<\/p>\n
Viimaste k\u00fcmnendite mitmek\u00fclgsemaid intellektuaale Eestis, kellest n\u00fc\u00fcd on saanud taas tartlane, kirjanik Mihkel Mutton oma 2010.\u00a0aastal ilmunud \u201eM\u00e4lestuste\u201c raamatu IV\u00a0k\u00f6ites alapealkirjaga \u201eKandilised sambad. \u00dclikool\u201c t\u00f5denud, et ta sattus \u00fclikooli \u00fcleminekuajal. Tema kursusest ilmus eelmise aasta l\u00f5pus ka vilistlasraamat \u201eArmsas Tartus vana \u00fclikool. Eesti filoloogid 1971\u20131976\u201c.<\/strong><\/p>\n Mutt t\u00e4psustab k\u00fcll kohe\u00a0\u00fclemineku-aja<\/em>\u00a0t\u00e4hendust, sest iga inimese ja p\u00f5lvkonna jaoks on aeg \u00fcleminev millestki millekski. Muti \u00fclikooli j\u00f5udes olid vanad, eestiaegsed v\u00f5i eestiaegse lapsep\u00f5lve ja noorusega professorid ja \u00f5ppej\u00f5ud j\u00f5udnud oma eluga l\u00f5pusirgele, aga siiski oli ka neid \u00f5ppej\u00f5ude, kes omakorda akadeemilist ja mentaalset j\u00e4rjepidevust kandsid. Sest just t\u00e4nu nendele, t\u00e4nu \u00fclikooli ajaloole, t\u00e4nu Toomem\u00e4el asunud raamatukogule, t\u00e4nu peahoones asunud lektooriumile (\u00f5ppej\u00f5udude puhke- ja suitsetamisruumile), t\u00e4nu seminarkale, t\u00e4nu \u201eprofessorite linnakule\u201c T\u00e4htveres, t\u00e4nu Werneri ja \u00fclikooli kohvikule oli peahoones ja \u00fcmbruskonna t\u00e4navatel tunda Muti s\u00f5nul t\u00f5elise\u00a0universitas\u2019e aurat, mida mitte kuskil mujal, kus suurlinnade k\u00fclge on rajatud \u00fclikooli kampused, sh Tallinnas, polnud tunda.<\/p>\n \u00dclikooli loovad traditsioonid, legendid, kohavaim \u2013 niisugune on Muti veendumus. \u00dcleminekuaeg oli see aga ka selle poolest, et \u00fcle kogu toonase Eesti, sh \u00fcle Tartu, laskus ahistav h\u00e4marus. 1960-ndate teisel poolel korraks lehvinud vaba vaim oli sunnitud tiheneva sotsiaalpoliitilise r\u00f5humise, rangema tsentraliseerimise, totaalse kontrolli ja j\u00e4relkontrolli, ettekirjutuste ning kasvava venestamise survel varjuma avalikkusest \u00fcli\u00f5pilaskonna siseruumi nii institutsionaalses kui ka ps\u00fc\u00fchilises m\u00f5ttes.<\/p>\n Siinkohal l\u00f5ikubki minu \u00fclikooliaeg Mihkel Muti omaga. Ma alustasin \u00f5pinguid s\u00f5jav\u00e4eteenistuse t\u00f5ttu v\u00f5imalikest kursusekaaslastest neli aastat hiljem, 1969. Esimest korda tegin sisseastumiseksamid 1965.\u00a0aasta suvel, ent kuna \u00fclikooli p\u00fcrgijaid oli viis inimest kohale, ei piisanud sammaste vahele p\u00e4\u00e4semiseks isegi sellest, kui said eksamil maksimaalsest 20-punktilisest skoorist kaks punkti v\u00e4hem.<\/p>\n Vahem\u00e4rkusena: olen seda meelt, et \u00fclikoolile t\u00f5epoolest selle \u201e\u00fclima\u201c t\u00e4henduse tagamiseks tuleks taastada neljast v\u00f5i viiest sisseastumiseksamist koosnev l\u00e4vi. Me n\u00e4eme, kuidas k\u00f5rghariduses prevaleerib rakenduslik pool, mille all kannatab \u00fcli\u00f5pilaste \u00fcldhumanistlik ja -kultuuriline tase. Bakalaureusekraad, mis t\u00e4histab \u00fclikooli l\u00f5petamist, on sisuliselt l\u00f5petamata k\u00f5rgharidus. Vahem\u00e4rkuse l\u00f5pp.<\/p>\n Minu akadeemiline ja ka isiksuslik k\u00fcpsemisaeg sattus sotsiaalliberaalsetest vaadetest kantud \u00fcli\u00f5pilaselu (milles \u00fcli\u00f5pilaskond kui autonoomne, vaba akadeemilise omavalitsusega, vaimseid ja humanistlikke v\u00e4\u00e4rtusi j\u00e4rgiv, end \u00fchiskonna tulevase eliidina tajuv kogukond) epitsentri l\u00e4hedusse. Momentumi eeldused olid kujunenud 1960.\u00a0aastate esimesest poolest alates, kulmineerunud 1968.\u00a0aastaks Praha kevade tuules ning varisenud p\u00f5rmu pool aastat hiljem N\u00f5ukogude impeeriumi verises vastul\u00f6\u00f6gis.<\/p>\n Mihkel Mutil on \u00f5igus \u2013 olen sellest kirjutanud ka oma p\u00e4evikus, mille fragmendid on ilmunud minu \u00fclikooliromaanis \u201eTund enne igavikku\u201c (2012) \u2013, et 1971.\u00a0aastal, mil talle avanesid \u00fclikooli uksed, \u201eoli seal veel tunda mingit ebam\u00e4\u00e4rast avatust, isetegemise ja -olemise kindlust\u201c.<\/p>\n Mutt meenutab: \u201e\u00d5hus vibreeris veel muretust ja eufooriat, mida nii h\u00e4sti tajusin esimesel \u00fclikoolis\u00fcgisel t\u00f5rvikutega rongk\u00e4igu ajal (peatselt need keelati). Leidus veel kriitilist m\u00f5tlemist ja v\u00e4ljendusjulgust, tundus, et miski on ikka v\u00f5imalik. [\u2014] Samas tajusin \u00fclikooli sattudes kohe sedagi, et ka siin oli parim m\u00f6\u00f6das (mis on muidugi \u00fcldinimlik). Midagi teistsugust oli olnud alles \u00e4sja, viimase k\u00e4\u00e4naku taga. S\u00e4\u00e4rast tunnet toetas teatud v\u00f5\u00f5ristus v\u00f5i kontrast muu eluga.\u201c<\/p>\n Ja ta j\u00e4tkab: \u201eKuigi \u201ekuue tarkusesamba tagune\u201c suhteline vabameelsus ja liberaalsed v\u00e4relused tundusid \u00f5iged ning toredad, m\u00f5jusid need ometi ka kuidagi kohatult, taktist v\u00e4ljas \u2013 selles m\u00f5ttes, et nad ei haakunud enam sellega, mis toimus \u00fchiskonnas laiemalt.\u201c<\/p>\n Kuna mul endal varasemast vahetut kogemust polnud, siis ei osanud mina seda sellisena veel v\u00f5tta. Nii et naiivsena, \u201ekuu pealt kukkunud idealistina\u201c, s\u00f5jav\u00e4eaastate suhtelises eemalolekus (sest ajakirju, raamatuid ja ajalehti sain kodunt pidevalt k\u00f5ik need kolm aastat Vene kroonus) kogunenud entusiasm, kaasal\u00f6\u00f6mise ja tehatahtmise energia vajas v\u00e4ljavalamist.<\/p>\n N\u00f5nda siis j\u00e4tkasin neis v\u00f5imalikes kanalites, mis tol ajal toimisid platvormidena (kui kasutada t\u00e4nap\u00e4evast m\u00e4\u00e4ratlust): \u00fclikooli komsomolikomitees (kus ikka veel h\u00f5ljus Toomas Suti, Sirje Endre, Peeter Vihalemma, Jaak Alliku, Jaak Villeri, Laur Karu, Hardo Aasm\u00e4e ning paljude teiste toonaste noortejuhtide vaim), \u00dcli\u00f5pilaste Teaduslikus \u00dchingus, mitmetes ringides ja m\u00f5istagi \u00fclikooli klubis k\u00f5rvuti \u00fcli\u00f5pilaspila ning sket\u0161e viljeleva tulevastest f\u00fc\u00fcsikutest koosneva r\u00fchmitusega Kuup ja Kera luuleteatrit Amores tehes, nagu polekski midagi juhtunud, nagu avaneksid ikka veel \u2013 Muti kasutatud kujundina \u2013 \u201eajak\u00e4\u00e4naku taga\u201c uued v\u00f5imalused, millest kinni haarata.<\/p>\n Kirjutama hakkasime \u00fclikoolilehele \u00f5ige pea p\u00e4rast \u00f5pingute algust. M\u00f5istagi sai minu ja paljude mu kaasteeliste puhul esmav\u00e4ljundiks kirjandus. Kirjandus, teater ja kujutav kunst olid neil aegadel domineerivad kultuurimeediumid.<\/p>\n Nooruses tahetakse ikka \u00fcletada eelk\u00e4ijate v\u00f5i kaasaegsete seatud latti, mist\u00f5ttu kriitiline l\u00e4henemine eelmisele p\u00f5lvkonnale on loomulik \u2013 kui see just lammutuslik pole, vaid mingist k\u00f5rgemast ootusest kantud.<\/p>\n Et aga ajavaim n\u00e4is olevat ahenenud (juba 1970.\u00a0aastal oli vahetatud \u00fclikooli juhtkonda, rektoriks oli saadetud endine kesk- ja k\u00f5rgharidusminister Arnold Koop), seda kogesin 1971.\u00a0aasta detsembris, kui olin valmis saanud manifestilaadse kirjutise \u201eKuhu l\u00e4hed, eesti kirjandus?\u201c ja pakkunud seda avaldamiseks \u00fclikoolilehele. Asta P\u00f5ldm\u00e4e oli 1969.\u00a0aastast peale seal toimetamas ja v\u00f5ttis r\u00f5\u00f5muga vastu mu esimese katsetuse. Vahepeal oli minust saanud andeka luuleteoreetiku ja kirjandusteadlase Jaak P\u00f5ldm\u00e4e \u00fcli\u00f5pilane, ning Jaagu patroneerimisel sain peatselt ka \u00dcli\u00f5pilaste Teadusliku \u00dchingu kirjandusringi eestvedajaks.<\/p>\n Ajalehe vastutavaks toimetajaks m\u00e4\u00e4ratud, ajaloo \u00f5petamise kursusi ja praktikaid juhendanud dotsent Hillar Palamets pani aga loo ilmumisele k\u00e4e ette. Iseloomult range, kuigi ilusa k\u00e4ekirjaga kooli\u00f5petajana oli ta mu artikli \u00e4\u00e4red signeerinud punase pliiatsiga veetud rasvaste h\u00fc\u00fcum\u00e4rkidega. Viisin Asta P\u00f5ldm\u00e4e soovitusel oma loo naaber\u00fclikooli, Eesti P\u00f5llumajanduse Akadeemia ajalehte, mida toona toimetas luuleandekas Tiit Meren\u00e4kk. Ja 9.\u00a0detsembril 1971 see manifest seal ka ilmus. Selle taastr\u00fcki v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd leida mu kirjanduskriitika elut\u00f6\u00f6kogumikus \u201eJ\u00e4rjehoidja\u201c (2022).<\/p>\n 1972.\u00a0aasta 2.\u00a0juuni \u00fclikoolilehest leiame aga teise manifestilaadse kirjutise, millele on alla kirjutanud Grupp. Selle liikmeskonda kuulusid hiljem V\u00f5ru lehes ajakirjanikuna t\u00f6\u00f6tanud Georg Lints, Eesti Televisiooni lastesaadete tulevane toimetaja Eve Kungur (Viilup) ning ajalehte Sirp ja ajakirja Looming peatoimetanud Mihkel Mutt. Manifesti pealkiri oli \u201eKiri noorautorlusele\u201c. Et see on endiselt kantud \u00fchiskondlikust tundlikkusest, ideaalitaotlusest ja kirjanduse kui kunstiliigi isev\u00e4\u00e4rtusest, selle n\u00e4itlikustamiseks olgu esitatud m\u00f5ned teesid.<\/p>\n \u201eAsi paistab olevat k\u00fcsimuses: mis on kirjanduse tegemine? Asi pole muidugi selles, et asi poleks juba lahendatud. Lihtsalt iga asjaomase p\u00f5lvkonna noorautorlus leiutab niinimetatud jalgrattaid, mida aga tuleks v\u00e4ltida. Kirjutamine on r\u00e4nk vaimut\u00f6\u00f6. [\u2014]<\/p>\n Silmadega peab elu vaatama, aga mitte l\u00e4bi k\u00e4ibestampide. [\u2014]<\/p>\n Oleks juba aeg v\u00e4lja kasvada koolipoisiliku tarkuse p\u00fckstest. Sa arvad, et meistriteosed s\u00fcnnivad inspiratsiooni k\u00f5ikv\u00f5imsa m\u00f5ju all. Nii, kulla noorautorlus, v\u00f5ib autorlusest \u00fcle\u00fcldse j\u00e4\u00e4da vaid helge m\u00e4lestus. Teine asi, millega ma sulle s\u00fcdamele tahaksin koputada, on sotsiaalne tellimus. \u00dctlen keerutamata v\u00e4lja: sotsiaalset tellimust ei v\u00f5eta t\u00f5siselt. [\u2014]<\/p>\n Me peame noore asetama paratamatuse ette, ajama ta hariduse tupikusse. Haridust ei tohi m\u00f5\u00f5ta rahaga, seda rahaga kinni maksta. Kinni tuleb maksta hariduse viljad. Siis kaoks ka intelligentsi alav\u00e4\u00e4rsuskompleks m\u00f5nes osas. [\u2014]<\/p>\n J\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid \u00f6elda: seisa kahe jalaga keset elu v\u00f5imsaid vooge. On v\u00f5rratult lihtsam kirjutada sellest, milles seisad, kui sellest, mida sa h\u00e4belikult n\u00e4puga kombid.\u201c<\/p>\n Jah, selles tekstis ei puudu teatavat irooniat, v\u00f5ib-olla koguni parodeerimist. Aga teksti autorid olid toona 19-aastased!<\/p>\n Mihkel Mutiga koos alustasimegi \u00fclikoolilehes reporteritena palgat\u00f6\u00f6d 1973.\u00a0aasta kevadsemestril, kumbki poole kohaga. \u00dclikooli l\u00f5petades 1974 sai minust Asta P\u00f5ldm\u00e4e k\u00f5rval t\u00e4iskohaga toimetaja. 1975.\u00a0aasta suvel, kui olin kutsutud N\u00f5ukogude armee reservohvitseride kordus\u00f5ppustele, toimetas lehte Varje Sootak, kellest sai 1977.\u00a0aastal minu mantlip\u00e4rija.<\/p>\n Kuna sotsiaalne \u00e4rksus oli kas varjunud v\u00f5i umbunud, nii et 1960.\u00a0aastate l\u00f5pu ajalehtedega v\u00f5rreldes seda enam leheveergudele ei j\u00f5udnud, siis loomuomaselt avasime lava kultuurile k\u00f5ige laiemas m\u00f5ttes, nii omaloominguliselt kui ka t\u00f5lgenduslikult. Juba 1960-ndate l\u00f5pust alates, v\u00f5imalik, et veelgi varem, korraldati \u00fclikoolis kirjandusv\u00f5istlusi. M\u00f5istetavalt l\u00f5ppes iga v\u00f5istlus \u00fclevaatega tulemustest. J\u00fcri Talveti algatusel k\u00e4ivitus 1970.\u00a0aastal \u00fclikooli t\u00f5lkev\u00f5istlus, mida ta vedas veel ka siis, kui oli juba \u00f5ppej\u00f5ud.<\/p>\n Loetlen n\u00fc\u00fcd veel m\u00f5ningaid rubriike, mis andsid \u00fclikoolilehele kultuurilise dimensiooni.<\/p>\n \u201eKrapp\u201c oli m\u00f5eldud \u00fcli\u00f5pilaste omaloomingu avaldamiseks. M\u00e4letamisi korraldati niisugusele lehek\u00fcljele v\u00f5i koguni kaksiklehek\u00fcljele nime saamiseks 1970-ndate algul konkurss, mille v\u00f5itis bioloogist luuletaja Rein Sander. Hiljem ahenesid need kirjanduslikud erilehek\u00fcljed rubriigiks.<\/p>\n Veel olid sellised rubriigid nagu ajalooaineline \u201eOlnust\u201c, karikatuuriv\u00f5istlusi kokku v\u00f5ttev \u201eNAKS-i aknad\u201c, hiljem kirjandusele ja retsenseerimisele p\u00fchendatud \u201eLittera\u201c. Olid ka Linnart M\u00e4lli toimetatud idamaade kirjanduse lehek\u00fcljed \u201ePilk idamaade vaimu-varasse\u201c, mis k\u00fcll minu teenistuse l\u00f5pus keelu alla pandi. Niisamuti ilmus regulaarselt aruandeid Kaljo P\u00f5llu juhatatud kunstikabineti tegemistest.<\/p>\n Kaks rubriiki olid m\u00f5eldud vahetult lugejaga suhtlemiseks. Idee p\u00e4rines ajalehest Edasi, mis 1960.\u00a0aastate keskel liikus \u00fclikooli sotsioloogia laboratooriumis tehtud uurimuse tulemusel rohkem lugejakeskseks v\u00e4ljaandeks (labor eksisteeris 1965\u20131975; selles tegid sotsioloogilisi uurimusi \u00dclo Vooglaid, Marju Lauristin, Renita Timak jt). Edasi populaarseimaks rubriigiks sai \u201eLugejaga vestleb\u201c, \u00fclikoolilehes olid selle vasteks \u201eDIXI\u201c ja \u201eOma m\u00e4tta otsast\u201c.<\/p>\n 1975.\u00a0aasta s\u00fcgisel l\u00f5petas Asta P\u00f5ldm\u00e4e oma t\u00f6\u00f6suhte lehega, olles saanud Sirbi ja Vasara Tartu korrespondendiks. Nii et sealt alates toimetasime \u00fclikooli-lehte koos Varje Sootakiga, mina juba allkirja\u00f5igusliku toimetajana, mis t\u00e4hendas suhtlemist tsensoriga ja igan\u00e4dalast vaibal k\u00e4imist v\u00f5i p\u00e4hesaamist parteikomitees v\u00f5i rektoraadis.<\/p>\n Varje Sootak kirjutab nimetatud \u201eDIXI\u201c rubriigis 26.\u00a0juunil 1976 loo \u201eK\u00f5nelus lugejaga\u201c: \u201eMina pihin, sina pihid, tema, meie \u2026 k\u00f5ik me pihime taoti kellelegi. Ajakirjaniku pihtimus lugejaga vesteldes v\u00f5i nelja silma all on saanud meile tavaliseks. Tavatu tundub aga ehk, kui ta \u00fcksnes oma ametiasjadest k\u00f5nelema hakkaks. [\u2014]\u00a0Aga k\u00f5ik see, mis toimetusesiseseid p\u00e4evaprobleeme puudutab, oleks nagu tabu ja tavalugejal puudub ettekujutus, mis seal toimetuses \u00f5ieti tehakse. Eriti siis, kui tal pole \u00fchtki tuttavat, kes ajakirjandusega seotud oleks, v\u00f5i kui ta pole iial toimetuse ust praotanud. On avaldatud arvamust, et rohkem kui teiste elukutsete esindajad vajaksid ajakirjanikud oma ps\u00fc\u00fchilise saasta maandamiseks pihiisa (fakt: \u017eurnalistide eluiga olevat t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcks l\u00fchemaid).\u201c<\/p>\n Selle viimase m\u00f5tte taga on vaikimisi k\u00f5ik need l\u00e4bielamised, mida kogesime ajalehte tehes.<\/p>\n Alatasa tuletati meile \u00fclikooli juhtkonna poolt meelde, et tegemist pole ajalehega, vaid \u00fclikooli partei, komsomolikomitee ja rektoraadi h\u00e4\u00e4lekandjaga, seega ametkondliku v\u00e4ljaandega, ja et seet\u00f5ttu peaks lehes olema \u00fclekaalus \u00fclikoolisisene institutsionaalne tegevus. Tsensuuris aga meenutati mulle p\u00fcsivalt, et kord n\u00e4dalas ilmuv Tartu Riiklik \u00dclikool pole \u00fcldse ajaleht, vaid asutusesisene\u00a0mnogotira\u017eka<\/em>, mist\u00f5ttu seesuguseks v\u00e4ljundiks nagu \u00fcli\u00f5pilaste omalooming polevat meil \u00f5igust.<\/p>\n Ometi, just neil aastatel toimetasimegi seda kui kultuurilehte, v\u00f5isteldes omal moel ajalehega Sirp ja Vasar. Reedeti ilmunud \u00fclikoolilehel oli suur tellijaskond, kellele me iga n\u00e4dala alguses l\u00e4kitasime margistatud panderolle. Kirjatsi saabunud tagasiside oli tunnustav ja kaasaelav. Igal reedel \u00fclikooli peahoone ukse k\u00f5rval olevale lauakesele asetatud ajalehevirn kahanes tundidega. (Sellele lauakesele oli sisse l\u00f5igatud pilu, pilu all rahakast. Leht maksis kaks kopikat ja need kopikad v\u00f5is sinna j\u00e4tta j\u00e4relevalveta. Toimetuse \u00fcks \u00fclesandeid oli kogunenud kopikad \u00fcle lugeda ning \u00fclikooli kassasse viia.)<\/p>\n Alles hiljem olen m\u00f5istnud \u2013 aga seda on kinnitanud ka mitmed \u00fchiskonnauurijad \u2013, et neil aastatel oligi Eesti \u00fchiskond varjunud omakultuuri otsekui kaevikusse. Kogu N\u00f5ukogude okupatsiooni aja eesti kultuuri tuleks k\u00e4sitleda suures plaanis vastupanuliikumisena (m\u00f5eldes seejuures ka eesti pagulaskultuurile l\u00e4\u00e4nes), on sedastanud ajaloolased ja politoloogid.<\/p>\n K\u00fcllap see nii oligi, ent kultuuriloolisest vaatepunktist l\u00e4henedes tuleb t\u00f5deda, et vaba kultuuriloome Eestis on aset leidnud viimased 35\u00a0aastat ja s\u00f5dade vahel 15\u00a0aastat, seega kokku \u00fcksnes 50\u00a0aastat. K\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud aja on erinevad v\u00f5imukandjad ning re\u017eiimid erineval viisil eesti kultuuri \u00fcle valitseda p\u00fc\u00fcdnud ja selle j\u00e4rele valvanud.<\/p>\n Seet\u00f5ttu ongi nii eesti kultuuri kui ka kogu rahvuse sisemine kompassin\u00f5el p\u00f6\u00f6ratud eksistentsiaalsuse ehk olemasolu enda suunas.<\/p>\n \u2014<\/p>\n \tVaata\u00a0ka s\u00fcmpoosioni\u00a0\u201eAjaleht ja aeg.\u00a0Universitas Tartuensis 75\u201c \u00a0fotogaleriid<\/a>\u00a0ja videosalvestust<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Viimaste k\u00fcmnendite mitmek\u00fclgsemaid intellektuaale Eestis, kellest n\u00fc\u00fcd on saanud taas tartlane, kirjanik Mihkel Mutton oma 2010.\u00a0aastal ilmunud \u201eM\u00e4lestuste\u201c raamatu IV\u00a0k\u00f6ites alapealkirjaga \u201eKandilised sambad. \u00dclikool\u201c t\u00f5denud, et ta sattus \u00fclikooli \u00fcleminekuajal. Tema kursusest ilmus eelmise aasta l\u00f5pus ka vilistlasraamat \u201eArmsas Tartus …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2269,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-2270","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-essee"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2270","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2270"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2270\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2269"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2270"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2270"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2270"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}