{"id":2250,"date":"2024-04-11T19:09:28","date_gmt":"2024-04-11T16:09:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4656\/"},"modified":"2024-04-11T19:09:28","modified_gmt":"2024-04-11T16:09:28","slug":"4656","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4656\/","title":{"rendered":"Rootsi-aegse \u00fclikooli 11\u00a0aastat P\u00e4rnus"},"content":{"rendered":"<p><?xml encoding=\"utf-8\" ?><\/p>\n<p><strong>Tartu \u00dclikooli teisel tegevusperioodil, Academia Gustavo-Carolina ajal, kanti suurem osa \u00fcli\u00f5pilastest matriklisse P\u00e4rnus.<\/strong><\/p>\n<div class=\"right-textbox\">\n<p><strong>\u201e<\/strong><strong>Academia Pernaviensise lugu: Tartu \u00fclikool P\u00e4rnus aastail 1699\u20131710<\/strong><strong>\u201c<\/strong><\/p>\n<p>Tartu \u00dclikooli kirjastus 2023, 208 lk<\/p>\n<p>Autorid Aldur Vunk, Janet Laidla, Janika P\u00e4ll<\/p>\n<p>Toimetaja Meelis Friedenthal<\/p>\n<p>Kujundaja Indrek Aija<\/p>\n<p>Illustreerija\u00a0Janno Preesalu<\/p>\n<\/div>\n<p>Toetudes inimest, tema tegusid ja p\u00e4randit v\u00e4\u00e4rtustavale m\u00f5tteviisile, tuleks minevikku m\u00e4letada v\u00f5imalikult t\u00f5eselt. Ometi on meie selgeks\u00f5pitud ajaloolised narratiivid nagu \u0160veitsi juust: hulga aukudega, mis pole alati tekkinud allikate puudumise t\u00f5ttu.<\/p>\n<p>Baltisaksa ajaloolased kasutasid 1699.\u00a0aastal s\u00f5ja jalust P\u00e4rnusse \u00fcmber asunud \u00fclikooli kohta nimetust Tartu-P\u00e4rnu \u00fclikool. Seda on teinud ka mitmed Eesti uurijad, kuid meie traditsioonis pole see valdav.<\/p>\n<p>P\u00e4rnusse kolimist on samastatud pigem \u00fclikooli allak\u00e4igu ja h\u00e4\u00e4bumisega. Ometi v\u00f5eti \u00fcmberasumine toona ette suurte lootustega \u00fcletada senised kitsaskohad ja l\u00f5puks suudeti \u00fclikool isegi s\u00f5jatingimustes viia uuele t\u00f5usule. Tartu oli selleks ajaks Vene v\u00e4gede poolt vallutatud, elanikud k\u00fc\u00fcditatud ja K\u00e4su Hans oli kirja pannud oma nutulaulu \u201eOh! ma waene Tardo liin\u201c.<\/p>\n<p>1999. aastal, P\u00e4rnu akadeemia avamise 300.\u00a0aastap\u00e4eva puhul ilmunud Helmut Piirim\u00e4e \u00fclevaateteos \u201e\u00dclikoolilinn P\u00e4rnu\u201c oli seni ainus, mis k\u00e4sitles p\u00f5hjalikumalt seda \u00fclikooli ajaloo v\u00e4hem tuntud perioodi.<\/p>\n<p>25 aastat hiljem ilmunud \u201eAcademia Pernaviensise lugu\u201c on aga nii sisult kui ka vormilt koostatud juba teisiti: autoreid on kolm (ld\u00a0<em>tres faciunt collegium<\/em>\u00a0\u2013 kolm moodustavad kolleegiumi), raamat on varustatud m\u00f5tisklema ajendavate k\u00fcsimustega nagu k\u00f5rgkooli\u00f5pik, kujundus sisaldab originaalloomingut (Janno Preesalu illustratsioonid ja Indrek Aija disainitud pealkirja\u0161rift) ning k\u00e4sitletud ajaj\u00e4rk ei piirdu kaugeltki vaid 11 aastaga. Eelloo kaudu ulatub see L\u00f5una-Euroopa renessansiaegsete akadeemiliste klubideni ja epiloogis 18.\u00a0sajandi teise poolde, mil Rootsi \u00fclemereprovintside \u00fclikooli rolli v\u00f5ttis \u00fcle Peterburi Teaduste Akadeemia.<\/p>\n<p>Raamatus ei saa m\u00f6\u00f6da P\u00f5hjas\u00f5ja s\u00fcndmustest ega P\u00e4rnu \u00fclesannetest p\u00f5genikke majutanud kindluslinna ja s\u00f5jamoona vahelaona. Loomulikult t\u00e4idab enamiku raamatust akadeemia lugu, mille on l\u00e4bi toimetanud Meelis Friedenthal.<\/p>\n<p>P\u00f5hjalik on professor Janika P\u00e4lli s\u00fcvenemine Academia Gustavo-Carolina P\u00e4rnu perioodi teadusellu, kus lugeja ette joonistub pilt nii tollastest teadusk\u00fcsimustest kui ka niisugusest akadeemilisest t\u00f6\u00f6vormist nagu dispuut. Seej\u00e4rel on Janet Laidla kirjeldanud hariduse kaudu avanenud v\u00f5imaluste spektrit ja uusaegse \u00fcli\u00f5pilaselu tahke\u00a0\u2013 akadeemia suhteliselt l\u00fchikese tegevusaja t\u00f5ttu oli see v\u00f5imalik k\u00fcllaltki terava fookusega.<\/p>\n<p>Teoses on esimest korda kirjeldatud p\u00f5hjalikult \u00fclikooli seost P\u00e4rnu linnaga. Senistes k\u00e4sitlustes on seda enamasti n\u00e4htud kui vastuolu k\u00f5rgelt haritud \u00f5ppej\u00f5udude ja \u00fcli\u00f5pilaste ning v\u00e4hema hariduse ja praktilise meelega v\u00e4ikelinnakodanike v\u00f5i rae vahel. L\u00e4hemal vaatlusel on see suhe osutunud palju mitmek\u00fclgsemaks.<\/p>\n<p>Selgelt ilmneb s\u00f5jap\u00f5genike ja ohvitseridega t\u00e4ienenud haritlaskonna roll \u00fclikooli p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4misel: nemad kuulasid loenguid aastatel, mil enamik professoreid ja \u00fcli\u00f5pilasi oli P\u00e4rnust s\u00f5ja kartuses p\u00f5genenud.\u00a0Teisalt k\u00e4is teoloogiaprofessorite eestv\u00f5tmisel agar v\u00f5itlus P\u00e4rnus omaks v\u00f5etud pietismiga, raamistades linnas juurdunud haridus- ja hingehoiutavasid.<\/p>\n<p>\u201eAcademia Pernaviensise lugu\u201c on k\u00e4ik akadeemilise m\u00f5tte ja olme radadele enam kui kolm sajandit tagasi. M\u00f5eldes tolleaegse \u00fclikooli raskuste ja \u00f5nnestumiste \u00fcle, avastab lugeja ka enese: \u201e<em>Cogito, ergo sum<\/em>\u201c on ju v\u00e4ide, mille tegi tuntuks tolle ajastu autoriteet Ren\u00e9 Descartes. Lugeja v\u00f5ib kaasa arutleda, millises linnas on \u00fclikoolile parim asupaik, v\u00f5i teoretiseerida teoloogiliste, meditsiiniliste ja \u00f5iguslike printsiipide ning loodusteaduslike avastuste paikapidavuse \u00fcle.<\/p>\n<p>T\u00e4navu m\u00f6\u00f6dub\u00a0Academia Gustavo-Carolina asutamisest P\u00e4rnusse\u00a0325 aastat.\u00a0Juubeli puhul on tervendav meenutada, et oleme nii kaugele j\u00f5udnud paljude p\u00f5lvkondade pingutuse tulemusel. S\u00fcndmused, mis leidsid aset aastatel 1699\u20131710, on \u00fcks lootusrikas, kuigi s\u00f5jatingimustest varjutatud s\u00f6\u00f6st, mis on meie uusaegse k\u00f5rgharidusloo lahutamatu osa.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tartu \u00dclikooli teisel tegevusperioodil, Academia Gustavo-Carolina ajal, kanti suurem osa \u00fcli\u00f5pilastest matriklisse P\u00e4rnus. \u201eAcademia Pernaviensise lugu: Tartu \u00fclikool P\u00e4rnus aastail 1699\u20131710\u201c Tartu \u00dclikooli kirjastus 2023, 208 lk Autorid Aldur Vunk, Janet Laidla, Janika P\u00e4ll Toimetaja Meelis Friedenthal Kujundaja Indrek Aija &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2249,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[45],"tags":[],"class_list":["post-2250","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kaante-vahel"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2250","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2250"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2250\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2249"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2250"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2250"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2250"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}