{"id":2257,"date":"2024-04-11T19:06:02","date_gmt":"2024-04-11T16:06:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4654\/"},"modified":"2024-04-11T19:06:02","modified_gmt":"2024-04-11T16:06:02","slug":"4654","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4654\/","title":{"rendered":"Peaaegu t\u00e4htsaim osa tudengielust"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n

Kuidas tekivad \u00fcli\u00f5pilaste s\u00f5prussuhted ajal, mil auditooriumid on inimestest pungil ja enam ei ole kursusejuhendajat nagu vanasti?<\/strong><\/p>\n

Mina \u00f5ppisin Tartu \u00dclikoolis ajal, kui silmast silma kokkusaamine oli suhete olulisim osa\u00a0\u2013 maailma tehnikavidinatest oli meie \u00fchika seinal vaid sinine telefoniaparaat, kust telefonikaardi abil kodustele helistada. Ja helistamine oli kallis. S\u00f5pradega saime kokku n\u00e4iteks raamatukogus. Toonase kohviku teise v\u00f5i kolmanda laua taga oli alati keegi, kui oli seltskonda vaja.<\/p>\n

Mul on senini alles kirjakesi, mille s\u00f5branna oli toaukse vahele j\u00e4tnud, kui k\u00e4is mind \u00fchikas otsimas, mina aga olin kuskil mujal. Vahel j\u00e4i ta ootama ja siis vedas, kui ma koju j\u00f5udsin. Vastupidi juhtus ka. M\u00f5nikord j\u00e4eti vajalikke teateid \u00fchika teadetetahvlile. Ruudulisest vihikust rebitud paberile pastakaga kirjutatud s\u00f5num \u201ePlikad! Oleme toas\u00a0206! Insu\u201c oli minu jaoks elumuutev, kuigi \u00fcldse mitte mulle m\u00f5eldud.<\/p>\n

Just \u00fchikast ja \u00fchiste huvide kaudu leidsin toona oma ellu inimesi, kes p\u00fcsivad seal kindlalt t\u00e4naseni. Oma kursuselt teadsin k\u00f5iki, aga p\u00e4riselt suhtlema olen j\u00e4\u00e4nud paari \u00fcksikuga. Suhted ja s\u00f5prus saavad tekkida ainult \u00fchtmoodi: kui omavahel suheldakse. K\u00fcllap seda l\u00e4bik\u00e4imist meie m\u00f5nek\u00fcmnepealise kursuse t\u00fcdrukute vahel lihtsalt nappis. Seep\u00e4rast tundus praeguseid \u00fcli\u00f5pilasi k\u00fcsitleda eriliselt p\u00f5nev: kuidas tekivad suhted ajal, kui m\u00f5ned kursused on \u00fcle rahvastatud, tehnika kipub elu \u00fcle v\u00f5tma ja koroonapandeemia on v\u00e4idetavalt kahandanud noorte suhtlemissoovi?<\/p>\n

Ajakirja j\u00f5udis vestlustest neli, kuigi k\u00f5nelesin rohkematega. Laias laastus tegin sellest kaks t\u00e4helepanekut. Esiteks: \u00fcks osa noori tahab suhelda ja teebki seda, l\u00f5imides oma \u00fclikooliellu sobival m\u00e4\u00e4ral sotsiaalmeediat ja silmast-silma-suhtlust. Teiseks aga koorus v\u00e4lja, et osa mujalt, eriti Tallinnast Tartusse \u00f5ppima tulnuid v\u00f5tab Emaj\u00f5e Ateenat vaid \u00f5ppimise linnana. Elu, s\u00f5brad ja muu vajalik on neil endiselt kodukandis ning sinna tuhisevad nad igal n\u00e4dalal tagasi kohe, kui loengugraafik lubab. Oma nimega nad siiski sel teemal k\u00f5nelema ei soostunud, aga kindlasti vajaks see huvitav n\u00e4htus m\u00f5ne kursuse raames uurimist!<\/p>\n

\n

\u201ePean oma \u00fclikoolielu juures olulisimaks erinevate inimestega tuttavaks saamist\u201c<\/strong><\/span><\/p>\n

\"\"
Georg Zahharov, arstiteaduse kuuenda\u00a0aasta \u00fcli\u00f5pilane. FOTO:\u00a0erakogu<\/em><\/figcaption><\/figure>\n

Meil oli esimesel kursusel umbes 180\u00a0inimest, n\u00fc\u00fcdseks on j\u00e4\u00e4nud umbes 160.<\/p>\n

Omavahel suheldakse palju. Meid jaotati kohe alguses 20\u00a0r\u00fchma, igas 5\u20139\u00a0inimest. K\u00f5ige tihedam ongi suhtlus oma r\u00fchma sees, aga see toimub ka eri r\u00fchmade vahel. Kuuenda kursuse ajal olen rohkem hakanud suhtlema nendega, kellega sattusin \u00fchte praktikabaasi. Minu \u00fclikoolis \u00f5ppimise ajal oleme l\u00e4bivalt eelistanud ikka n\u00e4ost n\u00e4kku suhtlemist, kuigi Covidi-ajal polnud see alati v\u00f5imalik.<\/p>\n

Koostegemisi on meil p\u00e4ris palju: rahvusvahelise anatoomiaol\u00fcmpiaadi korraldamine, erinevad ringid ja \u00fcritused. K\u00f5ik need soodustavad nii oma kursusekaaslaste kui ka teiste tudengitega tuttavaks saamist ja teadmiste vahetamist.<\/p>\n

Kuulun ka korp! Rotaliasse ning ilmselt olengi ma korporatsioonikaaslastega rohkem aega veetnud kui kursusekaaslastega. P\u00f5hjus on lihtne: see on hea vaheldus igap\u00e4evastele erialastele tegemistele. T\u00e4nu korporatsioonile olen tuttavaks saanud ka teiste erialade esindajatega, kes on n\u00fc\u00fcd mu s\u00f5brad. Meil on k\u00f5ikv\u00f5imalikke \u00fcritusi, alates sauna\u00f5htutest ning l\u00f5petades mikrokiibitootjate esitluste v\u00f5i viski- ja sigari\u00f5htutega.<\/p>\n

Ma loodan, et j\u00e4\u00e4n p\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist nii oma kursusekaaslaste kui ka teiste \u00fclikooliaegsete s\u00f5pradega tihedalt edasi suhtlema. Erinevate inimestega tuttavaks saamist peangi oma \u00fclikoolielu juures k\u00f5ige olulisemaks. Kui see mind just elus edasi ei vii, siis silmaringi laiendab kindlasti.<\/p>\n

\n

\u201eHommikul j\u00f5uan parema meelega auditooriumisse, kui tean, et s\u00f5brad on ka seal\u201c<\/strong><\/span><\/p>\n

\"\"
Maarja Katariina Kerge, usuteaduse esimese aasta \u00fcli\u00f5pilane. FOTO: erakogu<\/em><\/figcaption><\/figure>\n

Meid on kursusel kokku\u00a019. Tunnen k\u00f5iki eesnimepidi ja kuna meid on nii v\u00e4he, siis ikka suhtleme k\u00f5ik omavahel.<\/p>\n

Oma kursuse traditsioonid meil alles tekivad \u2013 kui tekivad, eks paistab. Praegu oleme tutvunud teaduskonna traditsioonidega. N\u00e4iteks rebaseks l\u00f6\u00f6misel tuli meil kanda risti l\u00e4bi Tartu ja anti Piibliga p\u00e4he; j\u00f5ulupidu korraldab iga kursus ise, kuidas tahab; n\u00fc\u00fcd on ees kevadpiknik.<\/p>\n

Hetkel ei kuulu ma \u00fchtegi \u00fcli\u00f5pilasseltsi. Kuigi istume-kamina-ees-ja-ajame-pseudointellektuaalset-juttu-idee on mulle ahvatlev, pole see siiani olnud piisavalt motiveeriv, et sundida m\u00f5nda \u00fcli\u00f5pilasorganisatsiooni astuma. Usun, et seltsidest v\u00f5ib leida p\u00f5nevaid uusi tutvusi, kuid praktiline entusiasm tsunftitunde rakendamiseks laseb end veel oodata.<\/p>\n

Usun, et olen juba leidnud inimesi, kellega ka aastate p\u00e4rast edasi suhtlen. Kui ma m\u00f5ne aasta eest ei oleks julgenud tunnistada, et k\u00e4in koolis peale tarkuse ammutamise ka inimeste p\u00e4rast, siis n\u00fc\u00fcd v\u00f5in rahuliku s\u00fcdamega v\u00e4ita, et hommikul j\u00f5uan palju parema meelega auditooriumisse, kui tean, et s\u00f5brad on ka seal.<\/p>\n

\n

\u201eIlma \u00fchis\u00fcritusteta pole v\u00f5imalik kursusekaaslasi tundma \u00f5ppida\u201c<\/strong><\/span><\/p>\n

\"\"
Regina Univer, kirjandus- ja kultuuriteaduste \u00f5ppekava folkloristika eriala esimese\u00a0aasta \u00fcli\u00f5pilane. FOTO: erakogu<\/em><\/figcaption><\/figure>\n

Meid on kursusel 38\u00a0ja kindlasti ma k\u00f5iki ei tunne, k\u00fcll aga tean n\u00e4gupidi. Omavahel suhtlevad samade peaerialade inimesed, kuigi juba on toimunud ka segunemist, mida on soodustanud n\u00e4iteks g\u00fcmnaasiumiaegne tutvus v\u00f5i esimesel semestril s\u00f5pradeks saamine. Aga pigem kaldub asi selle poole, et omavahel suhtlevad tihedamalt need, kellel on koos rohkem loenguid-seminare.<\/p>\n

Kursusega meil \u00fchis\u00fcritusi eriti ei ole. Tean, et kaks kursusekaaslast korraldavad kord kuus luule\u00f5htuid, kus loetakse \u00fcksteisele oma loomingut ette. Ma ise pole sinna j\u00f5udnud\u00a0\u2013 vahel ei klapi ajad ja ega ma ausalt \u00f6eldes suurem luulekirjutaja ega -lugeja ka pole.<\/p>\n

\u00d5ppeaasta alguses saime etnoloogia ja folkloristika eriala raames \u00fclesande k\u00e4ia saunas ja hiljem kirjeldada seda kui kultuurikogemust. See kogemus oli tore ja lootsime, et \u00e4kki saab sellest omamoodi traditsioon. Kahjuks ei ole saanud.<\/p>\n

Kursusekaaslastega oleme kogu aja suhelnud Messengeri teel. Silmast silma suhtlevad peamiselt need, kes samades tundides koos istuvad, aga v\u00e4ga palju vabamaks suhtlemine l\u00e4inud ei ole. Ilmselt ongi p\u00f5hjus see, et eri peaerialade puhul pole v\u00e4ga palju \u00fchiseid loenguid.<\/p>\n

Mina liitusin s\u00fcgissemestril \u00fclikooli rahvakunstiansambli neiduder\u00fchmaga ja kevadsemestril klubiga EGEA-Tartu. Kuigi viimatimainitu on peamiselt geograafiatudengite \u00fchendus, v\u00f5tavad nad hea meelega vastu ka k\u00f5igi teiste erialade inimesi. Olen t\u00e4nu oma \u00f5ele selle \u00fchenduse tegemisi k\u00f5rvalt n\u00e4inud ja teadsin juba ette, et sealne seltskond on mitmek\u00fclgne. Koos korraldatakse lahedaid \u00fchitusi. T\u00e4nu EGEA-le sain juba veebruari alguses osaleda Helsingis \u00fcli\u00f5pilasvahetuses.<\/p>\n

Usun, et tudengiorganisatsiooniga liitumine annabki mulle v\u00f5imaluse suhelda inimestega, kellega ma mujal kokku ei puutuks, n\u00e4iteks ka vanemate tudengitega. Ehk on see andnud ka veidi enesekindlust minna v\u00f5\u00f5raste inimestega r\u00e4\u00e4kima.<\/p>\n

Seltskonna m\u00f5ttes ongi vist EGEA mulle olulisem, seal on mind juba omaks v\u00f5etud. Kursusekaaslastega on hea erialaseid muljeid jagada, kuid peale m\u00f5ne \u00fcksiku pole ma sealt eriti \u201eoma inimesi\u201c leidnud ja meil pole ka \u00fchis\u00fcritusi, et \u00fcksteist tundma \u00f5ppida.<\/p>\n

Suhted on elus olulised. \u00dcht oma s\u00f5pra tunnen juba lasteaiast saati, \u00f5ppisime koolis samas klassis ja n\u00fc\u00fcd sattusime isegi \u00fclikoolis samale erialale. G\u00fcmnaasiumist j\u00e4\u00e4nud s\u00f5pruskonnaga \u00fcritame ikka vahel leida aega, et koos aega veeta. Loodan, et ka \u00fclikoolist j\u00e4\u00e4vad mulle sellised s\u00f5prussidemed, millest ei taha lahti lasta, ja inimesed, kellega koos veedetud aega j\u00e4\u00e4n hellusega m\u00e4letama.<\/p>\n

\n

\u201e\u00d5pigrupist on saanud nagu teine pere\u201c<\/strong><\/span><\/p>\n

\"\"
Eduard Kuus, matemaatilise statistika esimese\u00a0aasta \u00fcli\u00f5pilane. FOTO: erakogu<\/em><\/figcaption><\/figure>\n

Meil on kursusel natuke alla 40\u00a0inimese, nii et\u00a0n\u00e4gupidi tunnen enam-v\u00e4hem k\u00f5iki.<\/p>\n

Omavahel suheldakse palju, m\u00f5ned ained on p\u00e4ris rasked ning \u00fcksteiselt saadakse abi ja tuge. Enam-v\u00e4hem k\u00f5igil on tekkinud mingisugune \u00f5pigrupp.<\/p>\n

Mina suhtlen\u00a0oma \u00f5pigrupiga ka v\u00e4ljaspool \u00f5ppet\u00f6\u00f6d, n\u00e4iteks oleme esimese semestri algusest saati \u00fcritanud igal neljap\u00e4eval kokku saada ja lauam\u00e4nge m\u00e4ngida v\u00f5i lihtsalt \u00fchiselt aega veeta. M\u00f5nel n\u00e4dalal juhtub, et on mitu kontrollt\u00f6\u00f6d \u2013 siis ei j\u00f5ua p\u00e4rast kooli kokku saada.<\/p>\n

Kuna mulle meeldib \u00fcritusi korraldada ja tahtsin ka teistel kursuste tudengitega tutvuda, siis astusin \u00e4sja matemaatika-informaatikatudengite seltsi MITS. Seltskonna poolest on see tore, kuid kursuse \u00f5pigrupp on siiski veidi olulisem \u2013 nendest on mulle saanud juba nagu teine pere.<\/p>\n

Ma loodan, et\u00a0saan k\u00f5ikide kursusekaaslastega kolme aasta jooksul tuttavaks, ja usun, et saame ka vilistlastena h\u00e4sti l\u00e4bi. Suhted on mulle v\u00e4ga olulised \u2013 ma n\u00e4iteks ei usu, et oleksin seda eriala \u00f5ppima j\u00e4\u00e4nud, kui mul poleks oma \u00f5pigruppi tekkinud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kuidas tekivad \u00fcli\u00f5pilaste s\u00f5prussuhted ajal, mil auditooriumid on inimestest pungil ja enam ei ole kursusejuhendajat nagu vanasti? Mina \u00f5ppisin Tartu \u00dclikoolis ajal, kui silmast silma kokkusaamine oli suhete olulisim osa\u00a0\u2013 maailma tehnikavidinatest oli meie \u00fchika seinal vaid sinine telefoniaparaat, kust …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2252,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[62],"tags":[],"class_list":["post-2257","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-parast-loengut"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2257","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2257"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2257\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2252"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2257"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2257"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2257"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}