Mari T\u00f5rv ja tema kolleegid uurivad molekulaarbioloogia ja arheokeemia vahenditega tuhandeid aastaid tagasi Eesti aladel elanud inimeste matuserituaale ja toitumistavasid. See v\u00f5imaldab teadlastel teha j\u00e4reldusi meie rahvastiku kujunemise kohta.<\/p>\n R\u00f5\u00f5mud-mured teaduses<\/strong><\/p>\n Millisena n\u00e4eb pikalt teadusega tegelenud arheoloog Eesti teaduse hetkeseisu ja mis talle isiklikus elus heameelt teeb?<\/p>\n Mari T\u00f5rv: \u201eP\u00e4ris oma m\u00e4tta otsast vaadates v\u00f5in \u00f6elda, et teadusel l\u00e4heb h\u00e4sti. Teadlase r\u00f5\u00f5m \u2013 kuid paradoksaalselt ka mure \u2013 seisneb selles, et Eesti teadus on konkurentsi- ja projektip\u00f5hine. See v\u00f5ib teadlastele valmistada ebakindlust ja raskusi; olin ka ise v\u00e4rske doktorina tuleviku suhtes ebakindel. Sellega on nii, et sul kas on projekt ja raha ning saad t\u00f6\u00f6d teha, v\u00f5i neid ei ole. Kolmas variant on see, et sul on korraga v\u00e4ga mitu projekti, oled t\u00f6\u00f6de vahel killustunud ja l\u00e4hed vaimselt katki. Ka mul endal on praegu k\u00e4sil kolm teadusprojekti.<\/p>\n T\u00e4navune teadusteo tiitel oli kerge \u0161okk, kuid selle saamine n\u00e4itab, et tugeva meeskonnana on v\u00f5imalik teha asju teistmoodi ning koost\u00f6\u00f6s peitub j\u00f5ud. Peeter Tulviste m\u00e4lestusstipendiumiga on mul natuke isiklikum seos: ehkki sellega tunnustatakse senise panuse eest, annab see mulle v\u00f5imaluse v\u00f5tta aega, et t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja surmakultuuri uurimissuund, mis toob kokku arheoloogia, biomolekulaarsed meetodid ning laiemalt sotsiaal- ja kultuuriteooriad. Nii on see t\u00f5uganud mind otsingutele ja avanud uue vaate sellele, kuidas mineviku kultuure uurida.<\/p>\n Minu t\u00f6\u00f6 on mu hobi, aga k\u00f5ige olulisem on mulle mu pere, kellega ma suure osa oma t\u00f6\u00f6vabast ajast koos veedan ja suviti m\u00f6\u00f6da Eestit r\u00e4ndan.\u201c FOTO: Jassu Hertsmann<\/p>\n<\/figcaption><\/figure>\n Vabariigi aastap\u00e4eva paiku p\u00e4lvis Mari T\u00f5rv korraga kaks tunnustust: Peeter Tulviste m\u00e4lestusfondi preemia ja koos valdkonna\u00fclese t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga Tartu \u00dclikooli teadusteo auhinna.<\/p>\n Tema s\u00fcgavam huvi ajaloo vastu kujunes v\u00e4lja t\u00e4nu g\u00fcmnaasiumi ajaloo\u00f5petajale, kes n\u00e4itas, kuidas luua seoseid: miks midagi on juhtunud ja millised s\u00fcndmused on juhtunule eelnenud. \u201eAlates k\u00fcmnendast klassist hakkasin ajalugu nautima,\u201c meenutab T\u00f5rv.<\/p>\n P\u00e4rast keskkooli l\u00f5petamist T\u00fcril tuli ta Tartusse ajalugu \u00f5ppima. Esimese semestri l\u00f5puks oli selge, et ainsana oma kursuselt paelub teda arheoloogia. K\u00f5rvalerialaks sai valitud etnoloogia, mis annab \u00fcldise arusaamise inimkultuuride toimimisest.<\/p>\n Tudengip\u00f5lve suved m\u00f6\u00f6dusid paljuski v\u00e4lit\u00f6\u00f6del, talved aga hoidlates, et suviste kaevamiste leiumaterjali s\u00e4ilitamiseks ette valmistada.<\/p>\n Kui koolip\u00f5lves oli T\u00f5rv enda s\u00f5nul suur organiseerija ja v\u00f5itlev natuur, siis \u00fclikoolis keskendus ta \u00f5pingutele. \u201eEi saa \u00f6elda, et istusin kogu aeg ainult nina raamatus, aga olin t\u00f5esti oma valdkonna poole v\u00e4ga tugevalt kaldu. Korporanti minust ei saanud ja ajalooringi eesotsas ma ka ei olnud, pigem k\u00e4isin oma rada,\u201c \u00fctleb ta tagasi vaadates.<\/p>\n Juba \u00f5pingute alguses k\u00fctkestasid T\u00f5rva kiviaeg ja tolleaegsed inimesed, sealhulgas toonane surmakultuur. Kui ta 2000.\u00a0aastate algul Eestis kiviaja matuseid uurima asus, ei n\u00e4htud sel suunal veel suurt potentsiaali. N\u00fc\u00fcdseks on pilt muutunud.<\/p>\n \u00dcpris ruttu sai selgeks, et ehkki ajalugu p\u00f5hineb faktidel, on see ikkagi natukene ka uurija n\u00e4gu. T\u00f5rvale meeldis, kuidas ehitasid oma loenguid ja \u00f5pet \u00fcles etnoloogid, eriti Ene K\u00f5resaar. \u201eTema etnoloogia- ja antropoloogiakursused andsid viisi, kuidas inim\u00fchiskonnale ja kultuurile l\u00e4heneda. Empiirikat ja teooriat kokku panna oli p\u00f5nev.\u201c M\u00f5jutajaks oli ka T\u00f5rva doktorit\u00f6\u00f6 juhendaja Aivar Kriiska, kelle loengud olid elavaloomulised ja huvitavad.<\/p>\n Algul oli abstraktse teooria ja arheoloogiliste v\u00e4ljakaevamiste t\u00e4henduslik \u00fchendamine omajagu keeruline. Seda \u00f5petas talle teine doktorit\u00f6\u00f6 juhendaja, Rootsi uurija Liv Nilsson Stutz, kelle poole T\u00f5rv 2010.\u00a0aastal \u00fchel konverentsil julgust kokku v\u00f5ttes p\u00f6\u00f6rdus.<\/p>\n \u201e\u00dctlesin talle, et mulle v\u00e4ga meeldib see, kuidas ta toob oma t\u00f6\u00f6s inims\u00e4ilmed matuserituaalide keskmesse ning seob osteoloogia ja arheotanatoloogia teooriaga, et r\u00e4\u00e4kida senisest detailsemalt surmakultuurist. K\u00fcsisin, kas ta oleks n\u00f5us mind juhendama.\u201c<\/p>\n \u00d5pingud v\u00e4lismaal avardasid vaadet<\/strong><\/p>\n Praegu mitme valdkonna, humanitaaria ja loodusteaduste piirimail t\u00f6\u00f6tava Mari T\u00f5rva t\u00f6\u00f6elu on olnud kurvide ja p\u00f6\u00f6retega. Tartus alustatud doktori\u00f5pingud said uue hoo Saksamaal Kielis, kuhu ta koos perega 2012.\u00a0aastal kolis. Tol ajal Eestis nooremteadurite s\u00fcsteemi polnud, doktorantide stipendiumid olid pisikesed ja \u00e4raelamiseks tuli otsida lisav\u00f5imalusi.<\/p>\n \u201eKieli Christian Albrechti \u00dclikoolis \u00f5nnestus mul saada nelja-aastane t\u00f6\u00f6tasuga doktorandikoht, kus mu ainus \u00fclesanne oli doktorit\u00f6\u00f6d teha,\u201c kirjeldab T\u00f5rv. Tema v\u00e4itekiri, mille ta kaitses 2016. aastal koost\u00f6\u00f6lepingu alusel nii Tartus kui ka Kielis, on multidistsiplinaarne uurimus k\u00fcttide ja korilaste matustest Eestis ajavahemikul 6500\u20132600 eKr. Selle keskmes seisab k\u00fcsimus, kuidas kohtlesid kiviaja k\u00fctid ja korilased surnuid.<\/p>\n Saksamaa-ajal \u00f5nnestus tal vahetus\u00fcli\u00f5pilasena \u00f5ppida Inglismaal Sheffieldi \u00dclikoolis ka osteoloogiat (luuteadust). See oli oluline lisa teadlase t\u00f6\u00f6riistakasti, sest luustiku ja selle funktsionaalsuse tundmine aitab eristada kultuurilise tegevuse ja looduslike protsesside m\u00f5ju. Tagantj\u00e4rele leiab T\u00f5rv, et \u00f5pingud v\u00e4ljaspool Eestit on eelk\u00f5ige avardanud maailmapilti, kuid neist on olnud abi ka kontaktiv\u00f5rgustiku loomisel.<\/p>\n Saksamaal tuli teadust\u00f6\u00f6d teha hommikul kaheksast \u00f5htul viieni ja registreerida t\u00f6\u00f6lk\u00e4imine uksekiibiga. Kui kogunes teatud arv \u00fcletunde, tuli v\u00f5tta vaba n\u00e4dal. Selline kord \u00f5petas noort teadlast j\u00e4lgima, et t\u00f6\u00f6- ja pereelu oleksid tasakaalus. \u201eUsun, et rohkem kui kaheksa tundi p\u00e4evas me keskenduda ei suuda, eriti vaimset t\u00f6\u00f6d tehes, ja katkematu t\u00f6\u00f6tamise illusioonist tuleks loobuda,\u201c lausub T\u00f5rv.<\/p>\n Toit n\u00e4itab inimese identiteeti ja suhteid<\/strong><\/p>\n Mari T\u00f5rv on hea n\u00e4ide sellest, kuidas uurijas v\u00f5ivad kokku saada humanitaarne ja loodusteaduslik maailmavaade.<\/p>\n \u201eArheoloogia on kas interdistsiplinaarne v\u00f5i \u00fcldse mitte midagi,\u201c v\u00e4idab ta, \u201esest erinevad teaduslikud l\u00e4henemisviisid annavad v\u00f5imaluse vastata \u00fchele k\u00fcsimusele eri vaatepunktidest.\u201c N\u00e4iteks v\u00e4ljakaevatud potikillud v\u00f5imaldavad kirjeldada anumat ennast, aga nende keemiline anal\u00fc\u00fcs r\u00e4\u00e4gib lisaks toitudest, mida selles omal ajal vaaritati. Samuti aitab toidu tarvitamise uurimine m\u00f5ista s\u00f6\u00f6jat, sest men\u00fc\u00fc erip\u00e4rad on seotud inimese identiteedi ja sotsiaalsete suhetega, ning toidul on ka kultuurilised kaast\u00e4hendused.<\/p>\n Toidu tarvitamise minevikku lahkab Mari T\u00f5rv praegu koos kolleegide Ester Orase, Kristiina Johansoni ja Eve Rannam\u00e4ega Baltimaade ainsas arheokeemialaboris Archemy. \u201eSee puslet\u00fckkide kokkupanemine mitmesuguseid meetodeid kasutades ja tervikpilti teadmata v\u00f5ib olla v\u00e4ga paeluv, sest iga t\u00fckike kannab endaga kaasas mingit infot.\u201c<\/p>\n \u00dcle k\u00fcmne aasta tagasi uuris Mari T\u00f5rv Ester Orase uurimisr\u00fchma liikmena Kukruse kalmistult v\u00e4lja kaevatud inimeste toitumisharjumusi biomolekulaarsete meetoditega. M\u00e4rgati, et meeste ja naiste s\u00f6\u00f6gilaud on olnud m\u00f5nev\u00f5rra erinev.<\/p>\n \u201eTekkis k\u00fcsimus, kas naised on lihtsalt loomu poolest tahtnud rohkem s\u00fc\u00fca putru ja mehed kala, v\u00f5i peituvad selles mingid kokku lepitud kultuurinormid ja reeglid,\u201c arutleb T\u00f5rv. \u201eInimeste elupaikadest leitud loomaluude j\u00e4rgi saame \u00f6elda, et mingil konkreetsel ajal on \u00fches kohas toiduks kasutatud n\u00e4iteks p\u00f5tra, kobrast ja metssiga, ent teisal p\u00f5tra ja h\u00fcljest. Biomolekulaarsed anal\u00fc\u00fcsid lubavad toidukultuuri vaadata aga ka v\u00e4ga individuaalselt, \u00fche inimese p\u00f5hjal,\u201c selgitab T\u00f5rv.<\/p>\n Ent miks paelub teda uurijana lisaks toidule just surmakultuur?<\/p>\n \u201eSee, kuidas me surmaga hakkama saame ja milliseid rituaale l\u00e4bi viime, on \u00fchtviisi oluline nii t\u00e4nap\u00e4evastele kui ka aastatuhandeid tagasi elanud inimestele,\u201c m\u00f5lgutab teadlane. \u201eOn igavikuline k\u00fcsimus, kuidas me l\u00e4hedase kaotusega hakkama saame.\u201c<\/p>\n Side mineviku ja t\u00e4nap\u00e4eva vahel<\/strong><\/p>\n Folklorist Marju K\u00f5ivupuu viitab oma raamatus \u201eInimese lahkumine\u201c asjaolule, et matuserituaalid Eestis on muutunud, n\u00e4iteks ei v\u00f5eta sageli enam lapsi matustele kaasa. Vaimulik Annika Laats on kirjutanud, et krematooriumis kestab keskmine matusetalitus k\u00f5igest 23 minutit. T\u00f5rva arvates on see m\u00e4rk, et surm on meile raske ja ebameeldiv teema, mida pigem v\u00e4lditakse.<\/p>\n Ta soovib surmateemat uurides luua sideme mineviku ja t\u00e4nap\u00e4eva vahele. \u201eRituaalid ei ole s\u00fcndinud juhuslikult v\u00f5i loodud igavuse p\u00e4rast, neis on oma s\u00fcgavam m\u00f5te. On oluline, et lapsed saaksid endale t\u00e4htsate inimestega kombe kohaselt h\u00fcvasti j\u00e4tta ja teaksid, mis on matus. T\u00e4iskasvanuna peavad nad \u00fchel hetkel nagunii elu selle tahuga tegelema, aga kui nad ei ole varem surmaga kokku puutunud, v\u00f5ib see tekitada peataolekut ja hirmu.\u201c<\/p>\n Eesti Rahva Muuseumi p\u00fcsin\u00e4ituse tarvis Kukruse emanda eksponaati ette valmistades tegi Mari T\u00f5rv koost\u00f6\u00f6s Marko Raadiga video sellest, kuidas kadunukest pestakse ja kirstu panemiseks ette valmistatakse. Lahkunu rolli m\u00e4nginud vanem naine tunnistas p\u00e4rast v\u00f5ttep\u00e4eva, et kujutleb n\u00fc\u00fcd selgemini, mis p\u00e4rast surma saama hakkab, ja tal on tunduvalt lihtsam surelikkusega leppida.<\/p>\n T\u00f5rv soovitab vaatama minna Tartus tegutseva teatri Must Kast hiljutist lavastust \u201eSurm\u201c ja Vanemuise teatri lavastust \u201eL\u00f5pp\u201c, mis otsivad vastust k\u00fcsimusele, kuidas \u00f5ppida surema. \u201eNende vaatamine aitab m\u00f5nest hirmust lahti saada ja loob hinges avarusetunde,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n Oleme oma maaga juuripidi seotud<\/strong><\/p>\n Oma loo tundmine on \u00fche rahva jaoks v\u00e4ga oluline, on T\u00f5rv veendunud. \u201eKui meil ei oleks seda oma lugu, siis mille p\u00e4rast me peaksime Eestit \u00fcldse kaitsma? Ohu korral oleks v\u00f5imalik\u00a0in corpore\u00a0\u00e4ra kolida \u2013 n\u00e4iteks toidud on paljudes paikades enam-v\u00e4hem sarnased, laiem komberuum samuti, ja reisides n\u00e4eme, et lisaks erinevustele on maailmas ka v\u00e4ga palju tuttavat. Aga millegip\u00e4rast hoiab miski meid, vaatamata tohutu pikale pimedale talvele, siin kinni.\u201c<\/p>\n Oleme oma maaga juuripidi seotud ning Mari T\u00f5rva s\u00f5nul on teadlaste \u00fclesanne uurida ajalugu, et saada v\u00f5imalikult t\u00f5ep\u00e4rane pilt sellest, mis ja miks on siinmail minevikus toimunud. T\u00e4htis on ka nende lugude ning kas v\u00f5i oma perekonna loo tundmine ja edasi jutustamine.<\/p>\n \u201ePalju r\u00e4\u00e4gitakse loodusliku elurikkuse s\u00e4ilitamisest, aga hoidmist ja s\u00e4ilitamist v\u00e4\u00e4rib ka meie kultuuriline rikkus,\u201c arutleb T\u00f5rv. \u201eKui me oma lugu tunneme, saame seda jagada ka k\u00fclalistele ja \u00f5pime ennastki paremini tundma. Turistid ei tule Eestisse selleks, et kogeda teist Londonit v\u00f5i New Yorki, nad tulevad siia ikkagi kas looduse v\u00f5i meie eriomaste lugude p\u00e4rast.\u201c<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/PORTREE20Mari20TC3B5rv2028Jassu20Hertsmann29_005-scaled.jpeg\")
![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/PORTREE20Mari20TC3B5rv20vC3A4ljakaevamised20lapsega20IMG_0030-scaled.jpeg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/PORTREE20Mari20TC3B5rv20tC3B6C3B6varjupC3A4ev20lapsega2028Airika20Harrik29-scaled.jpeg\")
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"