{"id":2199,"date":"2024-06-06T21:39:10","date_gmt":"2024-06-06T18:39:10","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4681\/"},"modified":"2024-06-06T21:39:10","modified_gmt":"2024-06-06T18:39:10","slug":"4681","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/4681\/","title":{"rendered":"Kunstniku pilguga teadlane Sulev Kuuse"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n

Tartu \u00dclikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse j\u00f5uab h\u00e4mmastavalt palju. Lisaks teadus- ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6le on ta s\u00fcdameasjaks v\u00f5tnud andekate teadushuviliste noorte toetamise. Ta korraldab kultuuri\u00fcritusi, kirjutab artikleid ja raamatuid ning l\u00e4heb v\u00f5imaluse korral, fotoaparaat \u00fches, matkama.<\/strong><\/p>\n

Kuuse varane noorus m\u00f6\u00f6dus Tartus, ehitusj\u00e4rgus Maarjam\u00f5isa kliiniku l\u00e4hedal. \u201eOma pool lapsep\u00f5lve veetsime seal ehitusel ja juhtus igasugu asju \u2026 aga otseselt miilitsale me vahele ei j\u00e4\u00e4nud,\u201c tunnistab ta muigamisi.<\/p>\n

Kooliteed alustas ta tolleaegses viiendas keskkoolis, praeguses Tartu Tamme Koolis. Seal t\u00e4rkas ka huvi looduse vastu\u00a0\u2013 t\u00e4nu \u00f5petajatele, eriti t\u00e4nu bioloogia\u00f5petaja Kaupo J\u00e4rvistele, kes 82\u00a0aasta vanusena \u00f5petab samas koolis veel praegugi. J\u00e4rviste viis \u00f5pilased matkama ja pani nad pildistama.<\/p>\n

\u201eK\u00e4isime p\u00e4rast 10.\u00a0klassi Koola poolsaarel Hibiinides ja sealt ma matkapisiku saingi. N\u00fc\u00fcdseks olen matkamas k\u00e4inud juba enam kui 45\u00a0aastat j\u00e4rjest,\u201c muheleb Kuuse.<\/p>\n

\"\"
\n\n

Sulev Kuuse<\/strong><\/p>\n

    \n
  • S\u00fcndinud 15.\u00a0jaanuaril 1962 Tartus.<\/li>\n
  • L\u00f5petanud Tartu Riikliku \u00dclikooli 1985.\u00a0aastal zooloog-\u00f6koloogina.<\/li>\n
  • P\u00e4rast l\u00f5petamist olnud pidevalt seotud Tartu \u00dclikooli loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkonnaga: aspirandi, assistendi, spetsialisti, nooremteadurina jne.<\/li>\n
  • Alates 2002.\u00a0aastast t\u00f6\u00f6tanud molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhatajana.<\/li>\n
  • Lugenud alates 1985.\u00a0aastast kursusi arengu- ja rakubioloogia, geneetika, molekulaarbioloogia, katseloomade ning geneetiliselt muundatud organismide kohta, juhendanud bakalaureuse- ja magistri\u00f5ppe praktikume Tartu \u00dclikoolis ja Tallinna Tehnika\u00fclikoolis.<\/li>\n
  • Aktiivne teaduse populariseerija, mitme k\u00f5rgkooli\u00f5piku toimetaja ja kaasautor, avaldanud teaduspublikatsioone ning populaarteaduslikke artikleid paljudes v\u00e4ljaannetes.<\/li>\n
  • Hobideks fotograafia, matkamine, peotants ja suusatamine; matkanud alates 1977.\u00a0aastast Euroopas, Aafrikas, Aasias ja Ameerikas; Worldloppeti suusamaratonide sarja meister.<\/li>\n
  • Tunnustatud 2012.\u00a0aastal Tartu \u00dclikooli aum\u00e4rgi ja 2024.\u00a0aastal Valget\u00e4he V\u00a0klassi teenetem\u00e4rgiga.<\/li>\n<\/ul>\n<\/figcaption><\/figure>\n

    Osalenud kooliajal k\u00f5ikv\u00f5imalikel ol\u00fcmpiaadidel\u00a0\u2013 matemaatika, f\u00fc\u00fcsika, keemia, bioloogia, eesti keel, t\u00f6\u00f6\u00f5petus jne\u00a0\u2013, oli Kuuse keskkooli l\u00f5petades k\u00fcsimuse ees: kas \u00f5ppida \u00fclikoolis ajakirjandust v\u00f5i bioloogiat? Valik langes bioloogia kasuks ja seda pole ta t\u00e4naseni kahetsenud.<\/p>\n

    Ka ol\u00fcmpiaadid pole tema elust kuhugi kadunud: lisaks teaduse populariseerimisele loodusajakirjades ja mujal ajakirjanduses on Kuuse viimased 15\u00a0aastat aidanud korraldada bioloogiaol\u00fcmpiaade. Alates 2009.\u00a0aastast on ta Eesti bioloogiaol\u00fcmpiaadi g\u00fcmnaasiumiastme \u017e\u00fcrii esimees, rahvusvahelise bioloogiaol\u00fcmpiaadi Eesti v\u00f5istkonna juht ja peamentor ning rahvusvahelise bioloogiaol\u00fcmpiaadi IBO \u017e\u00fcrii liige.<\/p>\n

    \u201eOlen alati \u00fcritanud \u00f5pilastega p\u00e4rast ol\u00fcmpiaadi reisile minna, sel aastal l\u00e4heme n\u00e4iteks Kasahstani ja tahame m\u00e4gedes matkata,\u201c \u00fctleb Kuuse. \u201eElus on muudki kui ekraanid ja see annab palju juurde, kui noor inimene n\u00e4eb maailma teise nurga alt.\u201c<\/p>\n

    Toetab noori talente<\/strong><\/p>\n

    Koos v\u00e4\u00e4rikate \u00fclikooli programmijuhi Viire Sepaga toetab Sulev Kuuse noori talente Eesti Talendikeskuses, 2016.\u00a0aastal loodud mittetulundus\u00fchingus, mille eesm\u00e4rk on hariduss\u00fcsteemist andekad noored \u00fcles leida ja neile hoogu juurde anda. Ettev\u00f5tmise kaalukust n\u00e4itab asjaolu, et seda toetavad nii valitsus kui ka president. Presidendi abikaasa Sirje Karis on laste ja noorte annete arendamise patroon.<\/p>\n

    Kuuse on veendunud, et andekus on erivajadus ja kogu \u00fcldhariduss\u00fcsteem, lasteaiast g\u00fcmnaasiumini, peaks suutma andekate lastega tegelda. \u201eN\u00e4eme v\u00e4ga tihti, et kui m\u00f5ni laps on eriliselt v\u00f5imekas, n\u00e4iteks muusikas v\u00f5i matemaatikas, j\u00e4\u00e4b ta tunnis \u00fcldiselt teiste varju, sest tema jaoks ei ole seal midagi p\u00f5nevat. Ta v\u00f5ib \u00f5petaja k\u00e4est isegi pahandada saada.\u201c Sestap p\u00fc\u00fcab talendikeskus pakkuda tuge ka \u00f5petajatele.<\/p>\n

    Aga kuidas sai laialdaste huvidega noorukist endast teadlane?<\/p>\n

    Karihiirte uurimisest vivaariumini<\/strong><\/p>\n

    1985.\u00a0aastal l\u00f5petas Kuuse Tartu \u00dclikooli zooloog-\u00f6koloogina, kaitstes diplomit\u00f6\u00f6 teemal \u201eEesti karihiirte s\u00fcstemaatika, morfoloogia ja histoloogia\u201c, juhendajaks Anne Kirk. Kuigi algul n\u00e4is, et nende n\u00e4riliste juures pole midagi olulist uurida, leidis ta Eesti karihiirte seast uue liigi. Koos kursusekaaslase T\u00f5nu Talviga uuris ta nende pisiimetajate kolju histoloogiat ja rakkude muutusi koljuluudes.<\/p>\n

    Kui uurin Kuuselt, kuidas karihiirtel t\u00e4nap\u00e4eval looduses l\u00e4heb, selgub, et \u00fcldjoontes on k\u00f5ik kena. \u201eMeie keskkond on suhteliselt s\u00f5bralik k\u00f5igi loomade vastu ja suured metsamassiivid n\u00e4iteks Alutagusel, P\u00e4rnumaal ja L\u00f5una-Eestis sobivad neile nii paljunemiseks kui ka elupaigaks h\u00e4sti.\u201c<\/p>\n

    Kuusel on meeles, et p\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5ppu polnud tal esialgu aimugi, mida edasi teha. \u201e\u00d5petajaks ma v\u00e4ga ei tahtnud minna.\u201c Siis aga tuli J\u00fcri K\u00e4rnerilt, kes oli toona geneetika ja ts\u00fctoloogia kateedri juhataja, pakkumine uurida arengubioloogiat \u2013 tal oli vaja uusi inimesi teadust\u00f6\u00f6d tegema ja \u00fcli\u00f5pilasi \u00f5petama. Nii algaski Kuuse tee \u00fclikoolis kanaembr\u00fco arengu uurimisega.<\/p>\n

    \u201eV\u00f5ib k\u00f5lada paradoksaalselt, aga teaduses kuhugi v\u00e4lja j\u00f5udmiseks tuleb kontsentreeruda ja oma asja v\u00e4ga kindlalt ajada, samas ei tohi j\u00e4\u00e4da selle asja k\u00fclge kinni,\u201c \u00fctleb teadlane. \u201eJa kui midagi juba ette v\u00f5tta, ei maksa end tagasi hoida. Ka katsumustele ei tasu alla vanduda, vaid anda endast ikkagi sada protsenti \u2013 v\u00f5i isegi enam.\u201c<\/p>\n

    K\u00fcmmekond aastat juhatas Sulev Kuuse Lahemaal koos ornitoloog Ruth Lingiga zooloogia praktikume. \u201eLoodushuvi on mul kogu aeg olnud ja see on hea, sest kui laboris mikroskoobi all pidevalt rakke vaatad v\u00f5i valke geelis laiali lahutad, muutub see v\u00e4ga \u00fchek\u00fclgseks,\u201c seletab ta.<\/p>\n

    Viimased 22\u00a0aastat on Kuuse t\u00f6\u00f6tanud Tartu \u00dclikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhatajana. Vivaarium\u00a0\u2013 katseloomade labor\u00a0\u2013 asutati 1990.\u00a0aastate teisel poolel, kui praegune president Alar Karis tuli v\u00e4lismaal veedetud j\u00e4reldoktorantuurist tagasi Tartusse. Koos temaga hakkas Kuuse arengubioloogia probleeme lahkama. Sealjuures olid Kuuse ja Karis Eestis esimesed, kes rakendasid laboriloomadel transgeenset tehnoloogiat.<\/p>\n

    See meetod v\u00f5imaldab elusas katseloomas uurida protsesse, mille kohta me ei saa piisavat teavet \u00fcksnes koekultuuris rakkudega t\u00f6\u00f6tades. Kuuse selgitab, et transgeensed loomad on need, kellel on m\u00f5ni geen n-\u00f6 sisse v\u00f5i v\u00e4lja l\u00fclitatud. Vaid elusorganismis on v\u00f5imalik vaadata, kuidas \u00fcks v\u00f5i teine teadlasi huvitav geen, selle k\u00f5rvaldamine, allasurumine v\u00f5i aktiveerimine m\u00f5jutab arengut, rakkude eristumist ja funktsioone, looma elukvaliteeti tervikuna.<\/p>\n

    Vivaariumis on loodud pea sadakond transgeenset koduhiire (Mus musculus<\/em>) liini. Aja jooksul on tehtud koost\u00f6\u00f6d L\u00e4ti, Saksamaa ja Soome teaduskeskustega, kuhu on Tartu laboris aretatud hiiri viidud. Transgeensete loomade tehnoloogia on v\u00e4ga spetsiifiline ning mitte igal laboril pole selleks vajalikku aparatuuri ja teadmisi. \u201eTeaduses on koost\u00f6\u00f6l suur eelis \u00fcksinda pusimise ees,\u201c teab Kuuse.<\/p>\n

    Ekspordiks l\u00e4inud katseloomadega teeniti algusaastail pisut rahagi\u00a0\u2013 mitte palkade jaoks, vaid selleks, et t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata ja uusi p\u00f5nevaid teemasid uurida.<\/p>\n

    Praegu elab vivaariumis tuhatkond hiirt, kellega tehtavad katsed aitavad uurida n\u00e4iteks kasvajaid, organismi regeneratsiooniprotsesse ja immuunsust ning v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada ravimeetodeid. Loomadega tehtud katsete tulemusi saab \u00fcle kanda inimmeditsiini.<\/p>\n

    \u201ePidasin just hiljuti Tartu \u00dclikooli v\u00e4\u00e4rikate \u00fclikoolis loengu, mille teemaks oli \u201eElu ilma katseloomadeta\u201c. Kokkuv\u00f5ttes j\u00f5udsin selleni, et ilma nendeta ei oleks lihtsalt v\u00f5imalik teadust\u00f6\u00f6d teha, eriti kui m\u00f5tleme inimese ravimisele ja uute ravimite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele,\u201c lausub Kuuse. Ta on kriitiline aktivistide suhtes, kes tungivad laboritesse, et katseloomad \u201evabastada\u201c: sellega teevad nad karuteene, sest laboris kasvatatud loomad pole looduses elamisega kohanenud ja on sinna sattudes m\u00e4\u00e4ratud hukule.<\/p>\n

    Silmaringi avardavad r\u00e4nnakud<\/strong><\/p>\n

    Sulev Kuuse peab end \u00f5nnelikuks, sest on saanud elus palju ringi r\u00e4nnata. \u201eHimaalajas n\u00e4gin, kui lihtsalt inimesed elavad. Tiibeti v\u00f5i Bhutani k\u00fclastamine sunnib endalt k\u00fcsima: kui v\u00e4he v\u00f5i palju on inimesel tegelikult vaja, et olla \u00f5nnelik?\u201c L\u00e4\u00e4ne heaoluriikide m\u00f5istes suhteliselt vaest Bhutani peetakse teadup\u00e4rast maailma \u00f5nnelikemate elanikega riigiks.<\/p>\n

    Otseses m\u00f5ttes avarama vaate maailmale annab m\u00e4gedes k\u00e4imine: seal on hingematvalt ilus. T\u00f5si, 5000\u00a0meetri k\u00f5rgusel on f\u00fc\u00fcsiliselt raske olla. \u201eSeet\u00f5ttu on m\u00e4gimatkal vaja eelk\u00f5ige iseendaga hakkama saada. Sellest s\u00f5ltub, milline on kogu matkaseltskonna omavaheline keemia. \u00dchtne hingamine, \u00fchise asja nimel tegutsemine on aga keerulistes tingimustes k\u00f5ige t\u00e4htsam\u00a0\u2013 nii j\u00f5uad eesm\u00e4rgini,\u201c nendib ta. \u201eTegelikult kehtib sama ka teaduses ja igal teiselgi tegevusalal.\u201c<\/p>\n

    K\u00f5rgm\u00e4gedes, aga ka liustikel on vaja loodust tunda ja ettevaatlik olla. \u201eSee k\u00f5ik tuleb kogemustega,\u201c kinnitab Kuuse. Viimastel aastatel pole ta v\u00e4ga raskeid r\u00e4nnakuid enam ette v\u00f5tnud, kuid \u00fcks meeldej\u00e4\u00e4vamaid elamusi oli 2019.\u00a0aasta l\u00f5pu retk Brasiiliast Rio de Janeirost Argentina l\u00f5unatippu Ushuaiasse.<\/p>\n

    Brasiilia-Uruguay l\u00f5igu l\u00e4bis ta mootorpurjeka Admiral Bellingshausen meeskonnaliikmena. Kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud laevapere s\u00f5itis edasi Antarktika poole, j\u00e4i Kuuse maailma l\u00f5unapoolseimas linnas maha, et minna Tulemaale matkama. Seal tehtud fotodest s\u00fcndis n\u00e4itus \u201eMere taga on Maa\u201c, mis oli 2022.\u00a0aasta algul \u00fcleval Tartus Omicumi galeriis.<\/p>\n

    Kuuse t\u00f5deb, et kuna Tulemaa on nii kaugel, ei satu p\u00f5hjamaalased sinna just eriti tihti. Seda p\u00f5nevam oli vaadata sealset looduse kulgu, uurida ookeanituultes kaardunud l\u00f5unap\u00f6\u00f6gisalusid ja n\u00e4ha Patagoonia pingviini, kelle liigiepiteet\u00a0magellanicus<\/em>\u00a0tuleneb muide Portugali maadeavastaja Fern\u00e3o de Magalh\u00e3esi nimest.<\/p>\n

    \u201eSeal, \u00fcrgses looduses, tunned, et inimene on vaid k\u00e4\u00e4bus. See on hea meeldetuletus, et loodust ja elu tuleb hinnata!\u201c<\/p>\n

    Kuuse \u00fcks hobisid on n\u00e4htava maailma j\u00e4\u00e4dvustamine fotokaamera abil. Keskkoolis k\u00e4is ta koos klassivendadega fotoringis vahel sellekski, et tundidest poppi panna, ent filmi ilmutamine oli imeline protsess.<\/p>\n

    \u201eKui hakkad l\u00f5puks n\u00e4gema seda ilu, mille oled fotoaparaadiga filmilindile p\u00fc\u00fcdnud \u2026 ja saad siis j\u00e4lgida, kas see, mida sa kujutada p\u00fc\u00fcdsid, tuli v\u00e4lja nii, nagu m\u00f5tlesid, v\u00f5i mitte.\u201c Ta arvab, et ilmselt olid kunagised tunnid pimikus omamoodi sissejuhatuseks tulevasele t\u00f6\u00f6le laborilaua taga.<\/p>\n

    Maailm l\u00e4bi objektiivi<\/strong><\/p>\n

    Peale Eesti maastike ja inimeste meeldib Kuusele enim pildistada m\u00e4gesid. \u00dcli\u00f5pilasena seikles ta Hibiinides, Pamiiris, Altais ja mujalgi ning hiljem on mitmel korral j\u00f5udnud ka Alpidesse ja Himaalajasse. Raske fotovarustuse kaasatassimine on neil matkadel omaette katsumus.<\/p>\n

    \u201eEhkki telefoniga saab t\u00e4nap\u00e4eval samuti h\u00e4id fotosid teha, olen ma siiski peegelkaamera usku,\u201c \u00fctleb ta. P\u00f5nev on ka fotode hilisem t\u00f6\u00f6tlemine arvutis, piltidele kihtide lisamine ja kollaa\u017eide loomine.<\/p>\n

    Kuigi Kuuse on Facebooki kasutamisest hoidunud, on ta seda meelt, et j\u00e4\u00e4dvustatut ei tasu vaka all hoida, vaid fotosid v\u00f5iks ka maailmaga jagada. \u201eFoto on \u00fcks v\u00f5imalus end v\u00e4ljendada ja l\u00e4heneda maailmale uue pilguga.\u201c<\/p>\n

    Nii on ta koos s\u00f5pruskonnaga korraldanud foton\u00e4itusi n\u00e4iteks Aura veekeskuses, Tartu ja Tallinna botaanikaaias, Saaremaal, \u00fches Peipsi-\u00e4\u00e4rses aidas ja oma koduse \u00f5ppehoone Omicumi aatriumis. Selles loomuliku laevalgusega esinduslikus ruumis on Kuuse alates 2018.\u00a0aastast kureerinud 36\u00a0n\u00e4itust, millest kahel on olnud v\u00e4ljas ka tema enda teosed.<\/p>\n

    2020.\u00a0aasta l\u00f5pul s\u00fcndis koost\u00f6\u00f6s kunstnik K\u00e4rt Summatavetiga idee kutsuda kokku \u00fclikooli kultuuriklubid, mis korraldavad n\u00e4itusi ja s\u00fcmpoosione seitsmes \u00fclikooli hoones: Physicumis, Omicumis, Delta keskuses, Philosophicumis, Oecologicumis, T\u00f5ravere observatooriumis ja \u00fclikooli raamatukogus. N\u00e4iteks raamatukogus oli t\u00e4navu Kaljo P\u00f5llu teoste n\u00e4itus. \u201eMinu meelest oli k\u00f5va s\u00f5na, et tegime selle ainult erakogude t\u00f6\u00f6dest. Ka raamatukogust \u00f6eldi, et see oli \u00fcks supern\u00e4itus,\u201c on Kuuse rahul.<\/p>\n

    Kultuuriklubide s\u00fcmpoosionisarja \u201eKord ja kaos\u201c esimene \u00fcritus, K\u00e4rt Summataveti korraldatud s\u00fcmpoosion oli p\u00fchendatud Kaljo P\u00f5llu 90.\u00a0s\u00fcnniaastap\u00e4evale ja soome-ugri temaatikale. \u201eSee sari v\u00f5iks olla teeviit, mis suunab tartlasi kunsti, kultuuri ja teaduse seoste juurde\u00a0\u2013 nii nagu omal ajal sidus esialgu Juhan P\u00fcttsepa, hiljem Kaljo P\u00f5llu aegne TR\u00dc kunstikabinet oma tegemistega eri teaduskondade \u00fcli\u00f5pilasi ja t\u00f6\u00f6tajaid,\u201c r\u00e4\u00e4gib Kuuse.<\/p>\n

    Aprillis vedas ta eest sarja j\u00e4rgmist s\u00fcmpoosioni, kus v\u00f5eti koos peaesineja Kalevi Kulliga luubi alla semiootika ja maailma t\u00e4hendus. \u201eSemiootika on m\u00e4rgi\u00f5petus. Kui meil poleks n\u00e4iteks t\u00e4hestikku, ei teaks me midagi ega oskaks \u00fcksteisega r\u00e4\u00e4kidagi. Ja v\u00f5tame kas v\u00f5i DNA j\u00e4rjestuse\u00a0\u2013 see on ju ka m\u00e4rkide s\u00fcsteem. Meie \u00fclesanne on sellest s\u00fcsteemist aru saada ja muuta see teistelegi arusaadavaks. Nii s\u00fcnnibki kunsti ja teaduse koost\u00f6\u00f6.\u201c<\/p>\n

    Ilusas emakeeles \u00f5pik<\/strong><\/p>\n

    T\u00e4navu p\u00e4lvis Sulev Kuuse koos rakubioloogia professori Toivo Maimetsaga nii 2023.\u00a0aasta keeleteo riikliku konkursi peaauhinna kui ka Tartu \u00dclikooli keeleteo auhinna. Need tulid enam kui tuhandelehek\u00fcljelise eestikeelse k\u00f5rgkooli\u00f5piku \u201eRakubioloogia\u201c eest, milles on \u00e4ra tehtud tohutu t\u00f6\u00f6 eestikeelse terminoloogiaga.<\/p>\n

    Kuuse r\u00e4\u00e4gib, et \u00f5piku koostamise idee s\u00fcndis juba aastal\u00a01992, mil loodi rakubioloogia \u00f5ppetool. \u201eKa toona oli Toivo Maimets \u00f5ppetooli juht. Algul m\u00f5tlesime koos Sulev Ingerpuu ja Rein Sikutiga, et t\u00f5lgiks m\u00f5ne raamatu, sest maailmas on v\u00e4ga h\u00e4id rakubioloogia \u00f5pikuid. Neid l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tades selgus, et midagi oleks vaja ka omalt poolt lisada,\u201c \u00fctleb Kuuse tagasihoidlikult.<\/p>\n

    Praeguse \u00f5piku esimene versioon riputati veebi 2018.\u00a0aastal. Viie aasta kestel said kasutajad seda kommenteerida ja autorid j\u00f5udsid arusaamale, et paberil v\u00e4ljaandmiseks tuleb raamat \u00fcmber kirjutada.<\/p>\n

    Kuuse tunneb k\u00f5ige suuremat heameelt selle \u00fcle, et ehkki kaanel on koostajatena kirjas kaks nime, \u00f5nnestus tal koost\u00f6\u00f6ks kokku tuua 31\u00a0autorit, kes k\u00f5ik \u00f5piku valmimisse oma panuse andsid. Lisaks enam kui 400\u00a0fotole ilmestavad lehek\u00fclgi pea tuhat originaalset illustratsiooni, mille loomisel l\u00f5id teadlaste k\u00f5rval kaasa ka Pallase kunstikooli \u00f5pilased ja \u00f5ppej\u00f5ud.<\/p>\n

    Peale keeleteo auhindade p\u00e4lvis Kuuse t\u00e4navu veel \u00fche t\u00e4htsa tunnustuse: Valget\u00e4he V\u00a0klassi teenetem\u00e4rgi, mille andis talle \u00fcle endine hea kolleeg president Alar Karis. Kuuse meenutab, kuidas Tartu Postimehe ajakirjanik Aime J\u00f5gi seda uudist teatama tuli: ajas \u00e4\u00e4ri-veeri juttu, ulatas apelsini ning teatas, et Kuuse on n\u00fc\u00fcd teenetem\u00e4rgi kavaler.<\/p>\n

    \u201eMa olin selle peale ikka p\u00e4ris s\u00f5natu \u2026 Arvan, et mitte keegi ei tee t\u00f6\u00f6d tunnustuse nimel, aga keeleteo auhind ja presidendi aum\u00e4rk\u00a0\u2013 nende puhul on t\u00f5esti hea tunne, see teeb hinge ning meele v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msaks,\u201c \u00fctleb teadlane naeratades ning kinnitab, et tal on hea meel enda ja k\u00f5igi teiste nimel, kellega koos on \u00e4ra tehtud suur t\u00f6\u00f6.<\/p>\n

    Kuuse naudib eesti keelt ja selle v\u00f5imalusi s\u00f5nam\u00e4ngudeks.<\/p>\n

    \u201eMinu meelest on meie \u00fclesanne r\u00e4\u00e4kida oma emakeelt v\u00f5imalikult ilusti, puhtalt ja h\u00e4sti, nii et teised saaksid aru ja et me ise suudaksime ka enda jaoks midagi uut leida. Siis see keel ka p\u00fcsib,\u201c \u00fctleb ta kokkuv\u00f5tteks. Ja lisab l\u00fchidalt, et tal on plaanis kirjutada veel m\u00f5ned raamatud: \u00fcks neist on rakubioloogia s\u00f5nastik, teine r\u00e4\u00e4gib Himaalaja retkedest ning kolmas \u00fchendab kunsti ja teadust.<\/p>\n

    \"Kaks<\/p>\n

    ,\"Aastal,\"Sulev,\"Maailma,\"Sulev,\"Enim,\"Hilisem,\"Ida,\"Ida,\"Enim,\"Altocumulus,\"Altocumulus<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Tartu \u00dclikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse j\u00f5uab h\u00e4mmastavalt palju. Lisaks teadus- ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6le on ta s\u00fcdameasjaks v\u00f5tnud andekate teadushuviliste noorte toetamise. Ta korraldab kultuuri\u00fcritusi, kirjutab artikleid ja raamatuid ning l\u00e4heb v\u00f5imaluse korral, fotoaparaat \u00fches, matkama. Kuuse …<\/p>\n","protected":false},"author":813,"featured_media":2185,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[34],"tags":[],"class_list":["post-2199","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-portree"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2199","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/users\/813"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2199"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2199\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2185"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2199"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2199"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ajakiri\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2199"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}