{"id":2223,"date":"2024-06-06T19:00:37","date_gmt":"2024-06-06T16:00:37","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4673\/"},"modified":"2024-06-06T19:00:37","modified_gmt":"2024-06-06T16:00:37","slug":"4673","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4673\/","title":{"rendered":"Akadeemiline etikett \u2013 mis imeloom see veel on?"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n

Akadeemiline etikett ehk kirjutamata reeglid, kuidas ennast \u00fclikooliseinte vahel \u00fcleval pidada, on aja jooksul m\u00f5nev\u00f5rra muutunud. Kas muutunud on ka vajadus etiketi j\u00e4rele?<\/strong><\/p>\n

K\u00f5igepealt, kas\u00a0teie<\/em>\u00a0v\u00f5i\u00a0sina<\/em>? V\u00f5rdsuse poole p\u00fcrgivas maailmas p\u00f6\u00f6rdub \u00fcli\u00f5pilane heas usus m\u00f5nigi kord professori poole eesnimepidi ja sinatades. Professorid reageerivad erinevalt: on neid, kes peavad kohaseks hoida distantsi, ja ka neid, kes soosivad vahetumat suhtlust. Ja kes siis poleks auditooriumis telefoni n\u00e4ppinud v\u00f5i loengusse hilinenud? Aulaloengule jope seljas tulnuid on samuti n\u00e4htud. \u201eJa mis siis?\u201c v\u00f5ib ju k\u00fcsida.<\/p>\n

Nii kirjutamata kui ka kirjutatud reeglitel on siiski oma m\u00f5te, arvatakse paljudes \u00fclikoolides \u00fcle maailma. M\u00f5nes neist on akadeemiline etikett kodulehele \u00fcles riputatud, et k\u00f5ik saaksid asjast \u00fchtemoodi aru ja \u00fcli\u00f5pilaste elu oleks lihtsam.<\/p>\n

Poola Maria Curie-Sk\u0142odowska \u00dclikooli etikett k\u00f5lab meilgi tuttavalt: \u00e4ra hiline loengusse (siiski, kuni 15\u00a0minuti ehk akadeemilise veerandtunni jooksul on veel sobiv siseneda). Anna k\u00e4ega m\u00e4rku, kui soovid k\u00fcsimust esitada. \u00c4ra aja loengu ajal juttu ega p\u00f5rnitse telefoni. Enne loengu l\u00f5ppu ei sobi asju kokku korjata. \u00c4ra puudu \u00f5ppet\u00f6\u00f6lt, see on kiireim tee h\u00e4vinguni! \u00d5ppej\u00f5ule kirjutades p\u00f6\u00f6rdu tema poole lugupidavalt (ei mingit \u201eHei, mul tekkis yx kysimus\u201c); loe kiri enne saatmist l\u00e4bi, et poleks vigu, ja l\u00f5peta samuti viisakalt (\u201eT\u00e4nades\u201c, \u201eLugupidamisega\u201c vms). Eksamile tulles pane selga korralikud r\u00f5ivad.<\/p>\n

Tundub elementaarne? Samal kodulehel r\u00f5hutatakse, et kuigi etiketist ja headest (teadus)tavadest kinnipidamise m\u00f5te on luua \u00fclikoolis \u00fcle\u00fcldist head \u00f5hustikku, v\u00f5ib see otseselt m\u00f5jutada ka \u00fcli\u00f5pilase k\u00e4ek\u00e4iku, tema l\u00e4bisaamist kaaslaste ning \u00f5ppej\u00f5ududega, ja ehk isegi tulevikku.<\/p>\n

Enne ja n\u00fc\u00fcd<\/strong><\/p>\n

Akadeemiline etikett ja head tavad ei h\u00f5lma aga ainult pealispinda.<\/p>\n

\n

Emeriitprofessor Ene-Margit Tiit soovitab<\/strong><\/p>\n

    \n
  • Pea oma\u00a0alma mater<\/em>\u2019ist ja temaga seotud inimestest lugu.<\/li>\n
  • Tervita \u00f5ppej\u00f5ude \u2013 ja mitte ainult neid, kelle loenguid-seminare k\u00e4id kuulamas. Teatud m\u00f5ttes on k\u00f5ik \u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5ud ka sinu \u00f5ppej\u00f5ud.<\/li>\n
  • Suhtle \u00f5ppej\u00f5ududega lugupidavalt.\u00a0Sina<\/em>\u00a0v\u00f5id \u00f6elda juhul, kui \u00f5ppej\u00f5ud on selleks ettepaneku teinud. Kui suhtled esimest korda m\u00f5ne \u00f5ppej\u00f5uga, kes sind ei \u00f5peta, on viisakas k\u00f5netada teda tiitli ja perekonnanimega, nt\u00a0professor Paju<\/em>. (Meil on tiitli kasutamise tava n\u00f5rgalt juurdunud, ent Euroopa ja USA \u00fclikoolides ei ole teisiti m\u00f5eldavgi \u2013 toim.)<\/li>\n
  • Kraadi kaitsmist on enamasti kombeks t\u00e4histada koos \u00f5ppej\u00f5udude ja oponentidega. M\u00f5nikord piirdub see pokaali vahuveiniga, vahel tehakse aga ka v\u00e4iksem v\u00f5i suurem pidu, eriti kui kutsutud on v\u00e4lisoponente.<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n

    Emeriitprofessor Ene-Margit Tiit astus \u00fclikooli 1952.\u00a0aastal, m\u00f5ni aasta p\u00e4rast okupatsiooni algust ja s\u00f5ja l\u00f5ppu.<\/p>\n

    \u201eEks elu ole v\u00e4ga palju muutunud, aga samas on k\u00fcllalt palju asju j\u00e4\u00e4nud endiseks,\u201c arvab ta. \u201eSee, et noor inimene peab \u00f5ppima, kui ta tahab elus midagi korda saata, on ikka samamoodi. \u00d5pingute sisu ja vorm on muutunud, aga \u00f5ppimine kui t\u00f6\u00f6 on endine. Et \u00f5pingute jooksul inimesed k\u00fcpsevad ka sotsiaalsetes suhetes, luuakse kontakte ja saadakse selgeks inimestevahelised vahekorrad, kuulub samuti asja juurde.\u201c<\/p>\n

    Akadeemiline etikett algab teretamisest. \u201eK\u00e4isin oma Londonis \u00f5ppinud pojapojaga Delta majas,\u201c kirjeldab Tiit. \u201eTa imestas, et fuajees vastu tulnud noored mind tervitasid \u2013 ja nad ei olnud isegi minu \u00fcli\u00f5pilased. Londonis pole k\u00f5ikide professorite tervitamine igal pool endastm\u00f5istetav.\u201c<\/p>\n

    Professor muheleb ja j\u00e4tkab: \u201eKui mina \u00fclikooli l\u00e4ksin, t\u00f5usti \u00f5ppej\u00f5u sisenedes p\u00fcsti. Enne s\u00f5da aga sahistati jalgadega \u2013 p\u00fcsti t\u00f5usmine v\u00f5is \u00fcsna t\u00fclikas olla, kui olid kitsad reavahed ja klobisevad klapplauad.\u201c<\/p>\n

    P\u00fcstit\u00f5usmise komme l\u00f5ppes Eesti Vabariigi taastulemisega, nagu hakkasid unustuse h\u00f5lma vajuma ka suulised eksamid.<\/p>\n

    \u201ePeeter Tulviste, kes kogus anekdoote, ohkas, et sellega on n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik. Peale taasiseseisvumist kadusid \u00e4ra poliitilised anekdoodid ja \u00fclikoolist suulised eksamid, ja kadusid ka professori ja tudengi anekdoodid.\u201c Suuline eksam oli \u00fcks v\u00e4heseid v\u00f5imalusi \u00fcli\u00f5pilase ja professori vahetuks kohtumiseks. See oli nii t\u00e4htis, et sel puhul pandi selga paremad r\u00f5ivad.<\/p>\n

    \u201eN\u00f5ukogude aja alguses kehastas \u00fclikool midagi, mis oli veel Eesti ajast alles, ja see oli justkui p\u00fcha p\u00e4rand. N\u00fc\u00fcd on \u00fclikool muutunud,\u201c m\u00f5tiskleb professor Tiit. \u201eKui pooled Eesti naistest vanuses 30\u201360 on k\u00f5rgharidusega, siis pole parata: \u00fclikool on l\u00e4inud argisemaks, ei ole enam midagi nii p\u00fcha ja erilist. Aga muidugi see, et Eesti rahvas kuulub maailma haritumate rahvaste hulka, on igatepidi positiivne,\u201c \u00fctleb Tiit talle omase huumoriga. \u201eV\u00f5imalik, et see muutus p\u00f5hjustabki akadeemilise etiketi ja igap\u00e4evase heakombestiku l\u00e4henemist.\u201c<\/p>\n

    Kuidas k\u00f5igi nende muutustega kohanemine on l\u00e4inud?<\/p>\n

    \u201eIntelligentne inimene on kohanemisv\u00f5imeline,\u201c naeratab emeriitprofessor, \u201eaga erilist kohanemist pole vaja olnud, sest muutused akadeemilises etiketis ei t\u00e4henda olulisi muutusi minu enese tegevuses.\u201c<\/p>\n

    Kuiv\u00f5rd on aga omavahel seotud akadeemiline etikett, head teadustavad ja eetika?<\/p>\n

    Etikett ja eetika<\/strong><\/p>\n

    \u201eAkadeemilisest etiketist r\u00e4\u00e4kides tuleks alustadagi eetikast,\u201c \u00fctleb rakubioloogia professor Toivo Maimets. \u201eSee on see, kuidas sa suhestud akadeemilise maailmaga.\u201c<\/p>\n

    Eetika on Maimetsale s\u00fcdamel\u00e4hedane: ta kuulub Tartu \u00dclikooli eetikakeskuse n\u00f5ukogusse ja on kaheksa aastat osalenud UNESCO bioeetika komitees, kus juhtis inimkloonimise reguleerimise komisjoni. UNESCO kogemus on Maimetsale \u00f5petanud tundlikes eetikak\u00fcsimustes konteksti m\u00f5istmise ja kompromisside leidmise kunsti.<\/p>\n

    \u201eTeadust\u00f6\u00f6s on mitu rangelt taunitavat tegevust: v\u00f5ltsimine, plagieerimine ja fabritseerimine. Lisaks on hallalad, kus m\u00f5nigi k\u00e4itumisviis on kaheldava v\u00e4\u00e4rtusega,\u201c nendib ta. \u201eK\u00f5ike ei saa dokumentides reguleerida, aga neist asjust tuleb r\u00e4\u00e4kida.\u201c<\/p>\n

    Maimets peab akadeemilises maailmas k\u00f5ige aluseks huvi oma tegevuse vastu. \u201eTahaksin, et \u00fcli\u00f5pilane teaks \u00f5ppima tulles, mida ta tahab. Kas teda huvitab, kuidas looduse mehhanismid toimivad, v\u00f5i ema k\u00e4skis? Huvi oma ala vastu on esmat\u00e4htis,\u201c \u00fctleb professor.<\/p>\n

    Seej\u00e4rel tulevad ka motivatsioon ja ausus. \u201eTeaduse tegemisel on tohutult palju kohti, kus saaks suli teha,\u201c m\u00e4rgib ta. \u201eAga kui sa j\u00f5uad j\u00e4reldusele, et suli tegemine alal, millele soovid oma elu p\u00fchendada, ei ole v\u00e4\u00e4rikas, siis on k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nu tehtav.\u201c<\/p>\n

    Lihtsam on neil, kellel on hea lastetuba ja sarnane p\u00e4ritolukultuur. \u201eAeg-ajalt tekib h\u00e4mming, kui erinevad v\u00f5ivad olla arusaamad eetikast, etiketist ja akadeemilisest maailmast. On toredaid \u00fcli\u00f5pilasi, aga on ka selliseid, kelle koht ei ole \u00fclikoolis,\u201c nendib ta.<\/p>\n

    Professorile \u00f6eldakse Maimetsa s\u00f5nul \u00fcldjuhul teie kuni hetkeni, mil hakatakse koos t\u00f6\u00f6tama. \u201eVahel on eesm\u00e4rgip\u00e4rane distantsi \u00fcli\u00f5pilase ja \u00f5ppej\u00f5u vahel v\u00e4hendada. Kui bakatudeng tuleb laborisse t\u00f6\u00f6le, \u00fctlen talle, et n\u00fc\u00fcd v\u00f5ib sinatada. Teadust\u00f6\u00f6 on loominguline \u2013 on oluline, et r\u00e4\u00e4gid, m\u00f5tled ja kritiseerid vabalt, sealhulgas professori m\u00f5tteid. Kui arvad, et professoril pole \u00f5igus, \u00fctled oma l\u00e4bim\u00f5eldud argumendid viisakas vormis v\u00e4lja. Kui sa seda oskust ei omanda, j\u00e4\u00e4dki masinaoperaatoriks.\u201c<\/p>\n

    Maimets r\u00f5hutab, et akadeemilise kultuuri kujundamine on \u00fcli\u00f5pilase juhendaja vastutusel.<\/p>\n

    \u201eMina kutsun n\u00e4iteks k\u00f5ik doktorandid ja magistrandid, kes laboris t\u00f6\u00f6l on, oma aeda Ihastesse \u00f6\u00f6bikut kuulama. S\u00f6\u00f6me-joome, r\u00e4\u00e4gime elust, poliitikast \u2013 k\u00f5igest sellest \u00fcli\u00f5pilane \u00f5pib. Et hea teadlane olla, pead k\u00f5igepealt olema hea inimene, ja sellesse ma usun s\u00fcgavalt. Seda heaks inimeseks olemist sa \u00f5petad, \u201c\u00a0\u00fctleb professor Maimets.<\/p>\n

    Kampsun ja paljad \u00f5lad?<\/strong><\/p>\n

    Kady S\u00f5star on \u00fclikoolis protokolli peaspetsialist. Tema vastutada on traditsiooniliste pidulike \u00fcrituste korraldamine, n\u00e4iteks rahvus\u00fclikooli aastap\u00e4eva aktus 1.\u00a0detsembril ja Eesti Vabariigi s\u00fcnnip\u00e4eva aktus (tavaliselt 24.\u00a0veebruarile eelneval t\u00f6\u00f6p\u00e4eval). Aktused juhatab sisse ja v\u00e4lja akadeemiline sekret\u00e4r, viiendat aastat on sel ametipostil T\u00f5nis Karki.<\/p>\n

    \u201eAktuste juurde kuuluvad k\u00f5ned, muusika, lilled, lipud \u2026 Eesti Vabariigi ja \u00fclikooli lipu toovad pidulikult sisse \u00fcli\u00f5pilasseltside ja -korporatsioonide esindajad. Alustuseks lauldakse Eesti h\u00fcmni ja l\u00f5petuseks \u201eGaudeamust\u201c \u2013 m\u00f5lema s\u00f5nu peaks une pealt teadma iga \u00fclikoolipere liige,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n

    Ametisse astuvad professorid peavad aulas inauguratsiooniloengu ning \u00fclikooli aastap\u00e4eval promoveeritakse doktorid ja audoktorid. Kes on aktustel osalenud, see teab, millise akadeemilise vaimsuse, pidulikkuse ja kohati ka peene huumoriga need s\u00fcndmused on laetud.<\/p>\n

    \u201e\u00dcrituste raamistik on akadeemiline, kuid sisus peab olema soojust, loomingulisust ja natuke huumorit,\u201c \u00fctleb S\u00f5star. \u201eKas k\u00f5neleb keegi muhedalt v\u00f5i paneb muusik inimesed kaasa laulma. Oluline on, et oleks teatud kergus ja et saalis istujad end h\u00e4sti tunneksid. Ja muusika on tingimata v\u00e4ga heal tasemel.\u201c<\/p>\n

    Kui keegi teeb aktusel keelelise apsaka v\u00f5i juhtub m\u00f5ni muu v\u00e4ike \u00e4pardus, suhtub akadeemiline publik sellesse m\u00f5istvalt ja heatahtlikult.<\/p>\n

    \u201eKord j\u00e4i \u00fcks audoktor, vanem h\u00e4rrasmees, tukkuma. Tema s\u00fcles olnud medal kukkus karbist k\u00f5linal maha, veeres m\u00f6\u00f6da aula p\u00f5randat ja tegi seal mitu tiiru peale. See tekitas saalis s\u00f5bralikku elevust,\u201c meenutab S\u00f5star.<\/p>\n

    \u201eAulasse \u00fcleriietega ei tulda, need tuleb alati garderoobi j\u00e4tta,\u201c \u00fctleb ta. \u201eOn kirjutamata reegel, et aulas ei s\u00f6\u00f6da ega jooda. Samuti ai ole aula koht usu- v\u00f5i poliitilise propaganda tegemiseks.\u201c<\/p>\n

    Aulaaktuse kutsele on tavaliselt m\u00e4rgitud, milline r\u00f5ivastus valida. N\u00e4iteks pole seal kohased kampsun ega paljad \u00f5lad. Tartu \u00dclikooli akadeemilistel \u00fcritustel ei ole kunagi kantud talaare, musti peakatteid ja muid v\u00e4lismaa \u00fclikoolides tuntud atribuute, meie \u00fcritustele annavad pidulikkuse frakk ja kleit. \u201eJa alati on tore, kui inimestel on seljas rahvariided,\u201c \u00fctleb S\u00f5star.<\/p>\n

    Juunikuus on linn tulvil paremates r\u00f5ivastes ja lillekimpudega inimesi\u00a0\u2013 algab l\u00f5petamiste aeg. Viimastel aastatel on peahoone juures olnud suur ekraan ja nii saavad s\u00f5brad-sugulased, kes k\u00f5ik ei mahu aulasse \u00e4ra, vaadata aktust vabas \u00f5hus suurelt ekraanilt. \u201eV\u00f5imalus aktusi peahoone ees ekraanilt j\u00e4lgida n\u00e4itab ka linnarahvale, et \u00fclikool on linna osa.\u201c<\/p>\n

    \n

    Kas pigem vaba v\u00f5i formaalne suhtlus?<\/strong><\/span><\/p>\n

    Kui vaba v\u00f5i formaalne on suhtlus \u00fclikoolis tudengi meelest? Mida \u00fctleb \u00fcli\u00f5pilasele s\u00f5napaar\u00a0akadeemiline etikett<\/em>\u00a0ja kuidas ta sellesse suhtub?<\/p>\n

    Johannes Sarapuu<\/strong><\/p>\n

    eesti ja soome-ugri keeleteaduse kolmanda aasta \u00fcli\u00f5pilane<\/p>\n

    Esialgu eeldavad \u00f5ppej\u00f5ud ikkagi formaalsust ja tudengid hoiavad samuti distantsi. Kusjuures teietamine ei s\u00f5ltu \u00fcldse vanusest ega tajutavast sotsiaalsest distantsist \u2013 tihtilugu on just vanemad \u00f5ppej\u00f5ud altid sina \u00fctlema. Mulle tundub, et vabama-formaalsema skaala erineb instituuditi ja valdkonniti. Kui on v\u00e4ike ja kokkuhoidev instituut, siis n\u00e4ib \u00fcli\u00f5pilaste ja \u00f5ppej\u00f5udude suhtlus p\u00e4ris vaba.<\/em><\/p>\n

    Oluline on vastastikune austus: tudeng v\u00f5iks austada \u00f5ppej\u00f5udu kui eksperti, kes on oma kohal p\u00f5hjusega. V\u00e4ga j\u00e4ik suhtlus pole aga kummagi poole jaoks mugav.<\/em><\/p>\n

    Akadeemiline etikett on midagi enamat kui \u00f5ppej\u00f5uga suhtlemise viis. Minu jaoks t\u00e4histab see s\u00f5napaar eelk\u00f5ige seda, kuidas inimene end akadeemilises keskkonnas \u00fcleval peab: et tudeng (aga ka \u00f5ppej\u00f5ud!) ei tegeleks loengu ajal k\u00f5rvaliste asjadega, ei segaks teisi ning k\u00e4ituks ka tulise seminaridiskussiooni ajal vestluskaaslasega austavalt. Need on lihtsad k\u00e4itumisreeglid, mis kehtivad igal pool, kuid eriti \u00fclikoolis.<\/em><\/p>\n

    Aurora Ruus<\/strong><\/p>\n

    filosoofia magistri\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilane<\/p>\n

    V\u00e4hem tudengeid kursusel t\u00e4hendab sageli isiklikumat ja mitteformaalsemat suhtlemist \u00f5ppej\u00f5uga. Vanema generatsiooni \u00f5ppej\u00f5ududega on teietamine endastm\u00f5istetav, ent nooremad p\u00f6\u00f6rduvad sageli juba ise tudengite poole sina-vormis ning paluvad ka endale sina \u00f6elda.<\/em><\/p>\n

    Mulle endale on elementaarsest viisakusest ja harjumusest mugavam p\u00f6\u00f6rduda \u00f5ppej\u00f5u poole teievormis, aga tudengite hulgas paistab siiski j\u00e4rjest \u00fclekaalukam \u00f5ppej\u00f5udude sinatamine, nii k\u00f5nes kui ka kirjas.<\/em><\/p>\n

    Teisalt, kui \u00f5ppej\u00f5ud ise \u00fctleb, et l\u00e4heme sina peale \u00fcle, siis haaran sellest kinni \u2013 ehkki nii m\u00f5nigi kord on see ootamatu ning harjumine v\u00f5tab aega. On ette tulnud sedagi, et s\u00f5nastan lauseid niimoodi \u00fcmber, et ei peaks \u00fctlema ei sina ega teie, sest pole p\u00e4ris t\u00e4pselt meeles, mis selle konkreetse \u00f5ppej\u00f5uga sai kokku lepitud. Samas tekitab sinatamine omamoodi kollegiaalset tunnet, mis v\u00f5ib m\u00f5juda motiveerivalt ja julgustavalt.<\/em><\/p>\n

    Akadeemiline etikett on kogum h\u00e4id tavasid ja kombeid, millest l\u00e4htuda n\u00e4iteks formaalse kirja kirjutamisel, v\u00e4\u00e4rtuskonfliktide lahendamisel, seoses v\u00f5rdse kohtlemisega, pidulikel puhkudel riietumisel ja k\u00e4itumisel jne. Ent see v\u00f5iks kehtida ka mentaliteedi kohta laiemalt: kuidas haridusse suhtutakse, seda m\u00f5testatakse ja hinnatakse. Ehkki see v\u00f5ib m\u00f5nelegi tudengile (vahel ehk isegi \u00f5igustatult) paista iganenud, leian siiski, et kirjutamata reeglid aitavad hoida akadeemilist vaimsust ning lugupidamist oma alma mater\u2019i ja k\u00f5igi selle liikmete, eelk\u00f5ige aga siiski hariduse enda suhtes.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Akadeemiline etikett ehk kirjutamata reeglid, kuidas ennast \u00fclikooliseinte vahel \u00fcleval pidada, on aja jooksul m\u00f5nev\u00f5rra muutunud. Kas muutunud on ka vajadus etiketi j\u00e4rele? K\u00f5igepealt, kas\u00a0teie\u00a0v\u00f5i\u00a0sina? V\u00f5rdsuse poole p\u00fcrgivas maailmas p\u00f6\u00f6rdub \u00fcli\u00f5pilane heas usus m\u00f5nigi kord professori poole eesnimepidi ja sinatades. …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2222,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-2223","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2223","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2223"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2223\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2222"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2223"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2223"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2223"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}