{"id":2273,"date":"2024-04-11T17:56:30","date_gmt":"2024-04-11T14:56:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4646\/"},"modified":"2024-04-11T17:56:30","modified_gmt":"2024-04-11T14:56:30","slug":"4646","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4646\/","title":{"rendered":"Lugu maalist, millel oodatakse meie endi etendust"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n

1973. aastal maalis kunstnik Toomas Vint teose \u201eEtenduse ootel\u201c\u00a0ja Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonda astus Toomas Asser. T\u00e4pselt 50 aastat hiljem ripub see maal rektor professor Asseri t\u00f6\u00f6kabineti seinal. Kunst t\u00f5epoolest seob inimesi, kohti ja aega.<\/strong><\/p>\n

\"\"
Toomas Vindi \u00f5limaal\u00a0<\/a>\u201e<\/a>Etenduse ootel<\/a>\u201c<\/a>\u00a0(201 \u00d7 175,3 cm, Tartu Kunstimuuseum).<\/figcaption><\/figure>\n

Kunstnik ja kirjanik Toomas Vint (snd 1944) \u00f5ppis aastatel 1962\u20131966 Tartu \u00dclikoolis bioloogiat, kuid otsustas l\u00f5pudiplomi p\u00fc\u00fcdlemisest loobuda \u2013 ikka kunsti nimel. Neisse aastaisse langes ka kohustuslik armeeteenistus, kus Vindi \u00fcheks tugisambaks kujunes joonistamine. Valmisid ka esimesed gua\u0161\u0161maalid. Juba 1969. aastal tegi noor kunstnik kohvikus Pegasus oma n\u00e4itusedeb\u00fc\u00fcdi ja neli aastat hiljem arvati ta Eesti Kunstnike Liitu.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcdseks ohtralt tunnustust p\u00e4lvinud Toomas Vindi [1]\u00a0loomingulisel teel on kindlasti m\u00f5jutajateks olnud nii tema graafikust vend T\u00f5nis Vint (1942\u20132019) kui ka kunstnikust abikaasa Aili Vint (snd 1941), kuid nende k\u00f5rval on ta siiski olnud s\u00f5ltumatu ise\u00f5ppija. Tema loomingule m\u00f5eldes on kirjutatud: \u201eLoomingulise vabaduseni j\u00f5udmiseks peab kunstnik omandama koolituse kindlad reeglid ja professionaalse maalitehnika ning seej\u00e4rel neist \u00fcle kasvama \u2013 seesugune on enamiku kunstnike tee. Toomas Vindi areng on kulgenud erinevalt. Tema omandas k\u00f5igepealt just maalimise vabaduse [\u2014].\u201c [2]<\/p>\n

Vint maalib koduseid parke, aedu ja metsatukki. Teda ei k\u00f6ida eksootika ja v\u00f5\u00f5rad maad, vaid see, mis on k\u00f5ige l\u00e4hemal ja k\u00f5ige rohkem oma. Inimesi n\u00e4eb tema maalidel harva, ja kui n\u00e4eb, siis sagedamini lapsi ja noori. L\u00e4hemal vaatlemisel v\u00f5ib m\u00e4rgata peent detailsust ning p\u00fchendumust igas maalitud rohulibles ja puulehes. Selle k\u00f5ige juures on aga kogu motiiv staatiline nagu stoppkaader v\u00f5i fotoj\u00e4\u00e4dvustus. Sellest m\u00f5jutatuna kannab kogu tema loomingut teatav nostalgiah\u00f5ng: vaadake n\u00e4iteks maali \u201eEtenduse ootel\u201c, ning teil tekib romantiline aimdus, et kunagi oli t\u00f5esti rohi rohelisem ja aeg helgem.<\/p>\n

Mis etendust sellel maalil aga oodatakse?\u00a0Eero Epner on seda motiivi nimetanud napakaks ning Toomas Vint on sellega ka rahumeeli n\u00f5ustunud: \u201e\u201eNapakas\u201c on ammendav v\u00e4ljend. [\u2014] Seda v\u00f5ib v\u00f5tta kui postmodernistliku maailmakontseptsiooni v\u00f5itu. V\u00f5i nagu postmodernistlikku m\u00f5tlemist: metafoori asemel meton\u00fc\u00fcmia.\u201c [3]<\/p>\n

Seega v\u00f5ib maali t\u00e4henduse kokku v\u00f5tta lihtsa t\u00f5demusega: meie olemegi see oodatav etendus. Meie ise m\u00e4ngime nii pea- kui ka k\u00f5rvalosi ning maalidel kujutatud inimfiguuride pilgud on p\u00f6\u00f6ratud ootus\u00e4revalt meie poole.<\/p>\n

\n

Viited<\/strong><\/p>\n

1\u00a0Konrad M\u00e4e preemia 1986 ja 1987, Kristjan Raua preemia 2015 jpm.<\/p>\n

2\u00a0Maria \u0160a\u0161kina<\/strong>,\u00a0Toomas Vint. Tallinn: Kunst, 1993, lk 2.<\/p>\n

3\u00a0Eero Epner<\/strong>,\u00a0Intervjuu: Toomas Vint.\u00a0\u2013 Sirp, 16.04.2004.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

1973. aastal maalis kunstnik Toomas Vint teose \u201eEtenduse ootel\u201c\u00a0ja Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonda astus Toomas Asser. T\u00e4pselt 50 aastat hiljem ripub see maal rektor professor Asseri t\u00f6\u00f6kabineti seinal. Kunst t\u00f5epoolest seob inimesi, kohti ja aega. Toomas Vindi \u00f5limaal\u00a0\u201eEtenduse ootel\u201c\u00a0(201 \u00d7 175,3 …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[44],"tags":[],"class_list":["post-2273","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ars-longa"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2273","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2273"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2273\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2273"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2273"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2273"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}