Teletegijad \u00fctlevad, et kui v\u00f5tted on tehtud ja salvestis monteeritud, on saade \u201epurgis\u201c. See on endiselt k\u00e4ibel fraas, mille juured on teletootmise algusaegade t\u00f6\u00f6vahendites ja -v\u00f5tetes: \u201epurk\u201c oli \u00fcmmargune tinakarp, kuhu pandi valmis saatelint koos vastava m\u00e4rgistusega.<\/p>\n
Praegu toimub k\u00f5ik digitaalselt. Salvestatakse imepisikesele m\u00e4lukandjale ning arvutis saab kaadreid l\u00f5igata, sulandada, \u00fcmber j\u00e4rjestada, elemente eemaldada ja lisada pelgalt arvutihiire kl\u00f5psuga. Ilmselgelt ei ole see digirevolutsiooni viimane samm. N\u00fc\u00fcd, mil osa tehisaru lahendusi on juba laiatarbekasutuses, on veelgi edasi liigutud ja tehisarul v\u00f5ib lasta video tervenisti valmis teha. Pole vaja ei p\u00e4ris n\u00e4itlejaid ega ka operaatoreid, kes toimuvat \u00f5ige nurga alt salvestavad. Piisab nutikast varateismelisest, kes m\u00f5istab tehisarule \u00f5igeid k\u00e4sklusi anda.<\/p>\n
Teatavasti hakkasid sellise tootmisviisi esimesi vilju noppima pahalased, valmistades s\u00fcvav\u00f5ltsinguid. N\u00e4iteks kleebiti alastifotodele k\u00fclge m\u00f5ne avaliku elu tegelase n\u00e4gu. Niiviisi saadi materjali v\u00e4ljapressimiseks. Digiajastu suurim proovikivi ongi meieni j\u00f5udva info autentsuse ja \u00f5igsuse kontrollimine.<\/p>\n
\n<\/p>
![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/868\/TEADUS20tuleviku20ajakirjandus2028Andres20Tennus29.jpeg\")
<\/p>\n
Mis on t\u00f5de, mis v\u00f5ltsing? \u00dchiskonnateaduste instituut korraldas \u00fclikooli raamatukogus konverentsi \u201eAjakirjandus\u00f5pe 70: inimene ajakirjanduses\u201c. Ekraanil on \u00fclikooli vilistlase ja \u00d5htulehe peatoimetaja Martin \u0160mutovi avatar, kes peab saalile loengut mitmes keeles. Saalis istuv \u0160mutov j\u00e4lgib huviga publiku reaktsiooni. FOTOD: Andres Tennus<\/em><\/p>\n \u00a0<\/p>\n Digitehnika v\u00f5imaldab luua kujutlust reaalsusest, vajamata selleks eksisteerivat objekti. See viib konstrueeritud reaalsuse l\u00f5plikult lahku f\u00fc\u00fcsilise maailma kogemusest. Loomingu ja info s\u00fcndimiseks ei ole enam vaja inimese vahetut kogemust\u00a0\u2013 digivahendid v\u00f5imaldavad \u201ev\u00e4ljam\u00f5eldud\u201c toodangut.<\/p>\n Digilooming on nagu multifilmi edasiarendus, mille puhul me ei saa enam aru, et see on joonistatud. Teoreetiliselt v\u00f5ime seda nimetada postmaterialismiks v\u00f5i postkonstruktivismiks oma t\u00e4ies hiilguses. Filosoofid kasutavad praegu toimuvast r\u00e4\u00e4kides ka terminit postdigitaalne ajastu.<\/p>\n \u201eNeil p\u00e4evil tunnistame kolmanda digiajastu esimesi m\u00e4rke, mil digitehnoloogiat v\u00f5etakse enesestm\u00f5istetavana ja n-\u00f6 postdigitaalsega kaasnev v\u00e4ljakutse nihutab meie fookuse f\u00fc\u00fcsikalt bioloogiale,\u201c kirjutas informaatikateadlane Petar Jandri\u0107 2019.\u00a0aastal.[1]<\/a>\u00a0See t\u00e4hendab, et kui inforuumis on k\u00f5ike v\u00f5imalik digitaalselt luua, on vaja usaldusv\u00e4\u00e4rset viisi, kuidas eristada, mis on p\u00e4riselt toimunud. Ka kultuuris otsime \u00fcha rohkem autentsust.<\/p>\n Mis saab ajakirjandusest?<\/strong><\/p>\n Ajakirjandus omandab digiajastul faktikontrollija funktsiooni. Juba praegu kasutavad ajakirjanikud v\u00e4ga mitmesuguseid t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid, et teha kindlaks, kas internetiavarustes lendu lastu vastab t\u00f5ele v\u00f5i mitte. Ilmselt on k\u00f5ige tuntum t\u00f5ep\u00e4rase teabe eest v\u00f5itlev organisatsioon Bellingcat (bellingcat.com), kes tutvustab veebis oma t\u00f6\u00f6vahendeid avalikult, et suurendada iga internetikasutaja infovastupidavust.<\/p>\n Ajakirjaniku roll on digiajastul muutunud v\u00e4ravavahist kvaliteedikontrollijaks. Ajakirjanik kui v\u00e4ravavaht valis, missugune temani j\u00f5udnud info on uudisv\u00e4\u00e4rtuslik, auditooriumile vajalik ja kasulik, ja mida sellest avaldada. N\u00fc\u00fcd aga peab ajakirjanik esmalt otsustama, mis sellest infost on \u00fcldse t\u00f5ene, ja avaldama ainult kvaliteedipitseriga varustatud infot.<\/p>\n Pole sugugi \u00fcllatav, et digiajastuga koos on tekkinud ajakirjanduses uus \u017eanr: faktikontroll (sealjuures ajakirjandusuurijad vaidlevad, kas see ikka on eraldi \u017eanr). Meediaorganisatsioonid on loonud faktikontrollijate t\u00f6\u00f6kohti ja terveid faktikontrolli osakondi. Ka tavaline toimetaja tegeleb \u00fcha rohkem faktikontrolliga: seda tehakse ka toimetusse saadetud arvamuslugudele, sest avaldatu eest vastutab toimetus. Teadup\u00e4rast on ajakirjanduse vastutuse m\u00e4\u00e4r s\u00f5nastatud juba Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtu 2015.\u00a0aasta lahendis Delfi asjas.[2]<\/a><\/p>\n Usaldusv\u00e4\u00e4rsus on \u00f6konoomne<\/strong><\/p>\n Digiajastul omandab ajakirjanduse usaldatavus uue kaalu. Ajakirjanduse \u00fclesanne on otsida t\u00f5de. See on peamine p\u00f5hjus, miks inimestel on olnud ajakirjandust vaja, ja seet\u00f5ttu on ajakirjanduse olemasoluks tarvis, et auditoorium seda usaldaks.<\/p>\n Usaldusv\u00e4\u00e4rsus oleks \u00f6konoomne ka auditooriumi enda vaatepunktist. Ilmselgelt ei suuda \u00fcksikindiviid kogu temani j\u00f5udvale infole kvaliteedikontrolli teha. Tal peaks aga olema teada, kust saada infot, mis vastab t\u00f5ele. Fakte koos toimuva t\u00f5lgendusega ja kriitilisi k\u00fcsimusi selle kohta peaksid esitama ajakirjanikud.<\/p>\n Kindlasti ei ole v\u00e4listatud see, et uudiseid hakkab kirjutama olemasolevate keelekorpuste peal treenitud tehisintellekt. Probleem on aga selliselt talletatud maailmakogemuse ulatuses: digitaalselt on kultuuri talletatud vaid murdosa sellest, kui kaugele inimkogemus tegelikult ulatub.<\/p>\n On selge, et tehisaru t\u00f5lgendus on seet\u00f5ttu v\u00e4hemalt praegu veel \u00fcsna pealiskaudne, r\u00e4\u00e4kimata sellest, et tema treenimiseks kasutatud materjalid ei anna edasi maailma kultuurilist rikkust, mida v\u00e4ljendavad eri keeled ja nendega seotud m\u00f5ttemustrid.<\/p>\n Oma olemasolu tuleb \u00f5igustada<\/strong><\/p>\n Kuidas aga peaks ajakirjandus institutsioonina auditooriumi veenma, et uudiseid on vaja? Oma olemasolu tuleb lehetegijatel n\u00fc\u00fcd p\u00e4evast p\u00e4eva \u00f5igustada. On palju konkurente, n\u00e4iteks edukad sotsiaalmeediaplatvormid, mis oskavad ps\u00fchholoogilisi t\u00e4helepanu p\u00fc\u00fcdmise ja hoidmise salav\u00f5tteid palju paremini kasutada kui toimetused.<\/p>\n Lihtne on manipuleerida inimliku m\u00f5ttelaiskuse, dopamiinis\u00f5ltuvuse, kallutatuse ja t\u00f6lpusega meie m\u00f5tlemises, pealegi on inimese t\u00e4helepanuv\u00f5ime piiratud. Kui palju t\u00f5ep\u00e4rast uudisinfot ikka mahub muu ahvatleva sisu k\u00f5rvale?<\/p>\n \u00dcht osa auditooriumist pole vaja veenda, et ajakirjandusliku t\u00f6\u00f6 tulemusena valminud uudised on olulised. Uudistehuvilised kodanikud ei saa \u00fchiskonnaelus otsuseid teha ilma adekvaatse infota. Kuna nad tahavad osaleda, tahavad nad ka teada, mis toimub.<\/p>\n Ajakirjanduse vajalikkuses on aga tarvis veenda seda teist osa auditooriumist: neid, kes arvavad, et t\u00f5eseid uudiseid ei ole neile vaja. V\u00f5ime loota, et just tehisintellekti t\u00f6\u00f6riistad aitavad luua olulise info esitamiseks vorme ja viise, mida tarbiksid hea meelega ka need, kes enda arvates uudiseid ei vaja. See s\u00e4\u00e4staks ajakirjanike info esitamise vormide v\u00e4ljam\u00f5tlemisele kuluvat aega.<\/p>\n Digivahendid v\u00f5imaldavad ajakirjaniku t\u00f6\u00f6d lihtsustada p\u00e4ris mitmel moel. T\u00e4nu neile saab kiiresti anal\u00fc\u00fcsida suuri andmehulki, kasutada keelemudelip\u00f5hiseid vahendeid info \u00f5igsuse kinnitamiseks, j\u00e4lgida pidevalt auditooriumi k\u00e4itumist veebilehel ning suunata ajakirjanike loodud sisu konkreetsetele sihtr\u00fchmadele.<\/p>\n Ajakirjanikud ise \u00fctlevad, et tehisaru v\u00f5ib olla abistav vahend, mis aitab leida infomassiivist olulise fakti. Ent masina t\u00f6\u00f6d ei saa veel nii palju usaldada, et anda sellele voli tuvastada ka faktide omavahelisi seoseid. Kuigi t\u00f5e otsimine, avatus ja objektiivsus \u00f6eldakse olevat moest l\u00e4inud v\u00e4\u00e4rtused[3]<\/a>, n\u00e4ivad need endiselt defineerivat ajakirjandusliku t\u00f6\u00f6 tuuma.<\/p>\n Kus me omadega oleme?<\/strong><\/p>\n \u00dchiskonnateaduste instituudi teadlaste Marju Himma ja Signe Ivaski uuringud n\u00e4itavad, et digitaliseerumise olukord toimetustes s\u00f5ltub nii tehnoloogilistest kui ka produktsiooniga seotud teguritest, ajakirjanikest endist kui ka nende arusaamast auditooriumist ja selle vajadustest.[4]<\/a>\u00a0Toimetuseti on see erinev ja sellep\u00e4rast on m\u00f5ned teistest pika sammuga ees.<\/p>\n Digiruum, kus inimene iga p\u00e4ev toimetab, seab uusi n\u00f5udmisi. Kust saada tuge otsustamaks, mis on p\u00e4ris ja mis v\u00f5ltsing? Kui v\u00f5tta n\u00e4ivust t\u00f5e p\u00e4he, on sellel teatavasti reaalsed tagaj\u00e4rjed. N\u00e4hes peaministrit alastipiltidel, ei pruugi meil tekkida soovi teda tagasi valida ja anda talle voli otsuseid teha. Suurriigi presidendi sotsiaalmeedia konto h\u00e4kkimine ja sellel vales\u00f5numite levitamine v\u00f5ib tekitada finantskriise ja rahutusi.<\/p>\n V\u00f5ltsingud m\u00f5jutavad reaalse maailma protsesse. Ja meile ei pruugi see maailm enam sugugi meeldida. Lahendusena n\u00e4en, et t\u00f5ep\u00e4rase info v\u00f5imendajad\u00a0\u2013 ajakirjandus ja muud faktikontrolli organisatsioonid\u00a0\u2013 peavad olema tugevad, ressurssidega varustatud ja usaldusv\u00e4\u00e4rsed.<\/p>\n Teisalt on iga\u00fchel meist vastutus arendada oma infop\u00e4devust. Teadliku auditooriumi ja p\u00e4deva ajakirjanduse s\u00fcmbioos v\u00f5iks meid infokorratuses hoida hullemast.<\/p>\n [1]<\/a>\u00a0P. Jandri\u0107, The Three Ages of the Digital.\u00a0\u2013\u00a0D.\u00a0R.\u00a0Ford (Ed.), Keywords in Radical Philosophy and Education. Leiden: Brill\/Sense, 2019, lk\u00a0161.<\/p>\n<\/div>\n [2]<\/a>\u00a0European Court of Human Rights, Case of Delfi AS v. Estonia, 16.06.2015; https:\/\/hudoc.echr.coe.int\/eng#{%22itemid%22:[%22001-155105%22]}<\/a>.<\/p>\n<\/div>\n
\n