{"id":2203,"date":"2024-06-06T21:20:55","date_gmt":"2024-06-06T18:20:55","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4680\/"},"modified":"2024-06-06T21:20:55","modified_gmt":"2024-06-06T18:20:55","slug":"4680","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4680\/","title":{"rendered":"S\u00f5javarjus loodud kunst"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n

T\u00e4navu s\u00fcgisel m\u00f6\u00f6dub 80\u00a0aastat suurp\u00f5genemisest. Teise maailmas\u00f5ja ajal oli kodumaalt sunnitud lahkuma umbes 80\u00a0000\u00a0eestlast, nende hulgas ka rohkesti kunstnikke.<\/strong><\/p>\n

Teadaolevalt kadus s\u00f5ja ajal Eesti kunstielust eri p\u00f5hjustel 106\u00a0kunstnikku ja 11\u00a0kunstiteadlast. Esmapilgul ei tundugi see arv suur, ent professionaalseid kunstnikke oli meil toona k\u00f5igest 200\u00a0ringis.[1]<\/a><\/p>\n

\u00dcheks silmapaistvaks sihtkohaks kujunes Saksamaal asuv Geislingeni linn, kuhu II\u00a0maailmas\u00f5ja j\u00e4rel loodi pagulaslaager. Tekkis omamoodi riik riigis, kus 1946.\u00a0aasta kevadel elas juba ligi 4100\u00a0eestlast.[2]<\/a>\u00a0Aastate jooksul tuli neid sinna rohkemgi, sest teave eestlaste asumi kohta levis.<\/p>\n

H\u00e4mmastavalt kiiresti kujunes v\u00e4lja elav kultuurielu: tr\u00fckiti eestikeelseid ajalehti ja raamatuid, tegutses teater, korraldati laulu- ja tantsupidusid ning n\u00e4itusi. Esimestel v\u00e4ljapanekutel eksponeeriti pea k\u00f5ike, mis k\u00e4ep\u00e4rast oli ja kodumaad meenutas: kaasa toodud fotosid, k\u00e4sit\u00f6\u00f6d, kunstiteoseid jne. 1946.\u00a0aasta s\u00fcgisel otsustas sealne eestlastest kunstnikkond, et tuleb hakata tegutsema sihip\u00e4rasemalt, ja moodustati Eesti Kujutavkunstnike Keskus.<\/p>\n

\u00dcheks kunstielu juhtfiguuriks kujunes Tartus s\u00fcndinud ja elanud kunstnik Endel K\u00f5ks (1912\u20131983), kes on 1951.\u00a0aastal kirjutanud: \u201eOlukorrale, milles eesti kunst viie aasta eest viibis, on iseloomulikud miljoniliste inimmasside liikumised ja liigutamised varemeis ja purustatud liiklusv\u00f5rguga ning k\u00f5igis eluvaldustes halvatud [\u2014] maal.\u201c[3]<\/a>\u00a0Harvad polnud juhud, \u201ekui kunstnikud, kes esinesid parajasti Euroopa pealinnades ja leidsid tunnustamist v\u00e4lismaise ja oma kunstiarvustuse poolt, olid komandeeritud s\u00fctt laadima v\u00f5i m\u00e4danenud p\u00f5hukotte sorteerima\u201c.[4]<\/a><\/p>\n

T\u00dc esimene eestlasest kunstiajaloo professor Armin Tuulse (1907\u20131977), kes oli lahkunud Rootsi, m\u00e4rkis 1954.\u00a0aastal, et Eesti pagulaskunstnikel puudus k\u00fcll majanduslik kindlustatus ja kohati ka m\u00f5istev publik, kuid neid hoidsid koos \u201e\u00fchised kunstitraditsioonid, l\u00e4\u00e4nelik orientatsioon ja kindel veendumus kunagi olukordade muutudes koju tagasi p\u00f6\u00f6rduda\u201c[5]<\/a>.<\/p>\n

\u00dclikooli kunstimuuseumis avatav n\u00e4itus \u201eMe eksleme maailma rajus. S\u00f5javarjus loodud kunst: Geislingen 1944 \u2013 Tartu 2024\u201c tutvustab kolme Geislingeni laagris t\u00f6\u00f6tanud kunstnikku: Endel K\u00f5ksi, Agathe Veeberit (1901\u20131988) ja Hans Tsirki (1899\u20131987). Kui K\u00f5ks ja Veeber olid kunstihariduse saanud legendaarses Pallase kunstikoolis, siis Tsirk on l\u00f5petanud Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonna 1925.\u00a0aastal.<\/p>\n

Paraku on Euroopas praegugi olukord, kus paljudel tuleb s\u00f5ja eest varju otsida. N\u00e4ituse teine osa tutvustab Tartus elavate Ukraina kunstnike (Viktoria Berezina, Anna Ryazanova jt) lugusid ja loomingut. Nii Geislingeni eestlaste kui ka Eesti ukrainlaste looming annab v\u00f5imaluse arutleda kunsti t\u00e4henduse \u00fcle ajal, mil ollakse sattunud v\u00f5\u00f5rasse kultuuriruumi ja kodumaa on s\u00f5jas.<\/p>\n

\u00a0\n
\n
\n

[1]<\/a>\u00a0Kaalu Kirme, Muusad ei vaikinud. Kunst Eestis 1941\u20131944. Tallinn: Kunst, 2007, lk 267.<\/p>\n<\/div>\n

\n

[2]<\/a>\u00a0Ferdinand Kool, DP Kroonika: Eesti pagulased Saksamaal 1944\u20131951. Lakewood: Eesti Arhiiv \u00dchendriikides, 1999, lk 249\u2013250.<\/p>\n<\/div>\n

\n

[3]<\/a>\u00a0Endel K\u00f5ks, Viis aastat eesti kunsti Saksamaal. \u2013 Tulimuld, nr 1, 1951, lk 67.<\/p>\n<\/div>\n

\n

[4]<\/a>\u00a0Samas, lk 69.<\/p>\n<\/div>\n

\n

[5]<\/a>\u00a0Armin Tuulse, Eesti kunst paguluses. \u00d6rebro: Eesti Kujutavkunstnike Keskus, 1954, lk 9\u201310.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n

\"Endel<\/p>\n

,\"Viktoria<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

T\u00e4navu s\u00fcgisel m\u00f6\u00f6dub 80\u00a0aastat suurp\u00f5genemisest. Teise maailmas\u00f5ja ajal oli kodumaalt sunnitud lahkuma umbes 80\u00a0000\u00a0eestlast, nende hulgas ka rohkesti kunstnikke. Teadaolevalt kadus s\u00f5ja ajal Eesti kunstielust eri p\u00f5hjustel 106\u00a0kunstnikku ja 11\u00a0kunstiteadlast. Esmapilgul ei tundugi see arv suur, ent professionaalseid kunstnikke oli …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2200,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[44],"tags":[],"class_list":["post-2203","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ars-longa"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2203","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2203"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2203\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2200"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2203"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2203"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2203"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}