<\/p>\n
Mida teha selleks, et me rauaajast fluoriaega j\u00f5udes oma keskkonda p\u00f6\u00f6rdumatult ei saastaks?<\/strong><\/p>\n Teaduse ja t\u00f6\u00f6stuse areng on meie igap\u00e4evast elu igal moel m\u00f5jutanud. K\u00f5igile meeldivad otstarbekad, mugavad ja vastupidavad asjad. Kes ei tahaks olla spordis ja suusarajal naabrist kiirem, valmistada kodus 15\u00a0minutiga Michelini t\u00e4rni v\u00e4\u00e4rilist toitu v\u00f5i p\u00fchkida hetkega \u00e4ra diivanile l\u00e4inud punaveini? Tulekahju puhkedes soovime, et k\u00e4ep\u00e4rast oleks t\u00f5hus kustutusvaht, mis p\u00e4\u00e4stab meie vara h\u00e4vingust; haiguse vastu aga tahame v\u00f5imalikult t\u00f5husat ravimit.<\/p>\n \u00dclikooli teadlased otsivad lahendusi mugavuskemikaalide eemaldamiseks reoveest<\/strong><\/span><\/p>\n 2023.\u00a0aastal algas Interregi L\u00e4\u00e4nemere piirkonna programmi rahastatud rahvusvaheline projekt EMPEREST, milles osaleb ka Tartu \u00dclikooli keskkonnakeemia labor.<\/p>\n Labori tehnoloogiauuring k\u00e4sitleb p\u00fcsivaid orgaanilisi saasteaineid, sealhulgas per- ja pol\u00fcfluoreeritud alk\u00fc\u00fcl\u00fchendeid (PFAS). Koost\u00f6\u00f6s osalevad ka Eesti suured vee-ettev\u00f5tted.<\/p>\n Projekti raames on ehitatud t\u00f6\u00f6stuslikus mahus mobiilsed katseseadmed, millega saab Tartu, Tallinna ja ka teiste linnade reoveepuhastite v\u00e4ljavoolul katsetada p\u00fcsivate saasteainete eemaldamist heitveest.<\/p>\n Projekti laiem eesm\u00e4rk on v\u00e4lja selgitada nende konkreetsete reoveepuhastite tehnoloogiaga sobivad praktilised lahendused, mis on l\u00e4hitulevikus, kui j\u00f5ustuvad uued p\u00fcsivate orgaaniliste saasteainete piirnormid, vee-ettev\u00f5tete jaoks m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatud.<\/p>\n Reoveepuhastites tehtavad ohtlike saasteainete eemaldamise uuringud ja tehnoloogia t\u00e4iendamise investeeringute anal\u00fc\u00fcs on vajalikud ka selleks, et vee-ettev\u00f5tted saaksid uute n\u00f5uete kehtimahakkamisel tulevikus pakkuda optimaalset veeteenuste hinda.<\/p>\n Lisaks tehnoloogiauuringutele on plaanis arendada Eestis v\u00e4lja v\u00f5imekus m\u00e4\u00e4rata PFAS-e nii \u00fcksik\u00fchendite kui ka orgaanilise fluori kaudu summaarse parameetri alusel.<\/p>\n<\/div>\n Selliste soovide t\u00e4itmiseks v\u00f5imaldavad teadlased ja t\u00f6\u00f6sturid inimestel kasutada materjale ja tooteid, mis panevad suusad libisema, tekitavad \u00fclimalt kuumakindlad, vett ja mustust h\u00fclgavad pinnad v\u00f5i teevad meid terveks uue p\u00f5lvkonna spetsiifilise ravimiga.<\/p>\n Ravimite tootmine ja tarvitamine on v\u00e4ltimatu ning tuleb pingutada, et nende k\u00e4itlemine oleks v\u00f5imalikult t\u00f5hus ja keskkonda s\u00e4\u00e4stev. Paraku on paljude ravimite toimeainete \u00fcks oluline omadus keemiline p\u00fcsivus ja v\u00e4ga suur osa laialdaselt kasutatavatest raviainetest j\u00f5uab l\u00e4bi meie organismi v\u00f5i ka otse WC-potti visatuna kanalisatsiooni. Reoveepuhastis tavap\u00e4raselt rakendatavad tehnoloogilised lahendused ei suuda aga neid aineid t\u00f5husalt lagundada.<\/p>\n Paljude inimtekkeliste orgaaniliste saasteainete kohta suudame praegu ainult oletada, millised tagaj\u00e4rjed on isegi nende v\u00e4ikeste koguste sattumisel keskkonda. N\u00e4iteks rasestumisvastastes tablettides kasutatavad \u00f6strogeenid ja plasttoodetes laialdaselt kasutatav bisfenool\u00a0A (BPA) p\u00f5hjustavad inimesel v\u00e4hki ja rasvumist ning looduskeskkonda j\u00f5udes m\u00f5jutavad need n\u00e4iteks kalade paljunemist.<\/p>\n Oleme harjunud mugavusega<\/strong><\/p>\n Mugavustooted, n\u00e4iteks mittenakkuv pakend v\u00f5i vett ja mustust h\u00fclgav materjal, pole eluliselt vajalikud nagu ravimid, vaid on loodud lihtsama elu huvides. Nende kasutamine on n\u00fc\u00fcdisaja tarbijale aga samamoodi enesestm\u00f5istetav heaolu osa.<\/p>\n Stabiilsed, libedad ja vetth\u00fclgavad materjalid koosnevad sageli suurel m\u00e4\u00e4ral fluori sisaldavatest keemilistest ainetest. Neid aineid tuntakse laiemalt per- ja pol\u00fcfluoreeritud alk\u00fc\u00fcl\u00fchenditena (PFAS). PFAS-ide puhul on kas k\u00f5ik orgaanilise aine vesinikuaatomid v\u00f5i osa neist asendatud fluoriga.<\/p>\n \u00dchest k\u00fcljest annab fluor neile ainetele unikaalsed vetth\u00fclgavad omadused, mis v\u00f5imaldavad toota spetsiifilises kasutusalas v\u00e4ga h\u00e4id tooteid. Teisalt on fluori keemiline side s\u00fcsinikuaatomiga tugevam kui tavap\u00e4raste orgaaniliste \u00fchendite s\u00fcsinik-s\u00fcsinik- v\u00f5i s\u00fcsinik-vesiniksidemed.<\/p>\n See asjaolu muudab need \u00fchendid \u00fclistabiilseks ja tavap\u00e4rased keemilised v\u00f5i bioloogilised protsessid ei suuda neid lagundada. Seega on PFAS-id looduskeskkonnas peaaegu igavesed. Just seep\u00e4rast kasutatakse nende iseloomustamiseks ka v\u00e4ljendit\u00a0igavesed kemikaalid.<\/p>\n PFAS-ide s\u00fcnteesi meetodid ja ainukordsed keemilised omadused avastati eelmise sajandi keskel ning siis algas nende laialdasem kasutus. N\u00fc\u00fcdseks suudab keemiat\u00f6\u00f6stus toota v\u00e4ga palju spetsiifiliste omadustega \u00fchendeid: kui veel m\u00f5ned aastad tagasi r\u00e4\u00e4giti ligikaudu\u00a04000-st, siis praeguseks on Ameerika \u00dchendriikide Keskkonnaagentuur (EPA) registreerinud \u00fcle 12\u00a0000\u00a0PFAS-i. EPA hinnangul toodetakse ainu\u00fcksi USA-s neid ligikaudu 85\u00a0000\u00a0tonni aastas.<\/p>\n Seega on tegemist v\u00e4ga suure inimtekkelise \u00fchendite klassiga, mis on meie keskkonnas laialdaselt kasutusel olnud juba \u00fcle 60\u00a0aasta. PFAS-ide keskkonna- ja terviseriskide uuringud on t\u00e4helepanu alla j\u00f5udnud aga alles n\u00fc\u00fcd. Praeguseks on need uuringud n\u00e4idanud, et paljusid levinud PFAS-e saab seostada mitmesuguste haigustega ja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse m\u00f5juga elusloodusele. PFAS-ide mitmekesisus ja levik on suuresti piiritlemata ning suurem osa selle keskkonnaprobleemi ulatusest veel selgusetu.<\/p>\n Veekogud reostuvad j\u00e4\u00e4davalt<\/strong><\/p>\n K\u00f5ige laialdasemalt kasutatud ja ka uuritud PFAS-id, perfluorooktaanhape (PFOA) ja perfluorooktaansulfoonhape (PFOS), on oma patogeensuse ja \u00f6kotoksilisuse t\u00f5ttu paljudes riikides juba keelatud. Ent neid \u00fchendeid on leitud nii siseveekogudes kui ka meredes.<\/p>\n V\u00f5rreldes teiste, varem uuritud inimtekkeliste saasteainetega, mis vesikeskkonnast aja jooksul p\u00f5hja settides kaovad v\u00f5i seal lagunevad, j\u00e4\u00e4vad h\u00e4sti lahustuvad PFAS-id loodusesse tuhandeteks aastateks. Kahetsusv\u00e4\u00e4rne t\u00f5siasi on seegi, et t\u00f6\u00f6stus on kaval: kui \u00fcks \u00fchend keelustatakse, tuleb peagi asemele uus sarnaste omadustega kemikaal, mis v\u00f5ib olla v\u00e4hemalt sama ohtlik.<\/p>\n On teada, et tulekustutusvahendite intensiivse kasutamise t\u00f5ttu on \u00fched levinuimad PFAS-ide punktsaasteallikad p\u00e4\u00e4steteenistuste \u00f5ppev\u00e4ljakud ja lennuv\u00e4ljad. Samuti leitakse v\u00e4ga palju erinevaid PFAS-e pr\u00fcgilate n\u00f5rgveest. Sellistes kohtades on \u00fclioluline reostuse levikut piirata, et kaitsta looduslikke veevarusid.<\/p>\n Paraku on endiselt v\u00f5imalik osta tooteid, mis sisaldavad tarbijale teadmata hulgal PFAS-e, ja nii j\u00f5uab neid majapidamistest kanalisatsiooni kaudu ikkagi looduskeskkonda. Selline hajutatud, v\u00e4ga v\u00e4ikeses koguses PFAS-ide levik on pidev protsess. Kui PFAS-id j\u00f5uavad p\u00f5hjaveekihtidesse v\u00f5i pinnavette, on need veekogumid j\u00e4\u00e4davalt reostunud. Rootsis on n\u00e4iteks pr\u00fcgila ja lennuv\u00e4ljaga seostatud PFAS-id p\u00f5hjustanud Stockholmi piirkonnas asuva M\u00e4lareni j\u00e4rve reostuse. Sellest j\u00e4rvest on p\u00e4rit rohkem kui kahe miljoni inimese joogivesi.<\/p>\n Seega kujutavad PFAS-id endast v\u00e4ga keerulist keskkonnaprobleemi. Nende \u00fclimalt stabiilsete \u00fchendite mitmekesisus on tohutu, kontsentratsioonid v\u00e4ikesed ja sageli ei teatagi, millist keemilist \u00fchendit otsida.<\/p>\n \u00d5nneks v\u00f5imaldab t\u00e4nap\u00e4evane anal\u00fc\u00fcsitehnika m\u00e4\u00e4rata vesikeskkonnast \u00fcksikuid \u00fchendeid isegi \u00fcliv\u00e4ikese kontsentratsiooni juures. See on teadlastel v\u00f5imaldanud teha detektiivit\u00f6\u00f6d nii erinevate PFAS-ide leviku ulatuse kui ka konkreetsete saasteallikate kohta. On leitud, et juba nanogramm PFAS-i \u00fches liitris vees on olulise keskkonnam\u00f5juga. Suurusj\u00e4rgu tajumiseks v\u00f5ib v\u00f5rrelda seda \u00fche suhkrut\u00fcki suuruse ainekoguse leidmisega Viljandi j\u00e4rvest.<\/p>\n Kuidas saastumist \u00e4ra hoida?<\/strong><\/p>\n Iga konkreetse PFAS-i m\u00e4\u00e4ramine vesikeskkonnast on v\u00e4ga t\u00f6\u00f6mahukas ja kallis. Keskkonnam\u00f5ju seisukohast ei anna aga \u00fche \u00fchendi m\u00e4\u00e4ramine mingit teavet teiste potentsiaalselt ohtlike fluor-orgaaniliste \u00fchendite kohta. Ka tavap\u00e4rase orgaanilise aine reostuse kindlakstegemiseks ei kasutata \u00fcksikute \u00fchendite (nt atsetaadi, fenooli v\u00f5i albumiini) tuvastamist, vaid sobivaid \u00fcldisi parameetreid, mille abil m\u00e4\u00e4ratakse summaarselt k\u00f5iki orgaanilisi saasteaineid (nt keemiline hapnikutarve v\u00f5i \u00fclds\u00fcsinik).<\/p>\n PFAS-ide ohtlikkust, levikut ja m\u00f5ju peetakse sedav\u00f5rd akuutseks probleemiks, et uuringutega samal ajal on juba vaja kehtestada ka piirm\u00e4\u00e4rad. Keskkonnaanal\u00fc\u00fcsi meetodid pole aga veel piisavalt v\u00e4lja arendatud ning puuduvad rahvusvahelised kokkulepped, kas ja millist summaarset PFAS-ide anal\u00fc\u00fcsi meetodit saaks nende keskkonnam\u00f5ju hindamiseks kasutada.<\/p>\n Euroopa Liit muudab l\u00e4hiaastatel veepoliitikaga seonduvaid direktiive ja plaanis on muuta ka meie reoveepuhastite v\u00e4ljavoolule kehtestatavaid n\u00f5udeid. Lisaks mittelagunevatele orgaanilistele \u00fchenditele nagu ravimij\u00e4\u00e4gid ja hormoonid plaanitakse lisada nimistusse PFAS-ide piirm\u00e4\u00e4rad.<\/p>\n Tavap\u00e4rased inimtekkelised orgaanilised saasteained on keemikute ja keskkonnateadlaste huviorbiidis olnud juba pikemat aega ning meil on ka \u00fcsna palju kogemusi nende eemaldamisega reoveepuhastuse k\u00e4igus. Kesk-Euroopa tiheasustusaladel on juba enam kui k\u00fcmme aastat katsetatud erinevaid tehnoloogilisi lahendusi p\u00fcsivate orgaaniliste saasteainete (POS) eemaldamiseks reoveepuhastis.<\/p>\n Kuna seni puudub otsene kohustus neid \u00fclimalt v\u00e4ikese sisaldusega saasteaineid reoveest eemaldada, ei ole Eestis veel puhasteid, milles oleks rakendatud selleks sobivat spetsiifilist tehnoloogiat. Kuna PFAS-id on tavap\u00e4rastest POS-idest keemiliste omaduste poolest v\u00e4ga erinevad, k\u00e4ituvad nad ka puhastustehnoloogias teistmoodi. Seega ei ole \u00fcheselt v\u00f5imalik teiste riikide kogemusi ja tehnoloogilisi lahendusi \u00fcle v\u00f5tta.<\/p>\n V\u00e4ltigem vetth\u00fclgavaid tooteid<\/strong><\/p>\n On m\u00f5istlik tulla samm saaste eemaldamise juurest tagasi ja vaadata, mida me saaksime teha, et v\u00e4hendada nende uute inimtekkeliste saasteainete sattumist keskkonda.<\/p>\n Euroopa Kemikaaliamet on viimastel aastatel alustanud mitmeid ettev\u00f5tmisi, et reguleerida v\u00f5i keelata PFAS-ide kasutamist igap\u00e4evastes toodetes, n\u00e4iteks tulekustutusvahtudes. PFAS-ide tarvitamise kiire l\u00f5petamine tehnilistes valdkondades v\u00f5ib olla v\u00e4ga keeruline, aga tarbijatena saame nii m\u00f5ndagi \u00e4ra teha. Tasub v\u00e4ltida selliseid tooteid nagu fluori sisaldav suusam\u00e4\u00e4re, teflonpann, Gore-Tex-kangas v\u00f5i vetth\u00fclgav tekstiilit\u00f6\u00f6tlusvahend.<\/p>\n Me oleme rauaajast j\u00f5udnud fluoriaega \u2013 uute p\u00fcsivate ainete aega. Neid inimtekkelisi \u00fchendeid v\u00f5ib meie planeedilt leida ka tuhande aasta p\u00e4rast.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Mida teha selleks, et me rauaajast fluoriaega j\u00f5udes oma keskkonda p\u00f6\u00f6rdumatult ei saastaks? Teaduse ja t\u00f6\u00f6stuse areng on meie igap\u00e4evast elu igal moel m\u00f5jutanud. K\u00f5igile meeldivad otstarbekad, mugavad ja vastupidavad asjad. Kes ei tahaks olla spordis ja suusarajal naabrist kiirem, …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2262,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-2263","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2263","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2263"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2263\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2262"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2263"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2263"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2263"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}