{"id":2261,"date":"2024-04-11T18:49:49","date_gmt":"2024-04-11T15:49:49","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4652\/"},"modified":"2024-04-11T18:49:49","modified_gmt":"2024-04-11T15:49:49","slug":"4652","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4652\/","title":{"rendered":"V\u00e4rsked teadust\u00f6\u00f6d: inflatsioonist taimehormoonideni"},"content":{"rendered":"<p><?xml encoding=\"utf-8\" ?><\/p>\n<p><strong>Veebruaris ja m\u00e4rtsis Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uurisid noored teadlased l\u00e4hemalt n\u00e4iteks seoseid t\u00f6\u00f6- ja eluasemeturu vahel, antibakteriaalse ravi t\u00f5husust ning videom\u00e4ngude disaineri karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusi. K\u00f5igi kaitstud t\u00f6\u00f6dega saab tutvuda \u00fclikooli DSpace\u2019is, kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu lugemissaalis.<\/strong><\/p>\n<p><span style=\"font-size:22px;\"><strong>Sotsiaalteaduste valdkond<\/strong><\/span><\/p>\n<p><strong>Diana Gabrielyan\u00a0<\/strong>kaitses majandusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0<a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/items\/57983517-42e3-496b-9190-fa818e654abd\">\u201eEssays on inflation, expectations and central bank communication\u201c<\/a>\u00a0(\u201eEsseed inflatsioonist, ootusest ja keskpanga kommunikatsioonist\u201c).<\/p>\n<p>Senise ja oodatava inflatsioonid\u00fcnaamika hea m\u00f5istmine aitab keskpankadel teha teadlikke otsuseid. Doktorit\u00f6\u00f6s anal\u00fc\u00fcsiti inflatsioonieesm\u00e4rkide seadmise raamistikus inflatsiooniootusi, keskpanga s\u00f5numeid, leibkondade majanduslikke valikuid ja nende kolme n\u00e4htuse omavahelisi seoseid. Selleks v\u00f5rreldi masin\u00f5ppe ja traditsioonilisi \u00f6konomeetrilisi meetodeid, anal\u00fc\u00fcsiti meediakajastusi ning uuriti empiiriliselt reaktsiooni Euroopa Keskpanga kommunikatsiooni reaktsioonifunktsiooni.<\/p>\n<p><em>Juhendajad<\/em><strong><em>\u00a0<\/em><\/strong><em>kaasprof Jaan Masso ja kaasprof Lenno Uusk\u00fcla, oponendid Anita Suurlaht-Donaldson (Eesti Pank) ja kaasprof Vegard\u00a0H\u00f8ghaug Larsen (BI Norwegian Business School).<\/em><\/p>\n<p><strong>Anastasia Sinitsyna<\/strong>\u00a0kaitses\u00a0majandusteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0<a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/items\/2dcd2a59-3cf0-475f-9500-60f5ee5ae834\">\u201eLinks between segregation processes on the labour and housing markets: evidence from Finland\u201c<\/a>\u00a0(\u201eSeosed t\u00f6\u00f6- ja eluasemeturu vahel Soome sisser\u00e4ndajate n\u00e4itel\u201c).<\/p>\n<p>Doktorit\u00f6\u00f6 raames tehtud uuringud n\u00e4itasid, et inimeste sissetulekute ebav\u00f5rdsus ja elukohaerinevused olid suurimad liberaalsetes ning v\u00e4ikseimad sotsiaaldemokraatlikes heaolus\u00fcsteemides. Segregatsiooniprotsessid saavad alguse immigratsioonipoliitikast, mis suunab sisser\u00e4ndajad t\u00f6\u00f6turu spetsiifilistesse segmentidesse, kust see kipub edasi kanduma ka eluasemeturule. Uussisser\u00e4ndajate l\u00f5imumine eluasemeturul s\u00f5ltub muu hulgas keeleoskusest, kultuurilisest taustast ja v\u00f5imalikust diskrimineerimisest.<\/p>\n<p><em>Juhendajad<\/em><strong><em>\u00a0<\/em><\/strong><em>prof Raul Eamets ja prof Tiit Tammaru, oponendid teadusdirektor Sampo Ruoppila (Turu \u00dclikool) ja kaasprof Anu Masso (Tallinna Tehnika\u00fclikool).<\/em><\/p>\n<hr>\n<p><span style=\"font-size:22px;\"><strong>Meditsiiniteaduste valdkond<\/strong><\/span><\/p>\n<p><strong>Edgar Lipping\u00a0<\/strong>kaitses arstiteaduse alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0<a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/items\/7d5e98ce-a9e0-4078-bac0-abe4f309c666\" target=\"_blank\">\u201ePostoperative antibacterial therapy in complicated appendicitis and appendectomy in pregnancy\u201c<\/a>\u00a0(\u201eOperatsioonij\u00e4rgne antibakteriaalne ravi komplitseeritud apenditsiidi korral ja apendektoomia rasedatel\u201c).<\/p>\n<p>Kolmandikul patsientidest levib p\u00e4rast pimesooleoperatsiooni p\u00f5letik edasi k\u00f5hu\u00f5\u00f5nde. Kuna operatsioonij\u00e4rgse antibakteriaalse ravi kestuse suhtes puudus seni \u00fcksmeel, uuriti doktorit\u00f6\u00f6s eri k\u00e4sitlusviiside m\u00f5ju patsientidele. T\u00f6\u00f6 tulemused n\u00e4itavad, et k\u00f5ik senised k\u00e4sitlusviisid toimivad samav\u00e4\u00e4rselt, seega piisab l\u00f5hkenud pimesoolega vaid paarist operatsioonij\u00e4rgsest antibiootikumitabletist. Lisaks selgus, et rasedatel on l\u00f5hkenud pimesoolt eemaldada v\u00f5rdselt ohutu nii avatud kui ka kehasisese operatsiooniga.<\/p>\n<p><em>Juhendajad prof Peep Talving, prof Urmas Lepner ja assistent Sten Saar, oponent prof Paulina Salminen (Turu \u00dclikool).<\/em><\/p>\n<hr>\n<p><span style=\"font-size:22px;\"><strong>Loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkond<\/strong><\/span><\/p>\n<p><strong>Sanni F\u00e4rkkil\u00e4\u00a0<\/strong>kaitses botaanika ja m\u00fckoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0<a href=\"https:\/\/hdl.handle.net\/10062\/94871\" target=\"_blank\">\u201eMethods for studying plant-fungal interactions \u2013 reflecting on the old, the new and the upcoming\u201c<\/a>\u00a0(\u201eTaimede ja seente interaktsioonide uurimismeetodid: pilguheit minevikku, olevikku ja tulevikku\u201c).<\/p>\n<p>Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti, kas puudevahelise suhtlusv\u00f5rgustiku (ingl\u00a0<em>wood-wide-web<\/em>) uurimiseks sobiks fluorestseeruvate nanoosakeste kasutamine. Kuigi m\u00f5ned katsed olid paljulubavad, siis uus meetod v\u00f5rgustiku uurimiseks v\u00e4hemalt praegu veel ei sobi, sest nanoosakeste, seente ja mullaosakeste vastasm\u00f5ju kohta on siiani v\u00e4ga v\u00e4he teada. K\u00fcll aga tuvastati eksperimentaalsete molekulaarsete meetoditega, kuidas v\u00f5ivad mullas elavad seened avaldada m\u00f5ju puude konkurentsiv\u00f5imele.<\/p>\n<p><em>Juhendajad<\/em><strong><em>\u00a0<\/em><\/strong><em>prof Leho Tedersoo, kaasprof Raivo Jaaniso ja kaasprof Uno M\u00e4eorg, oponent prof Suzanne Simard (Briti Columbia \u00dclikool).<\/em><\/p>\n<p><strong>Ikechukwu Ofodile\u00a0<\/strong>kaitses f\u00fc\u00fcsikalise infotehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0<a href=\"https:\/\/hdl.handle.net\/10062\/94984\" target=\"_blank\">\u201eFault tolerant attitude control for nanosatellites: ESTCube-2 case\u201c<\/a>\u00a0(\u201eVeakindel asendikontrollis\u00fcsteem nanosatelliitidele ESTCube-2 n\u00e4itel\u201c).<\/p>\n<p>Doktorit\u00f6\u00f6s keskenduti ESTCube-2 satelliidi veakindla kontrolls\u00fcsteemi arendamisele, et katsetada maal\u00e4hedasel orbiidil plasmapidurit. Selleks et luua veakindel s\u00fcsteem, mis k\u00e4sitleb vigu ja ebakorrap\u00e4rasusi ilma vajaduseta neid \u00fckshaaval tuvastada, pakuti v\u00e4lja integreeritud\u00a0<em>anti-windup<\/em>\u2019i (AW) t\u00f5rkekindel juhts\u00fcsteem. T\u00f6\u00f6s k\u00e4sitleti kaht lahendust: mitme sisendi ja v\u00e4ljundiga ning \u00fche sisendi ja \u00fche v\u00f5i mitme v\u00e4ljundiga AW-kompensaatorit, mis v\u00e4hendab arvutuskoormust ja lihtsustab kanali h\u00e4\u00e4lestamist.<\/p>\n<p><em>Juhendajad<\/em><strong><em>\u00a0<\/em><\/strong><em>prof Gholamreza Anbarjafari ja kaasprof Andris Slavinskis, oponent kaasprof Jaan Praks (Aalto \u00dclikool).<\/em><\/p>\n<p><strong>Anneli Samel\u00a0<\/strong>kaitses biomeditsiini tehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0<a href=\"https:\/\/hdl.handle.net\/10062\/94931\" target=\"_blank\">\u201eUnveiling the characteristics of cancer-testis antigen MAGEA10\u201c<\/a>\u00a0(\u201eV\u00e4hi-testise antigeen MAGEA10 omaduste paljastamine\u201c).<\/p>\n<p>V\u00e4hiravis on \u00fcks paljulubavamaid uusi l\u00e4henemisi immunoteraapia, milles on oluline koht erilistel valkudel, v\u00e4hi-testise antigeenidel, mis v\u00e4hirakkudes aktiveeruvad. Doktorit\u00f6\u00f6s uuriti valku MAGEA10, mille puhul on t\u00e4heldatud v\u00e4ga tugevaid immuunvastuseid. Leiti, et MAGEA valgud saavad rakust v\u00e4ljudes interakteeruda rakuv\u00e4lise keskkonnaga ning seet\u00f5ttu saaks neid kasutada ka v\u00e4hi diagnostikas.<\/p>\n<p><em>Juhendaja<\/em><strong><em>\u00a0<\/em><\/strong><em>prof Reet Kurg, oponent prof Yegor Vassetzky (Gustave Roussy Instituut).<\/em><\/p>\n<p><strong>Raimond-Hendrik Tunnel\u00a0<\/strong>kaitses informaatika alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0<a href=\"https:\/\/hdl.handle.net\/10062\/95362\" target=\"_blank\">\u201eVideo game design and development Bachelor\u2019s curriculum for Estonia\u201c<\/a>\u00a0(\u201eVideom\u00e4ngude disaini ja arenduse bakalaureuse\u00f5ppekava Eestile\u201c).<\/p>\n<p>Doktorit\u00f6\u00f6s leiti, et videom\u00e4ngude disaineri karj\u00e4\u00e4riks peab huvilisel olema mitmek\u00fclgne taust: tuleb osata juhtida projekti, m\u00f5ista nii programmeerimist kui ka m\u00e4ngudisaini laiemalt ning osata kasutada m\u00e4ngumootoreid. Kindlasti tuleb kasuks ka portfoolio omaloodud m\u00e4ngudega. Just sellise p\u00e4devusega asjatundjate koolitamiseks loodi doktorit\u00f6\u00f6 raames Eestisse sobiv bakalaureuse\u00f5ppekava plaan ja \u00f5ppekava v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise p\u00f5him\u00f5tted.<\/p>\n<p><em>Juhendaja<\/em><strong><em>\u00a0<\/em><\/strong><em>kaasprof Ulrich Norbisrath, oponendid kaasprof Martin Sillaots (Tallinna \u00dclikool) ja prof Jessica Bayliss (Rochesteri Tehnikainstituut).<\/em><\/p>\n<p><strong>Sainan Wang\u00a0<\/strong>kaitses biomeditsiini tehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0<a href=\"https:\/\/hdl.handle.net\/10062\/94887\" target=\"_blank\">\u201eStructure-guided insights into the functions of CHIKV nsP2\u201c<\/a>\u00a0(\u201eStruktuurip\u00f5hine vaade CHIKV nsP2 valgu funktsioonidele\u201c).<\/p>\n<p>Viimase 20 aasta jooksul on Chikungunya viirus (CHIKV) p\u00f5hjustanud miljoneid nakkusjuhtumeid enam kui 50 riigis. Kuna litsentseeritud ravimid CHIKV p\u00f5hjustatud haiguse raviks puuduvad, uuriti doktorit\u00f6\u00f6s nsP2 valgu struktuuri, et m\u00f5ista paremini selle funktsioone viiruse replikatsioonis. Muu hulgas tuvastati mitu moodust, kuidas muuta viirus paljunemisv\u00f5imetuks ja see inaktiveerida v\u00f5i toetada mutantse CHIKV replikatsiooni nii imetajate kui ka putukate rakkudes.<\/p>\n<p><em>Juhendaja\u00a0prof Andres Merits, oponent kaasprof Kenneth A. Stapleford (New Yorgi \u00dclikool).<\/em><\/p>\n<p><strong>Olena Zamora\u00a0<\/strong>kaitses biomeditsiini tehnoloogia alal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0<a href=\"https:\/\/hdl.handle.net\/10062\/95452\" target=\"_blank\">\u201eImpacts of plant hormones on controlling stomatal conductance\u201c<\/a>\u00a0(\u201eTaimehormoonide m\u00f5ju \u00f5hul\u00f5hede juhtivusele\u201c).<\/p>\n<p>Taimede \u00f5hul\u00f5hed reageerivad muutustele valguses, \u00f5huniiskuses, \u00f5hu CO<sub>2<\/sub>-sisalduses, aga ka kokkupuutele osooni, patogeenide ja taimehormoonidega. Doktorit\u00f6\u00f6s leiti, et lisaks tuntud taimehormoonile abstsiishappele m\u00f5jutavad \u00f5hul\u00f5hede juhtivust ka jasmoonhape, salits\u00fc\u00fclhape ja et\u00fcleen. Need m\u00f5jutavad \u00f5hul\u00f5hede reageerimist nii m\u00f5ningatele keskkonnateguritele kui ka abstsiishappele endale, kusjuures veel \u00fched taimehormoonid strigolaktoonid kontrollivad \u00f5hul\u00f5hede juhtivust abstsiishappest s\u00f5ltumatult.<\/p>\n<p><em>Juhendajad\u00a0prof Hannes Kollist ja kaasprof Dmitry Yarmolinsky, oponent prof Heribert Hirt (Kuningas Abdullahi Teadus- ja Tehnika\u00fclikool).<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Veebruaris ja m\u00e4rtsis Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6des uurisid noored teadlased l\u00e4hemalt n\u00e4iteks seoseid t\u00f6\u00f6- ja eluasemeturu vahel, antibakteriaalse ravi t\u00f5husust ning videom\u00e4ngude disaineri karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusi. K\u00f5igi kaitstud t\u00f6\u00f6dega saab tutvuda \u00fclikooli DSpace\u2019is, kaitsmisele tulevaid v\u00e4itekirju on v\u00f5imalik lehitseda \u00fclikooli raamatukogu lugemissaalis. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2260,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[42],"tags":[],"class_list":["post-2261","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-doktoritood"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2261","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2261"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2261\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2260"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2261"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2261"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2261"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}