\/p>\n Lisaks on positiivne, et hiljuti kiitis Euroopa Parlament heaks tehisintellekti m\u00e4\u00e4ruse. Kuna edaspidi peab tehisaru arenduses v\u00f5tma arvesse Euroopa Liidu p\u00f5hi\u00f5igusi ja v\u00e4\u00e4rtusi, kategoriseerib m\u00e4\u00e4rus tehisaru lahendusi riskip\u00f5hiselt. Teatud lahendused on tulevikus keelatud, teiste juures aga peab olema selge info, millega tegemist.<\/p>\n Mida v\u00f5iksime muuta v\u00f5i t\u00e4hele panna, et meid \u00fcmbritsevate inimestega rohkem arvestada?<\/strong><\/p>\n K\u00f5ige lihtsam: tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle endale tehtaks. Kui palju ikka on neid inimesi, kellele meeldib, kui temaga halvasti k\u00e4itutakse, talle halvasti \u00f6eldakse v\u00f5i teda ei v\u00f5eta t\u00f6\u00f6le, sest ta on liiga noor v\u00f5i liiga vana?<\/p>\n Teiseks: peatu ja m\u00f5tle selle \u00fcle, milline oled sa ise, millised on sinu k\u00e4itumisviisid ja mille p\u00f5hjal sa otsuseid langetad.<\/p>\n Kolmandaks: enese vaimset tervist ei tasu unustada. \u00dcksk\u00f5ik, kas oled juht, kolleeg, lapsevanem v\u00f5i s\u00f5ber, oma vaimse tervise eest hoolitsedes kohtleme ka teisi inimesi paremini. Olen veendunud, ja ka teadusartiklid toetavad seda, et kui inimesed on endaga rahul, siis ei kipu nad ka teistega halvasti k\u00e4ituma.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Eesti Inim\u00f5iguste Keskuse strateegilise hagelemise valdkonna juht, v\u00f5rdse kohtlemise ja v\u00e4ljendusvabaduse ekspert Kelly Grossthal jagab oma teadmisi ka eri asutusi ja organisatsioone koolitades. Tartu \u00dclikooli t\u00f6\u00f6tajatele on ta andnud juba kuus \u201eV\u00f5rdse kohtlemise ABC\u201c koolitust, kaks seisab t\u00e4navu veel ees. …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2279,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-2281","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-intervjuu"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2281","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2281"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2281\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2279"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2281"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2281"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2281"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/veebi20teksti20sisse20INTERVJUU20Kelly20Grossthal2028Lauri20Kulpsoo2920IMG_0151-scaled.jpeg\")
\n