<\/p>\n
Narvast k\u00f5neldakse pahatihti nagu kohast, mis m\u00f5tteliselt justkui ei kuulu t\u00e4ienisti Eesti riigi m\u00f5juv\u00e4lja. Milline paistab asi Narvast vaadatuna ja kuidas tunnevad end piirilinnas aastal 2024 rahvus\u00fclikooli inimesed?<\/strong><\/p>\n Tartu \u00dclikooli Narva kolled\u017ei arengut m\u00f5jutavad tugevalt suured \u00fcle-eestilised reformid: eestikeelsele haridusele \u00fcleminek ja \u00f5iglane \u00fcleminek Ida-Virumaal. \u201eKolled\u017e kasvab ja areneb praegu v\u00e4ga kiiresti,\u201c kinnitab Narva kolled\u017ei direktor Indrek Reimand.<\/p>\n Sotsialteaduste valdkonda kuuluvas Narva kolled\u017eis on \u00fcle 60\u00a0t\u00f6\u00f6taja, seitsme \u00f5ppekava alusel \u00f5pib ligi 700\u00a0\u00fcli\u00f5pilast. Viimase kolme aastaga on \u00f5petajakoolituse \u00f5ppekohtade arv suurenenud pea kaks korda. Lisaks saab \u00f5ppida noorsoot\u00f6\u00f6d, ettev\u00f5tlust, projektijuhtimist ja IT-s\u00fcsteemide arendamist. 2025.\u00a0aastal avatakse uus magistri\u00f5ppekava \u201eTehisintellekti ja robootika rakendused\u201c.<\/p>\n 1.\u00a0juulil t\u00e4itub Tartu \u00dclikooli Narva kolled\u017ei asutamisest 25\u00a0aastat. Milline on see kolled\u017ei \u00fchise \u00fclesehitamise aeg olnud?<\/p>\n Universitas Tartuensise palvel r\u00e4\u00e4kisid lugusid minevikust ja olevikust kolled\u017ei infotehnoloogia juht, IT-s\u00fcsteemide administreerimise ja arendamise \u00f5petaja Pavel Kodot\u0161igov, vene kultuuri lektor Jelena N\u00f5mm, \u00f5ppekorralduse spetsialist Natalia Kravt\u0161enko ja inglise keele lektor Nina Raud.<\/p>\n Pavel Kodot\u0161igov:\u00a0eesti keel sai selgeks<\/strong><\/p>\n \u201eEnne kolled\u017ei avamist 1999 j\u00f5udsin t\u00f6\u00f6tada umbes aasta jagu Narva K\u00f5rgkoolis arvutiklassi laborandina.<\/p>\n M\u00e4letan, et istusin oma kabinetis, oli t\u00f6\u00f6p\u00e4eva l\u00f5pp ja uksest astus sisse pikk k\u00f5hn naine. See oli kolled\u017ei uus direktor Katri Raik. Ta ei istunud toolile, vaid monitori k\u00f5rvale lauale, jalad rippu. M\u00f5tlesin endamisi, et kummaline k\u00e4itumine direktoril! N\u00fc\u00fcd saan aru, et ta tahtis luua kerget, pingevaba suhtlusolukorda.<\/p>\n Kuna tol ajal ei r\u00e4\u00e4kinud mina eesti ega tema vene keelt, polnud meie vestlus pikk. Pooleldi eesti, pooleldi vene keeles r\u00e4\u00e4gitust sain aru, et Katri tahab mind t\u00f6\u00f6le v\u00f5tta ja minu t\u00f6\u00f6\u00fclesannete hulka ei kuulu mitte ainult arvutilabori, vaid kogu hoone tehnika hooldus. Muidugi olin n\u00f5us.<\/p>\n Kolled\u017e on Narvas ainus \u00f5ppeasutus, mis pakub klassikalist k\u00f5rgharidust. Uuest majast on saanud linna vaatamisv\u00e4\u00e4rsus. Meil on n\u00e4itused, konverentsid, avalikud loengud noortele ja t\u00e4iskasvanutele. Narvakatel ja linna k\u00fclalistel on v\u00f5imalik kolled\u017eisse vabalt tulla ja meie ruume rentida.<\/p>\n Kolled\u017ei t\u00e4htsaim piirkondlik roll on ehk eesti kultuuri ja keele edendamine. See on praegu veel ainus koht Narvas, kus eri rahvusest \u00f5petajad, n\u00e4iteks sakslane ja venelane, suhtlevad omavahel eesti keeles.<\/p>\n Mul on v\u00e4ga vedanud, et saan t\u00f6\u00f6tada ja \u00f5petada Tartu \u00dclikooli Narva kolled\u017eis. \u00d5ppet\u00f6\u00f6 on siin peamiselt eesti v\u00f5i inglise keeles. Viimasel ajal olen hakanud ka eesti keeles \u00f5petama \u2013 see on minu jaoks suur proovikivi, kuid olen uhke, et saan oma t\u00f6\u00f6ga anda eesti keele edendamisel Ida-Virumaal oma v\u00e4ikese panuse.<\/p>\n Kui meenutada m\u00f5nd humoorikat lugu, siis oli aeg, mil president Kersti Kaljulaid t\u00f6\u00f6tas \u00fche n\u00e4dala meie kolled\u017eihoones. \u00dchel p\u00e4eval oli siin suur konverents ja majas palju rahvast. M\u00e4rkasin tualettruumide uste taga j\u00e4rjekorras teiste seas ka presidenti seismas. Millises riigis veel on president oma rahvale nii l\u00e4hedal?!<\/p>\n \u00dcks m\u00e4lestus veel: kui Katri Raik 1999.\u00a0aastal toonasele \u00fclikooli rektorile Jaak Aaviksoole kolled\u017eihoonet tutvustas ja nad arvutiklassini j\u00f5udsid, tuli mul neile vastu minna. Katri \u00fctles midagi ja pikk mees, kel oli rinnal suur auraha, surus mu k\u00e4tt. Ta k\u00fcsis minult midagi, aga ma ei saanud s\u00f5nagi aru. Oli piinlik ja Katri lausus ebamugavast olukorrast p\u00e4\u00e4semiseks: \u201ePavel ei oska eesti keelt.\u201c Aastaid hiljem juhtusin Aaviksooga uuesti k\u00e4tt suruma \u2013 Tallinna Tehnika\u00fclikoolis, kui sain k\u00e4tte oma magistridiplomi. Seekord sain k\u00f5igest aru, mida ta mulle \u00fctles.<\/p>\n Narva ja Ida-Virumaa probleemid on \u00fched ja samad: suurettev\u00f5tete sulgemine, t\u00f6\u00f6kohtade nappus ja noorte v\u00e4ljavool pealinna v\u00f5i v\u00e4lismaale, kust \u00fcldjuhul kahjuks kodukanti ei naasta. Usun, et terve piirkonna olukorda parandaks t\u00f6\u00f6stusobjektide ja muu \u00e4ritaristu sihip\u00e4rane ehitamine.\u201c<\/p>\n Jelena N\u00f5mm: tuli saavutada autoriteet tudengite silmis<\/strong><\/p>\n \u201ePean end v\u00e4ga \u00f5nnelikuks, et sain oma \u00f5ppej\u00f5ukarj\u00e4\u00e4ri alustada just kolled\u017eis. Olin 1999.\u00a0aastal noor ja energiat t\u00e4is ning \u00e4sja asutatud kolled\u017e oli samasugune. Paljutki alustati nullist, kuigi kolled\u017e ei tekkinud muidugi t\u00fchja koha peale, vaid toetus senise Narva K\u00f5rgkooli kogemustele.<\/p>\n Esimestel \u00f5ppej\u00f5uaastatel tutvustasin ennast alati ees- ja isanimega. Ilmselt mitte ainult sellep\u00e4rast, et see on vene kultuuris kombeks, vaid ka selleks, et tudengitele oma \u00f5ppej\u00f5upositsiooni meenutada. Kord oli naljakas seik, kui \u00fchel seminaril p\u00f6\u00f6rdusin \u00fcli\u00f5pilase poole eesnimepidi, tema aga parandas mind ja esitles ka ennast ees- ja isanimega. Ilmselt tundus talle eba\u00f5iglane, et nii noor \u00f5petaja n\u00f5uab mingit erikohtlemist. Sain aru, et autoriteet tuleb v\u00e4lja teenida!<\/p>\n Akadeemilised traditsioonid on kujunenud kolled\u017eis minu silme all ja ma olen r\u00f5\u00f5mus, et olen saanud ka ise nende kujundamises osaleda. Alustasime \u00fcli\u00f5pilaste teadusklubiga, seej\u00e4rel hakkasime korraldama rahvusvahelisi \u00fcli\u00f5pilaskonverentse, mis on saanud traditsiooniks. 2000.\u00a0aastate alguses korraldasin kolled\u017eis filmiklubi: kohtusime tudengitega, vaatasime filme ning arutlesime nende \u00fcle. N\u00fc\u00fcd annan \u00fcli\u00f5pilastele vene kino kursust.<\/p>\n Kolled\u017ei esimesel tegevusaastal said alguse ka iga-aastased pedagoogikakonverentsid. Veidi hiljem hakkasime teadlasi kutsuma kolled\u017ei rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. 2013.\u00a0aastal sai alguse teadusseminaride sari Esto-Russica, mille seminarid toimuvad vaheldumisi Narva kolled\u017eis ja Tartus slavistika osakonnas. Olen v\u00e4ga t\u00e4nulik kolled\u017ei esimesele direktorile Katri Raigile, kes armastas luua h\u00e4id traditsioone ja oli meie ettev\u00f5tmistes toeks.<\/p>\n Narva kolled\u017eisse tullakse \u00f5ppima \u00fcle Eesti. Siin on raske leida kooli v\u00f5i lasteaeda, kus ei t\u00f6\u00f6taks meie vilistlasi \u2013 m\u00f5nes koolis moodustavad nad pea poole \u00f5petajatest. Kolled\u017eis t\u00f6\u00f6tavad entusiastid, kes ei edenda eesti keelt ja kultuuri moep\u00e4rast, vaid seet\u00f5ttu, et nad on oma kultuurimissioonist teadlikud. Iga uue \u00fcli\u00f5pilaste p\u00f5lvkonnaga on auditooriumis rohkem inimesi, kes valdavad vabalt kaht keelt ja tunnevad end m\u00f5lemas kultuuris p\u00e4devana.<\/p>\n Mina annan kolled\u017eis kursusi, mis on seotud vene kultuuri, kultuuridevahelise suhtlemise ja mitmekultuurilise haridusega, ning \u00f5petan nii vene kui ka eesti keeles. Olen s\u00fcndinud perekonnas, kus on juuri m\u00f5lemast rahvusest, ja olen alati tundnud eesti kultuuri kohalolu oma elus \u2013 see on saanud minu teiseks kultuuriks. K\u00fcllap see tunne andis mulle 2000.\u00a0aastate keskel ka kindlustunde, et v\u00f5in eesti keeles \u00f5petada.<\/p>\n Loodan olla hea eeskuju \u00fcli\u00f5pilastele, kes valmistuvad Eestis \u00f5petajakarj\u00e4\u00e4riks. Teises keeles \u00f5petamine on v\u00f5imalik, see on saavutatav eesm\u00e4rk. Palju keerulisem on luua meie \u00fchiskonnas kultuuri, kus v\u00e4\u00e4rtustatakse sallivust ja vastastikust lugupidamist ning m\u00f5istetakse, et kultuuriline mitmekesisus on samuti v\u00e4\u00e4rtus. Narva kolled\u017ei rolli selles protsessis on raske \u00fcle hinnata.\u201c<\/p>\n Natalia Kravt\u0161enko: Narva mure on suur t\u00f6\u00f6puudus<\/strong><\/p>\n \u201eKolled\u017ei esimesed p\u00e4evad on mul meeles justkui lapse esimesed sammud: iga p\u00e4ev uued \u00fclesanded ja ka uued lahendused.<\/p>\n Oli raske, ent v\u00e4ga huvitav. Senisest Narva K\u00f5rgkoolist j\u00e4tkas vaid 240\u00a0tudengit. Nad olid ehmunud ja segaduses. Neid tuli rahustada ja \u00f5petada uute reeglite j\u00e4rgi toimetama, aga ka kolled\u017ei t\u00f6\u00f6tajad ise alles \u00f5ppisid seda.<\/p>\n Tartu \u00dclikool t\u00f5i Narva uusi n\u00e4htusi: teaduskonverentsi, v\u00e4\u00e4rikate \u00fclikooli, lastevanemate akadeemia. Ja need on linnaelanike seas v\u00e4ga populaarsed. N\u00fc\u00fcd on Narva vanema p\u00f5lvkonna esindajatel kord kuus v\u00f5imalik kodused probleemid maha j\u00e4tta ja tulla v\u00e4\u00e4rikate \u00fclikooli, et kuulata loenguid kultuurist, kunstist, keelest.<\/p>\n Meie majas toimuvad kodanike kohtumised Eesti valitsuse liikmetega. Lapsevanemad v\u00f5ivad haridusreformi kohta k\u00fcsimusi esitada otse haridusministrile, kes kolled\u017ei endise direktorina siinseid olusid h\u00e4sti tunneb. Palju tuttavaid n\u00e4gusid on pedagoogikakonverentsidel \u2013 need on meie l\u00f5petajad, kes t\u00f6\u00f6tavad koolide ja lasteaedade \u00f5petajate ja direktoritena \u00fcle Eesti.<\/p>\n \u00d5ppekorralduse spetsialistina ei \u00f5peta ma aineid, vaid pigem \u00f5petan \u00fcli\u00f5pilasi lugema ning m\u00f5istma seadust ja dokumente. M\u00f5nikord piisab lihtsalt n\u00f5utavale dokumendile viitamisest, kuid vahel tuleb reegleid seletada igap\u00e4evaste n\u00e4idete abil. N\u00e4iteks k\u00fcsimus, miks ei saa semestri l\u00f5pus m\u00f5nesse ainesse registreerumist t\u00fchistada? Seletasin, et ka restoranis ei saa l\u00f5puni s\u00f6\u00f6mata rooga tagastada, ikka peab selle eest maksma. Tudengitega suheldes \u00f5pin ka ise: kuulan neid ja \u00f5pin austama teistsugust seisukohta.<\/p>\n Narvas tuleb praegu lahendusi otsida kahele suurele probleemile. \u00dcks neist on t\u00f6\u00f6puudus, teine \u00fcleminek eestikeelsele \u00f5ppele. Kolled\u017eihoones toimuvad regulaarselt t\u00f6\u00f6messid ning koolidele ja lasteaedadele koolitatakse spetsialiste, kes on valmis eesti keeles \u00f5petama. Lastevanemate koosolekutel selgitatakse eestikeelse \u00f5ppe reformi t\u00e4htsust Eesti tuleviku ja meie laste jaoks.\u201c<\/p>\n Nina Raud: kolled\u017e on linna arengut m\u00f5jutanud<\/strong><\/p>\n \u201eMu esimesed m\u00e4lestused on arvatavasti kolled\u017ei raamatukogust ja inglise keele keskusest, kus oli juba kolled\u017ei algusaastatel suurep\u00e4raseid v\u00e4ljaandeid ja \u00f5ppematerjale ning kus toimusid mu esimesed loengud.<\/p>\n Kolled\u017ei uue maja valmimine on Narva ajaloolisse vanalinna toonud elu ning samas m\u00f5jutanud ka omavalitsust rohkem \u00e4ra tegema: korrastatud on Stockholmi v\u00e4ljakut, restaureeritud raekoda. Tartu \u00dclikooli t\u00e4htsus Narvas kasvab, seda kinnitab kas v\u00f5i meie esimese direktori Katri Raigi tulemine \u00fclikooli esindajaks Ida-Virumaale.<\/p>\n \u00dclikool pakub siin akadeemilist bakalaureuse- ja magistriharidust nii Narvast kui ka mujalt p\u00e4rit noortele, samuti t\u00e4iendus\u00f5pet.<\/p>\n Kolled\u017eil on m\u00e4\u00e4rav koht eestluse ja eesti kultuuri edendamisel just selle kandi inimeste seas, kas v\u00f5i loengusarjade kaudu. President Kersti Kaljulaid on tunnustanud kolled\u017ei tegevust eestluse arendajana ja \u00fcks meie t\u00f6\u00f6taja on saanud selle eest presidendilt ka teenetem\u00e4rgi.<\/p>\n Ida-Virumaa ja Narva probleem on hakkajate noorte lahkumine Tallinna ja kaugemale. V\u00e4he on ettev\u00f5tlikke noori, kes sooviksid oma kodulinna ja maakonda muuta, kuid on lootust, et neid tuleb meile \u00f5ppima j\u00e4rjest rohkem ja ehk j\u00e4\u00e4vad nad ka p\u00e4rast l\u00f5petamist Ida-Virumaale.\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Narvast k\u00f5neldakse pahatihti nagu kohast, mis m\u00f5tteliselt justkui ei kuulu t\u00e4ienisti Eesti riigi m\u00f5juv\u00e4lja. Milline paistab asi Narvast vaadatuna ja kuidas tunnevad end piirilinnas aastal 2024 rahvus\u00fclikooli inimesed? Tartu \u00dclikooli Narva kolled\u017ei arengut m\u00f5jutavad tugevalt suured \u00fcle-eestilised reformid: eestikeelsele haridusele …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2214,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-2215","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2215","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2215"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2215\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2214"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2215"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2215"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2215"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}