{"id":2221,"date":"2024-06-06T19:09:32","date_gmt":"2024-06-06T16:09:32","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4674\/"},"modified":"2024-06-06T19:09:32","modified_gmt":"2024-06-06T16:09:32","slug":"4674","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4674\/","title":{"rendered":"Geoinformaatika ja kaugseire aitavad \u00f6kos\u00fcsteeme hoida"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n

\u201eIgal pool maailmas on suurimaks probleemiks inimtegevuse kasvav m\u00f5ju loodusele ning tarvidus leida tasakaal inimeste vajaduste ja \u00f6kos\u00fcsteemide s\u00e4ilimise vahel. Kui \u00f6kos\u00fcsteemide seisund l\u00e4heb v\u00e4ga halvaks, ei suuda nad ka meile eluks vajalikku pakkuda,\u201c \u00fctleb geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa.<\/strong><\/p>\n

\u201eV\u00f5ib tunduda, et \u00fcks inimene ei muuda midagi, ent kui suurem osa meist oma k\u00e4itumist muudab, on ka muutus kokku suur,\u201c s\u00f5nab Uuemaa. Iga\u00fcks saab looduse heaks midagi \u00e4ra teha, kas v\u00f5i tarbida v\u00e4hem ja m\u00f5istlikult, eelistada kohalikku ja hooajalist toitu.<\/p>\n

Keskkonnamuredele p\u00fc\u00fcab lahendust leida ka t\u00e4navu tegevust alustanud\u00a0kestliku maakasutuse tippkeskus<\/a>, mida professor Uuemaa juhib. Keskuses otsitakse uudsete digilahenduste \u2013 kaugseire, masin\u00f5ppe ja modelleerimise \u2013 abiga maakasutuse stsenaariume, mis oleksid s\u00fcsinikuringe ja elurikkuse seisukohalt optimaalsed. \u00dchtlasi hinnatakse, kuiv\u00f5rd saavad maa omanikud ja kasutajad neid eri stsenaariume j\u00e4rgida.<\/p>\n

Andmep\u00f5hise otsustamise \u00fcks peamisi alustalasid\u00a0on kvaliteetsed ruumiandmed.\u00a0Paraku ei ole Uuemaa s\u00f5nul\u00a0meie suutlikkus andmeid kasutada ja neid otsuste tegemiseks vajalikuks teabeks muundada pidanud sammu andmete tekke kiirusega.\u00a0Suur abi v\u00f5ib olla tehisaru kasutamisest, kuid seegi eeldab teadmisi\u00a0looduskeskkonna kohta.<\/p>\n

Eelmisel aastal p\u00e4lvis Evelyn Uuemaa\u00a0Euroopa Teadusn\u00f5ukogu v\u00e4ljakujunenud teadlase grandi, et\u00a0arendada satelliitandmetel ja masin\u00f5ppel p\u00f5hinevaid mudeleid<\/a>, mis v\u00f5imaldavad p\u00f5llumeestel ja poliitikutel intensiivp\u00f5llumajanduse keskkonnam\u00f5ju leevendamiseks planeerida maastikul loodusp\u00f5hiseid lahendusi.<\/p>\n

\u201e\u00dcritame luua uudset andmekuupi, mis v\u00f5imaldab ruumiandmeid nii lokaalselt kui ka globaalselt kiiremini ja mugavamini anal\u00fc\u00fcsida. Kui see osutub edukaks, suudame erinevaid satelliit- ja keskkonnaandmeid t\u00f6\u00f6delda palju t\u00f5husamalt,\u201c selgitab professor.<\/p>\n

Lisaks luuakse teadusprojekti k\u00e4igus globaalne mudel, mis aitab t\u00e4psemini tuvastada, kust ja kui palju kandub p\u00f5llumajandusest p\u00e4rinevat l\u00e4mmastikku ja fosforit j\u00f5gedesse ja edasi merre. Selliseid mudeleid ei ole keegi veel niisugusel kujul rakendanud ja Uuemaa loodab ambitsioonika projekti koos oma t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga edukalt ellu viia.<\/p>\n

Evelyn Uuemaa on l\u00f5petanud Tartu \u00dclikooli\u00a0loodusgeograafia ja keskkonnakaitse erialal.\u00a02007.\u00a0aastal\u00a0kaitses ta doktoriv\u00e4itekirja \u201eMaastikuindeksid j\u00f5gede veekvaliteedi ja maastikumustri indikaatorina\u201c.\u00a02015.\u00a0aastal p\u00e4lvis Uuemaa Marie Sk\u0142odowska-Curie individuaalgrandi\u00a0ning\u00a0suundus kaheks aastaks Uus-Meremaale Vee- ja Atmosf\u00e4\u00e4riuuringute Instituuti j\u00e4reldoktorantuuri.<\/p>\n

Uuemaa on t\u00f6\u00f6tanud Tartu \u00dclikoolis\u00a0geoinformaatika teaduri ja hiljem\u00a0vanemteadurina. Alates 1. juulist 2023 on ta\u00a0geoinformaatika professor.\u00a0Ta\u00a0juhib kestliku maakasutuse tippkeskust\u00a0ja\u00a0samuti\u00a0maastikugeoinformaatika t\u00f6\u00f6r\u00fchma, kus arendatakse ruumiandmete anal\u00fc\u00fcsi ja ruumilise modelleerimise masin\u00f5ppemeetodeid.<\/p>\n

Uuemaa\u00a0kuulub Eesti Geoinformaatika Seltsi juhatusse ja Euroopa Geoinformaatika \u00dchingu n\u00f5ukogusse.<\/p>\n

UT palus uuel\u00a0professoril t\u00e4ita ankeedi, et saaksime temaga tutvust teha.<\/p>\n

\n

Uurimist\u00f6\u00f6 sisu \u00fche lausega<\/strong><\/p>\n

Arendan geoinformaatika meetodeid, mis v\u00f5imaldavad keskkonnatingimuste m\u00f5\u00f5tmise tulemusi modelleerida maastiku v\u00f5i kogu riigi tasandil, kasutades ruumi-, sh satelliitandmeid.<\/p>\n

Teadust\u00f6\u00f6 kasu \u00fchiskonnale<\/strong><\/p>\n

Valdav osa looduskeskkonna kaardistamisest on siiani toimunud v\u00e4lit\u00f6\u00f6del. V\u00e4lit\u00f6\u00f6d on v\u00e4ga ressursimahukad, aga nende k\u00e4igus saadud andmeid loetakse enamasti k\u00f5ige t\u00e4psemaks. V\u00e4lit\u00f6\u00f6del ei ole m\u00f5eldav k\u00f5iki kohti regulaarselt kaardistada, kuid t\u00e4nu kaugseirele on meil v\u00f5imekus saada andmeid iga ala kohta maailmas korra p\u00e4evas v\u00f5i n\u00e4dalas.<\/p>\n

Minu teadust\u00f6\u00f6 v\u00f5imaldab \u00fchendada kaugseireandmed maapealsete m\u00f5\u00f5tmisandmetega ja\u00a0viia teadmised looduslikest protsessidest v\u00e4ikese uuritava ala tasandilt maastiku v\u00f5i riigi tasandile.<\/p>\n

\n

Parim osa t\u00f6\u00f6st<\/strong><\/p>\n

Teadust\u00f6\u00f6 parim osa on see, et saad tegelda v\u00e4ga mitmekesiste asjadega ning pidevalt midagi uut ja p\u00f5nevat \u00f5ppida. \u00d5ppet\u00f6\u00f6s on parim see, kui n\u00e4ed, et tudengid saavad materjalist aru, loovad \u00f5pitu p\u00f5hjal uusi seoseid ja leiavad nende ees seisvatele \u00fclesannetele nutikaid lahendusi.<\/p>\n

Huvipakkuvamad k\u00fcsimused<\/strong>, mida uurida<\/strong><\/p>\n

Praegu\u00a0tekitab p\u00f5nevust, kas ja kui palju saame masin\u00f5ppe abil prognoosida keskkonnan\u00e4itajaid v\u00f5i -tingimusi (nt elurikkust ja veekvaliteeti),\u00a0kasutades ainult v\u00e4heseid m\u00f5\u00f5tmisandmeid ja t\u00e4iendades\u00a0neid\u00a0kaugseireandmetega. Lisaks on meil t\u00f6\u00f6r\u00fchmas testimisel uudne andmekuup, millest on huvitatud ka Euroopa Kosmoseagentuur. Kui see osutub edukaks, muutub ruumiandmete haldamine ja anal\u00fc\u00fcsimine t\u00e4ielikult.<\/p>\n

Olulisim avastus<\/strong><\/p>\n

\u00dcllatavalt tihti t\u00f6\u00f6tavad lihtsad lahendused sama h\u00e4sti kui keerukad.\u00a0V\u00f5in kinnitada, et erinevate looduslike protsesside modelleerimisel\u00a0saame\u00a0\u00fcsna sageli hea tulemuse ka suhteliselt lihtsa mudeliga\u00a0\u2013 juhul\u00a0kui andmed on piisavalt head. Modelleerimisel on esinduslikud andmed v\u00e4ga olulised.<\/p>\n

\n

Akadeemiline eeskuju<\/strong><\/p>\n

T\u00f6\u00f6alaselt on mind inspireerinud mu\u00a0esimene juhendaja emeriitdotsent J\u00fcri Roosaare, kes \u00f5petas mind asju n\u00e4gema ja tegema s\u00fcsteemselt, aga ka mu teine juhendaja professor\u00a0\u00dclo Mander on mind\u00a0innustanud\u00a0oma lennukate ideedega.<\/p>\n

\n

Hobid<\/strong><\/p>\n

T\u00f6\u00f6 ja laste k\u00f5rvalt v\u00e4ga palju vaba aega ei j\u00e4\u00e4gi. Kuna mulle mu t\u00f6\u00f6 meeldib, siis v\u00f5ib \u00f6elda, et sageli on see ka hobi.<\/p>\n

Maailmaga kursis<\/strong><\/p>\n

Tihti tulevad hommikus\u00f6\u00f6gi taustaks kas ETV \u201eTerevisioon\u201c v\u00f5i BBC uudised, kust saan olulisemad p\u00e4evas\u00fcndmused k\u00e4tte. Erialaste trendidega hoian end kursis enamasti Twitteri kaudu.<\/p>\n

Vaimne v\u00f5i f\u00fc\u00fcsiline tervis?<\/strong><\/p>\n

M\u00f5lemad. F\u00fc\u00fcsiline tervis aitab hoida vaimset ja vastupidi.<\/p>\n

Tehis- v\u00f5i inimaru?<\/strong><\/p>\n

Kumbki t\u00e4iendab teist.<\/p>\n

Elu linnas v\u00f5i maal?<\/strong><\/p>\n

Olen elanud nii linnas kui ka maal. \u00dcldiselt eelistan elukeskkonnana maad, aga p\u00e4rast pikka aega maal elamist sain aru, kui palju ma kulutan s\u00f5idu peale aega, mida saaksin kasutada palju paremini. Lisaks on linnas palju teenuseid, mis maal on tihti k\u00e4ttesaamatud. Seega eelistan viimasel ajal linna t\u00f6\u00f6tamiseks ja maad puhkuseks.<\/p>\n

\u00d6\u00f6kull v\u00f5i l\u00f5oke?<\/strong><\/p>\n

S\u00fcndinud olen l\u00f5okesena, aga viimastel aastatel \u00f5ppinud edukalt olema ka \u00f6\u00f6kull. Eriti grantide kirjutamisel t\u00f6\u00f6tab \u00f6\u00f6kull millegip\u00e4rast paremini \u2026<\/p>\n

Lugemissoovitus<\/strong><\/p>\n

Kindlasti tasub lugeda\u00a0Tim Marshalli raamatut \u201eGeograafia vangid\u201c\u00a0ja Erin Meyeri\u00a0teost \u201eThe\u00a0Culture Map\u201c.<\/p>\n

Parim viis puhata<\/strong><\/p>\n

K\u00f5ige parem on olla levist v\u00e4ljas, n\u00e4iteks m\u00e4gedes matkarajal. J\u00e4rgmisena tulevad kokkamine, aiat\u00f6\u00f6d ja ekraanivabad tegevused lastega vabas looduses. Vahel harva, eriti talvel, tuleb ette ka seda, et lihtsalt ei j\u00f5ua midagi teha ja vaatan \u00fchtejutti Netflixis mingi sarja \u00e4ra.<\/p>\n

\n

Mida peaks teadma geoinformaatika kohta?<\/strong><\/p>\n

Geoinformaatika tegeleb geograafiliste andmete kogumise, anal\u00fc\u00fcsimise ja visualiseerimisega.\u00a0Seet\u00f5ttu on geoinformaatika vajalik igal pool, sest k\u00f5ik asjad paiknevad ruumis. Geoinformaatikaga tegeldes saab t\u00f6\u00f6tada v\u00e4ga paljude p\u00f5nevate valdkondadega: seda rakendatakse maakasutuse ja transpordi planeerimisel, keskkonnakaitses, loodusvarade haldamisel, geoloogias, p\u00f5llumajanduses ja mitmel pool mujal.<\/p>\n

Mida loengusse tulles silmas pidada?<\/strong><\/p>\n

K\u00fcsi julgelt, rumalaid k\u00fcsimusi pole olemas.<\/p>\n

\"Evelyn<\/p>\n

,\"Puhkamiseks,\"Puhkehetk,\"Ekraanivabad<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u201eIgal pool maailmas on suurimaks probleemiks inimtegevuse kasvav m\u00f5ju loodusele ning tarvidus leida tasakaal inimeste vajaduste ja \u00f6kos\u00fcsteemide s\u00e4ilimise vahel. Kui \u00f6kos\u00fcsteemide seisund l\u00e4heb v\u00e4ga halvaks, ei suuda nad ka meile eluks vajalikku pakkuda,\u201c \u00fctleb geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa. \u201eV\u00f5ib …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2216,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":["post-2221","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uus-professor"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2221","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2221"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2221\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2216"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2221"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2221"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2221"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}