{"id":2241,"date":"2024-06-06T17:04:00","date_gmt":"2024-06-06T14:04:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4664\/"},"modified":"2024-06-06T17:04:00","modified_gmt":"2024-06-06T14:04:00","slug":"4664","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4664\/","title":{"rendered":"Soome president pidas \u00fclikoolis loengu uuest maailmakorrast"},"content":{"rendered":"<p><?xml encoding=\"utf-8\" ?><\/p>\n<p><strong>Mai l\u00f5pus k\u00fclastas riigivisiidi k\u00e4igus Tartu \u00dclikooli Soome president Alexander Stubb, kes pidas \u00fclikooli aulas ingliskeelse k\u00f5ne \u201eMaailmakord p\u00e4rast 2022.\u00a0aastat\u201c.<\/strong><\/p>\n<p>K\u00f5nes r\u00f5hutas president Stubb, et p\u00e4rast 24.\u00a0veebruari\u00a02022 seisame uue ajastu l\u00e4vel. Tema s\u00f5nul on ajaloos p\u00f6\u00f6rdeline hetk, mis kannab sarnast t\u00e4hendust nagu aastad 1918, 1945 ja 1989 \u2013 ka siis toimusid maailmapoliitikas suured muutused. 1918 tekkis N\u00f5ukogude Liit, p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da j\u00e4i maailmakord kahe suurriigi, USA ja N\u00f5ukogude Liidu m\u00f5juv\u00e4lja. Aastal 1989 hakati r\u00e4\u00e4kima ajaloo l\u00f5pust ja maailm muutus multipolaarseks.<\/p>\n<figure class=\"alignright\"><img width=\"2560\" height=\"1706\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/LC39CHIDALT20Soome20president2022028Andres20Tennus29-scaled.jpeg\" class=\"attachment-3782x2521 size-3782x2521\" alt=\"\" style=\";max-width: 375px\" decoding=\"async\" loading=\"lazy\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/LC39CHIDALT20Soome20president2022028Andres20Tennus29-scaled.jpeg 2560w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/LC39CHIDALT20Soome20president2022028Andres20Tennus29-1024x683.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/LC39CHIDALT20Soome20president2022028Andres20Tennus29-1920x1280.jpeg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/LC39CHIDALT20Soome20president2022028Andres20Tennus29-300x200.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/LC39CHIDALT20Soome20president2022028Andres20Tennus29-768x512.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/LC39CHIDALT20Soome20president2022028Andres20Tennus29-1536x1024.jpeg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/LC39CHIDALT20Soome20president2022028Andres20Tennus29-2048x1365.jpeg 2048w\" sizes=\"auto, (max-width: 2560px) 100vw, 2560px\"><figcaption>Soome presidendi esimesest Eesti riigivisiidist j\u00e4i m\u00e4lestus ka \u00fclikooli auraamatusse. FOTO: Andres Tennus<\/figcaption><\/figure>\n<p>Stubbi hinnangul on meil v\u00f5imalus teha k\u00f5ik valesti, nagu 1918.\u00a0aastal, muuta maailma paremaks nagu 1945.\u00a0aastal v\u00f5i olla laisad nagu 1989.\u00a0aastal, kui arvasime, et k\u00fclma s\u00f5jaga kaasnenud vastasseisu l\u00f5puga on saabunud rahu ning et vabadus ja demokraatia on enesestm\u00f5istetavad.<\/p>\n<p>\u201eMuutuv olukord saab selgemaks l\u00e4hima k\u00fcmne aasta jooksul ning k\u00fcsimus on, kas v\u00e4ikeriikidel nagu Eesti ja Soome on selles protsessis mingi m\u00f5ju,\u201c \u00fctles president. Ta m\u00e4rkis, et Lennart Meri on meile juba n\u00e4idanud, et ka v\u00e4ikeriigid suudavad oma h\u00e4\u00e4le kuuldavaks teha.<\/p>\n<p>President Stubb t\u00f5i esile uue maailmapoliitika kaks m\u00e4rks\u00f5na: v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hisus ja realistlikkus.<\/p>\n<p>\u201eP\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtustena peame oluliseks inim\u00f5igusi, vabadusi, \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tteid, v\u00e4hemuste kaitset, kollektiivseid h\u00fcvesid ja toimivaid rahvusvahelisi institutsioone. Realistlik maailmataju laseb aga m\u00f5ista, et k\u00f5ik riigid ei soovi olla meie moodi demokraatlikud ega tunnustada liberaalseid v\u00e4\u00e4rtusi, turumajandust v\u00f5i vabadusi. See t\u00e4hendab, et suurte \u00fcleilmsete kriiside korral koost\u00f6\u00f6 saavutamiseks tuleb teha kompromisse ja j\u00e4releandmisi vahel ka v\u00e4\u00e4rtuste arvelt.<\/p>\n<p>Kompromisse on vaja nii s\u00f5dade l\u00f5petamiseks, kliimamuutustega toimetulemiseks kui ka majanduse toimimiseks. Oluline on tagada, et rahvusvaheliste suhete d\u00fcnaamikas ei saaks konkurentsist konflikt, vaid s\u00e4iliks koost\u00f6\u00f6. See k\u00f5ik on v\u00f5imalik \u00fcksned v\u00e4\u00e4rika ja lugupidava suhtlemise kaudu, \u201c toonitas Stubb.<\/p>\n<p>Enne k\u00f5net ja sellele j\u00e4rgnenud arutelu \u00fcli\u00f5pilastega kohtusid Soome riigipea ja teda saatnud Eesti president Alar Karis Delta keskuses rektor Toomas Asseriga ning tutvusid seal rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6projektiga SmartEnCity.<\/p>\n<p>Tartus viibisid k\u00f5rged k\u00fclalised 28.\u00a0ja 29.\u00a0mail. President Cai-G\u00f6ran Alexander Stubb ja tema abikaasa Suzanne Innes-Stubb olid Eestis president Karise kutsel. Soome juhi esimese Eesti riigivisiidi keskmes olid Eesti ja Soome suhted, julgeoleku- ja kaitsekoost\u00f6\u00f6 tugevdamine, Venemaa agressioonis\u00f5da Ukrainas ning Ukraina toetamine.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mai l\u00f5pus k\u00fclastas riigivisiidi k\u00e4igus Tartu \u00dclikooli Soome president Alexander Stubb, kes pidas \u00fclikooli aulas ingliskeelse k\u00f5ne \u201eMaailmakord p\u00e4rast 2022.\u00a0aastat\u201c. K\u00f5nes r\u00f5hutas president Stubb, et p\u00e4rast 24.\u00a0veebruari\u00a02022 seisame uue ajastu l\u00e4vel. Tema s\u00f5nul on ajaloos p\u00f6\u00f6rdeline hetk, mis kannab sarnast &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2239,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[19],"tags":[],"class_list":["post-2241","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudis"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2241","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2241"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2241\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2239"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2241"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2241"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2241"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}