{"id":2268,"date":"2024-04-11T18:31:51","date_gmt":"2024-04-11T15:31:51","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4649\/"},"modified":"2024-04-11T18:31:51","modified_gmt":"2024-04-11T15:31:51","slug":"4649","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4649\/","title":{"rendered":"Uus teadlasp\u00f5lvkond on \u00fcha edukam grantide taotlemisel"},"content":{"rendered":"<p><?xml encoding=\"utf-8\" ?><\/p>\n<p><strong>Geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman meenutab, et p\u00e4rast Belgias veedetud j\u00e4reldoktorantuuri Tartu \u00dclikooli naastes soovitasid kogenud kolleegid tal hooga edasi minna ning taotleda Euroopa Teadusn\u00f5ukogu (ERC) uurimistoetust.<\/strong><\/p>\n<p>ERC ei ole lihtsalt \u00fcks suurimaid alusuuringute rahastajaid Euroopas, vaid selle grandi saamine on kahtlemata \u00fcks prestii\u017eikamaid tunnustusi teadlase senise t\u00f6\u00f6 eest.<\/p>\n<div class=\"right-textbox\">\n<p><strong>ERC grandi taotlemisele tuleks m\u00f5elda varakult<\/strong><\/p>\n<p>ERC grandi taotluse ettevalmistamist tuleks alustada varakult, v\u00f5ib-olla juba doktorantuuri viimastel aastatel. Grandi saamise eelduste hulgas on palju t\u00e4htsaid tegureid: teaduslik s\u00f5ltumatus (nt publikatsioonid, kus taotleja on esimene autor), projektijuhtimise kogemus, erialadevahelise koost\u00f6\u00f6 kogemus, aktiivne osalemine teadusringkondades (retsensendi, kaastoimetaja, t\u00f6\u00f6tubade v\u00f5i konverentside kaaskorraldajana) ja teaduse tutvustamine laiemale avalikkusele.<\/p>\n<p>Ei tasu j\u00e4\u00e4da vanemteadlase varju; hea on, kui vanemad kolleegid austavad teid teadlasena ja aitavad teie karj\u00e4\u00e4ri kujundamisele kaasa. Enne kui ERC granti taotleda, oleks hea saada Marie Sk\u0142odowska-Curie uurimistoetus \u2013 see t\u00f5stab esile teie esilekerkiva teadusliku juhi omadused, kuid annab teile ka v\u00f5imaluse kogeda projektijuhtimist.<\/p>\n<ul>\n<li>Granditaotluse kirjutamiseks on vaja piisavalt aega \u2013 aga mitte nii palju, et sellest t\u00fcdineks. Lisaks teadlase CV-le on k\u00f5ige olulisem grandi idee, ja hea m\u00f5tte \u00f5igesse vormi valamine v\u00f5tab omajagu aega. Oluline on, et uurimist\u00f6\u00f6l peab olema m\u00f5ju ka laiemale teadusringkonnale, mitte ainult m\u00f5nele teisele teadlasele kogu valdkonnas.<\/li>\n<li>M\u00f5elge, milline v\u00f5iks olla j\u00e4rgmine ERC taotlus, nagu oleks esimene juba rahuldatud. Esimene taotlus on karj\u00e4\u00e4ris vaid \u00fcks samm, mitte viimane etapp. See m\u00f5tteharjutus n\u00e4itab ka, kas uuritav teema pakub piisavalt edasiarendusv\u00f5imalusi.<\/li>\n<li>Kasutage oma projektiidee ja selle eesm\u00e4rkide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel v\u00f5imalikult palju abi. Uurige, kas ERC andmebaasis on sarnaseid projekte, ja \u00f5ppige nende kokkuv\u00f5tetest. Kirjutage kokku \u00fchelehek\u00fcljeline dokument, mis sisaldaks taotluse kokkuv\u00f5tet, eesm\u00e4rke ja uudsete teaduslike saavutuste l\u00fchinimekirja. Arutage seda vanemate koost\u00f6\u00f6partneritega, keda usaldate.<\/li>\n<li>Alles siis, kui olete kindel, et teie taotluse idee vastab meeskonna suurusele, projekti kestusele ja eesm\u00e4rkidele ning on teaduslikult ambitsioonikas, uudne, kuid projekti raames saavutatav, alustage t\u00f6\u00f6d taotluse B2-osa kallal. B1-osa tekib peaaegu automaatselt, kui B2 on valmis: see peaks toimima isutekitajana, et \u00e4ratada hindajates huvi. Tasub meeles pidada, et retsensendid ei ole teie vaenlased, vaid potentsiaalsed abistajad, kes on vaja enda poole meelitada.\n<p style=\"background-color: rgb(233, 236, 240); text-align: right;\"><em>Aleksander V\u00e4ljam\u00e4e, T\u00dc grandin\u00f5ustaja<\/em><\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n<p>Mainekaid ERC grante olid Tartu \u00dclikooli teadlased varemgi taotlenud ja saanud, kuid kuus aastat tagasi loodud grandikeskuse anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas potentsiaali olla mainekate ERC grantide taotlemisel ja saamisel varasemast palju edukam. Taotluste hulga suurendamiseks on \u00fclikoolis v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud mitu toetusmeedet, millest seni mahukaim on ergutusgrant teadlastele, kes kaaluvad ERC toetuse taotlemist.<\/p>\n<p>Tamman, kes oli alles oma t\u00f6\u00f6r\u00fchma \u00fcles ehitamas, sai ERC grandi taotlemiseks aja maha v\u00f5tta just t\u00e4nu \u00fclikooli ergutusgrandile. See aitas tal muu hulgas maksta grandikeskuse kirjutamis\u00fcksuse konsultatsioonide eest, saada abi projektikirjutamisel ja eelarve koostamisel. Eriti oluliseks pidas Tamman aga grandikeskuse innustavat tuge, mis aitas end taotluse kirjutamise pikas protsessis kokku v\u00f5tta.<\/p>\n<p>\u201eKartsin, et \u00e4kki l\u00e4heb mu suur pingutus t\u00fchja ja peaks hoopis midagi k\u00e4egakatsutavamat ette v\u00f5tma. Paar korda olin kirjutamisest v\u00e4ga v\u00e4sinud, aga \u00f5nneks toetati mind neil hetkedel, nii et suutsin p\u00fchenduda kuni l\u00f5puni v\u00e4lja,\u201c meenutab Tamman. Eelmisel aastal ta soovitud ERC grandi saigi.<\/p>\n<p>K\u00e4itumisgeneetika kaasprofessorit Uku Vainikut\u00a0ajendas ERC granti taotlema peamiselt huvi saada oma teadust\u00f6\u00f6 tegemiseks mainekas ja suhteliselt v\u00e4ikese aruandlusega rahastusallikas. Ahvatles ka v\u00f5imalus v\u00f5tta ergutusgrandi toel aeg kirjutamiseks maha.<\/p>\n<p>\u201eSain t\u00e4nu ergutusgrandile maksta nii konsultatsioonide eest kui ka n\u00e4iteks graafilisele disainerile ja intervjuutreenerile, et oma v\u00f5imalusi parandada, aga leida ka oma\u00a0v\u00e4ikeste kaksikute hoidmiseks abilisi, et vabanenud ajal grandikeskuse konsultandiga ajur\u00fcnnakut teha ja granditaotlust kirjutada.\u201c r\u00e4\u00e4gib Vainik.<\/p>\n<p><strong>Mitmesugused grandiv\u00f5imalused<\/strong><\/p>\n<p>ERC grante saab taotleda k\u00f5igis teadusvaldkondades taotleja akadeemilisest karj\u00e4\u00e4rist olenevates kategooriates. Omaette grandid on alustavale teadlasele (ingl\u00a0<em>starting grant<\/em>), v\u00e4ljakujunenud teadlasele (<em>consolidator grant<\/em>) ja kogenud teadlasele (<em>advanced grant<\/em>).<\/p>\n<p>Peale selle on veel s\u00fcnergiagrandid (<em>synergy grant<\/em>), mille abil tippteadlased saavad teha koost\u00f6\u00f6d, ja eksperimentaalarendustoetus (<em>proof of concept grant<\/em>) selleks, et m\u00f5ni ERC projekti k\u00e4igus tekkinud uuenduslik tehnoloogia v\u00f5i meetod \u201em\u00fc\u00fcgik\u00f5lblikuks\u201c arendada.<\/p>\n<p>Uku Vainiku s\u00f5nul on ERC grantide taotlemisel oluline julge pealehakkamine ja v\u00f5imalikult paljude inimestega m\u00f5tete vahetamine, sest ideed k\u00fcpsevad diskussioonides.<\/p>\n<p>\u201eMina alustasin oma ERC taotluse kirjutamise plaane hoopis teise ideega. P\u00e4riselt realiseerunud kavani j\u00f5udsin alles p\u00e4rast seda, kui olin oma m\u00f5tteid mitme Eesti ja v\u00e4lismaa teadlasega p\u00f5rgatanud,\u201c \u00fctleb Vainik.<\/p>\n<p>Hedvig Tamman nendib, et ei ole olemas ideaalset taotlust, mis grandi saamise garanteeriks, eriti sellist, mis oleks \u00fchtaegu riskantne ja m\u00f5jukas, nagu ERC taotlustelt oodatakse. L\u00e4bim\u00f5eldud taotluse kirjutamiseks on vaja p\u00fcsivust ja hoolt, abi on nii enda ja kolleegide kogemustest kui ka grandikeskuse n\u00f5uannetest.<\/p>\n<p>\u201eStardigrandil on suur kaal noore teadlase iseseisvumisel ja tema sihikindluse t\u00f5estamisel. Hilisema j\u00e4rgu grantide puhul muutub oluliseks taotluse idee ja teadlase m\u00f5jukus. See m\u00fcstiline x-faktor, mis tagab taotluse rahuldamise, on aga l\u00f5puks vist ikkagi \u00f5nn,\u201c \u00fctleb Tamman. \u00d5nnele saab ise kaasa aidata sellega, kui kirjutada p\u00f5hjalik ja l\u00e4bim\u00f5eldud taotlus.<\/p>\n<figure class=\"alignleft\"><img width=\"1239\" height=\"951\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot202024-04-1120at2021.17.44.jpeg\" class=\"attachment-1239x951 size-1239x951\" alt=\"\" style=\";max-width: 375px\" decoding=\"async\" loading=\"lazy\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot202024-04-1120at2021.17.44.jpeg 1239w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot202024-04-1120at2021.17.44-1024x786.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot202024-04-1120at2021.17.44-300x230.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot202024-04-1120at2021.17.44-768x589.jpeg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1239px) 100vw, 1239px\"><figcaption>2022. aastal said Hedvig Tamman ja Uku Vainik alustava teadlase ERC grandi. FOTOD: Andres Tennus<\/figcaption><\/figure>\n<p>Tartu \u00dclikooli teadlased on seni k\u00f5ige edukamad olnud alustava teadlase grandi kategoorias, mille taotlemiseks v\u00f5ib doktorikraadi kaitsmisest m\u00f6\u00f6das olla kaks kuni seitse aastat. Alates 2009.\u00a0aastast on alustava teadlase grandi saanud viis teadlast. Alustava teadlase grandi tingimustele vastavaid teadlasi on \u00fclikooli akadeemilistest t\u00f6\u00f6tajatest umbes 18%.<\/p>\n<p>V\u00e4ljakujunenud teadlase granti antakse v\u00e4lja alates 2013.\u00a0aastast. Tartu \u00dclikoolis on selle taotlemiseks t\u00f6\u00f6ea poolest sobivate (7\u201312 aastat doktorikraadi kaitsmisest) teadlaste osakaal k\u00f5ige v\u00e4iksem \u2013 umbes 8%.<\/p>\n<p>Suuremat huvi on n\u00e4ha kogenud teadlase grandi taotlemisel. P\u00f5hjuseks on t\u00f5siasi, et umbes pool \u00fclikooli akadeemilistest t\u00f6\u00f6tajatest kuulub sellesse kategooriasse, sest neil on doktorikraadi kaitsmisest m\u00f6\u00f6das v\u00e4hemalt 10 aastat.<\/p>\n<p>Teadusprorektor Mari Moora s\u00f5nul on \u00fclikool alates ergutusmeetme k\u00e4ivitamisest investeerinud sellesse arengufondist umbes 400\u00a0000\u00a0eurot. ERC grantidega on \u00fclikooli sisse toodud aga ligi 15 korda suurem summa.<\/p>\n<p>\u201eERC grandi ambitsiooni olemasolu parandab teadlase t\u00f6\u00f6 kvaliteeti, sest granti pole m\u00f5tet taotleda, kui rahvusvahelisel tasemel k\u00f5rget teaduslikku taset ette n\u00e4idata pole,\u201c \u00fctleb Moora.<\/p>\n<p><strong>V\u00e4lisrahastusest laiemalt<\/strong><\/p>\n<p>Tartu \u00dclikooli teadlaste \u00fcldine aktiivsus ja edukus mitmesuguste rahastusmeetmete rakendamisel on samuti aasta-aastalt kasvanud: viimastel aastatel on taotluste edukuse m\u00e4\u00e4r olnud 35%. 2024. aasta alguses oli tulemuse ootel 167 v\u00e4lisrahastajatele esitatud taotlust.<\/p>\n<p>Rahastuse edukas taotlemine v\u00e4ljendub selgelt ka uute teadus- ja arendustegevuse lepingute kogusummas, mis on viimastel aastatel p\u00fcsinud \u00fcle 20 miljoni euro. Mullu kasvas v\u00e4lisrahastuse maht 42 miljoni euroni, kusjuures v\u00f5rreldes n\u00e4iteks 2021.\u00a0aastaga oli t\u00f5us lausa kolmekordne.<\/p>\n<p>Nende andmete p\u00f5hjal v\u00f5ib kindlalt v\u00e4ita, et v\u00e4lisrahastus on Tartu \u00dclikoolis viimastel aastatel j\u00f5uliselt kasvanud; seda kinnitab nii esitatud taotluste edukus, lepingute maht kui ka v\u00e4listoetuste osakaal p\u00f5hieelarves.<\/p>\n<p>Teadusprorektor Mari Moora hinnangul n\u00e4itab edukus ERC grantide taotlemisel alusteaduste k\u00f5rget rahvusvahelist taset.<\/p>\n<p>\u201eErgutusmeede on innustanud teadlasi ERC taotlusi esitama, ja nii pole edenenud mitte ainult teadust\u00f6\u00f6 kvaliteet, vaid t\u00f5usnud ka Tartu \u00dclikooli teaduse tase \u00fcldiselt. Kahjuks pole me eriti innukad ega edukad olnud aga Marie Sk\u0142odowska-Curie meetme j\u00e4reldoktori\u00f5ppe stipendiumi kasutama. Ometi peaks seda tegema, sest selle grandi saamine on karj\u00e4\u00e4rietapis sarnane kvaliteedim\u00e4rk nagu ERC grant hiljem,\u201c t\u00f5deb Moora.<\/p>\n<hr>\n<p><span style=\"font-size:22px;\"><strong>Uus toetus \u00fclikooli arengufondist<\/strong><\/span><\/p>\n<p><strong>Teadlased, kes juba juhivad Euroopa Teadusn\u00f5ukogu projekti v\u00f5i juhendavad programmi \u201eEuroopa horisont\u201c Marie Sk\u0142odowska-Curie meetme kaudu Tartu \u00dclikooli tulnud j\u00e4reldoktorit, saavad alates sellest aastast \u00fclikooli arengufondist preemiat.<\/strong><\/p>\n<p>Preemia m\u00f5te on tunnustada tippteaduse tegemise ja k\u00f5rgetasemelise j\u00e4relkasvu koolitamise eest ning seda v\u00f5idakse maksta mis tahes teadusvaldkonnas.<\/p>\n<p>ERC preemia saavad k\u00f5ik ERC grandihoidjad.\u00a0Selle\u00a0eesm\u00e4rk on toetada ERC projekti ja uurimisr\u00fchma\u00a0planeeritud\u00a0tegevuste elluviimisel.\u00a0Alustava teadlase ERC grandi saanutele eraldatakse viie aasta v\u00e4ltel 10\u00a0000 eurot aastas, v\u00e4ljakujunenud ja kogenud teadlase ERC grandi saanutele sama perioodi jooksul 12\u00a0000 eurot aastas.<\/p>\n<p>Preemia kasutamine on vaba, n\u00e4iteks saab seda kasutada grandis abik\u00f5lbmatuteks kuludeks, tegevusteks, investeeringuteks. Kuna preemia saab v\u00e4lja v\u00f5tta\u00a0seitsme\u00a0aasta jooksul\u00a0alates m\u00e4\u00e4ramisest, on v\u00f5imalik see l\u00fckata projekti l\u00f5ppu, et toetada uurimisr\u00fchma j\u00e4tkamist ka\u00a0p\u00e4rast\u00a0ERC grandi l\u00f5ppu. T\u00e4psemad tingimused lepitakse kokku grandikeskuse koordinaatoriga.<\/p>\n<p>Teadusprorektor Mari Moora \u00fctleb, et\u00a0uus meede \u2013 \u00fclikooli pakutav preemia edukaks osutunud granditaotluse puhul \u2013 toimib sarnaselt ergutusgrandiga, aga on sellest suurem ja pikaajalisema m\u00f5juga. See peaks andma taotlejale kindluse, et \u00fclikool hoiab ja toetab oma suurep\u00e4raseid teadlasi.<\/p>\n<p>\u201eViie aasta p\u00e4rast oleme loodetavasti oluliselt kasvatanud Marie Sk\u0142odowska-Curie meetme j\u00e4reldoktorite arvu ja j\u00e4tkame ERC edukusega v\u00e4hemal samal tasemel kui praegu,\u201c usub Mari Moora.<\/p>\n<p>\u201eSeda viimast on muidugi raske ennustada, sest \u00dchendkuningriik on \u201eEuroopa horisondi\u201c raamprogrammis tagasi ja konkurents on seet\u00f5ttu palju tihedam. Aga aktiivsust ja edukust on vaja suurendada ka teistes raamprogrammi rahastamisvahendites, sest ilmselt pole kaugel aeg, kui Eesti arvatakse [Euroopa\u00a0Liidu\u00a0juhtivate teadusriikide ja mahaj\u00e4\u00e4jate\u00a0l\u00f5he v\u00e4hendamiseks m\u00f5eldud]\u00a0osaluse\u00a0laiendamise erimeetmest v\u00e4lja. Selles erimeetmes oleme seni olnud erakordselt edukad ja loodan, et j\u00e4tkame t\u00f5usulainel, kuni Eesti veel sinna kaasatud on.\u201c<\/p>\n<p>Andmete anal\u00fc\u00fcs kinnitab, et Tartu \u00dclikooli teadlased on nii ERC grantide kui ka \u00fcldisemalt v\u00e4lisrahastuse taotlemisel j\u00e4rjest edukamad. Peale on kasvamas uus p\u00f5lvkond noori teadlasi, kes on asunud j\u00f5uliselt seda trendi j\u00e4tkama.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\">\n<\/p><p><img width=\"1556\" height=\"675\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot202024-04-1120at2021.17.27_0.jpeg\" class=\"aligncenter\" alt=\"\" style=\";max-width: 375px\" decoding=\"async\" loading=\"lazy\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot202024-04-1120at2021.17.27_0.jpeg 1556w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot202024-04-1120at2021.17.27_0-1024x444.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot202024-04-1120at2021.17.27_0-300x130.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot202024-04-1120at2021.17.27_0-768x333.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/Screenshot202024-04-1120at2021.17.27_0-1536x666.jpeg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1556px) 100vw, 1556px\"><\/p>\n<p>Makro\u00f6koloogia kaasprofessor Carlos P\u00e9rez Carmona, gaasfermentatsiooni tehnoloogiate kaasprofessor Kaspar Valgepea ja geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa p\u00e4lvisid 2023.\u00a0aasta ERC taotlusvoorus v\u00e4ljakujunenud teadlase grandi. FOTOD:\u00a0Andres Tennus<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman meenutab, et p\u00e4rast Belgias veedetud j\u00e4reldoktorantuuri Tartu \u00dclikooli naastes soovitasid kogenud kolleegid tal hooga edasi minna ning taotleda Euroopa Teadusn\u00f5ukogu (ERC) uurimistoetust. ERC ei ole lihtsalt \u00fcks suurimaid alusuuringute rahastajaid Euroopas, vaid selle grandi saamine on &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2265,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-2268","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2268","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2268"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2268\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2265"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2268"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2268"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2268"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}