EK<\/strong>:\u00a0Ma olin kogu tudengiaja veendumusel, et \u00fcks normaalne jurist v\u00f5iks tegeleda ikka normaalsete inimeste maailmaga ehk siis tsiviilsf\u00e4\u00e4riga, ja et professionaalne huvi kuritegeliku maailma vastu peab k\u00fcll l\u00e4htuma kas mingist madalast ajendist, milleks v\u00f5ib vahel olla ju ka uudishimu, v\u00f5i siis \u00fclemaailmse \u00f5igluse tagamise ja maailma parandamise naiivsev\u00f5itu unelmast.<\/p>\nPaar aastat p\u00e4rast l\u00f5petamist sattusin aga v\u00e4ga inspireerivate inimeste l\u00e4hedusse, nagu seda olid professorid Ilmar Rebane ja Herbert Lindm\u00e4e. N\u00fc\u00fcdseks on minu enese\u00f5igustuse mehhanism suutnud mulle k\u00f5rva sosistada, et esiteks on tsiviil\u00f5iguslik maailm oma v\u00e4ltimatus hoiakulises merkantiilsuses lihtsalt igav, ja teiseks paiknevad juura k\u00f5ige keerulisemad ja huvitavamad kohad aladel, kus tuleb t\u00e4nap\u00e4eva maailma reegleid j\u00e4rgides ja \u00fchiskonna jaoks parimal v\u00f5imalikul moel lahendada esmapilgul lahendamatu \u00f5iguslik vaidlus. Juuramaailmas on sellisteks aladeks, teadagi, kohtumenetlused.<\/p>\n
Tegelikult olen ma [saksa sotsioloogi] Niklas Luhmanni j\u00e4lgedes v\u00e4hemalt viimased paark\u00fcmmend aastat olnud seda meelt, et meil on \u00fchiskonnas veel terve rida teisigi menetlusi, mille reeglite \u00fchtlustamise ja t\u00e4iustamisega maksaks tegelda. Paraku nendega valdavalt poliitilistel kaalutlustel tegeleda ei taheta: m\u00f5nikord n\u00e4kkab sogases vees paremini.<\/p>\n
Servapidi ka Kajar Lemberi kaasust puudutavale k\u00fcsimusele vastates tahan ma k\u00fcll kinnitada, et mingit s\u00fcsteemset ja alternatiivset s\u00fcvariiki ei ole Eestis olemas. Meie kolmeastmeline kohtus\u00fcsteem toimib kindlasti rahvusvaheliselt aktsepteeritaval keskmisest k\u00f5rgemal tasemel.<\/p>\n
Olen raudselt veendunud, et v\u00e4hemalt kriminaalmenetluse tarbeks ei ole \u00fcldjuhul midagi paremat v\u00f5istlevast kohtumenetlusest\u00a0\u2013 mis t\u00e4hendab muu hulgas, et kohus ei peaks prokur\u00f6rile appi minema isegi mitte siis, kui ajakirjandus seda pigem sooviks. See k\u00f5ik aga ei t\u00e4henda, et meie praegustes s\u00fc\u00fcteomenetlustes oleks k\u00f5ik juba ideaalselt paigas.<\/p>\n
Kui peaksin n\u00fc\u00fcd uuesti valima, siis ilmselt oleks mu teine valik kriminaal\u00f5iguse j\u00e4rel just nimelt haldus-, mitte tsiviil\u00f5igus. Tudengina ei kujutanud ma aga kuidagi ette t\u00f6\u00f6d mingis t\u00e4itevkomitees.<\/p>\n
Kuidas haldusts\u00fckkel\u202fsulle toona esimeseks valikuks sai?<\/p>\n
RN<\/strong>:\u00a0Ilmselt sai minu jaoks spetsialiseerumisel oluliseks Heinrich Schneideri, haldusts\u00fckli juhi suhtumine tudengitesse.\u202fSchneideri sisukast \u00f5ppej\u00f5ut\u00f6\u00f6st on meelde j\u00e4\u00e4nud k\u00f5rvuti ainep\u00f5hise s\u00fcgavusega ka see, et tal olid ulatuslikud sidemed haldusega tegelevate spetsialistidega \u00fcle Eesti. Ta hoolitses selle eest, et iga\u00fcks meist saaks arenguks sobiliku praktikakoha. Ja muidugi [m\u00f5jutas]\u00a0r\u00fchma suurus, \u00f5igemini v\u00e4iksus \u2013 11\u00a0tudengit. \u00d5ppej\u00f5udude pingutused j\u00f5udsid k\u00f5igini ja tudengite tagasiside omakorda kiiresti \u00f5ppej\u00f5ududeni. Nagu tead, ei t\u00e4hendanud ts\u00fckli valimine ja selle edukas l\u00e4bimine veel seda, et asusid sel alal t\u00f6\u00f6le. Toonane riiklik suunamine pakkus sageli \u00fcllatusi.<\/p>\nEK<\/strong>:\u00a0Mina olin mittestatsionaarne\u202faspirant siinsamas Tartus, seega \u00fcsnagi \u201evabak\u00e4iguline\u201c. Kujutan ette, et sinu statsionaarne aspirantuur Moskvas sisaldas ikka m\u00e4rksa t\u00f5sisemat reglementeeritust. Kas sul on \u00fcldse s\u00e4ilinud sidemeid toonaste kaasv\u00f5itlejatega?<\/p>\nRN<\/strong>:\u00a0Jah, Moskva t\u00f6\u00f6korraldus sisaldas \u00f5pinguid \u2013 ainepunkte k\u00fcll ei antud, kuid vanemate kolleegide, ka v\u00e4lisriikidest tulnud kolleegide loenguid oli igati hariv kuulata. Tuli ka \u00f5petada. M\u00e4letan, et seminarir\u00fchm oli t\u00f5eliselt rahvusvaheline. Olin seal\u00a0riigi ja \u00f5iguse teooria\u00a0kateedri aspirant. Meid oli Moskvas aspirantuuris Vladivostokist Samarkandini.<\/p>\nEhk on huvitav teada, et mu sealse juhendaja Oleg Leisti vanaisa Ernest Jegorovit\u0161 Leist, geof\u00fc\u00fcsik ja meteoroloog, Moskva \u00fclikooli professor, oli s\u00fcndinud Revelis ja l\u00f5petanud \u00fclikooli 1879.\u00a0aastal Dorpatis. Igatahes teadis ka minu juhendaja m\u00f5ningaid eesti keele s\u00f5nu, millest osa ei kannata tr\u00fckimusta.<\/p>\n
24.\u00a0veebruar\u00a02022 muutis paljugi. On v\u00f5imatu aru saada, kuidas enam kui\u00a0200 Venemaa k\u00f5rgkooli rektorit allkirjastasid kirja sisuliselt s\u00f5ja toetuseks. Millest\u202fja kuidas sellistega edaspidi r\u00e4\u00e4kida?<\/p>\n
Eerik, sa oled olnud \u00fcsna keerulistel aegadel Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonna dekaan. Sinu ametiajal s\u00fcttisid tuled dekanaadis vaata et kell kuus hommikul. Mida sa tahtsid ja mida j\u00f5udsid dekaanina \u00e4ra teha?<\/p>\n
EK<\/strong>:\u00a0Jah, olin sunnitud\u00a0Eesti\u00a0aja\u00a0alguses, 1991\u20131992, olema umbes aasta dekaani kohuset\u00e4itja. Suurte valudega kogu see teaduskonna uuendamine toona toimus. Mingil ajal oli ju liikvel t\u00f5sine plaan teaduskond m\u00f5neks ajaks sootuks kinni panna, sest mida ja kuidas sa \u00f5petad, kui kogu \u00f5iguss\u00fcsteem on totaalses muutumises. Aga l\u00f5puks suutsime ikka uued professuurid paika saada ja \u00f5petamist j\u00e4tkata.<\/p>\nTollest ajast v\u00e4\u00e4rib ehk eraldi nimetamist suhtluse alustamine kolleegidega \u0160otimaalt,\u00a0Glasgow\u2019 \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonna toonase dekaani professor John Granti\u00a0ja meedia\u00e4rimees David Fletcheriga. Suuresti \u0161otlaste mahitusel koostati meil\u00a0\u00f5igusalase kirjanduse kirjastamise ja tr\u00fckkimise programm, teaduskonna \u00f5ppej\u00f5udude osav\u00f5tul asutati aktsiaselts Juridica\u00a0ja samanimeline ajakiri, mis on teadup\u00e4rast siiani Eesti ainus \u00f5igusajakiri.<\/p>\n
Palav s\u00f5prus \u0161otlastega kestis m\u00f5nda aega. Lahkhelid algasid siis, kui Avatud Eesti Fond ei soovinud enam ajakirja toetada. Siis tegid \u0161otlased ettepaneku m\u00fc\u00fca meie ajakiri neile \u00e4ra. Eelleping oligi juba s\u00f5lmitud, kui me \u00f5nneks siiski, eesk\u00e4tt Paul Varuli ettepanekul, t\u00f5mbasime pidurit. Aga nii v\u00f5i teisiti: ainu\u00fcksi Juridica s\u00fcnni juures vankumatult seisjatena j\u00e4\u00e4vad John\u202fGrant ja tema kolleegid usutavasti igaveseks Eesti \u00f5iguse ajalukku.<\/p>\n
RN<\/strong>:\u00a0Riigikohtu loomise ajal otsustasid hakata kohtunikuks ja lahkusid teaduskonnast. V\u00f5in eksida, aga \u00e4kki pole meil sellep\u00e4rast t\u00e4nini menetlus\u00f5igus \u00fchte osakonda koondatud? K\u00fcll aga on kindel see, et sinu \u00fcli\u00f5pilased on kirjutanud, et oled legendaarne \u00f5ppej\u00f5ud, kelle m\u00f5tted ja s\u00f5nad on alati olnud konkreetsed ja arusaadavad ning loeng v\u00fcrtsitatud m\u00f5nusa huumoriga. Oli ju \u00f5ppej\u00f5ud tore olla?<\/p>\nEK<\/strong>:\u00a0Nojah, vaatamata taasiseseisvumisaja j\u00e4rgsetele \u00fcsna eksistentsiaalsetele muredele teaduskonnas olin ma end toona ikka t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral \u00f5ppej\u00f5uks positsioneerinud ja tahtsin v\u00e4ga menetlus\u00f5igust kui teatud \u00fchtset tervikut arendada. Aga samas tunnistan, et kui Riigikohtu esimeheks nimetatud pikaaegne teaduskonnakaaslane Rait Maruste pakkus riigikohtuniku kohta, ma kuigi pikalt ei k\u00f5helnud. Teadsin, et n\u00e4iteks Saksamaal on \u00f5ppej\u00f5u ja kohtuniku ameti \u00fchitamine t\u00e4iesti tavaline n\u00e4htus. \u00dctlesin endale \u00f5igustuseks, et eriti menetlus\u00f5iguse \u00f5ppej\u00f5ule peaks kohtunikut\u00f6\u00f6 ju ka \u00f5petamisp\u00e4devust ja -kindlust lisama. Eks ma nii viis-kuus aastat ikka \u00fcsna v\u00f5rdsel m\u00e4\u00e4ral ka m\u00f5lemat tooli kulutasin, seej\u00e4rel t\u00f5mbusin \u00fclikooli t\u00f6\u00f6st olulisel m\u00e4\u00e4ral tagasi. Aga n\u00f5us: \u00f5ppej\u00f5ut\u00f6\u00f6 ongi tore; pingutust n\u00f5udev, aga tore.<\/p>\nRN<\/strong>:\u00a0Halduskolleegiumi n\u00f5unikuna t\u00f5i tee mind regulaarselt Iuridicumist Riigikohtusse. \u00dcsna sageli astusin sinu kabineti uksest sisse. Kui oleksid aga praegu \u00f5igusteaduskonna dekaan, siis millised oleksid sinu prioriteedid?<\/p>\nEK<\/strong>:\u00a0Teaduskonnast pikka aega siiski m\u00f5neti eemal seisjana ei tahaks ma hakata selle \u00fcle targutama. Aga kriminaalmenetluse kui j\u00f5ustruktuuride m\u00e4nguv\u00e4lja v\u00e4hemalt \u00fchte muudatusvajadust tahaksin k\u00fcll nimetada \u2013 kuigi muudatusi on siin \u00e4\u00e4rmiselt keeruline l\u00e4bi viia. Pean silmas uurimisasutuste ja prokuratuuri omavahelisi suhteid.<\/p>\nMa nimelt ei pea j\u00e4tkusuutlikuks olukorda, et prokuratuur vastutab kogu kohtueelse menetluse, st ka uurijate t\u00f6\u00f6 tulemuslikkuse ja seaduslikkuse eest, ja seda muide olukorras, mil Tartu \u00dclikoolis tulevastele prokur\u00f6ridele enam kohtueelse uurimise praktilist poolt, n\u00e4iteks kriminalistikat, ekspertoloogiat, kohtumeditsiini, kohtups\u00fchhiaatriat, kuigiv\u00f5rd ei \u00f5petata.<\/p>\n
Aga sina, Raul, oled\u202fju kogu aeg olnud teaduskonnas ja n\u00e4inud k\u00f5ike seestpoolt. Mida sa kostad [Riigikohtu esimehe] Villu K\u00f5ve kriitika kohta teaduskonna aadressil?<\/p>\n
RN<\/strong>:\u00a0Ma arvan, et tegemist on konstruktiivse kriitikaga. \u00dclit\u00e4htsa kokkusaamise \u00f5igushariduse teemal kutsus paari aasta eest kokku tegelikult Riigikohus. Tulemused on olnud kahjuks ebapiisavad. \u00dchtse juristieksami seaduse eeln\u00f5u \u2013 vaata et ainuke konverentsi reaalne j\u00e4relm, hindamata selle sisulist t\u00e4hendust \u2013 on kusagil kalevi all.<\/p>\nK\u00fcll poleks ma n\u00f5us riigiprokur\u00f6r Andres Parmase \u00fches intervjuus \u00f6elduga, et teaduskond on t\u00fchi koht. Ehk arvas ta nii sellep\u00e4rast, et nii Tartu kui ka Tallinna \u00f5ppehoonetes liigub ringi liiga v\u00e4he p\u00f5hikohaga \u00f5ppej\u00f5ude.<\/p>\n
Minu meelest on teaduskond leidnud valdkondlikul p\u00f5him\u00f5ttel \u00fcles ehitatud \u00fclikoolis oma kindla koha. Jah, \u00f5ppekava p\u00f5hiained vajavad p\u00f5hikohaga t\u00f6\u00f6tavaid \u00f5ppej\u00f5ude, kellel j\u00e4tkub aega, tahtmist ja potentsiaali nii \u00f5ppe- kui ka teadust\u00f6\u00f6ks.<\/p>\n
Vaatamata oludele on \u00f5igusteaduse doktorantuur ligit\u00f5mbav. V\u00f5ib-olla annaks enamat teha selleks, et leida \u00f5iguse \u00f5petamisel optimaalne tasakaal \u00fchelt poolt akadeemilise hariduse ja teiselt poolt kutseoskuste andmise vahel. Nagu iga teaduse, nii ka \u00f5iguse tundma\u00f5ppimisel on oluline p\u00f6\u00f6rata suuremat t\u00e4helepanu \u00fcldteoreetilistele baasteadmistele.<\/p>\n
\u00dctleksin nii, et \u00f5igusteaduse \u00f5ppimine-\u00f5petamine peab aitama kujundada korrastatud m\u00f5tlemist, kus k\u00f5rvuti seaduseparagrahvide teadmisega peab leiduma koht ka \u00f5igusteaduse enda \u201eseaduste\u201c tundmisel.<\/p>\n
Aga sina kinkisid teaduskonnale m\u00f6\u00f6dunud aasta detsembris su 70.\u00a0s\u00fcnnip\u00e4evale p\u00fchendatud konverentsil imefl\u00f6\u00f6did \u2013 nii sellenimelise raamatu kui ka pilli. Millist imet ootad?<\/p>\n
EK<\/strong>:\u00a0Noh, ma ei ole k\u00fcll sada protsenti n\u00f5us kogu kriitikaga, mida esitas m\u00f6\u00f6dunud aasta\u00a0Akadeemia 7. numbris<\/a>\u00a0Riigikohtu esimees, aga meie k\u00f5rghariduse, sealhulgas \u00f5igusteaduse ja -hariduse t\u00f5siseid probleeme ei saa ju maha vaikida. Kuna mul kiireid ja lihtsaid lahendusi pakkuda pole, siis arvasingi, et ehk v\u00f5iks kuidagi abiks olla minu p\u00f5lvkonna laste \u00fcks\u00a0lemmikraamatuid \u2013\u00a0[Emil\u00a0Kolozsv\u00e1ri Grandpierre\u2019i]\u00a0muinasjuturaamat \u201eImefl\u00f6\u00f6t\u201c.<\/p>\nEsiteks on ju raamatuid ikka tore kinkida. Teiseks on tore seegi, kui kinkelepingu ese on sulle endale kunagi v\u00e4ga meeldinud ja kui see p\u00e4rineb ajast, mil Ungari koos ungarlastega oli v\u00e4hemalt eestlaste jaoks v\u00e4gagi lugupeetud ja ihaldatud h\u00f5imurahva riik.<\/p>\n
Kolmandaks aga on eriti tore see, et k\u00f5ik lood selles raamatus, \u00fcksk\u00f5ik milliseid kobark\u00e4kke ka vahele ei tuleks, on ikka \u00f5nneliku l\u00f5puga. Peab ju lootma, et kunagi tulevikus, nii nagu ka aegade alguses, on meie \u00f5igusteaduskond taas \u00fcks \u00fclikooli iseseisvatest teaduskondadest ja \u00e4kki saame isegi tagasi ka omaaegse teise maja.<\/p>\n
Aga \u201eImefl\u00f6\u00f6t\u201c pole hea raamat mitte \u00f5nnelike l\u00f5ppude poolest. Kui vaatan Eesti elu, siis tunnen ennast t\u00e4pselt nagu kuningas muinasjutust \u201eKuningapoeg Mirko\u201c. See muinasjutt algab j\u00e4rgmiselt: \u201eElas kord kuningas. Sel kuningal \u00fcks silm kogu aeg nuttis, teine naeris.\u201c Kui sedalaadi olukord kestaks stabiilselt, poleks m\u00f5tet v\u00e4ga muretseda, aga paraku, mida aeg edasi, seda enam tajud, et naerval silmal kipub t\u00f6\u00f6d pidevalt v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4ma.<\/p>\n
Teaduskonnale raamatu ja pilli \u00fcleandmise menetlust l\u00f5petades sain nentida, et k\u00f5nealuse raamatu k\u00f5ige pikem lugu on jutt pealkirjaga \u201eImefl\u00f6\u00f6t\u201c. See ongi omamoodi instrumentaalne lugu sellest, kuidas siis tegelikult ja praktiliselt muresid murda ja elu \u00f5nnelikumaks muuta. Ja ongi nii: ei ole vaja mingit m\u00f5\u00f5ka, muud relva ega ka mitte karistus\u00f5iguslikku k\u00e4ttemaksu. Piisab t\u00e4iesti \u00fchest imefl\u00f6\u00f6dist, mis paneb kogu riikliku, aga ka era\u00f5igusliku lolluse lihtsalt tantsima ja v\u00e4sitab nad sedav\u00f5rd \u00e4ra, et normaalne elu saab normaalselt j\u00e4tkuda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
\u00d5igusteadlased ja emeriitprofessorid Eerik Kergandberg ja Raul Narits kohtusid ajakirja Universitas Tartuensise palvel dialoogiks, et pajatada v\u00e4rvikaid lugusid minevikust ja vahetada m\u00f5tteid juristide praegusaja murede \u00fcle. 53\u00a0aastat tagasi alustas 53\u00a0esmakursuslast \u00f5pinguid Tartu Riikliku \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonnas, teiste seas tulevased \u00f5ppej\u00f5ud Eerik …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2244,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[],"class_list":["post-2246","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-dialoog"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2246","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2246"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2246\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2244"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2246"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2246"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2246"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/DIALOOG20C3B5igusteadlased2022028Rene20Riisalu29-scaled.jpeg\")