<\/p>\n
Kas meil peaks olema v\u00f5imalik otsustada selle \u00fcle, millal ja kuidas oma elu l\u00f5petada?<\/strong><\/p>\n Bioeetikas tegeldakse muu hulgas kahe p\u00f5hjapaneva k\u00fcsimusega: millal algab inimelu ja kas meil on \u00f5igust seda l\u00f5petada?<\/p>\n Kuigi mitmed teemad, n\u00e4iteks abort ja eutanaasia, on palju vanema ajalooga, t\u00f5id just s\u00f5jaj\u00e4rgsed \u00fchiskondlikud muutused 1970.\u00a0aastatel kaasa bioeetika kui uurimisvaldkonna s\u00fcnni.<\/p>\n \u00dchelt poolt sai tollases l\u00e4\u00e4nes \u00fcha valdavamaks liberaalne individualism, mis tunnustas indiviidi \u00f5igust langetada otsuseid oma elu, elukvaliteedi ja tervise \u00fcle. Seni \u00fcsna paternalistlikult toiminud meditsiinis v\u00f5eti samuti ette olulisi muudatusi: p\u00e4rast teise maailmas\u00f5ja aegseid kuritarvitusi (eelk\u00f5ige Natsi-Saksamaa meditsiinit\u00f6\u00f6tajate \u201euurimist\u00f6\u00f6d\u201c) said meditsiinieetikas keskseteks m\u00f5isteteks patsientide informeeritud n\u00f5usolek ja autonoomia.<\/p>\n Teiselt poolt toetas bioeetika tormilist arengut teaduse ning meditsiini- ja biotehnoloogia areng.<\/p>\n Selle praktilise filosoofia alla kuuluva, aga olemuselt tugevalt erialadevahelise valdkonna juured asuvad klassikalises meditsiinieetikas ja moraalifilosoofias. Bioeetikas p\u00fc\u00fctakse avada eetiliste probleemide olemust ning tausta, kuid samas pakkuda h\u00e4stikaalutud argumentide abil ka konkreetset praktilist n\u00f5u ja lahendust. Traditsiooniliselt k\u00e4sitletakse bioeetikas inimese elu algust ja l\u00f5ppu ning nende kahe s\u00fcndmuse vahele j\u00e4\u00e4vaid eetilisi k\u00fcsimusi, mis puudutavad elukvaliteeti, tervist ja tervishoidu.<\/p>\n Koos teaduse ja tehnoloogia arenguga lisanduvad bioeetikasse pidevalt uued teemad: geneetika (biopangandus, geenide muutmine jne), reproduktiivmeditsiin (embr\u00fcote loomise ja v\u00e4ljavalimisega seonduv), aga n\u00e4iteks ka tehisintellekt.<\/p>\n Lisaks filosoofidele tegelevad bioeetikaga \u00f5igusteadlased, arstid ja teoloogid, viimasel k\u00fcmnendil j\u00e4rjest enam ka sotsiaalteadlased. Kahtlemata on selle valdkonna s\u00fcdamik aga just eetika: p\u00f5hjendused ja otsustused selle kohta, mis on \u00f5ige, mis vale, mida me suudame ja mida tohime.<\/p>\n Bioeetika diskussioonid t\u00f5ukuvad\u00a0\u00fchtaegu universaalsetest eetikateooriatest ja -m\u00f5istetest ning kohalikust kontekstist. Eetilistest p\u00f5him\u00f5istetest on bioeetikas olulised autonoomia ja inimv\u00e4\u00e4rikuse austamine, teiste mittekahjustamine, inimeste vabadused ja \u00f5igused, aga ka \u00f5iglus ja solidaarsus meditsiinitehnoloogia k\u00e4ttesaadavuse tagamisel ning selle tehnoloogia laiem \u00fchiskondlik m\u00f5ju.<\/p>\n Enesetapp on paljudes \u00fchiskondades pika ajalooga tabu, samamoodi on s\u00fcstemaatiliselt piiratud teiste inimeste tapmist (erandiks on enesekaitse, surmanuhtlus ja s\u00f5jategevus).<\/p>\n Vastandlikud liikumised<\/strong><\/p>\n Eutanaasia (kr\u00a0eu<\/em>\u00a0+\u00a0thanatos<\/em>\u00a0= hea + surm) t\u00e4hendab surma saabumise tahtlikku kiirendamist valu ja muude kannatuste v\u00e4ltimiseks. Seda tehakse inimese huvides ja otsus p\u00f5hineb tema enese p\u00f5hjendatud soovil.<\/p>\n Miks r\u00e4\u00e4gitakse eutanaasiast j\u00e4rjest rohkem? \u00dchelt poolt on see seotud meditsiini arenguga, eelk\u00f5ige oskusega hoida inimesi masinate ja rohtude abil kauem elus. Teisalt tuleb vananeva elanikkonnaga riigis v\u00f5i ka surmaeelses seisundis haigete puhul sageli k\u00fcsida m\u00f5istlike ravipiirangute j\u00e4rele.<\/p>\n Millisel hetkel on kohane meditsiiniline sekkumine l\u00f5petada ja lasta inimesel surra?<\/p>\n Liigselt tehnologiseeritud suremine ja surma j\u00e4rjepidev medikaliseerumine panid alates 1960.\u00a0aastatest aluse kahele l\u00e4henemisviisile.<\/p>\n \u00dchelt poolt levis dr\u00a0Cicely Saundersi loodud hospiitsindus, mille eesm\u00e4rk oli v\u00f5imaldada surijatele igak\u00fclgset valuravi ja leevendust, rahulikku suremist, ent samal ajal ka korralikku elukvaliteeti kuni surmani. Palliatiivne hospiitsiteenus aitab suremist n\u00e4ha elu osana, mille jooksul tuleks inimest igak\u00fclgselt toetada ja tema eest hoolitseda.<\/p>\n Teiselt poolt sai tuule tiibadesse eutanaasialiikumine, mille eestvedajad ei olnud samuti p\u00e4ri anon\u00fc\u00fcmse, ebav\u00e4\u00e4rika, invasiivset meditsiinilist sekkumist t\u00e4is suremisega suurhaiglates ning soovisid inimese suuremat kontrolli oma surma asjaolude ja ajastuse \u00fcle. Eutanaasia kui aktiivse elul\u00f5petamismeetodi populaarsus on kahtlemata seostatav ka liberaalse individualismi t\u00f5usuga l\u00e4\u00e4nemaailmas.<\/p>\n Eetiline miiniv\u00e4li<\/strong><\/p>\n Kuigi eutanaasia eeldab inimese enda soovi surra, on selleks vaja teiste abi ja osalust (n\u00e4iteks surmava ravimi k\u00e4ttesaamiseks). Just see teeb eutanaasiast \u00fchiskondlikus plaanis eetilise miiniv\u00e4lja.<\/p>\n Eutanaasia ei ole pelgalt \u00fche inimese vabaduse ja otsustuse k\u00fcsimus, vaid legaliseerimise korral oleks see \u00fchiskondlikult sanktsioneeritud surmamise viis, millega on paratamatult seotud teised inimesed, kindlaksm\u00e4\u00e4ratud tegutsemisviisid, juhtn\u00f6\u00f6rid, juriidilised karistus- ning kontrollimehhanismid.<\/p>\n Bioeetikas esitatakse filosoofilisi argumente nii eutanaasia poolt kui ka vastu (vt allpool). Nende argumentide l\u00e4hem uurimine ja edasiarendamine n\u00e4itab, et otsuse kujundamine ei ole pelgalt lihtne matemaatiline tehe.<\/p>\n Osa argumente on s\u00f5nastatud abstraktsete v\u00e4\u00e4rtuste v\u00f5i p\u00f5him\u00f5tete keeles: enesem\u00e4\u00e4ramis\u00f5igus, enesev\u00e4\u00e4rikus, elu p\u00fchadus. Teised r\u00f5huvad rohkem praktilistele kaalutlustele \u2013 v\u00f5imalikele kuritarvitustele, tervishoiuressursside kokkuhoidmise vajadusele \u2013 v\u00f5i traditsioonidele, nt arsti kutse-eetikale.<\/p>\n On selge, et ka abstraktsed v\u00e4\u00e4rtused realiseeruvad praktilistes olukordades, n\u00e4iteks siis, kui inimene loobub ravist, toetudes enesem\u00e4\u00e4ramis\u00f5igusele. Teisalt peituvad pragmaatiliste kaalutluste taga tegelikult teoreetilised m\u00f5isted: tervishoiuressursside kokkuhoidmise juures saab n\u00e4iteks viidata sellele, mida meilt n\u00f5uab \u00f5iglus (et aitaksime kindla rahasumma eest v\u00f5imalikult paljusid).<\/p>\n Eetikale heidetakse m\u00f5nikord ette, et see on ebam\u00e4\u00e4rane ja ehk isegi subjektiivne. T\u00f5epoolest, eutanaasia poolt- ja vastuargumentide p\u00f5hjal ei ole lihtne \u00fcht ja \u00f5iget vastust j\u00e4reldada \u2013 m\u00f5nikord seep\u00e4rast, et seda ei olegi. V\u00f5ime leida vastuse konkreetsest olukorrast t\u00f5ukuvale k\u00fcsimusele, aga see ei pruugi sobida \u00fcle\u00fcldiseks retseptiks edasistes olukordades. Eetilist normi peaks aga iseloomustama teatav universaalsusp\u00fc\u00fcdlus: r\u00e4\u00e4gime eetikast kui \u00fcldisest reeglist, mitte pelgalt isiklikust eelistusest.<\/p>\n Kui konkreetsele eetikateooriale toetudes v\u00f5ib m\u00f5nikord j\u00f5uda kindlate vastusteni, siis p\u00e4ris elus tuleb teha kompromisse, arvestada praktikat ja hoiakuid, millel tegelikult ehk head eetilist p\u00f5hjendust ei olegi. Arvesse tuleb v\u00f5tta ka seda, et inimesed on erinevad ja nende v\u00e4\u00e4rtushinnangud ei pruugi kattuda. Vale on aga ka eeldus, et eetikak\u00fcsimustele peavad olema lihtsad ja \u00fcheselt m\u00f5istetavad vastused.<\/p>\n Esiteks aitab praktiline arutlus selgitada v\u00e4lja meie endi seisukohti \u2013 s\u00fcstemaatiline kriitiline m\u00f5tlemine v\u00f5imaldab \u00e4ra tunda ebam\u00e4\u00e4rast intuitsiooni ja ennatlikke reaktsioone. Ent ka sellise l\u00e4bim\u00f5tlemise tulemused ei pruugi alati olla selgelt \u00f5iged v\u00f5i valed. Vastupidi, sageli l\u00e4heb olukord segasemaks, sest ilmnevad uued asjaolud ja tahud. Eetilise probleemi keerukuse m\u00f5istmine on aga kindlasti edasiminek.<\/p>\n Peale isikliku vaate on ka teine tasand: \u00fchiskondlike kokkulepete ja kompromisside otsimine. Siin v\u00f5ivad saada suuremat kaalu seisukohad, mida isiklikul tasandil oluliseks ei peeta. Demokraatlikus \u00fchiskonnas, kus aktsepteerime seda, et inimesed on erinevad ja v\u00f5ivad oma elu puudutavaid otsuseid langetada erinevate v\u00e4\u00e4rtushinnangute p\u00f5hjal, on poliitilistes valikutes sagedasti vajalik kompromiss.<\/p>\n Eutanaasia on elu l\u00f5puga seotud teemadest \u00fcks enim k\u00f5mu tekitavaid. Inimese autonoomia tagamiseks elu l\u00f5pus saab aga palju \u00e4ra teha ka ilma eutanaasiat rakendamata. \u00dcks oluline teema, millega on Eestis viimasel ajal p\u00fchendunult tegeldud, on patsiendi elul\u00f5pu tahteavalduse juurutamine. Avalduses saaks inimene m\u00e4\u00e4rata, millist meditsiinilist sekkumist ta lubab olukorras, kus ta ise ei ole suhtlusv\u00f5imeline.<\/p>\n Eesti Arstide Liidu, haiglate eetikakomiteede ja Tartu \u00dclikooli eetikakeskuse koost\u00f6\u00f6s on mitu aastat s\u00fcsteemselt arutatud tahteavalduse eetilisi, meditsiinilisi ja praktilisi aspekte\u00a0(nt IT-lahendused, mis teevad patsiendi eelistused vajalikul hetkel arstidele k\u00e4ttesaadavaks). On lootust, et see teema j\u00f5uab peagi poliitikute ette.<\/p>\n Artikkel p\u00f5hineb 2023.\u00a0aasta Eesti parimaks k\u00f5rgkooli\u00f5pikuks valitud \u201ePraktilise eetika k\u00e4siraamatu\u201c peat\u00fckil.<\/em><\/p>\n Argumendid eutanaasia poolt<\/strong><\/span><\/p>\n Enesem\u00e4\u00e4ramis\u00f5igus<\/strong>\u00a0ja vabadus langetada olulisi otsuseid enda kohta ise. T\u00f5eline vabadus t\u00e4hendab ka vabadust s\u00e4ttida oma eluplaane \u201eomaenese valitud viisil\u201c* ja selle vabaduse p\u00f5hiosana v\u00f5ib k\u00e4sitleda ka vabadust valida surm.<\/p>\n Halastus<\/strong>. See on v\u00f5imalus leevendada valu ja kannatusi l\u00f5plikult, kui tunneli l\u00f5pus enam valgust ei paista.<\/p>\n Enesev\u00e4\u00e4rikus ja -kontroll<\/strong>. Inimestel on ajaloo jooksul olnud v\u00e4he kontrolli selle \u00fcle, kuidas ja millal nad surevad, aga moodsa meditsiini tingimustes surrakse paljude arvates ebav\u00e4\u00e4rikalt: masinate k\u00fclge aheldatult, pikalt elu ja surma vahel k\u00f5\u00f5ludes ning halba elukvaliteeti taludes. Eutanaasia v\u00f5imaldab sel indiviidi \u00f5iguste kesksel ajastul kontrolli ka oma elu l\u00f5pu \u00fcle.<\/p>\n Elukvaliteet<\/strong>. Kui inimest vaevavad suured, paranemislootuseta kannatused, kui ta pole teadvusel ega taju end mineviku ja tulevikuga olendina, on sellise elu kvaliteet nii halb, et seda vastu inimese tahtmist j\u00e4tkata oleks ebamoraalne ja ebainimlik.<\/p>\n Piiratud tervishoiuressursid<\/strong>. Utilitaristliku eetikateooria j\u00e4rgi on eetiline tegu selline, mis toob kaasa k\u00f5ige enam h\u00fcve v\u00f5imalikult suurele hulgale inimestele. N\u00e4iteks v\u00f5ib \u00fche inimese ravivajadustele kuluva summaga, eriti kui haige on juba elu l\u00f5pufaasis ja olulise paranemislootuseta, aidata palju rohkemaid inimesi.<\/p>\n L\u00e4bipaistvus ja vastutus<\/strong>. T\u00e4nap\u00e4evastes meditsiinilist tipptehnoloogiat t\u00e4is haiglates tehakse tegelikult elu s\u00e4ilitava ravi l\u00f5petamise otsuseid niikuinii ning parem oleks, kui olukord oleks l\u00e4bipaistvam ja reguleeritum, ka Eestis.<\/p>\n * J. S. Mill, Vabadusest. Tlk Kaja Tael. EKSA, 2018, lk 36.<\/em><\/p>\n Argumendid eutanaasia vastu<\/strong><\/p>\n Elu p\u00fchadus<\/strong>. Traditsiooniliselt on olnud religioosne seisukoht, et jumal on elu andnud ja ainult tema v\u00f5ib selle v\u00f5tta. Aga elu v\u00f5ib p\u00fchaks pidada ka mittereligioosses m\u00f5ttes: elu v\u00f5tmine ei kuulu meie vabaduste hulka, inimelu ei saa k\u00e4sitleda isikliku omandina ning enese tapmine (v\u00f5i tappa laskmine) on loomuvastane.<\/p>\n V\u00f5imalikud kuritarvitused<\/strong>. Kui indiviidi tasandil on eutanaasiasoov elul\u00f5pu kannatuste korral m\u00f5nikord m\u00f5istetav, siis eutanaasia \u00fchiskondlik seadustamine v\u00f5ib kaasa tuua selle v\u00f5imaluse kuritarvitamist. Oht on selles, et v\u00f5imalusest otsustada eutanaasia kasuks v\u00f5ib \u00fchiskonna haavatavamatele liikmetele (nt vaimuhaiged, puuetega v\u00f5i vanad inimesed) puudulike ressursside tingimustes kujuneda hoopis selgesti s\u00f5nastamata, k\u00fcll aga s\u00fcgavuti tunnetatud kohustus see valik teha. Keeruline on v\u00e4listada kuritarvitusi, olgu need siis sugulaste survestamine v\u00f5i meditsiinit\u00f6\u00f6tajate liiginnukas halastust\u00f6\u00f6.<\/p>\n Konflikt arsti kutse-eetikaga<\/strong>. Tuhandeid aastaid on arstid l\u00e4htunud oma tegevuses patsiendi mittekahjustamise n\u00f5udest. Arstikutse sidumine eutanaasiaga t\u00f6\u00f6taks sellele p\u00f5him\u00f5ttele vastu. Arstide k\u00e4sutuses on palju teadmisi ja tehnoloogiat ning v\u00f5imalus, et neid hakataks kasutama patsiendi elu l\u00f5petamiseks, v\u00f5ib kahjustada arsti-patsiendi suhte aluseks olevat usaldust ja niiviisi negatiivselt m\u00f5jutada kogu meditsiinisf\u00e4\u00e4ri.<\/p>\n Teiste osalus<\/strong>. Tegemist ei ole pelgalt \u00fche inimese enesem\u00e4\u00e4ramisega \u2013 eutanaasia puhul on vaja teiste osapoolte kaasal\u00f6\u00f6mist. Ja kuigi liberaalsed \u00fchiskonnad \u00fcldiselt toetavad enesem\u00e4\u00e4ramist kui v\u00e4\u00e4rtust, ei t\u00e4henda see sugugi absoluutset, piirideta n\u00f5ude\u00f5igust teiste suhtes. Eutanaasia legaliseerimine teenusena on tarbijamentaliteedi rakendamine valdkonnas, kuhu see p\u00f5him\u00f5tteliselt ei sobi.<\/p>\n Inimv\u00e4\u00e4rikus<\/strong>. Halb elukvaliteet ei v\u00e4henda inimv\u00e4\u00e4rikust. See on olemas k\u00f5igil inimestel puhtalt selle p\u00e4rast, et ollakse inimesed, ning kannatused ega ka enesekontrolli kadumine ei r\u00f6\u00f6vi veel v\u00e4\u00e4rikust, eriti raskete haiguste korral.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kas meil peaks olema v\u00f5imalik otsustada selle \u00fcle, millal ja kuidas oma elu l\u00f5petada? Bioeetikas tegeldakse muu hulgas kahe p\u00f5hjapaneva k\u00fcsimusega: millal algab inimelu ja kas meil on \u00f5igust seda l\u00f5petada? Kuigi mitmed teemad, n\u00e4iteks abort ja eutanaasia, on palju …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2211,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-2212","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-eetika"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2212","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2212"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2212\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2211"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2212"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2212"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2212"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\n